2-11-21570/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-21570

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-21570 Tsiviilasi

ASRM hagi T OÜ vastu seadusest tuleneva kohustuse täitmise nõudes Tsiviilasja hind 1595 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: ASRM(registrikood XXX; asukoht XXX) - hageja lepinguline esindaja: Peeter Sepper (Haldur OÜ, Kotzebue 9, Tallinn 10412; e-post peeter.sepper@haldur.eu) - kostja: T OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) - kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Kaarma (Advokaadibüroo LAWIN AS; asukoht Niguliste 4/Dunkri 7/Dunkri 9, Tallinn 10130; epost rait.kaarma@lawin.ee) Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2012.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi RM(edaspidi hageja) ja T OÜ (edaspidi kostja) (edaspidi koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja väljastab tsiviilasjas nr 2-11-21570 käesoleva määruse jõustumisest 3 (kolme) tööpäeva jooksul elektrooniliselt e-posti aadressile XXX käibemaksuseaduse § 37 kohase arve 7. mail 2007.a sõlmitud kinnisasja müügilepingu (edaspidi müügileping) alusel registriosa nr XXX võõrandatud kinnisasja eest, millele on muuhulgas märgitud käibemaksusumma (s.o 35 583,78 eurot) ja kinnistu käibemaksuta maksumus ehk 197 687,66 eurot (edaspidi arve).

1.2. Hageja arvab käibemaksuseaduse § 31 lg 9 alusel arve saamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis käibemaksusumma sisendkäibemaksusummana maha. Hageja on kohustatud kandma kostjale üle poole käibemaksusummast ehk 17 791,89 eurot (seitseteist tuhat seitsesada üheksakümmend üks eurot ja 89 senti), selgitusega: „Kompromissisumma vastavalt tsiviilasjas nr 2-11-21570 kinnitatud kompromissile“ 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates hageja poolt käibemaksusumma enda kasutusse saamisest (sh kuid mitte ainult ettemaksukontole laekumisest) kostja AS-i SEB Pank arvelduskontole nr 10220034393016. Hageja on kohustatud kostja nõudmisel esitama kostjale viivitamatult tõendeid käesolevas punktis sätestatud kohustuse täitmise kohta.

1.3. Pooled kinnitavad, et kompromissi jõustumisel puuduvad neil pärast käesoleva määruse punktides 1.1. – 1.3. kirjeldatud kohustuste täitmist teineteise suhtes mistahes muud nõuded, sh kuid mitte ainult, müügilepingust või seadusest tulenevad varalised või mittevaralised nõuded.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-21570 menetlus.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2-11-21570

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Aktsiaseltsile RM pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-21570, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK ASRM(edaspidi hageja) esitas 05.05.2011.a Harju Maakohtule hagi T OÜ (edaspidi kostja) vastu, milles palub tuvastada kostja kohustus väljastada ja kohustada väljastama hagejale 07.05.2007.a sõlmitud kinnisasja registriosa nr XXX müügilepingu alusel käibemaksuseaduse § 37 lg 7 nõuetele vastav arve, millel on toodud kinnisasja nr XXX maksumus ilma käibemaksuta 3 093 139,80 krooni ehk 197 687,66 eurot, käibemaks 556 765,16 krooni ehk

35 583,78 eurot ja tehingu kogumaksumus 3 649 905 krooni ehk 233 271,44 eurot.

04.05.2012.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 2- 11-21570 menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolme) tööpäevani, st määruskaebus tuleb esitada 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hageja palub vastavalt TsMS §

150 lg 2 p 1 seoses kompromissi kinnitamisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Tagastatav riigilõiv summas 159,77 eurot palub hageja kanda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 05.05.2011.a (maksekorraldus nr 1409) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319,55 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 159,78 eurot (hageja poolt ilmselt ekslikult märgitud 159,77 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

2-11-21570

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik