2-11-12451/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-11-12451

Tallinna Ringkonnakohus

28.05.2012, Tallinn

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

MTÜ Eesti Keskerakond hagi I R vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju

tekitamise lõpetamiseks

1595 eurot

Harju Maakohtu 29.11.2011 otsus

MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus

Hageja MTÜ Eesti Keskerakond (registrikood

80053370), esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper;

Kostja I R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.11.2011 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud MTÜ Eesti Keskerakond kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 18.03.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja hagejale õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks. Hageja palub

kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise ja eemaldama

viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid „Tallinna linn tellib

Pervõi Baltiiski Kanalist (PBK) kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik nõuab PBK ja

Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna

reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid

kinni tallinlased" kõikidest infoallikatest ning kohustada kostjat omal kulul ümber

lükkama artiklites „Tallinna linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik

nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad

Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami

PBK-s maksid kinni tallinlased" Eesti Keskerakonna kohta avaldatud ebaõiged andmed.

2. 03.03.2011

ilmusid

erinevates

veebiportaalides

(www.tallinnapostimees.ee,

www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee, www.irl.ee) artiklid, milledes kostja avaldas hageja

suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Internetileheküljel www.ohtuleht.ee avaldatud artiklis

pealkirjaga „Tallinna linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet" on avaldatud kostja

alljärgnev kommentaar: „See on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme

venekeelse saate maksumus ulatub poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest

ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna

reklaamid". Lisaks eelmärgitud ebaõigele faktiväitele avaldati internetilehekülgedel

www.tallinapostimees.ee, www.irl.ee, ja www.delfi.ee vastavalt artiklites «Linnavolinik

nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad

Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami

PBK-s maksid kinni tallinlased" täiendavalt alljärgnevad kostja seisukohad: «Tallinna

linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimees I R on veendunud, et telekanalis PBK jooksvad

Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja"; «Tallinna linnavolikogu

IRL-i fraktsiooni esimehe I R sõnul maksis PBK jooksvad Keskerakonna

valimisreklaamid kinni Tallinna maksumaksja".

3. Seega on kostja avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: Tallinna linna poolt tellitud

saadete eest PBK-le makstava summaga maksti kinni kanalil jooksvad Keskerakonna

reklaamid; PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn;

Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased; PBK-s jooksvad Keskerakonna

reklaamid maksis kinni Tallinna maksu-maksja; PBK-s jooksvad Keskerakonna

valimisreklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja.

4. Kostja poolt esitatud väidete näol on tegemist kostja väljamõeldistega, mis ei vasta

tegelikkusele. Kostja ei ole hageja kohta avaldatud väiteid millegagi tõendanud. Mitte

ühestki tsiviilasja toimikus olevast tõendist sellist asjaolu ei nähtu, et kostja poolt

avaldatud faktiväited, mille kohaselt Tallinna linn väidetavalt maksis kinni PBK-s

jooksvad hageja reklaamid, vastavad tõele. Kostja on püüdnud oma väiteid põhjendada

asjaoluga, et kuna Tallinna linn maksis PBK-lt riigihanke raames tellitud saadete eest

2011.a rohkem, kui 2010.a, siis on Tallinna linn maksnud kinni hageja reklaamid. Selline

arutluskäik jääb hagejale täielikult arusaamatuks, kuna puuduvad materjalid, mille alusel

selline arvutuskäik teha. Isegi kui see oleks võimalik, ei ole seda vaja teha, sest nimetatud

asjaolust ei ole võimalik seoses hagejaga midagi järeldada. Samuti on kostja väide,

millega kostja on püüdnud väita, et vastupidiselt Tallinna linna poolt saadete eest

makstavate summade suurenemisele on hagejale tehtud PBK poolt justkui liiga suurt

allahindlust, vale. Erinevalt kostja poolt väidetust, nähtub PBK hinnakirjast, et

reklaamieelarve puhul hinnaga 70 000 kuni 85 000 eurot kohaldub tavaklientidele

allahindlus

68%.

Lahutades

68%

kostja

poolt

väidetud

hageja

reklaamide

hinnakirjajärgsest maksumusest summas 80 846 eurot, saame reklaamide eest reaalselt

tasutavaks summaks 25 870,72 eurot. Kostja poolt esitatud tabelist nähtub, et TNS Emor

on PBK puhul nimetanud Prime Time'i ajavahemikku 22.00 - 23.29. PBK hinnakirja järgi

on tegemist Super Prime Time'iga perioodil 20.00 - 22.59 ning Läte Prime Time'iga

perioodil 23.00 - 23.59. Nii Prime Time'i, Super Prime Time'i, kui ka Läte Prime Time'i

puhul rakendub erinev hind ja erinevad soodustused. Seega ei ole kostja poolt esitatud

väited hageja reklaamide «hinnakirjajärgse" maksumuse kohta adekvaatsed, sest need

põhinevad uuringul, mille eesmärgiks on anda vaid „üldine ülevaade", mitte

pretendeerida mingisugustele täpsetele väidetele. Kostja poolt väidetud hinnakirjajärgne

maksumus, mis tuleneb TNS Emor AdEx uuringust, on vaid üldine tuletus, mitte täpne

arvutus, millele viitab mh uuringu avaldaja enda kodulehel märgitu, mille kohaselt

uuringuandmed esitatakse kokkuvõtlike aruannetena, mille eesmärk on pakkuda üldist

ülevaadet reklaamituru suundumustest, analüüse kvartali, poolaasta või pikemate

perioodide kohta ning juhtida tähelepanu huvitavamatele seikadele Eesti ja Balti

reklaamiturul.

5. Sellist omavahelist seost Tallinna linna poolt tellitud saadete ja hageja poolt tellitud

reklaamide vahel, mis annaks kostjale aluse väita, et Tallinna linn tasus hageja

reklaamide eest, ei ole olemas. Hagejale jääb mõistetamatuks, kuidas saab keegi väita, et

asjaolu, et üks isik tasub millegi eest rohkem kui varem, tõendab, et ta tasub suurenenud

summa võrra mingi kolmanda isiku asja eest. Selline väide on meelevaldne,

6. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja avaldatud väiteid hageja kohta millegagi tõendanud,

mistõttu on kostja kohustatud enda poolt avaldatud hagejat puudutavad ebaõiged andmed

ümber lükkama ja tegema seda viisil, mis kõrvaldaks kostja õigusvastase käitumise

tagajärje maksimaalses võimalikus ulatuses ja taastaks hageja õiguste rikkumise eelse

olukorra. Kuna kostja tegevus hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel on

seniajani kestev, sest kostja poolt avaldatud ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid on

endiselt avalikult kättesaadavad ülalnimetatud kodulehtedel, siis palub hageja kohustada

kostjat hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist lõpetama ja hageja kohta ebaõigeid

andmeid sisaldavad artiklid kõikidest infoallikatest viivitamatult eemaldama ning seda

selliselt, et ümberlükkavad artiklid ilmuksid samuti veebilehtedel aadressidega

www.ohtuleht.ee, www.irl.ee, ja www.delfi.ee, artikli pealkiri peaks olema sama suures

kirjas, nagu seda on kõikide vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja artikli kujundus peaks

olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning tekst peaks sisaldama järgmist: „I R avaldas

hageja kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. Käesoleval veebilehel avaldati 03.03.2011

artikkel, milles sisaldusid minu väited, et hageja valimisreklaamid Pervõi Baltiiski

Kanalis maksis kinni Tallinna maksumaksja. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud

väidetel puudus igasugune faktiline alus ning väide hageja valmisreklaamide

maksumaksja poolt kinnimaksmise kohta oli tõele mittevastav ja ma lükkan käesolevaga

minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. I Raudne".

Kostja seisukoht

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Kostja ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, mistõttu VÕS § 1047 lg 1, 2 ja 4 ning §

1055 lg 1 ei ole kostja avaldatud väidete suhtes kohaldatavad. Hagejal ei ole alust nõuda

kostjalt andmete avaldamise lõpetamist, sh artiklite eemaldamist infoallikatest, ega

andmete ümberlükkamist. Hageja ei ole välja toonud, et hagis kirjeldatud väidete

avaldamisega on hagejale tekitatud kahju, seega puudub hagi alus. Kostja luges hagi

alusetuks ka siis, kui hageja esitab hagi alusena väite hagejale kahju tekkimisest ning see

väide oleks piisavalt tõendatud. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, mistõttu

VÕS § 1047 lg 1 ei ole kohaldatav ja isegi kui kohtumenetluses tuvastatakse, et kostja

poolt avaldatud andmed olid ebaõiged, siis välistab andmete avaldamise õigusvastasuse

VÕS § 1047 lg 3 sätestatu.

