3-11-240/206 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-11-240

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna halduskohus

Kohtukoosseis

Hurma Kiviloo

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2012. a, Tallinn

Haldusasja number

3-11-240

Haldusasi

AS Sinitta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse poolt 14.05.2010 läbi viidud vaatluse toimingute

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning äravõetud esemete ja

dokumentide tagastamiseks kohustamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

02. veebruar 2012. a

Menetlusosalised

kaebuse esitaja AS Sinitta (registrikood 10283878)

esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

esindaja Tomek Tosin

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Sinitta kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 18.05.2012, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg

1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul,

kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187

lg 4).

Kui

apellatsioonkaebuses

ei

taotleta

asja

lahendamist

kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK, vastustaja või

maksuhaldur) 14.05.2009 korralduse „Vaatluse läbiviimiseks ning teabe ja dokumentide

saamiseks“ nr 12.2-3/3879-1 (edaspidi Korraldus) alusel alustas maksuhaldur üksikjuhtumi

kontrolli AS Sinitta (edaspidi Sinitta, kaebaja või kaebuse esitaja) suhtes kontrollimaks

maksude arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober 2009. a – märts

2010. a /I kd tl 21-22/.

2. Sama Korralduse alusel PMTK ametnikud 14.15.2010 viisid läbi etteteatamata vaatluse

Sinitta tegevuskohtades Betooni 19b, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, ja Vesse 4a,

Tallinn. Vaatluse käigus tehti fotosid. Äravõetud dokumendid ja mälupulk direktor A. K.

arvutist laetud 68 failiga pakendati musta kotti ja pitseeriti pitseriga nr 578217 Vaatluste

läbiviimise kohta vormistati vaatluse protokollid ning protokollid Betooni 19b vaatluse käigus

dokumentide ja asjade ära võtmise kohta. /I kd tl 21-28, 181-210/.

3.

03.11.2010 PMTK ametiruumides toimunud maksukohustuslaselt seletuste võtmise

käigus avaldas Sinitta lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik seisukoha, et vaatlus

on suures osas viidud läbi õigusvastaselt, dokumendid ning esemed on ära võetud

ebaseaduslikult, mistõttu neid ei ole võimalik asjas tõenditena kasutada. 16.11.2010 saatis

Sinitta

lepinguline

esindaja

maksuhaldurile

märgukirja

14.05.2010

ebaseadusliku

menetlustoiminguga ära võetud ja pakendatud dokumentide kohta, milles tegi ettepaneku

hoiduda õigusrikkumise jätkamisest ning tagastada dokumendid ja arvutist kopeeritud andmed

avamata kujul. 09.12.2010 vastuses märgukirjale jäi PMTK seisukohale, et vaatluse käigus

dokumentide ja esemete äravõtmine on toimunud seaduslikult /I kd tl 29-36/.

3.

31.01.2011 esitas Sinitta AS Tallinna halduskohtule kaebuse PMTK poolt 14.05.2010

läbi viidud vaatluse toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning äravõetud esemete ja

dokumentide tagastamiseks kohustamiseks /I kd tl 1-12/.

4.

02.02.2011 määrusega halduskohus võttis kaebuse menetlusse /I kd tl 40/. 21.03.2011

esitas PMTK kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /I kd tl 57-61/. PMTK seletuses

esitatud taotluse jätta Sinitta AS kaebus läbi vaatamata jättis kohus 19.09.2011 määrusega

rahuldamata /I kd tl 167-170/.

5. Vastavalt 07.03.2012 kohtumäärusele pidasid pooled kohtuvaidlused kirjalikus

menetluses /III kd tl 88, 91-97, 133-142/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja AS Sinitta on seisukohal, et kaevatav toiming on õigusvastane.

Vaidluse väline on asjaolu, et kaebajal on vahetu puutumus vaidlustatud toiminguga ning sellel

on vahetud mõju kaebaja õigustele. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur maksukorralduse

seaduse (edaspidi MKS) § 72 lg 1 nõudeid eirates viinud Sinitta tegevuskohtades läbi vaatluse

sildi all läbiotsimised. Valdusesse ja töökohta tungimine ning läbiotsimine on PS § 33 kohaselt

keelatud, v.a. seadusega sätestatud juhtudel. Kuivõrd MKS otsesõnu keelab vaatluse käigus

läbiotsimise, on maksuhalduri poolt läbiotsimise tunnustega menetlustoimingu näol tegemist

kaebaja põhiõiguste olulise rikkumisega. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi vaidlustatud

toiminguga seonduvalt seisneb selles, et välistada kaebaja suhtes tulevikus maksuhalduri poolt

ebaseaduslike vaatluste teostamine kui ka takistada ebaseaduslikult kogutud materjalide ja

teabe kasutamist läbiviidavas maksumenetluses. Seega on tuvastamiskaebuse põhjenduseks nii

preventiivsed kaalutlused kui ka konkreetses toimingu suhtes õigusvastasuse tuvastamine.

Preventiivse huviga seonduvalt kaebaja märgib, et 14.05.2010 toimunud vaatlus ei jäänud

kaebaja tegevuskohtades viimaseks ning 08.11.2010 toimus järjekordne vaatlus /I kd tl 37-38/.

Kaebaja arvates ei saa välistada ka tulevikus täiendavaid vaatlusi kaebaja tegevuskohas. Sellest

tulenevalt on kaebaja huviks ennetada edaspidi maksuhalduri korduvat või jätkuvat

õigusvastast tegevust (taolist preventiivset huvi on aktsepteeritud ka Riigikohtu otsuses asjas nr

3-3-1-24-10 p. 20). Tuvastamiskaebuse rahuldamine suunab maksuhaldurit edaspidi järgima

kaebaja suhtes tegevuskoha vaatluste läbiviimisel seadust. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-88-08

p.-s 14 leidnud, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui

see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus.

Ehkki

üldjuhul

saab

haldusmenetluse,

sh

ka

maksumenetluse

käigus

toimunud

menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga, on

riigikohus oma praktikas tunnustanud ka menetlusosalise õigust menetlustoimingu iseseisvaks

vaidlustamiseks (nt asjas nr 3-3-1-86-06, p 21). Kaebaja leiab, et ebaseaduslik menetlustoiming

rikub juba hetkel kaebaja õigusi ja huvisid, sõltumata menetluse lõpptulemusest.

Olukorras, kus ühelt poolt on kaebajal põhjendatud kahtlused läbiviidud menetlustoimingu

seaduslikkuses, ning teiselt poolt, kus maksuhaldur soovib pakendatud ja pitseeritud

dokumentide ning esemete avamist nende analüüsimise eesmärgil, on kaebaja huvides

võimalikult menetluse algusstaadiumis kindlustada, et maksumenetluse käiku ja edasisi

tulemusi ei saaks mõjutada ebaseaduslikult kogutud tõenditega. Toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemisel puudub maksuhalduril õigus kasutada ebaseaduslikult kogutud tõendeid ning

äravõetud dokumendid ja esemed tuleb maksukohustuslasele tagastada.

Kaebaja peab vaatlustoimingu käigus läbiotsimise tuvastamist praeguses menetlusetapis

oluliseks ka seetõttu, et pole teada millal (ning millega) maksukontroll lõpeb, mistõttu

vaikimisi ebaseadusliku menetlustoimingu talumine ei ole kaebaja õiguste kaitse seisukohalt

efektiivne. Maksukontrolli kaebaja suhtes alustati 14.05.2010 ja seda maksustamisperioodi

oktoober 2009 kuni märts 2010 suhtes. Kontroll pole tänaseni lõppenud. Kaebaja eeldas, et

maksuhaldur suudab 6 kuulise maksustamisperioodi suhtes menetluse kiiremini lõpule viia,

kuid võttes arvesse, et seadus ei sätesta kontrolli läbiviimise tähtaega, on kontrolli lõppemise

aeg teadmata. Kui seni kaebaja eeldas, et saab oma õigusi kaitsta esitades kaebuse

maksuotsusele, siis käesolevas asjas on maksuotsuse ootamine juba ilmselt ebaefektiivne.

Vaatluse läbiviimise nõudeid on oluliselt rikutud. Vaatluse Korraldust ei ole kätte toimetatud

esindusõiguslikele isikutele (MKS § 72 lg 3). Õiguslik alus vaatluse läbiviimiseks tuleneb

MKS § 72 lg-st 1. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist,

avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte

vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus või kutsetegevus. Vesse 4a, Tallinn

tegevuskoha vaatluse protokolli järgi anti Korraldus üle äriühingu raamatupidajale V. L.le.

Betooni 19b, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond tegevuskoha vaatluse protokollis on

märgitud, et Korraldus anti üle aadressil Vesse 4a. Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul on

juba vaatluse korralduse kättetoimetamisega rikutud MKS § 72 lg 3 tulenevaid nõudeid

korralduse kättetoimetamisele, kuna vaatluse korraldus on üle antud esindusõiguseta isikule.

MKS

ei

näe

ette

vaatluse

läbiviimise

korralduse

esitamist

maksukohustuslase

majandustegevuse asukohas viibivale ükskõik millisele isikule, vaid korraldus tuleb esitada

maksukohustuslasele või tema esindajale. Vaatluse läbiviimise korralduse üleandmise

eesmärgiks maksukohustuslasele või tema esindajale on tagada, et vaatluse läbiviimine toimuks

MKS § 72 lg-s 3 nimetatud isikute teadmisel, kes saaksid veenduda vaatluse läbiviimise

seaduslikkuses ja kasutada neile laienevaid seadusest tulenevaid õigusi.

Arusaamatuks jääb maksuhalduri 09.12.2010 vastuskirjas väljendatud seisukoht, et vaatluse

läbiviimiseks ei ole ilmtingimata vajalik äriühingu juhatuse liikmete kohalviibimine. TsÜS §

34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega

juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa esindusõiguslike

isikutena TsÜS § 118 lg 2 mõistes käsitleda Sinitta töötajaid – näiteks raamatupidajat V. L.,

kellele väidetavalt vaatluse korraldus kätte toimetati. TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud

esindusõiguse eeldus kehtib tehingute tegemisel, milleks kahtlemata ei kvalifitseeru vaatluse

korralduse kättetoimetamine. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et maksuhaldur ei

ole Korraldust kätte toimetanud kooskõlas MKS § 72 lg 3 nõuetega, millest järeldub, et

läbiviidud vaatlus on õigusvastane. Korralduse ebaõigele isikule kättetoimetamine on tinginud

ka maksuhalduri poolsed edasised seaduserikkumised. Korralduse kättetoimetamise nõuete

rikkumine moodustab iseseisva aluse maksuhalduri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks,

sest vaatluse läbiviimisel ei olnud maksukohustuslasele tagatud menetlusõiguste kasutamine.

Nii Sinitta raamatupidajal kui vaatluse läbiviimisel tegevuskohas viibinud tegevjuhil puuduvad

volitused kaebajat kolmandate isikute ees esindada, mis ühtlasi tähendab, et neil puudub õigus

kasutada ka Sinittale maksumenetluses ettenähtud menetlusõigusi. Kuna vaatluse läbiviimise

käigus eksisteerib eriti suur põhiõiguste riive, on menetlusõiguste järgmisel eriti suur tähtsus ja

kaalukus.

Viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg 1 ja MKS § 72 lg 1 sätetele märgib

kaebaja, et vaatluse läbiviimisel on toimunud läbiotsimine. Kaebuse esitaja vaidlustab ka

vaatluse käigus toimunud dokumentide ja asjade äravõtmist, kuna selle toimingu tegemisel on

oluliselt rikutud menetlusnõudeid. MKS ei sisalda vaatluse mõistet (vaatluse mõiste on

sätestatud näiteks TsMS § 290 lg-s 1). MKS § 72 lg 1 süsteemselt tõlgendades saab järeldada,

et vaatlus piirdub üksnes näha olevate asjaolude tuvastamise ja fikseerimisega. Eeltoodu

tähendab, et maksuhaldur ei tohi tegevuskohas nõuda juurdepääsu arvutites olevatele

andmetele; kinnistele sahtlitele, kappidele, töötajate isiklikele esemetele jne. Maksu- ja

Tolliamet on avaldanud sama seisukoha 07.10.2010 Äripäevas ilmunud artiklis „Läbiotsimine

vaatluse sildi varjus“ (vt http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-

74AA1E3959CE&code=4827/uud_uudidx_482706). MKS § 72 lg 5 annab maksuhaldurile

võimaluse ühildada vaatluse läbiviimisega ka muid menetlustoiminguid, näiteks võtta vaatluse

käigus ruumis viibivatelt isikutelt seletusi; teha dokumentidest väljavõtteid või ärakirju ning

võtta ära dokumente ja asju MKS § 65 sätestatud korras.

Korralduses olid määratletud maksukohustuslase kohustused vaatluse käigus ning dokumendid,

mille esitamist maksuhaldur nõudis. Ehkki Korralduses ei ole kohustusena pandud juurdepääsu

võimaldamist töötajate arvutites olevatele andmetele, milline kohustus oleks iseenesest ka

MKS § 72 lg 1 kohaselt õigusvastane, on käesolevas asjas sellest hoolimata maksuhalduri

ametnikud asunud ise koguma töötajate arvutitest andmeid ja kopeerinud sealt mälupulgale ca

68 faili. Koostatud vaatlusprotokollidest ei nähtu, et äriühing oleks teinud maksuhaldurile

ettepaneku või andud maksuhaldurile loa dokumentide äravõtmiseks või arvutitest andmete

kopeerimiseks. MKS § 72 lg 4 kohaselt tuleb vaatluse käik ja vaatluse käigus tuvastatud

asjaolud protokollida. Vaatlusprotokolli pretensioonide mittemärkimine, sh ka vaatluse juures

viibinud äriühingu töötajate poolt, ei ole samastatav nõusoleku andmisena dokumentide

äravõtmiseks või arvutitest andmete kopeerimiseks. Nõusoleku tõendamine on maksuhalduri

kohustus.

PMTK 09.12.2010 vastuskirjas märgitakse (lk 3), et maksuhalduri ametnikud esitasid AS

Sinitta direktorile palve näidata maksuhalduri ametnikele lisaks kabinetis asuvatele

paberdokumentidele ka arvuti sisu. Eeltooduga on maksuhaldur kinnitanud, et nõue arvuti sisu

näitamiseks tuli ametnikelt. Arvuti sisu ettenäitamise nõue väljub juba iseenesest vaatluse

olemusest ja on käsitletav läbiotsimisena. Ebaseadusliku „palve“ - näidata arvuti sisu - osas ei

selgitanud maksuhalduri ametnikud direktorile selle toiminguga seonduvalt tema õigusi ja

kohustusi. Oluline on ka märkida, et Korralduses olid konkretiseeritud dokumendid, mille

esitamist maksuhaldur soovis. Seega pidanuks maksuhalduri ametnikel puuduma igasugune

alus ja põhjus asuda otsima ka kõikvõimalikke muid dokumente, mis ei ole tegevuskoha

ülevaatusel vaatlejale hoomatav, nagu näiteks arvutis sisalduvad dokumendid. Vaatluse

eesmärgiks ei ole ootamatult maksukohustuslase tegevuskohast kõikvõimalike dokumentide

otsimine, mis on iseloomulik läbiotsimisele. Majandustegevuse dokumentide esitamise

kohustuse sekundaarset iseloomu vaatluse käigus kinnitab ka korralduses olev järgmine

märkus, et: „Korraldus kuulub täitmisele kättesaamisel koheselt. Juhul kui dokumente ei ole

võimalik koha peal esitada, siis esitada need hiljemalt 21.05.2010“. Eeltoodust tulenevalt

peaks olema täiesti välistatud, et maksuhalduri ametnikud esitavad vaatluse käigus „palve“

saada juurdepääs töötajate arvutites olevatele andmetele. Vastupidine kinnitab, et vaatluse

läbiviimisega ühildasid maksuhalduri ametnikud läbiotsimise. Kuivõrd MKS §-s 72 lg 1 on

vaatluse regulatsiooni juures otsesõnu pööratud tähelepanu läbiotsimise keelule, on see

kinnituseks, et vaatluse teostamise ja läbiotsimise vahelist piiri tuleb nii normi sisustamisel kui

rakendamisel täpselt määratleda. Käesoleval juhul on maksuhalduri ametnikud teadlikult selle

piiri ületanud ja toimetanud vaatluse sildi all läbiotsimist.

Maksuhaldur on kasutanud ära esindusõiguslike isikute puudumise vaatluse läbiviimise juurest

ning töötajatele nende õiguste selgitamata jätmise, mis on võimaldanud ametnikel eirata

vaatluse läbiviimise nõudeid. Korralduse p-s 1 kohustatakse Sinittat võimaldama maksuhalduril

viia läbi tegevuskoha vaatlus ja sellega seotud muid menetlustoiminguid, täpsustamata

seejuures, millised on need muud menetlustoimingud. Maksukohustuslase õiguste kaitse

seisukohalt on oluline, et vaatluse läbiviimise kohta esitatud korralduses oleks üheselt

mõistetavalt lahti kirjutatud vaatluse olemus, vaatluse käigus teostatavad menetlustoimingud ja

maksuhalduri õigused. On ilmne, et Korraldus nendele kriteeriumidele ei vasta. Käesoleval

juhul on ebamäärane Korraldus võimaldanud maksuhalduri ametnikel eksitada Sinitta töötajaid,

luues neile pettekujutluse, et nad peavad laskma oma arvuti sisu ümber kopeerida. Paraku just

nii ametnikud toimisid, teatades imperatiivselt, et nad peavad vajalikuks siseneda äriühingu

tegevuskohas olevatesse arvutitesse, peavad vajalikuks vaadata kappidesse-sahtlitesse ning

nõudes isegi naistöötajate käekottide sisu ettenäitamist. On mõistetav, et kui ametnikud teevad

käskivas vormis teatavaks, et nad järgnevalt sisenevad arvutitesse nendest teatud andmete

otsimise eesmärgil, ei hakka õiguskuulekad töötajad neid füüsiliselt takistama.

Äriühingu töötajate seletuste kohaselt avasid MTA ametnikud ise laudade ja kappide sahtleid,

sorisid kaustades, istusid arvutite taha ja tutvusid arvutite sisuga. Käskivas vormis nõuti seifi

avamist, mis aga ei õnnestunud, sest seifi võti oli juhatuse liikme käes. Sahtlitest võetud

dokumente vaadati läbi ja osa dokumente võeti ära /I kd tl 13-20/. Betooni tänava tegevuskohas

viibisid vaatluse läbiviimise ajal eesti keelt kas üldse mittevaldavad või ebapiisavalt valdavad

Sinitta töötajad, sh tegevdirektor. Maksuhalduri poolt ei olnud menetlustoimingule kaasatud

tõlki ja ka kõik menetlusdokumendid vormistati eesti keeles. Kuna menetlustoiming viidi läbi

etteteatamiseta, ei saa tõlgi mittekaasamist kindlasti ette heita äriühingule. Võttes arvesse, et

Korraldus on maksuhalduri õiguste osas ebainformatiivne kui ka seda, et töötajad ei teavitatud

nende ega maksukohustuslase õigustest ja kohustustest, juhatuse liikmed oli jäetud teavitamata,

menetlustoiming viidi läbi keeles mida töötajad ei valda või ei valda piisavalt, on ilmne, et

töötajad ei saanud ka kohapeal nõuda ametnikelt menetlusreeglite järgimist.

Kaebuse esitaja leiab, et vaatluse läbiviimise käigus toimunud dokumentide ja asjade

äravõtmine, mis pakendati musta kotti ja pitseeriti pitseriga nr 578217, on toimunud MKS § 72

lg 1 ja MKS § 72 lg 5 sätestatud nõudeid oluliselt eirates ning tegemist on ebaseaduslikult

läbiviidud menetlustoiminguga. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-6-07 p-s 10 leidnud, et ka üksikud

ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised võivad kogumis olla hinnatud

menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja oli nendest juba ette teadlik ja pani

sellised rikkumised toime tahtlikult. Kaebuse esitaja osundab nii kohal kaebuse p-des 22 ja 23

väljatoodud

asjaoludele,

mis

kinnitavad

seisukohta

maksuhalduri

ametnike

poolt

menetlusnõuete teadlikust rikkumisest.

Vastustaja PMTK palub jätta kaebus rahuldamata.

HKMS § 7 lg-s 1 seadusandja ei pea toimingu all silmas mitte menetlustoimingut, vaid halduse

reaaltoimingut. Nii näeb HMS § 106 lg 2 ette, et toimingu sätteid ei kohaldata

menetlustoimingule. Menetlustoimingul on haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mistõttu

menetlustoiminguid saab vaidlustada koos haldusorgani lõpliku otsusega, mis kujutab endast

iseseisvat

õiguslikku

reguleerimist

(nt

maksumenetluses

maksuotsus)

(Kanger,

L. Menetlustoiming ja selle vaidlustamine. Kohtupraktika analüüs. Riigikohus, õigusteabe

osakond. Tartu, 2010, lk 5-6). Väljakujunenud kohtupraktikast johtuvalt ei ole

menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav (RKHKo nr 3-3-1-8-02, p 5).

Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on seatud haldusmenetluse

ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttes lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise

võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. Samas on menetlustoimingu

vaidlustamine erandlikult õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga,

mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav

lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi

sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi, edaspidi RKHKo, nr 3-3-1-

56-10, p 13). Vastustaja hinnangul ei saa vaatluse käigus kaebaja äritegevust puudutavatest

dokumentidest koopiate tegemise fakt rikkuda kaebaja õigusi menetluse tulemusest sõltumatult.

Subjektiivsete õiguste rikkumine leiaks aset üksnes juhul, kui koopiate tegemise tulemusena

sünniks menetluse tulemusest rippumatu negatiivne tagajärg, mille tõttu esineks isikul

õigustatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks (nt õiguse minetamine,

varaline kahju). Sellise negatiivse tagajärje eksisteerimist ei ole kaebaja tõendanud. Teisti

öeldes ei asu vaatluse käigus toime pandud võimalik menetluskorra mittejärgimine menetluse

lõpptulemusest autonoomselt väljaspool ega vaja seetõttu individuaalset vaidlustamisteed.

Samuti ei saa pelgalt 14.05.2011. a vaatluse pinnalt ette ära otsustada maksumenetluse

tulemusena tehtava potentsiaalse maksuotsuse õiguspärasuse küsimust. Esiteks on

maksumenetluses tõendite kogumiseks erinevaid võimalusi ning teatud tõendite kogumise

väidetav õigusvastasus ei tähenda kõikide tõendite kogumise õigusvastasust. Teiseks tuleb

arvesse võtta, et maksuhaldur annab hinnangu tõenditele kogumis ja vastastikuses seoses.

Kolmandaks ei pruugi tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise korral olla tagajärjeks

tõendite lubamatus. Ainult tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine toob kaasa

tõendite lubamatuse. Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa haldusmenetlusest. Kui

tõendi kogumine on toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist menetlusveaga. Kohtupraktikas

korduvalt tunnustatud Eesti haldusõiguse üldine põhimõte on see, et ainuüksi menetlus- või

vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni (RKHKo nr 3-3-1-6-03, p 11-12). Seega

puuduvad käesoleval hetkel alused, mis võimaldaksid siduvalt väita, et menetluse tulemusena

antav lõplik haldusakt ei saa enam olla sisuliselt õiguspärane. Muu hulgas ei ole vähetähtis

protsessiökonoomika põhimõte. Ei ole välistatud, et paralleelselt menetlustoimingu

vaidlustamisega pöördub kaebaja tulevikus kaebusega kohtusse lõpliku haldusakti osas ning

sellisel juhul antaks samadele asjaoludele hinnang kahes erinevas haldusasjas. Lõpliku

haldusakti puudumine ei muuda kuidagi isiku õiguste kaitset ebaefektiivseks, sest õiguslikku

tagajärge, mis saaks potentsiaalselt isiku õigusi riivata, pole veel saabunud. Järelikult on

kaebaja kaebeõigus välistatud õiguslikel põhjustel. Kaebaja peab maksuhaldurit MKS § 72

lõikes 3 toodud kättetoimetamise korda rikkunuks, sest Korraldust ei toimetatud kätte äriühingu

seaduslikule esindajale. Kaebaja rõhutab, et kuna vaatluse läbiviimise käigus eksisteerib eriti

suur põhiõiguste riive, siis on menetlusõiguste järgimisel eriti suur tähtsus ja kaalukus.

Vastupidiselt kaebajale leiab vastustaja, et on käitunud Korralduse kättetoimetamisel kooskõlas

seadusega. MKS § 72 lg 3 sisust nähtub, et vaatluse läbiviimise vältimatuks eelduseks ei ole

sellekohase korralduse teatavakstegemine maksukohustuslasele. Maksuhaldur võib vaatluse

läbi viia ka ilma korraldust väljastamata, kuid peab maksukohustuslase nõudmisel

menetlustoimingu läbiviimise vajalikkust hilisemalt motiveerima. Korralduse üleandmisega

seonduvale ei saa omistada määravat kaalu vaatluse õiguspärasuse tingimuste hindamisel. Veel

enam, vastustaja on Korralduse kättetoimetanud nõuetekohaselt. Majandus- ja kutsetegevuses

tegutseva isiku puhul ei saa eeldada, et kõik äriühinguga seonduvad dokumendid antakse üle

ainult juhatuse liikmele. Juhatuse liige ei pruugi oma ülesannete täitmisest tulenevalt viibida

katkematult terve tööpäeva jooksul äriühingu ruumides. On loomulik, et juriidilise isiku

seadusliku esindaja äriühingu tegevuskohast eemaloleku ajaks kandub dokumentide

vastuvõtmise korraldamine üle sisemise tööjaotuse alusel töötajatele. Riigikohus on lahendi nr

3-3-1-65-09 p-s 14 sedastanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt

hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Niisiis on

asjakohane ja kuulub analoogia kohaselt kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse8

(edaspidi TsÜS) taluvusvolituse regulatsioon, olenemata sellest, et korralduse vastuvõtmise

puhul ei ole tegemist tehinguga. Viitega TsÜS § 118 lg-le 2 märgib vastustaja, et TsÜS

kommenteeritud väljaanne avab, et talumisvolitus eeldab esmalt, et väidetavalt teise isiku

esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma,

et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Talumisvolitus tuleb

kõne alla eelkõige majandus- või kutsetegevuses kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni

ning täidetavaid ülesandeid arvesse võttes võib mõistlikult eeldada, et isikule on antud volitus

(Varul, P jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura. Tallinn, 2010,

lk 356). See tähendab, et maksuhaldur võis Korralduse kättesaamist allkirjaga kinnitanud

raamatupidaja V. L.’a käitumisest mõistlikult aru saada Korralduse vastuvõtmiseks vastava

volituse olemasolu. MKS § 72 lg 1 ei nõua, et vaatluse läbiviimise ajal viibiks

maksukohustuslase seaduslik või lepinguline esindaja menetlustoimingu juures. Vastasel juhul

muutuks vaatluse läbiviimine põhjendamatult raskendatuks, sest maksuhaldur peaks alati

vaatluse esmalt kooskõlastama maksukohustuslase seadusliku esindajaga, mis tähendaks ka

põhimõtteliselt etteteatamata vaatluse läbiviimise võimaluse sisutühjaks muutumist. Kusjuures

AS Sinitta raamatupidaja V. L. informeeris kaebaja seaduslikku esindajat vaatluse toimumisest

ning juhatuse liige oleks saanud ilmuda äriühingu tegevuskohta või volitada selleks enda

parema äranägemise järgi asjatundliku esindaja.

Kaebaja märgib, et maksuhaldur ei tohi vaatluse käigus nõuda juurdepääsu maksukohustuslase

arvutis olevatele andmetele, kinnistele sahtlitele, kappidele, töötajate isiklikele esemetele ning

et juhul kui maksuhaldur soovib dokumente ära võtta, siis peavad need olema esitatud

maksukohustuslase poolt. Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et vaatluse läbiviimisel on

maksuhalduril keelatud teostada läbiotsimist (MKS § 72 lg 1). Vastustaja aga ei jaga kaebaja

arvamust, et maksuhaldur viis reaalselt vaatluse varjus ellu läbiotsimise, nõudes AS Sinitta

töötajatelt imperatiivses vormis ruumide avamist, dokumentide ja isiklike esemete

ettenäitamist. Tegemist on kaebaja paljasõnaliste ning mittetõeste väidetega. Paljasõnaline

väide ei ole tõend (RKHKo nr 3-3-1-87-08). Vastustaja eitab mis tahes lukustatud ruumide,

kappide, sahtlite, kaustade avamist, maksukohustuslase vara omaalgatuslikku kasutamist ja

väidetavaid nõudmisi kaebaja töötajate isiklike esemetega tutvumiseks. Kõik äravõetud

dokumendid esitati maksuhaldurile vabatahtlikult, kusjuures mitte ühelgi AS Sinitta töötajal ei

olnud menetlustoimingu järgselt vastustajale etteheiteid. MKS § 72 lg 5 p 5 sõnastab, et

vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus võtta ära dokumente ja asju vastavalt

MKS §-s 65 sätestatule. Tulenevalt MKS § 65 lõikest 2 võib maksuhaldur talle esitatud

dokumendid ja asjad ära võtta, kui neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril

on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või see on

vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või dokumendid ja asjad viitavad

arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele. Dokumentide esitamist tuleb mõista laiendavalt.

Elektroonilisel kujul talletatud dokumentide esitamine kujutab endast dokumentide vaatlemise

võimalikuks tegemist maksukohustuslase arvuti vahendusel. Seadus ei keela vaadelda

elektroonilisel kujul

salvestatud dokumente. Arvestades infotehnoloogia osatähtsust

tänapäevases majandustegevuses, oleks mõeldamatu, et maksuhalduri vaatlus piirdub üksnes

paberkandjal olevate dokumentidega. A. K. tagas maksuhalduri ametnikele juurdepääsu oma

kabinetti ning arvutis olevatele andmetele vabatahtlikult, ilma nõudmisteta. Vastustaja võttis

esitatud dokumentide koopiad ära seaduslikul alusel (MKS § 65 lg 2). Samuti ei olnud ega pea

olema vaatluse läbiviimise korralduses ära toodud vaatluse eesmärgi pinnalt konkreetselt

piiritletud dokumendid, millega on õigus vaatluse kestel tutvuda. PMTK Korralduses on

piisavalt selgelt väljendatud, et vaatluse eesmärk on koguda kontrollitavate maksude ja

maksustamisperioodide arvestamise ja tasumise õigsuse kindlaks tegemiseks vajalikke

andmeid, sealhulgas tuvastada maksuasjas tähtsust omavaid asjaolusid ja saada vajalikke

tõendeid. Korralduse resolutsiooniga kohustati kaebajat esitama kõik käibemaksu, töötajatele

tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus ja kohustusliku

kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud

dokumendid maksustamisperioodide oktoober 2009. a – märts 2010. a kohta (kaasaarvatud).

Samuti pidi maksukohustuslane esitama kõik kontrollitavat perioodi puudutavad antud ja

saadud laenude lepingud, lisad ja muud dokumendid. Järelikult ei ole Korraldust kitsendatud

kindlat liiki või kindlas vormis dokumentidega.

Kokkuvõtlikult on PMTK seisukohal, et kaebajal puudub menetlustoimingu iseseisvaks

vaidlustamiseks kaebeõigus. Juhul kui halduskohus jääb kaebeõiguse puudumise osas

vastustajaga eriarvamusele ja menetleb asja sisuliselt, siis tuleb pidada läbiviidud

menetlustoimingut õiguspäraseks, sest ei esine aluseid selle õigusvastaseks lugemiseks.

AS Sinitta lõplikud seisukohad

Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri ametnikud rikkusid 14.05.2010 etteteatamata vaatluse

läbiviimisel kaebuse esitaja tegevuskohtades Vesse 4a, Tallinn ja Betooni 19b, Tallinn oluliselt

menetlusnõudeid. Rikkumised seisnesid selles, et vaatlusest ei teavitatud maksukohustuslase

esindusõiguslikke isikud, isikutele jäeti tutvustamata nende õigused vaatluse käigus ning

vaatluse sildi all teostasid maksuhalduri ametnikud MKS § 72 lg 3 nõudeid eirates

tegevuskohas läbiotsimist ning kogusid tõendeid, mida tavavaatluse käigus poleks saanud

koguda. Vastustaja ametnike poolt toimepandud rikkumised on sedavõrd olulised, mis tingivad

menetlustoimingu eraldiseisva vaidlustamise, ootamata ära lõplikku haldusakti. Kaebuse

esitajal on põhjendatud huvi toimingu vaidlustamiseks, kuna tegemist on põhiõiguste, s.o.

valduse ja töökoha puutumatuse tõsise riivega. Kaebuse esitajal on vahetu puutumus

vaidlustatud toiminguga, kuna väidetav vaatlus viidi läbi kaebuse esitaja tegevuskohtades, kus

toimub majandustegevus. Põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamises seisneb

selles, et kui rikkumine peaks leidma tõendamist, on kaebuse esitaja huviks kindlustada, et

maksumenetluse lõpptulemust ei saaks mõjutada ebaseaduslikult kogutud andmete ja

dokumentidega. Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks

lisaks preventiivsetel eesmärkidel, s.o. edasiste samalaadsete rikkumiste vältimiseks kaebuse

esitaja majandustegevuses vaatluste läbiviimisel.

Viitega MKS § 72 lg 1 ja 3 sätetele Korralduse andmise ajal kehtinud sõnastuses kaebuse

esitaja ei nõustu täielikult vastustaja arvamusega, et vaatluse läbiviimise vältimatuks eelduseks

ei

ole

sellekohase

kirjaliku

korralduse

teatavakstegemine

maksukohustuslasele.

Rahandusministeeriumi veebilehel (www.fin.ee) avaldatud MKS seletuskirjas märgitakse MKS

§ 72 lg 3 osas, et: „Juhul, kui vaatluse läbiviimiseks soovitakse siseneda maksukohustuslase

valdusesse, esitatakse kirjalik korraldus, kus on toodud ka vaatluse läbiviimise eesmärk (nt

missuguse maksukohustuse kontrollimiseks menetlustoiming on ette võetud). Lõikes 2

sätestatud vaatluse (nn välivaatluse) läbiviimiseks kirjalikku korraldust anda pole vaja, kuid

maksukohustuslane saab nõuda hiljem toimingu kirjalikku põhjendamist“. Eelnevast järeldab

kaebuse esitaja, et vähemalt neil juhtudel, kui vaatluse läbiviimiseks on vajalik siseneda

maksukohustuslase valdusesse, on vajalik kirjaliku korralduse esitamine.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et maksuhaldur koostas vaatluse läbiviimise kohta

kirjaliku korralduse, mis anti samal päeval vahetult enne vaatluse algust Vesse 4a, Tallinn

tegevuskohas üle äriühingu raamatupidajale V. L. Betooni 19b, Tallinn tegevuskoha vaatluse

protokollis on märgitud, et vaatluse korraldus anti üle aadressil Vesse 4a. Vaatluse läbiviimise

korraldust ei saa kätte toimetada mistahes isikule, kes viibib maksukohustuslase tegevuskohas.

Korralduse üleandmise eesmärgiks maksukohustuslasele või tema esindajale on tagada, et

vaatluse läbiviimine toimuks MKS § 72 lg-s 3 nimetatud isikute teadmisel, kes saaksid

veenduda vaatluse läbiviimise seaduslikkuses ja kasutada neile laienevaid seadusest tulenevaid

õigusi. Äriühingu seaduslikuks esindajaks loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku

juhatus või seda asendav organ. Esindusõiguslike isikutena ei saa käsitleda AS Sinitta töötajaid

TsÜS § 34 lg 1 mõistes, kuna need isikud ei saa maksumenetluses realiseerida

maksukohustuslasele laienevad õigusi ja kohustusi. AS Sinitta töötajad on maksumenetluses

suhetes maksukohustuslasega kolmandad isikud ning sellisena on nende staatust käsitlenud ka

maksuhaldur (vt nt PMTK ametnike kohtule antud selgitused). Kaebuse esitaja leiab, et

Korraldus ei ole kätte toimetanud kooskõlas MKS § 72 lg 3 nõuetega ning tegemist on olulise

rikkumisega, mis on tinginud ka edasised olulised minetused vaatluse läbiviimisel.

Maksuhalduri ametnikud rikkusid vaatluse läbiviimisel kaebuse esitaja õigusi ka sellega, et ei

tutvustanud maksukohustuslasele ei seadusliku esindaja kaudu ega AS Sinitta töötajatele, et

vaatluse käigus puudub maksuhalduri ametnikel õigus teostada läbiotsimist, avada lukustatud

ruume, panipaiku. Kaebuse esitaja märgib etteruttavalt, et vaatluse läbiviimisel tuleb eristada

neid õigusi ja kohustusi, mis on maksukohustuslasel vaatluse läbiviimisel, nendest õigustest ja

kohustustest, mis on vaatluse käigus läbiviidavate muude menetlustoimingute, nagu seletuste

andmine, puhul. PMTK Korralduses puuduvad täielikult viited MKS § 72 lg-le 1 ega ole

mainitud ka seda, millised on maksuhalduri ametnike õigused vaatluse läbiviimisel. Korralduse

puhul on ilmne, et see ei anna Korraldusega tutvumisel piisavalt teavet ei läbiviidava vaatluse

olemuse ja sisu kohta ega ka maksuhalduri ja maksukohustuslase õiguste kohta vaatluse käigus.

Nimetatud minetus on kogumis teiste tõenditega aga oluline hindamaks korralduse alusel

läbiviidud vaatluse seaduslikkust.

Vaatluste kohta koostatud protokollides (Vesse 4a ja Betooni 19b) ei ole samuti sõnagagi

mainitud, et ametnikud oleksid maksukohustuslasele tutvustanud tema õigusi vaatluse kui

toimingu osas. Vastustaja vastusele on lisatud AS Sinitta töötajate seletused, milles juures on

töötaja poolt allkirjastatud dokument kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta. Ka selles

dokumendis ei ole eraldi välja toodud maksumaksja ja maksuhalduri õigusi ja kohustusi

vaatluse osas.

Kuna vaatluse läbiviimise käigus eksisteerib eriti suur põhiõiguste riive oht, on

maksukohustuslasele tema õiguste teavitamisel eriti suur tähtsus ja kaalukus ning seda ka

läbiviidava toimingu suhtes hilisemaid vaidlusi silmas pidades. Käesoleval juhul ei nähtu

maksuhalduri poolt koostatud kirjalikest dokumentidest, et maksuhaldur oleks täitnud

elementaarseid nõudeid, et dokumenteerida maksukohustuslase õigused vaatluse käigus ja

fikseerida nende tutvustamine. Kaebuse esitaja arvates on vaatluse käigus eksisteeritavate

õiguste fikseerimata jätmine seletatav sellega, et vastavate õiguste tutvustamist maksuhalduri

ametnike poolt tegelikkuses ei toimunudki.

Kaebuse esitaja vaidlustab ka vaatluse käigus toimunud dokumentide ja asjade äravõtmist,

kuna selle toimingu tegemisel on vastustaja oluliselt rikkunud menetlusnõudeid. Äravõetud

dokumendid on maksuhaldur saanud enda kätte sisuliselt toimepandud läbiotsimise käigus.

Viitega § 3 lg 1 ja MKS § 72 lg 1 sätetele märgib kaebajas, et MKS ega HMS ei sisalda

vaatluse kui spetsiifilise menetlustoimingu mõistet (vt nt TsMS § 290 lg 1). Ka MKS § 72 lg 1

süsteemselt tõlgendades saab järeldada, et vaatlus piirdub üksnes näha olevate asjaolude

olemasolu ja olemuse tuvastamise (kontrollimise) ja fikseerimisega. Maksukorralduse seaduse

seletuskirjast (avaldatud www.fin.ee) MKS § 72 lg 3 kommentaarides tuuakse

kiireloomuliste/etteteatamata vaatluste osas „/.../ näiteks vajaduse kontrollida, kui palju isikuid

on maksukohustuslase juures tööl- kui teatada vaatlusest ette, siis selle läbiviimise ajaks on

situatsioon juba muutunud. /.../ kiireloomulise juhtumiga võrreldava olukorraga on tegemist ka

siis, kui tulevasest vaatlusest ette teatamine võib ohustada vaatlusele pandud eesmärkide

saavutamist. Näiteks ehitusplatside, taksode peatuskohtade, vabaõhuürituste, turuplatside jne

vaatlemine, millest ette teavitamine ei võimalda tõenäoliselt majandustegevust vaadelda

selliselt, nagu see oleks olnud võimalik ilma ette teatamata“. Nimetatu kinnitab kaebuse esitaja

arvates, et vaatluse, sh kiireloomuliste vaatluste, läbiviimise eesmärk on kontrollida ja

fikseerida vahetult tajutavad, st vaadeldavaid asjaolusid, mitte võimaldada maksuhalduril

siseneda tegevuskohta, eesmärgiga otsida tegevuskohast talletatud teavet ja tõendeid, mis ei ole

vahetult tajutavad ja millele maksuhalduril puuduks juurdepääs või mille olemasolust poleks ta

teadlik. Vaatluse olemust ja sisu laiendavalt tõlgendades, hõlmates sinna ka tegevused, mis

lähevad vahetult tajutavate asjaolude vaatlemisest kaugemale, ähmastuvad vaatluse piirjooned

läbiotsimisega (mis on erandlik põhisõiguste riive). Selliselt ei oleks enam võimalik tõmmata

selget piiri, millal on tegemist maksumenetluses läbiviidud keelatud läbiotsimisega ja millal

vaatlusega. KrMS § 91 lg 1 sätestab läbiotsimise mõiste ning selle kohaselt on läbiotsimise

eesmärk leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või

konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada

tagaotsitav. Kaebuse esitaja arvates just rõhuasetus objekti või asja ning dokumentide otsingule

eristab läbiotsimist vaatlusest, kuna viimase sisuks ei ole esemete või dokumentide otsingule

suunatud tegevus, vaid pelgalt asjaolu või olemuse kohta andmete kogumine vaatlemisega.

Seejuures ei oma kaebuse esitaja arvates sisulist tähendust, kas otsingu käigus on asjad, esemed

või dokumendid saadud maksukohustuslaselt vabatahtlikult või sunniga, kuna otsingu

läbiviimine vaatluse käigus on iseenesest välistatud.

Vaatluse läbiviimisel on maksuhalduril MKS § 72 lg 5 p 5 alusel õigus võtta ära dokumente ja

asju vastavalt käesoleva seaduse §-s 65 sätestatule. MKS § 65 lg-s 2 on sätestatud aluseid, mil

maksuhaldur võib talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta. MKS § 65 lg 2 sõnastus ei jäta

kahtlust selles, et maksuhaldur saab ära võtta dokumendid ja asjad, mis on talle esitatud

maksukohustuslase poolt. Maksuhalduril puudub MKS § 72 lg-st 1 ja 5 ning MKS 65 lg-st 2

tulenevalt õigus ise otsida, samuti nõuda või paluda tegevuskohas juurdepääsu tööks

kasutatavatele arvutitele, (kinnistele) sahtlitele, kappidele, riiulitele, töötajate isiklikele

esemetele, neis sisalduvate dokumentide, andmete, asjade omaalgatuslikuks uurimiseks.

Samasugusel seisukohal vaatluse kui toimingu sisu osas on olnud ka Maksu- ja Tolliamet

07.10.2010 Äripäevas avaldatud artiklile „Läbiotsimine vaatluse sildi varjus“ antud

kommentaarides

(vt.

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-

74AA1E3959CE&code=4827/uud_uudidx_482706).

Dokumentide ja andmete otsimine maksukohustuslase tegevuskohas nii töötajate arvutitest,

riiulitest, sahtlitest kui kappidest ei ole kooskõlas MKS § 72 lg-s 1 nimetatud nn sisevaatluse

eesmärkidega ning vastab sisult läbiotsimisele. Kohtumenetluse käigus on maksuhalduri

ametnikud ise oma seletustes kinnitanud, et nende eesmärgiks oli vaadata üle kõik

dokumendid, mis võisid kajastada varjatud käivet (vt vaatluse juhtide V. Kivi ja T. Sarkopf

seletused). Olukorras, kus Korralduses oli selgelt määratletud, milliseid dokumente

maksuhaldur soovib maksukohustuslaselt saada ning korralduses märgitud ka võimalus esitada

dokumente hiljem, kui neid ei saa kohapeal esitada, siis puudus maksuhalduril kaebuse esitaja

arvates igasugune vajadus esitada palveid, ettepanekuid või nõudmisi saada juurdepääsu

töötajate arvutitele, vaadata läbi sahtlite, riiulite ja kappide sisu. Nii tunnistajate, AS Sinitta

töötajate seletused kui SPS Grupp OÜ töötajate ütlused kinnitavad, et maksuhalduri praktika

etteteatamata vaatluse läbiviimisel on otsida täiendavalt dokumente ja andmeid töötajate

arvutitest, vaadata läbi tegevuskohas dokumente, mis paiknevad riiulites, sahtlites, kappidest.

Viimast kinnitavad sisuliselt ka maksuhalduri ametnike endi seletused.

Alljärgnevad väljavõtted tunnistajate seletustest kinnitavad, et maksuhalduri ametnikud läksid

oma tegevuses vaatluse eesmärkidest kaugemale ja sisult vastasid nende toimingud

läbiotsimisele.

Maksuhalduri ametniku V. Kivi, kes oli Vesse 4a tegevuskohas vaatluse läbiviimise juht ja

koordinaator, kirjalikust seletusest selgub, et maksuhaldur soovis vaadelda kõiki äriühingu

tegevuskohas olevaid dokumente. Dokumentide vaatlemiseks palus V. Kivi esitada V. L. või

müügimeestel nende tegevusraadiuses olevad maksuhaldurit huvitavad dokumendid.

Dokumendid asusid teenindusleti taga olevates ruumides, kus töötasid müügimehed, sissepääs

sinna ei olnud suletud ning maksuhalduri ametnikel oli sinna vaba ligipääs. V. Kivi sõnul

esines vaatluse käigus vajadus saada juurdepääs äriühingu arvutile, et saada ülevaade äriühingu

majandustegevuse arvestusest ning selleks paluti V. L. arvuti sisu ette näidata. V. L. paluti

esitada arvutist kontrolliperioodi kassaaruande väljatrükk. V. Kivi seletuse kohaselt toimus

kõigi töötajate teavitamine sellest, mis põhjusel maksuhalduri ametnikud viibivad Sinitta

ruumides ja millise menetlusega oli tegemist. Enne töötajate küsitlemist tutvustati nende õigusi

ja kohustusi maksumenetluses, mille kohta võeti allkiri. V. Kivi väitel kontakteerus V. L.

telefoni teel juhatuse liikmega, kuid kontakteerumist ei dokumenteeritud. Äriühingu

tegevuskohas fotografeeriti jäädvustamaks vaadeldavat territooriumi /III kd tl 66-68/.

Maksuhalduri ametniku, tunnistaja T. Sarkopf, seletuse kohaselt oli tema Betooni 19b

tegevuskohas vaatluse koordinaator. Oma seletuse kohaselt selgitas ta tegevuskohta sisenedes

kohapeal olnud direktorile olukorda ja andis tutvuda korralduse (vaatluse läbiviimiseks)

koopiaga, mille allkirjastamist ei nõudnud. Kohapeal soovisid maksuhalduri ametnikud vaadata

üle kõik dokumendid, mis võisid kajastada varjatud käivet. Juurdepääsu dokumentidele tagasid

äriühingu töötajad, dokumendid asusid töölaudade peal, sahtlites, arvutis. Tunnistaja sõnul

vaatas ta üle direktori arvuti tema nõusolekul ja juuresviibimisel. Vaatluse käigus esines

vajadus avada sahtleid ja pääseda arvutisse, kuid seda töötajate loal ja juuresolekul. Põhjendati

sellega, et toimub vaatlus ja sooviti näha äriühingu dokumente. Lukustatud ruume, sahtleid ei

avatud, seda tegid töötajad ise, kui olime palunud juurdepääsu dokumentidele. Näiteks: näidake

palun, mis teil sahtlis on? Kas te saaksite palun arvuti sisse lülitada? /III kd tl 34-36/.

Maksuhalduri teiste ametnike, tunnistajate K. Sõelepp, L. Lepist, M. Golovatjuk, A. Sinisalu, J.

Verjovkina, A. Ošomkov ja A. Lipp seletustest selgus, et nende ülesanne oli küsitleda töötajaid.

Ametnik Ü. Keskküla küsimustele ei vastanud, kuna oli teenistusest lahkunud /III kd tl 47-64,

70-77/.

M. Golovatjuk märkis esitatud selgituses, et tema tutvustas igale töötajale vaatluse korraldust,

eesmärki ja tema õigusi vaatluse läbiviimisel. Samas väitis isik, et igale töötajale tema õiguste

ja kohustuste tutvustamise kohta võttis ta allkirja. Asjas on esitatud töötajate seletused, millele

on lisatud dokument kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta. Tunnistaja selgitust ning

esitatud dokumente võrreldes ilmneb, et tunnistaja on silmas pidanud dokumenti kolmanda

isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta.

J. Verjovkina väitel dokumentide ja asjade vaatlemise vajadust põhjendati MKS-st tuleneva

kaasaaitamiskohustusega. Ametnikud vaatasid dokumente, mida töötajad neile ise näitasid või

mille vaatamiseks loa andsid. Tunnistaja väitel direktor A. K. kabinet oli lukus, ta juhatas

maksuhalduri ametnikud oma kabinetti ja näitas seal asuvaid dokumente, käivitas arvuti ja

andis loa selle sisu vaatamiseks ning sellest failide kopeerimiseks. Kaebuse esitaja arvates ei

tundu usutav, et töötajad oleksid omal initsiatiivil asunud maksuhalduri ametnikele näitama

majandustegevuse kohta käivaid dokumente ja arvuti sisu. Sellisel juhul oleksid töötajad

pidanud teadma, mis dokumente maksuhaldur kontrolli objekti kohta konkreetselt vajab, mis

eeldab, et maksuhaldur oleks omakorda pidanud andma igale töötajale võimaluse tutvuda

Korraldusega, kus olid toodud dokumendid, mida maksuhaldur soovis saada. Maksuhalduri

ametnike seletusest selgub üksnes see, et võis toimuda töötajate suuline teavitamine kontrolli

alustamisest ning sellest, mis menetlusega on tegemist. Ükski ametnik ei ole oma seletuses

maininud, et Korralduses nimetatud dokumentide esitamist nõuti eraldi äriühingu töötajatelt,

mis ei oleks kaebaja arvates ka mõeldav. Pigem on usutav versioon, et V. Kivi ja T. Sarkopf

andsid töötajatele korralduse näidata ette sahtlite, kappide või arvuti sisu, ulatada riiulitest neile

huvipakkuvaid kaustu, dokumente jne. Selline versioon on kooskõlas V. Kivi ja T. Sarkopf

seletusega, kus mõlemad isikud mainisid, et maksuhaldur soovis vaadata kõiki tegevuskohas

olevaid dokumente, mis võisid kajastada varjatud käivet. Mõistagi eeldab maksuhaldurit

huvitavate dokumentide läbivaatamine maksuhalduri poolset aktiivset tegevust ja korralduste

andmist, kust ja milliseid dokumente vaadata. Ka kinnitab J. Verjovkina seletuses tehtud viide

kaasaaitamiskohustusele

seda,

et

maksuhaldurile

dokumentide

esitamist

esitleti

maksukohustuslase töötajatele kui menetlusega kaasnevat kohustust (kaasaaitamiskohustus).

Antud olukorras ei ole kohane rääkida dokumentide vabatahtlikust esitamisest, kuna

kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine on Korralduses sanktsioneeritud sunniga (maksuhalduri

võimalus nõuda sunniraha) ning lisaks sunnirahale on viidatud ka trahvimise võimalusele.

A. Ošomkov märkis esitatud seletuses, et dokumendid AS Sinitta tegevuskohas asusid sahtlites,

riiulitel, laudade peal. Juurdepääs teabele ja dokumentidele tagati Korraldusega kohustatud

maksukohustuslase esindaja poolt antud tegevuskohas. Vaatluse käigus esines vajadus saada

juurdepääs äriühingu tegevuskohas olnud arvutitele ning vaadata läbi dokumendid. Selleks

paluti töötajatel näidata laua peal, sahtlites ja riiulites olnud dokumente ja arvutis olevate

failide sisu. Tunnistaja palus näidata ette lauasahtlite sisu, samuti palus üle lugeda kassas olnud

raha, mille kohta koostas protokolli. Erinevaid dokumente saadi erinevatelt äriühingu

töötajatelt. Vaatluse käigus tegi tunnistaja enda väitel töötajatele ettepaneku mõnede

dokumentide näitamiseks, et koguda võimalikult palju informatsiooni kontrolliperioodi kohta.

Eelnevad maksuhalduri ametnike seletused kinnitavad üheselt ja veenvalt, et AS Sinitta

tegevuskohas vaatluse käigus toimusid sisult otsingud dokumentide leidmiseks. Selline

menetlustoiming vastab oma sisult aga KrMS sätestatud läbiotsimise mõistele ja tunnustele.

Maksuhalduri ametnike tegevuse kohta võrdlusmaterjali hankimiseks ülekuulatud SPS Grupp

OÜ, kus vaatlus viidi läbi samuti V. Kivi juhtimisel, töötajate (tunnistajate K. ja T.; II kd tl

198-202) ütlustest selgus, et ka selles äriühingus otsisid ametnikud omal initsiatiivil dokumente

ja andmeid töötajate arvutitest, kinnistest sahtlitest, kappidest ja isegi ühe töötaja käekotist ning

maksukohustuslasele jäeti tema õigused vaatluse osas tutvustamata. Tunnistaja K. K. (SPS

Group OÜ endine tööde juhataja) 02.02.2012 kohtuistungil antud ütlustes selgus, et

maksuhalduri ametnikud tulid kontrollima nende firmat, töötajatelt nõuti seletusi palkade ja

töötajate nimede kohta, kes firmas töötasid, peale seletuste andmist istusid ametnikud kõikide

töötajate arvutis, luba arvutis olevate andmete vaatamiseks ei küsitud. Mis andmeid

maksuhalduri ametnikud arvutist kopeerisid tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja ei saanud aru, kas

tegemist on kriminaal- või haldusmenetlusega. Töötajatele esitati maksuhalduri ametnike poolt

paber õiguste ja kohustuste kohta, millele tuli alla kirjutada. Kas tegemist oli paberiga vaatluse

või seletuste kohta, tunnistaja aru ei saanud. Ametnik nõudis ühelt töötajalt T. E.lt käekoti sisu

ette näitamist. Tunnistajale jäi maksuhalduri ametnikest meelde habemega ametnik.

Pretensioone maksuhalduri tegevuse kohta ei esitatud, töötajad olid ähmi täis ja hämmastunud.

Tunnistaja J. T. (SPS Group OÜ endine müügiesindaja) kinnitas 02.02.2012 kohtuistungil

antud ütlustes, et maksuhalduri ametnikud tulid mais 2010 kontrollima nende firmat, esitasid

paberi ja nõudsid selle allkirjastamist. Juht oli habemega mees Valeri Kivi. Tunnistajalt võeti

seletus selle kohta kui palju on firmas töötajaid, millega tegeletakse, töö sisu ja suuremate

klientide kohta. Peale vestluse lõppu nägi ta, et teises ruumis kopeeritakse tema arvutist

andmeid, luba arvutist andmete kopeerimiseks ta ei andud, oli kõrval toas. Teiste töötajate

arvutite kasutamist tunnistaja ei näinud, kuid kuulis sellest teistelt. Tunnistaja seletuse kohaselt

kästi töödejuhatajal isiklik käekott lahti teha, samuti kästi isiklik pangaväljavõte arvutist välja

võtta.

AS Sinitta töötajate kohtule antud seletustest (seletused kohtule andsid 25 töötajat; II kd tl 89-

91-184, tõlked II kd tl 12-32) selgus, et neile jäi arusaamatuks millise menetluse raames

toimusid ametnike tegevused. Maksuhalduri ametnikud esitasid nõudmisi sahtlite, kappide ja

arvuti sisu ettenäitamiseks, ametnikud ise sirvisid riiulisi ja kapis olevaid kaustu, sorisid

paberites. Töötajad said maksuameti ametnike nõudmistest aru, et tegemist on korraldusega,

mida tuleb vastuvaidlematult täita. Töötajad maksuhalduri ametnike tegevuse suhtes

pretensioone ei esitanud, kuna arvasid, et kõik on seaduslik.

Tunnistaja A. S. seletuse kohaselt konsulteeris ta maksuametnike käitumise osas juristiga, kes

arvas, et tegu on kriminaalmenetluse raames läbiviidava toiminguga. Tunnistaja nägi V. Kivi

avamas kappe, läbi vaatamas riiuleid ja ka töötaja O. K. isiklikku päevikut.