9. Kostja on esitanud väite, et telekanalile PBK makstud summa eest ei tellinud Tallinna

linn pelgalt saateid, vaid sellega maksti kinni ka telekanalis jooksvad hageja reklaamid.

Samuti on kostja esitanud väite, et PBK-s jooksvad hageja reklaamid maksis kinni

Tallinna maksumaksja. Kostja asus seisukohale, et nimetatud väited on õiged.

10. Riigihangete registris 02.03.2011 avaldatud riigihangete aruannete nr 123900, 123904 ja

123905 kohaselt sõlmis Tallinna Linnakantselei 28.02.2011 kolm lepingut Läti

äriühinguga SIA „Baltijas Mediju Alianse". Aruannetest nähtub, et hankemenetlused on

olnud suunatud ühele pakkujale. Sõlmitud lepingute sisuks on: a) riigihange nr 123900 -

venekeelse regionaalsaate „Vene küsimus" tootmine ja eetrisse andmine PBK (Eesti)

programmis, maksumus 88 902 eurot; b) riigihange nr 123904 - venekeelse

regionaalsaate „Meie Pealinn" tootmine ja eetrisse andmine PBK (Eesti) programmis,

maksumus 72 480 eurot; c) riigihange nr 123905 - venekeelse hommikuprogrammi „Tere

hommikust" tootmine ja edastamine PBK (Eesti) programmis, maksumus 264 000 eurot.

Kõigi lepingute täitmise tähtaeg on 31.12.2011. Lepingute hindamisel on oluline

arvestada, et analoogseid saateid on Tallinna Linnakantselei samalt pakkujalt tellinud ka

2010. Riigihangete registris avaldatud riigihanke aruannete kohaselt maksis 2010 saade

„Vene küsimus" 71 217 eurot, saade „Meie pealinn" 57 894 eurot ja saade „Tere

hommikust, Tallinn" 211 201 eurot. Eeltoodust järeldub, et 28.02.2011 sõlmitud

lepingutega tellis Tallinna Linnakantselei PBK-lt kokku 425 382 euro eest saateid, mis

2010 olid linnale maksma läinud 340 312 eurot, kallinemine 85 070 eurot ehk ca 25 %.

Selliste lepingute sõlmimine on eriti kahtlusi tekitav, pidades silmas järgmisi üldiselt

teadaolevaid asjaolusid: a) lepingud sõlmiti vahetult enne 2011.a Riigikogu valimisi; b)

2011.a Riigikogu valimiste kampaania ajal avaldas PBK väga suures mahus hageja

valimisreklaame; c) hageja rahaline seis 2011.a Riigikogu valimiste eel oli nõrk.

Ajakirjanduses avaldatud teabe kohaselt deklareeris hageja 2011.a Riigikogu valimiste

kogukuludena 497 353,43 eurot, mida silmas pidades on 28.02.2011 Tallinna

Linnakantselei ja PBK vahel sõlmitud lepingute maksumus nii absoluutsummas kui ka

võrdluses 2010.a analoogsete lepingute maksumusega märkimisväärne. Sellest tulenevalt

on kostja hinnangul tõenäoline, et Tallinna linna ja PBK vahel 28.02.2011 sõlmitud

lepingute hinna kujunemisel on arvestatud ka PBK-s avaldatud hageja reklaamide

maksumusega ning saadete tellimine ja hageja reklaamide edastamine PBK-s on vähemalt

kaudselt omavahel seotud.

11. 2011.a Riigikogu valimiste kampaania ajal edastati hageja ja tema kandidaatide reklaame

telekanalis PBK kokku 3640 sekundit ehk 10 erinevat reklaami: VK - E. S räägib

Keskerakonna lipu taustal 120 sekundit; VK - D. B Vabaduse Väljakul, nr 598,140 sekundit;

VK - E. S, nr 609, 513 sekundit; VK - inimesed tänaval, J. T, nr 601, 522 sekundit; VK -

karate, M. K, nr 619, 180 sekundit; VK - M. T, nr 625, 171 sekundit; VK - N. M, nr 637, 90

sekundit, VK - pere teleka ees, 6.03. saad teha kingituse, roosid, 986 sekundit; VK - pere

teleka ees, räägitakse eurodest ja töötusest, 675 sekundit, VK - rahvamass, kirikule rist, E. S,

nr 609, 243 sekundit. Nimetatud telereklaamide hinnakirjajärgne maksumus on kokku 80

846 eurot (ilma käibemaksuta) ning see kujuneb reklaamide lõikes järgmiselt: VK - E. S

räägib Keskerakonna lipu taustal 2542 eurot; VK - D. B Vabaduse Väljakul, nr 598,4449

eurot; VK - E. S, nr 609,10 806 eurot; VK - inimesed tänaval, J. T, nr 601,11 852 eurot; VK

-karate, M. K, nr 619, 4437 eurot; VK - M. T, nr 625, 4607 eurot; VK - N.

M, nr 637, 2424 eurot, VK - pere teleka ees, 6.03. saad teha kingituse, roosid, 19 567 eurot;

VK - pere teleka ees, räägitakse eurodest ja töötusest, 12 656 eurot, VK - rahvamass, kirikule

rist, E. S, nr 609,7506 eurot.

12. Hageja peasekretäri 08.07.2011 kirjast kohtule ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et

hageja tasus PBK reklaamide eest 15 107,72 eurot (ilma km) ning lisaks sellele tasusid kaks

hageja kandidaati PBK reklaamide eest veel 1880,15 eurot, seega moodustasid kõnealuse

kampaania kulud kokku 19 987,87 eurot. Reklaamide hinnakirjajärgse maksumusega 80

846 eurot võrrelduna järeldub kantud kulude summast asjaolu, et PBK-s edastatud reklaamide

hind sisaldas allahindlust 75,3%. Baltic Media Alliance hinnakirja kohaselt on ette nähtud,

et kui kliendi garanteeritud neto-eelarve on vahemikus 19 000 kuni 24 999 eurot,

rakendatakse hinnasoodustust 63 %, mida tõendab ärakiri BMA Estonia reklaamiosakonna

dokumendist „Baltic Media Alliance hinnakiri". Kui hageja reklaamide suhtes oleks

kohaldatud hinnakirjas ette nähtud allahindlust 63%, oleks PBK-s reklaame saanud

edastada maksimaalselt 54 022 euro eest. Nimetatud asjaoludest järeldub, et telekanalis PBK

edastati hageja ja tema kandidaatide reklaame 26 824 euro väärtuses enam kui PBK-s

kehtinud tavatingimused võimaldanuks. Selline täiendav allahindlus telereklaamide

maksumuses ei oie põhjendatav millegi muuga kui asjaoluga, et Tallinna linn maksis

hagiavalduses nimetatud telesaadete tootmise eest PBK-le ebamõistlikult suurt tasu 85

070 eurot ehk ca 25% enam kui analoogsete saadete tellimine oli varasemal perioodil

maksnud ning seda tasu silmas pidades võimaldas PBK Keskerakonna reklaamide

avaldamisel hagejale tavapärasest suuremat allahindlust. Sellest tulenevalt võib asuda

seisukohale, et kostja avaldatud faktiväited, telekanalile PBK makstud summa eest ei

tellinud Tallinna linn pelgalt saateid, vaid sellega maksti kinni ka telekanalis jooksvad

hageja reklaamid ja PBK-s jooksvad hageja reklaamid maksis kinni Tallinna

maksumaksja, on õiged.

13. Mõistagi ei saa SIA „Baltijas Mediju Alianse", Tallinna linnavõimude ja hageja ning

nendega seotud isikute kokkulepped ja läbirääkimiste sisu puudutav muu teave olla

kostjale kättesaadav ning seetõttu ei ole kostja käsutuses siiani otseseid tõendeid selle

kohta, et 28.02.2011 lepingute kaudu maksti mingis ulatuses ja eeldatavasti kaudselt kinni

hageja reklaamide avaldamine PBK-s. Küll aga oli kostja käsutuses piisavalt teavet, mis

kaudselt kinnitab kostja avaldatud fakti väidete õigsust.

Maakohtu otsus

14. 29.11.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

15. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida

pooled on asjas esitanud.