Tunnistaja, A. S. (müügijuht), seletuse kohaselt tegeles eriti aktiivselt riiulis ja kapis olevate

asjade läbi vaatamise ja tuhnimisega habemega meesterahvas.

Tunnistaja, praktikant H. K.-T., seletuse kohaselt oli toimunu üheselt mõistetavalt läbiotsimine,

käskivas toonis nõuti sahtlite ja kappide avamist, milles ametnikud ise sorisid.

Tunnistaja, J. T. (meister-müüja), seletusest selgus, et temal kästi sülearvutiga minna

raamatupidamisse, kus ta asetas arvuti praktikandi lauale ja mingi meesterahvas hakkas

seepeale arvutis midagi tegema ja ühendas arvuti külge mälupulga. Tunnistaja nägi kuidas

raamatupidaja D. sahtlid olid lahti ja mingi meesterahvas väga süvendatult otsis sealt midagi.

Tunnistaja, O. L. (andmesisestaja), seletuse kohaselt ei esitanud ametnikud talle mingeid

korraldusi või nõudmisi ette näidata dokumente, faile jne, nad ise võtsid ja vaatasid tema selja

taga riiulil asuvaid mappe dokumentidega. Mingil hetkel läks tunnistaja õue ja tagasi tulles

avastas, et ametnikud kaevasid tema äraolekul tema kabinetis isiklikes asjades.

Tunnistaja, N. T. (raamatupidaja), seletuse kohaselt nõudsid ametnikud väga tungivalt töölaua

sahtlite avamist ja võtsid laua pealt kõike mis neid huvitas. Kolleegide laudade pealt võtsid

ametnikud kõike mis neid huvitas. Kolleeg V. P. laualt, keda mõni aeg töökohal ei olnud,

võtsid ametnikud kõike mis neid huvitas ja kaevasid lauasahtlis. Tunnistaja, A. K. (direktor),

seletuse kohaselt näidati talle tema küsimuse peale koopiat korraldusest, mille alusel toimus

ametnike sisenemine tegevuskohta, koopiat teha ei lubatud. Millise menetluse raames ametnike

tegevused toimusid jäi arusaamatuks. Käsklused anti ultimatiivses vormis: avage kapp, näidake

sahtleid, näidake dokumente. Ametnik (noormees) nõudis tunnistaja kõrval asuva kabineti

avamist ja hakkas seal läbi vaatama dokumente ja mappe, mis olid töölaual. Pärast nõudis ta

minemist tunnistaja kabinetti, kus hakkas ise läbi vaatama dokumente, pabereid, mappe, samuti

avas ta ise sahtleid, kappe ja vaatas sisu üle. Ametnik istus ise tunnistaja arvuti taha ja hakkas

iseseisvalt, tunnistajalt luba küsimata, vaatama arvutis olevaid faile.

Tunnistaja, D. K. (raamatupidaja), seletuse kohaselt oli tegu ehtsa läbiotsimisega, MTA

ametnike nõudmised olid avada lauasahtlid, ulatada mappe dokumentidega, avada šeif. Teistele

töötajatele anti samasugused käsud avada kappe ja sahtleid.

Tunnistaja, A. N. (autolukksepp), seletuse kohaselt oli ametnike poolt käsk esitada isiklikud

dokumendid.

Tunnistaja, D. G. (laotöötaja), seletuse kohaselt nägi ta kuidas meesametnik avas kappe, vaatas

üle riiulid, riiulitel seisvaid mappe, laual asuvaid pabereid, vaatas laual olevat ühe töötaja

isiklikku märkmikku.

Tunnistaja, V. P. (raamatupidaja), seletuse kohaselt jõudis ta töökohale hiljem, siis kui tema

töökoht oli juba läbi otsitud mitme ametniku ja kaastöötaja juuresolekul. Tunnistaja kuulis

nõudmisi avada kappe, näidata dokumente, teha koopiaid. Tunnistaja seletuse kohaselt oli see

pealetung ülekuulamiste ja läbiotsimisega, töölaualt kadusid nelja kuu jagu prinditud

väljavõtteid tööliste palkadest, mida pidi hiljem taastama.

Tunnistaja, S. A. (müüja-autojuht), seletuse kohaselt nägi ta kuidas soriti kolleegide laudade

peal, võeti isiklikke asju, vaadati kappidesse, ühel kolleegil paluti näidata arvutist

mingisuguseid andmeid. Käske ja ettepanekuid ametnike poolt polnud, lihtsalt tehti mida taheti.

Tunnistaja kuulis kuidas A. S.l kästi avada lauasahtleid ja midagi vaadati arvutist. Tunnistaja,

V. L. (raamatupidaja), seletuse kohaselt nõudis maksuametnik, et talle näidataks tööalaseid

dokumente, ametnik avas ise kappe, võttis riiulitelt mappe dokumentidega ja luges neid läbi.

Samuti takistas ametnik tal ruumis liikumist, soovides ruumist lahkuda seisis ametnik V. Kivi

ukseavas ja nõudis, et tunnistaja läheks töökohale tagasi. Valeri nõudis ühelt töötajalt, et ta

näitaks arvuti andmeid ja nõudis kassa andemete väljaprintimist. Kuna töötaja ei osanud seda

teha, näitas tunnistaja ise, kuidas seda teha.

Ülejäänud tunnistajate, AS Sinitta töötajate, selgituste kohaselt vastasid nad maksuhalduri

küsimustele ning mis toimus teistes ruumides, tähele ei pannud või ei olnud kursis.

Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja vastuses toodud väide, et kõik äravõtud dokumendid esitati

maksuhaldurile vabatahtlikult, on ekslik ja vastuolus tunnistajate seletustega. Kaebaja töötajad,

kellelt maksuhalduri ametnikud nõudsid mingite dokumentide esitamist või asjade ja sahtlite

sisu ettenäitamist, väitsid oma seletuses, et mõistsid seda kui korraldust või nõudmist, millest ei

saanud keelduda. Üksi töötaja ei maininud oma seletuses, et ta oleks oma initsiatiivist asunud

dokumente ette näitama.

Vastustaja on tõlgendanud dokumentide esitamist laiendavalt (vt vastuse lk 5 ülalt teine lõik).

Vastustaja väitel ei keela seadus vaadelda elektrooniliselt talletatud dokumente ning ka ei ole

mõeldav, et vaatlus piirdub üksnes paberkandjal olevate dokumentidega. Kaebus esitaja arvates

võib

vaatluse

käigus

toimuda

elektrooniliselt

talletatud

andmete

vaatamine,

kui

maksukohustuslane korralduses loetletud dokumentide esitamiseks ise avaldab otstarbekuse

kaalutlustel sellist soovi. Maksuhalduri poolt määratlemata dokumentide vaatlemine töötajate

arvutis on mõistetav otsinguna, mis vastab sisult läbiotsimisele.

Ehkki Korralduses ei ole kohustusena pandud juurdepääsu võimaldamist töötajate arvutites

olevatele andmetele, milline kohustus oleks iseenesest ka MKS § 72 lg 1 kohaselt

õigusvastane, ilmneb nii tunnistajate seletustest kui vaatlusprotokollidest, et maksuhalduri

ametnikud on kogunud andmeid töötajate arvutitest ja kopeerinud sealt mälupulgale ca 68 faili.

Koostatud vaatlusprotokollidest ei nähtu, et äriühing oleks teinud maksuhaldurile ettepaneku

või andud maksuhaldurile loa dokumentide äravõtmiseks või arvutitest andmete kopeerimiseks.

MKS § 72 lg 4 kohaselt tuleb vaatluse käik ja vaatluse käigus tuvastatud asjaolud protokollida.

Nõusoleku tõendamine on maksuhalduri kohustus. Käesolevas asjas ei ole tõendatud

maksukohustuslase ja tema töötajate nõusolek andmete kopeerimiseks arvutitest.

Oluline on lisada, et Korralduses olid konkretiseeritud dokumendid, mille esitamist soovis

maksuhaldur. Seega pidanuks maksuhalduri ametnikel eelduslikult puuduma igasugune alus ja

põhjus asuda otsima kõikvõimalikke muid (määratlemata) dokumente, mis ei ole tegevuskoha

ülevaatusel vaatlejale hoomatav, nagu näiteks arvutis, aga ka sahtlites, kappides, mappides

sisalduvad dokumendid. Majandustegevuse dokumentide esitamise kohustuse sekundaarset

iseloomu vaatluse käigus kinnitab ka Korralduses olev järgmine märkus, et: „Korraldus kuulub

täitmisele kättesaamisel koheselt. Juhul kui dokumente ei ole võimalik koha peal esitada, siis

esitada need hiljemalt 21.05.2010“. Eeltoodust tulenevalt ei ole millegagi põhjendatud, et

maksuhalduri ametnikud esitavad vaatluse käigus „palve“ saada juurdepääs töötajate arvutites

olevatele andmetele. Ametnike vastupidine tegevus kinnitab, et vaatluse läbiviimisega

ühildasid ametnikud läbiotsimise.

Kuivõrd MKS §-s 72 lg 1 on vaatluse regulatsiooni juures otsesõnu pööratud tähelepanu

läbiotsimise keelule, on see kinnituseks, et vaatluse teostamise ja läbiotsimise vahelist piiri

tuleb nii normi sisustamisel kui rakendamisel täpselt määratleda. Käesoleval juhul on

maksuhalduri ametnikud teadlikult selle piiri ületanud ja toimetanud vaatluse sildi all

läbiotsimist. Maksuhaldur on kasutanud ära nii äriühingu seaduslike esindajate puudumise

vaatluse läbiviimise juurest kui jätnud kohal viibinud isikutele täielikult selgitamata vaatluse

käigus nii maksumaksjale kui maksuhaldurile laienevad õigused, mis on võimaldanud

ametnikel eirata vaatluse läbiviimise nõudeid. PMTK Korralduse p-s 1 kohustatakse Sinitta AS

võimaldama maksuhalduril viia läbi tegevuskoha vaatlus ja sellega seotud muid

menetlustoiminguid, täpsustamata seejuures, millised on need muud menetlustoimingud.

Maksukohustuslase õiguste kaitse seisukohalt on oluline, et vaatluse läbiviimise kohta esitatud

korralduses oleks üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud vaatluse olemus, vaatluse käigus

teostatavad menetlustoimingud ja maksuhalduri õigused. On ilmne, et Korraldus nendele

kriteeriumidele ei vasta. Seetõttu ei saanud ka töötajad nõuda koha peal ametnikelt

menetlusreeglite järgimist, kuna neid polnud nendest lihtsalt teavitatudki. Käesoleval juhul on

ebamäärane Korraldus võimaldanud maksuhalduri ametnikel eksitada Sinitta töötajaid, luues

neile pettekujutluse, et nad peavad laskma oma arvuti sisu ümber kopeerida, ette näitama

sahtlite ja kappide sisu, mappides olevad määratlemata dokumendid, isiklikud esemed. Paraku

just nii ametnikud toimisid. On mõistetav, et õiguskuulekad töötajad eeldavad, et ametiasutuse

töötajad käituvad seadusega kooskõlas, mistõttu nad teadmatusest ei esitanud toimunu käigus

pretensioone ega hakanud ka ametnikke füüsiliselt takistama.