16. Hageja nõue on kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine

ja eemaldama viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid „Tallinna

linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna

vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis

kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased"

kõikidest infoallikatest ning kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama artiklites

„Tallinna linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik nõuab PBK ja

Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna

reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid

kinni tallinlased" Eesti Keskerakonna kohta avaldatud ebaõiged andmed. Kostja on

avaldanud ebaõiged faktiväited, mis on väljamõeldised, ning ei vasta tegelikkusele ning

kostja ei ole neid millegagi tõendanud.

17. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi on alusetu. Kostja ei ole ebaõigeid

faktiväiteid avaldanud, mistõttu VÕS § 1047 lg 1, 2 ja 4 ning § 1055 lg 1 ei ole kostja

avaldatud väidete suhtes kohaldatavad. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt andmete

avaldamise

lõpetamist,

sh

artiklite

eemaldamist

infoallikatest,

ega

andmete

ümberlükkamist. Hageja ei ole välja toonud, et hagis kirjeldatud väidete avaldamisega on

hagejale tekitatud kahju, seega puudub hagi alus. Kostja luges hagi alusetuks ka siis, kui

hageja esitab hagi alusena väite hagejale kahju tekkimisest ning see väide oleks piisavalt

tõendatud. Kostja asus seisukohale, et ta ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, mistõttu

VÕS § 1047 lg 1 ei ole kohaldatav ja isegi kui kohtumenetluses tuvastatakse, et kostja

poolt avaldatud andmed olid ebaõiged, siis välistab andmete avaldamise õigusvastasuse

VÕS§ 1047 lg 3 sätestatu.

18. Hagis märgitud artiklites on tsiteeritud kostja sõnu, mis on järgmised: „See on absurdne,

et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub ligi poole

miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti

kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid". Lisaks on tsiteeritud kostja sõnu,

mille kohaselt „ IRL-i arvutused näitavad, et need valimised on Tallinna maksumaksjale

läinud maksma ligi kolm miljoni eurot".

19. Kohus rõhutas, et kostja märgitud avaldust (kommentaari, arvamust) avaldasid hagis

märgitud väljaanded. Hagi nimetatud väljaannete vastu ei ole suunatud. Kostja ei oma

kontrolli märgitud väljaannete üle ja VÕS § 1047 lg 4 kohaselt saab ebaõigete andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist nõuda andmete eest vastutavalt isikult, kelleks

kostja ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kostja märgitud sõnades esitatud ebaõigeid andmeid

(faktiväiteid), vaid tegemist on väärtushinnanguga. Väärtushinnanguid ei saa kohustada

ümber lükata. Faktiväidete ja väärtushinnangute vahel on sageli raske piiri tõmmata. Igal

juhul ei ole kostja väitnud, et Tallinna linn maksis kinni PBK arveid Keskerakonna

valimisreklaamide avaldamise eest, ja sellist järeldust ei saa avaldatust ka järeldada;

pealkirjad kostja kommentaaridele pani väljaandja, mitte kostja.

20. Kostja järeldus (hinnang) maksumaksja raha kasutamisest hageja valimiseelse reklaami

avaldamiseks põhines asjaolul, et võrreldes eelneva aastaga suurenes analoogsete saadete

tasu PBK-le ca 25% ning tõsiasjal, et samal ajal avaldatud valimisreklaami osas sai

hageja PBK-lt olulist hinnasoodustust. Siit tehtud järeldus maksumaksja raha

kasutamisest hageja valimisreklaamile on väärtushinnang, mida ei muuda faktiväiteks ka

tema väidetav ebakohasus.

21. Tegemist oli konkreetsete artiklitega. Puuduvad VÕS §-is 1055 lg 1 sätestatud alused

keelata kohtuotsusega kostjal tulevikus „lõpetada hageja kohta ebaõigete andmete

avaldamine". Kohtu hinnangul ei saa siin olla tegemist hagejale kahju tekitamisega juba

seetõttu, et kostja kommentaarid käisid Tallinna linna poolt maksumaksja raha väidetava

väärkasutamise kohta. Kui kohaldada analoogia põhjal VÕS § 1047 lg-s 1 sätestatud isiku

majandus- või kutsetegevusse sekkumise keeldu (õigusvastasust) isiku tegevuse kohta

ebaõigete või eksitavate andmete avaldamisega, siis saab kahjustatud isikuks olla antud

juhul Tallinna linn, mitte hageja.

22. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg-te 1-3 kohaselt

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus ja vastus

23. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

24. Maakohtu otsus ei põhine asjas kogutud tõenditel ning on nõuetekohaselt põhjendamata,

mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-18-07 p-d 12 ja 14

ja nr 3-2-1-44-06). Otsus ei viita TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes kohtu poolt tuvastatud

asjaoludele ja nendest tehtud järeldustele ega tõenditele, millele on rajatud kohtu

järeldused.

25. Maakohus leidis, et kostja tegi avalduse, mida avaldasid erinevad väljaanded, millede üle

kostjal kontroll puudub. Kohtu hinnangul ei ole kostja VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud

ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks; kostja poolt avaldatut tuleb

käsitleda väärtushinnanguna; kostja ei ole väitnud, et Tallinna linn maksis kinni PBK

arveid

Keskerakonna

valimisreklaamide

avaldamise

eest.

Pealkirjad

kostja

kommentaaridele pani väljaandja, mitte kostja; kuna tegemist on konkreetsete artiklitega,

siis ei ole põhjendatud hageja taotlus kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete

andmete avaldamine. Kohus asus seisukohale, et ebaõigete andmete avaldamisega oli

kahjustatud isikuks Tallinna linn, mitte hageja. Maakohus ei ole otsuses oma seisukohti

põhjendades viidanud mitte ühelegi tõendile ning seega on täielikult arusaamatu, kuidas

jõudis kohus otsuses tehtud järeldusteni. Otsuses puudub analüüs ka selle osas, kuidas on

maakohus

jõudnud

järeldusele,

et

kostja

poolt

avaldatu

näol

oli

tegemist

väärtushinnanguga. Selles osas on maakohtu otsus pooltele üllatuslik, sest pooled ei ole

Üheski oma menetlusdokumendis isegi viidanud võimalusele, et üks või teine pool

käsitleb kostja poolt avaldatut väärtushinnanguna.

26. Kostja vastu hagiavalduse esitamise ajendiks olid kostja poolt avaldatud alljärgnevad

seisukohad: „See on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse

saate maksumus ulatub poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud

pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid"; „PBK-s

jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn"; «Keskerakonna reklaami

PBK-s maksid kinni tallinlased"; „Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimees I Ion

veendunud, et telekanalis PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna

maksumaksja"; „Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimehe I Raudse sõnul maksis

PBK-s jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid kinni Tallinna maksumaksja". Seega

avaldas kostja väited, mille kohaselt: Tallinna linna poolt tellitud saadete eest PBK-le

makstava summaga maksti kinni kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid; PBK-s

jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn; Keskerakonna reklaami

PBK-s maksid kinni tallinlased; PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni

Tallinna maksumaksja; PBK-s jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid maksis kinni

Tallinna maksumaksja.

27. Täielikult väär on maakohtu seisukoht, et kostja poolt avaldatu näol on tegemist

väärtushinnanguga. Käesoleval juhul on kostja avaldanud igati kontrollitavad fakti väited

selle kohta, et Tallinna linn on tasunud hageja valimisreklaamide eest. Nimetatud väited

on valed ning kostja ei ole käesolevas menetluses suutnud vastupidist tõendada. Kostja ei

ole ka põhjendanud oma võimalikku õigustatud huvi selliste väärväidete avaldamiseks.

Ühtlasi ei ole kostja selgitanud, mida tegi kostja enne avalikkusele ja meediale avalduste

esitamist selleks, et selgitada välja faktilised asjaolud. Seega ei ole kostja tegevus hageja

kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel õiguspärane. Asjaolu, et just kostja oli ebaõigete

andmete avaldamise osas vastustavaks isikuks, on ilmne, kuivõrd kõik väljaanded

tsiteerisid kostja poolt avaldatut viitega kostja isikule. Maakohtu poolt viidatu, justkui ei

oleks kostja näol tegemist õige kostjaga, on täielikus vastuolus käesoleva asja faktiliste

asjaolude ja kehtiva õigusega. Kostja on kohustatud tema poolt avaldatud hagejat

puudutavad ebaõiged andmed ümber lükkama ja tegema seda viisil, mis kõrvaldaks

kostja õigusvastase käitumise tagajärje maksimaalses võimalikus ulatuses ja taastaks

hageja õiguste rikkumise eelse olukorra (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-83-10, 3-2-1-17-05

ja VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1-4 ).