Kokkuvõtteks leiab kaebuse esitaja, et 14.05.2010 vaatluse läbiviimise käigus toimunud

dokumentide ja asjade äravõtmine, mis pakendati musta kotti ja pitseeriti pitseriga nr 578217,

on toimunud MKS § 72 lg 1 ja § 72 lg 5 sätestatud nõudeid oluliselt eirates ning tegemist on

ebaseaduslikult läbiviidud menetlustoiminguga. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-6-07 p-s 10

leidnud, et ka üksikud ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised võivad

kogumis olla hinnatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja oli nendest juba

ette teadlik ja pani sellised rikkumised toime tahtlikult. Kaebuses ja kohtukõne teesides

väljatoodud asjaolud võimaldavad jõuda veendumusele, et ametnikud teostasid kaebuse esitaja

tegevuskohas läbiotsimist. Olukorras, kus vastustaja ametnikele oli teada, et MKS § 72 lg 1

sätestab vaatluse läbiviimisel läbiotsimiskeelu ning sellest hoolimata võtsid ametnikud

eesmärgiks viia läbi toiminguid, mis olid suunatud Korralduses nimetamata dokumentide

ostmisele, pidid nad aru saama, et tegemist ei ole enam vaatluse läbiviimisega, vaid

läbiotsimisega.

PMTK lõplikud seisukohad

Pooltel puudub vaidlus selles, et PMTK koostas AS Sinitta tegevuskohtades läbi viidud

vaatluse kohta 14.05.2010. a kirjaliku korralduse nr 12.2-3/3879-1, mis anti enne vaatluse

algust, aadressil Vesse 4a, Tallinn, üle kaebaja raamatupidajale V. L.le. Samuti ei saa

käesolevas asjas olla vaidlust selles, et kaebaja ei ole Korraldust vaidlustanud. Kaebaja

vaidlustas üksnes maksuhalduri menetlustoimingu – vaatluse – õiguspärasuse ning selle käigus

kogutud tõendite võetuse. Ühtlasi puudub pooltel vaidlus selles, et vaatluse käigus on keelatud

vaadelda maksukohustuslase töötajate isiklikke esemeid.

Kaebaja leiab, et Korralduse kättetoimetamisega äriühingu raamatupidajale rikuti korralduse

kättetoimetamise korda.

MKS § 72 lg 3 kohaselt esitatakse vaatluse läbiviimiseks maksukohustuslasele või tema

esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Dokumentide

kättetoimetamise kontekstis hõlmab mõiste maksukohustuslane juriidilise isiku puhul nii tema

juhtorgani liikmeid kui ka töötajaid. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt

tuleb äriühingu töötajaid vaatluse alustamise korralduse kättetoimetamise seisukohalt käsitada

kolmandate isikutena. Vastustaja hinnangul kuulub vaatluse korralduse teatavakstegemise

küsimuses kohaldamisele RKHKo lahendi nr 3-3-1-65-09 p-s 14 väljendatud seisukoht, mille

järgi peab juriidiline isik hoolitsema posti, sealhulgas haldusaktide, vastuvõtmise eest juhatuse

liikme või muu volitatud isiku kaudu. Ülalviidatud kohtulahendis nimetatud muu isik võib olla

äriühingu töötaja, keda kasutatakse püsivalt oma majandus- või kutsetegevuse läbiviimisel.

Kaebaja raamatupidaja V. L. andis oma käitumisega – kinnitades Korralduse kättesaamist

allkirjaga – maksuhaldurile üheselt mõista, et talle on antud volitus äriühingu nimel

dokumentide vastuvõtmiseks. Kusjuures raamatupidajat tuleb käsitada sellise ametitäitjana,

kelle puhul on äriühingu nimel raamatupidamis- ja maksualase dokumentatsiooni

aktsepteerimine pigem tavapärane tegevus ning vastustaja ametnikelt ei saanud mõistlikult

eeldada kahtluse tekkimist vastava volituse puudumises. Juhul kui raamatupidaja V. L. oleks

puudunud pädevus Korralduse vastuvõtmiseks, siis oleks ta saanud sellest maksuhalduri

ametnikke viivitamatult teavitada. Korralduse vastuvõtmisest V. L. aga ei keeldunud.

Korraldus toimetati kaebajale kätte kooskõlas MKS § 72 lg-ga 3. Kaebaja tõlgendus, mille järgi

saab juriidilise isikule adresseeritud korralduse kätte toimetada üksnes juhatuse liikmele, ei

põhine seadusel ja muudab ette teatamata vaatluse korraldamise võimaluse põhimõtteliselt

sisutühjaks. Põhjendamatu on eeldada, et juriidilise isiku juhatuse liige viibib enamiku ettevõtte

tööajast äriühingu tegevuskohas. Juhatuse liikme puudumisel lasub äriühingul kohustus

organiseerida oma tegevust nii et äriühingu siseselt on määratud vähemalt üks vastutav isik, kes

tagab juriidilise isiku nimel dokumentide vastuvõtmise.

Kaebaja väitel jäeti menetlustoimingu läbiviimisel õigusvastaselt kaebajale tutvustamata, et

vaatluse raames on keelatud sooritada läbiotsimist, avada lukustatud ruume, panipaiku ega

siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku

majandustegevus.

Kaebaja poolt menetlustoimingu õiguspärasuse sidumine läbiotsimise keelust teavitamisega on

meelevaldne. Seadusest ei tulene maksuhalduri kohustust enne menetlustoimingu läbiviimist

teavitada, et vaatluse läbiviimise käigus ei tohi sooritada läbiotsimist, avada lukustatud ruume

või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis

toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Kuna vaatlus viidi läbi äriühingu äriruumides, siis

oleks olnud eesmärgipäratu teavitada ühingu töötajaid tõigast, et maksuhalduri ametnikud ei

tohi vaatluse käigus siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt. Küll aga lasub

maksuhalduril, erinevalt teavitamiskohustuse puudumisest, objektiivne kohustus vaatluse

käigus mitte sooritada läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaku ega siseneda

eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või

kutsetegevus. PMTK ei ole 14.05.2010. a vaatluse läbiviimisel oma tegevuses eelnimetatud

keeldudega vastuollu läinud. PMTK Korraldusele esitatavate sisunõuete üle käesolevas

haldusasjas vaidlust olla ei saa, sest kaebaja pole maksuhalduri menetlustoiminguga

paralleelselt Korraldust vaidlustanud. Seega ei pea vastustaja vajalikuks analüüsida kaebaja

argumente seoses Korralduse faktilise ja õigusliku aluse puudulikkusega.

Juhul kui kaebaja vajas vaatluse õigusliku regulatsiooni kohta täiendavaid selgitusi, siis

pidanuks maksukohustuslane esitama sellekohased küsimused menetlustoimingu läbiviimise

ajal (MKS § 14 lg 2). Kaebaja töötajate suulistest seletustest nähtub, et 14.05.2010. a vaatluse

kestel ei palunud mitte ükski töötajatest maksuhalduri ametnikelt vaatluse kohta täpsustavaid

selgitusi. Õiguste ja kohustuste selgitamist ei taotlenud muu hulgas maksukohustuslase

juhatuse liikmed, kellest vähemalt üks oli vaatluse läbiviimisest teadlik.

Vaatluse läbiviimist aadressil Vesse 4 a, Tallinn koordineerinud maksuhalduri ametnik Valeri

Kivi kinnitas kohtule antud tunnistuses, et informeeris telefoni teel kaebaja seaduslikku

esindajat vaatluse toimumisest. Samuti ei olnud kaebaja töötajatel takistatud iseseisvalt

juhatuse liikmetega kontakteerumine, millist võimalust kasutas oma tunnistuse kohaselt D. K.

Kusjuures kaebaja juhatuse liikmetel oli muu hulgas õigus panna töötajatele ülesandeks

maksuhalduri ametnikelt asjakohaste selgituste taotlemise, iseseisvalt menetlustoimingu

läbiviimisest osa võtta või saata äriühingu nimel vaatluse läbiviimise juurde õigusteadmistega

esindaja.

Kaebaja nägemuse järgi on maksuhalduril vaatluse käigus keelatud nõuda või paluda

maksukohustuslase tegevuskohas juurdepääsu tööks kasutatavatele arvutitele, sahtlitele,

kappidele, riiulitele või töötajate isiklikele esemetele. Kaebaja arvates kinnitavad tema töötajate

ütlused veenvalt, et vaatluse käigus toimusid sisult otsingud dokumentide leidmiseks ning

äravõetud dokumendid on maksuhaldur saanud enda kätte sisuliselt toimepandud läbiotsimise

käigus.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et maksuhalduril puudub vaatluse käigus õigus sooritada

läbiotsimist ja vaadelda maksukohustuslase töötajate mis tahes isiklikke esemeid ning

vastustaja ei ole seda ka 14.05.2010. a vaatluse läbiviimisel teinud.

Kuigi kaebaja töötajad A. S., D. G., N. T., O. L. ja S. A. heidavad kirjalikes tunnistustes

maksuhaldurile ette isiklike esemete vaatlemist või vaatlemise nõudmist, siis tegelikkuses

kaebaja töötajate isiklikke esemeid ei vaadeldud ega nõutud isiklike esemete ettenäitamist.

Kõik kohtumenetluses tunnistusi andnud maksuhalduri ametnikud eitavad kaebaja töötajate

isiklike esemete vaatlemist, kasutamist või sellekohaste nõuete esitamist.

RKHKo on lahendis nr 3-3-1-32-09 öelnud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline

muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on

ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. Vastustaja arvates ei ole maksuhalduri

ametnike poolt väidetavalt toime pandud kaebaja töötajate isiklike esemete puutumatuse riive

eluliselt usutav. Kohtumenetluses ei ole kaebaja suutnud välja tuua mitte ühtegi motiivi, mis

annaks alust uskuda, et maksuhalduri ametnikud üksikult või ühiselt seadsid endale eesmärgiks

saavuta juurdepääs kaebaja töötajate isiklikele esemetele. Isegi juhul kui vaatluse raames oleks

aset leidnud ametnike poolne töötajate isiklike esemete vaatlemine või omavoliline kasutamine,

siis ei saaks nimetatud asjaolu mõjutada vaidlustatud menetlustoimingu õiguspärasust, sest

tegemist on menetlusobjekti välise rikkumisega, mille iseseisev vaidlustamise õigus on isikutel,

kelle suhtes isiklike õigusi potentsiaalselt rikuti. Teisisõnu, töötaja omandit rikkuv tegevus ei

saa rikkuda kaebaja maksumenetlusega puutumuses olevaid subjektiivseid õigusi.

Lisaks

on

kaebaja

asunud

vaatluse

raame

põhjendamatult

kitsendama.

Vaatlus

menetlustoiminguna ei nõua haldusorgani täielikku passiivsust. Erinevalt kaebajast leiab

vastustaja, et maksuhalduril on vaatluse läbiviimisel õigus esitada maksukohustuslase

tegevuskohas viibivatele töötajatele vabatahtlikuks täitmiseks dokumentidega tutvumise

palveid. Seda kinnitab üheselt ka MKS § 72 lg 5 p 2, mis annab maksuhaldurile õiguse teha

vaatluse käigus tutvumiseks esitatud dokumentidest väljavõtteid või ärakirju MKS §-s 65

sätestatud korras. Tutvumispalve esitamisel ei oma tähtsust, kuidas dokumenti säilitatakse, kas

paberkandjal või elektroonselt. Juhul kui maksukohustuslane tagab vabatahtliku juurdepääsu

tema majandustegevust kajastavatele dokumentidele, siis on maksuhalduri ametnikel õigus

vaadelda nii paberkandjal säilitatavaid kui ka elektroonseid dokumente. Maksuhaldurile

tutvumiseks esitatud dokumentidest võib teha väljavõtteid või ärakirju ning nende õigsust

ametlikult kinnitada MKS §-s 65 sätestatud korras. Kusjuures Korralduse, mida kaebaja ei ole

vaidlustanud, resolutsioon kohustas kaebajat esitama kõik käibemaksu, töötajatele tehtud

väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni

maksete

arvestamise

ja

tasumise

õigsuse

kontrollimiseks

vajalikud

dokumendid

maksustamisperioodide oktoober 2009. a - märts 2010. a kohta.