28. Kostjal on kohustus kestva kahju õigusvastase tekitamise korral rikkumine lõpetada (VÕS

§ 1055 lg 1). Kostja tegevus hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel on seniajani

kestev, sest kostja poolt avaldatud ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid on endiselt

avalikult kättesaadavad hagiavalduses nimetatud veebilehtedel. Hageja palub kohustada

kostjat hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist lõpetama ja hageja kohta ebaõigeid

andmeid sisaldavad artiklid kõikidest infoallikatest viivitamatult eemaldama.

29. Kostja ei pidanud apellatsioonkaebust õigeks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

30. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata.

31. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti.

Hageja hinnangul on tegemist VÕS § 1047 lg 4 rakendusalaga, milles nähakse ette

ebaõigete

andmete

ümberlükkamise

kohustus

sõltumata

andmete

avaldamise

õigusvastasusest ning kus tuleb tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele

mittevastavus. Hageja on teise nõude kvalifitseerinud VÕS § 1055 lg 1 järgi, mille

rakendamine on VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel täiendavaks õiguskaitsevahendiks ning

mille rahuldamise eelduseks on, et andmed on ebaõiged ja nende avaldamine on jätkuv.

32. Erinevalt kostjast, leiab kolleegium, et maakohus on jõudnud õigele tõlgenduslikule

järeldusele, et laused, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei sisalda andmeid. Tegemist

on kostjal hageja tegevusest kujunenud arvamusega ja selle väljendamisega ehk

väärtushinnangutega VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kostja hinnangud on kujunenud info

põhjal, mille kohaselt on Tallinna linn maksnud telekanalile PBK kolme saate eest kostja

arvates põhjendamatult kõrget hinda ning selle alusel on kostjal kujunenud veendumus, et

tasutud hind on ühtlasi katnud kulud hageja valimisreklaami eest. Kuna kõik laused, mille

väljaütlemist hageja kostjale ette heidab väljendavad kostjal kujunenud arvamust, ei saa

neid pidada faktiväideteks. Väärtushinnangu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada

ja seetõttu ei saa hageja nõuda kostja poolt öeldu ümberlükkamist.

33. Küsimus, kas kostja avaldatud väärtushinnangud on olnud kohased, oleks käesolevas

tsiviilasjas sisutu. Seda üheltpoolt hageja poolt nõutud õiguskaitsevahendite

kohaldamatuse tõttu ning teisalt põhjusel, et hageja on juriidiline isik, kellel ei ole

isiklikke õigusi, mida ebakohane väärtushinnang riivata võiks. VÕS § 1047 lg-d 1-3 ei

kaitse juriidilist isikut tema maine kahjustamise eest väärtushinnanguga. Samal põhjusel

ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka hageja nõuet kohustada kostjat

hoiduma edaspidi hageja väidetavast kahjustamisest.

34. Kuna maakohtu järeldus, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud on

lõppjärelduses õige, ei anna kaebuses ja ka sellele kostja poolt esitatud vastuses toodud

etteheited maakohtu poolsete menetluslike minetuste kohta alust otsuse tühistamiseks.

35. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-166-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. jaanuar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eesti Keskerakonna hagi I R vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-

12451

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Keskerakonna kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Keskerakond (registrikood 80053370), esindaja

vandeadvokaat Jüri Sirel

Kostja I R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Jaanus Tehver

Asja läbivaatamise kuupäev

10. detsember 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-12451 ja Harju

Maakohtu 29. novembri 2011. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud jätsid rahuldamata

Eesti Keskerakonna nõude I R vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Saata asi tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.

2. Jätta ringkonnakohtu ja maakohtu otsus muutmata osas, millega kohtud jätsid rahuldamata

Eesti Keskerakonna nõude I R vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, kuid muuta

nõude rahuldamata jätmise õiguslikke põhjendusi.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Eesti Keskerakonna kassatsioonkaebuselt 25. juunil 2012 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot Eesti Keskerakonna arvelduskontole nr 10002002425008.