Kaebaja töötajate väited, et vaatluse käigus nõuti dokumentide esitamist, kappide, sahtlite,

lukustatud ruumide avamist, arvutite sisu ettenäitamist ning et võeti omavoliliselt dokumente,

ei vasta tõele. Kõik tunnistusi andnud PMTK ametnikud eitavad mis tahes nõuete esitamist ja

kappide, sahtlite, lukustatud ruumide avamist ning dokumentide omavolilist võtmist. Vastustaja

hinnangul kinnitab kõikide dokumentide kaebaja poolset vabatahtlikku esitamist asjaolu, et

kaebaja tegevuskohas aadressil Betooni 19 b, Tallinn läbi viidud vaatluse kohta vormistatud

protokollis on direktor A. K. allkirjaga tunnistanud pretensioonide puudumist.

Kaebaja tegevuskohtades 14.05.2010. a läbi viidud vaatluste kohta koostatud protokollidest

nähtub, et dokumentidest koopiaid, mis kaasa võeti, tehti üksnes kaebaja tegevuskohas

aadressil Betooni 19b, Tallinn. Samas on vaatluse ajal kaebaja teises tegevuskohas aadressil

Vesse 4 a, Tallinn viibinud töötajad (A. S., J. S.) väitnud kohtule esitatud kirjalikes tunnistustes

maksuhalduri ametnike poolt dokumentide äravõtmist. Kaebaja ei ole kohtumenetluse vältel

esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks, et 14.05.2010. a vaatluse läbiviimise tagajärjel on

kaebaja tegevuskohast aadressil Vesse 4 a, Tallinn kaduma läinud majandustegevuse

dokumente. Samuti ei pea vastustaja eluliselt usutavaks, et olukorras, kus haldusorgani

ametnikud panevad väidetavalt toime isikute omandi rikkumisi, tekitavad raskeid hingelisi

üleelamisi ja võtavad omavoliliselt ära majandustegevuse dokumente, jätab keskmine mõistlik

inimene menetlustoimingu suhtes kohesed pretensioonid esitamata, sest eeldab sellise tegevuse

seaduslikkust. Seda enam, et süüdistusi on kirjalikes tunnistustes esile toonud enam kui kümme

kaebaja töötajat, kuid vaatluse ajal ei olnud sarnaseid etteheiteid mitte ühelgi neist.

Pretensioonide esialgne puudumine ei ole põhjendatav ka õigusteadmiste mitteomamisega, sest

keskmine mõistlik inimene peaks suutma tajuda ning sellele adekvaatselt reageerida, kui avalik

võimu esindaja oma tegevusega volitusi kuritarvitab.

Kaebaja väidete tõendatuse hindamise juures tuleb arvesse võtta muu hulgas seda, et töötajate

tunnistuste kõrval ei ole kaebaja oma väidete õigsuse toetuseks esitanud muid tõendeid. Kuna

kõik menetlustoimingut läbi viinud ametnikud, välja arvatud Ülle Kesküla, kes ei mäletanud

menetlustoimingu üksikasju, eitavad menetluslike rikkumiste toimepanemist, siis taandub

vaidluse lahendamine eelkõige tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisele.

Vastustaja ei pea kaebaja töötajate A. S., A. K., A. S., D. K., D. G., H. K.-T., J. T., J. S., N. T.,

O. L., S. A., V. P., V. L. tunnistusi maksuhalduri tegevuse kohta usaldusväärseteks järgmistel

põhjustel. Menetlustoimingu läbiviimise ajal kõikidel eelnimetatud töötajatel etteheited

maksuhalduri tegevuse suhtes puudusid. Menetlustoimingu läbiviimise järgselt on isikud oma

seisukohti muutnud. Kuigi kaebaja tegevuskohtades viibisid veel töötajad A. J., A. N., A. R.,

K. R., M. B., O. K., S. K., S. O., V. S., V. A., V. K., V. J., siis viimased kolleegidele sarnast

kuritarvitavat käitumismustrit maksuhalduri tegevuses ei täheldanud. Isikute põhjendused

koheste pretensioonide esitamata jätmise põhjuste kohta ei ole vastustaja hinnangul eluliselt

usutavad. Ühtlasi ei ühti A. S., A. K., A. S., D. K., D. G., H. K.-T., J. T., J. S., N. T., O. L., S.

A., V. P., V. L. väidetega haldusasja toimikus olev vaatlust puudutav fotomaterjal. Kaebaja

enda tegevus ei haaku mitteusaldusväärsete tunnistajate ütlustega. Kohtumenetluse

materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ära võetud dokumente, sahtlite, kappide jm avatust

kuidagi fikseerinud ega ole pöördunud kuriteoteatega politsei poole.

Vastustaja on jätkuvalt veendumusel, et SPS Grupp OÜ töötajate J. T. ja K. K. tunnistused on

kohtuasja lahendamise seisukohalt asjassepuutumatud, sest nimetatud isikud ei viibinud

14.05.2010. a vaatluse läbiviimise juures. SPS Grupp OÜ tegevuskohas väidetavalt toimunu

pinnalt ei saa kuidagi teha tõsikindlaid järeldusi kaebaja suhtes läbi viidud vaatluse sündmuste

kohta.

Kokkuvõtlikult on vastustaja seisukohal, et 14.05.2010. a vaatlus viidi läbi seaduse nõudeid

järgides ja seega õiguspäraselt. Õiguspärane menetlustoiming ei saa kaebaja subjektiivseid

õigusi rikkuda. PMTK ametnikud ei ole vaatluse varjus teostanud läbiotsimist ega avanud

suletud sahtleid, kappe, ruume, võtnud omaalgatuslikult kasvõi ajutiselt mis tahes dokumente,

sealhulgas elektroonseid dokumente, ja töötajate isiklikke esemeid. Vastupidiselt kaebaja

arvamusele on vastustaja hinnangul eluliselt vägagi usutav, et töötajad teevad maksuhalduri

ametnikega menetlustoimingu eesmärgi saavutamiseks koostööd ja esitavad äriühingu

majandustegevuse dokumente vabatahtlikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. AS Sinitta on esitanud kohtule kaebuse ühe tema suhtes läbi viidava maksumenetluse

raames teostatud menetlustoimingu, 14.05.2010. a vaatluse, õigusvastasuse tuvastamiseks ja

selle vaatluse käigus äravõetud dokumentide ja esemete tagastamiseks. Enne kaebuse sisulisele

kontrollimisele asumist peab kohus vajalikuks teha järgmised märkused.

Et kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 19 lg 7 järgi seadus kohustas kohut asja läbi

vaatama kaebuses esitatud taotluse ulatuses ja ka 01.01.2012 jõustunud HKMS ei ole seda

põhimõtet muutnud, siis jätab kohus tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis puudutavad PMTK

14.05.2009 korralduse nr 12.2-3/3879-1, millega alustati AS Sinitta suhtes üksikjuhtumi

kontrolli etteteatamata vaatluse läbiviimisega tema tegevuskohtades, väidetavaid puudusi, kui

asjassepuutumatud – nimetatud haldusakti ei ole kaebaja vaidlustanud. Kohus käsitleb

käesolevas kohtuotsuses Korraldust kui üht tõenditest.

19.09.2011 määruses, millega kohus jättis rahuldamata PMTK taotluse jätta Sinitta AS kaebus

läbi vaatamata, kohus juba võttis seisukoha Sinitta AS-l kaebeõiguse olemasolu suhtes.

Järgnenud menetluse vältel teatavaks saanud asjaolud, kogutud tõendid ja esitatud selgitused ei

ole põhimõtteliselt muutnud kohtu seisukohta. Halduskohus möönab, et vastustaja poolt

14.05.2010 läbi viidud vaatlus jm menetlustoimingud võisid rikkuda kaebaja õigusi ja huvisid,

sõltumata menetluse lõpptulemusest, ning et tal on põhjendatud huvi niisuguse asjaolu

kindlakstegemiseks eraldi maksumenetluse tulemusena tehtavast lõppotsustusest. Seega tuleb

kohtul asuda kontrollima vaidlustatud toiminguid sisuliselt.

2. Kaevatud vaatluse aluseks oli Korraldus „Vaatluse läbiviimiseks ning teabe ja

dokumentide saamiseks“. Korralduse preambulast nähtuvalt on see antud Sinitta AS-le

maksukohustuslase tegevusekoh(t)a(de)s vaatluse läbiviimiseks, suulise teabe andmiseks ja

dokumentide esitamiseks. Vaatluse eesmärgina on toodud: koguda kontrollitavate maksude ja

maksustamisperioodide arvestamise ja tasumise õigsuse kindlaks tegemiseks vajalike andmeid,

sh tuvastada maksuasjas tähtsust omavaid asjaolusid ja saada vajalikke tõendeid. PMTK on

selgitanud, miks tal on alust arvata, et äriühing on jätnud maksumaksjale tehtavatelt

väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksud kinni pidamata ning tasumisele kuuluvad

maksud

maksuhalduri

pangakontole

üle

kandmata,

ning

et

nimetatud

asjaolude

väljaselgitamine on võimalik ainult kiireloomulisena (MKS § 72 lg 3), st ette teatamata

läbiviidava vahetu kontrollimise käigus, kuna vaatluse läbiviimisest etteteatamise korral võib

olukord maksukohustuslase tegevuskohtades vaatluse läbiviimise ajaks muutuda. Korralduses

on selgitatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust: kohustus teatada maksuhaldurile kõik

talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast

tähendust, samuti mitte takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel (MKS § 56 lg

1 ja lg 3).

Korraldusega kohustati AS Sinitta võimaldama maksuhalduri ametnikel viia läbi tegevuskoha

vaatlus ja sellega seotud muid menetlustoiminguid; esitama kõik käibemaksu, töötajatele tehtud

väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni

maksete

arvestamise

ja

tasumise

õigsuse

kontrollimiseks

vajalikud

dokumendid

maksustamisperioodide oktoober 2009. a - märts 2010. a (kaasaarvatud) kohta; esitama kõik

kontrollitavat perioodi puudutavad antud ja saadud laenude lepingud, lisad ja muud

dokumendid; andma maksuhaldurile teavet punktis 2 ja 3 nimetatud asjaolude kohta

kontrollitaval perioodil. Korraldus kuulus täitmisele koheselt selle kättesaamisel. Samas on

märgitud, et juhul kui dokumente ei ole võimalik kohapeal esitada, siis tuleb esitada need

hiljemalt 21.05.2010. a.

Eeltoodust on üheselt selge, et 14.05.2010 ei läinud PMTK kaebaja tegevusekohtadesse läbi

viima üksnes vaatlust, vaid tegema ka muid kaasnevaid menetlustoiminguid, eelkõige saama

kontrollitava perioodi osas AS Sinitta maksude/maksete arvestamise ja tasumise õigsuse

kontrollimiseks vajalikke dokumente ja teavet, sh seletusi kohalviibivatelt äriühingu töötajatelt.

See kajastub selgelt lisaks ka Korralduse pealkirjas. Järelikult on väär, et PMTK ei ole

täpsustanud, millised on need muud menetlustoimingud. Korralduses on selgelt toodud välja ka

menetlustoimingute, sh vaatluse eesmärk (MKS § 72 lg 3). Et vaatluse jm toimingutega sooviti

kontrollida maksuhaldurile laekunud vihjes sisaldunud asjaolude tõelevastavust, siis viidigi

kõnealused menetlustoimingud läbi kaebajale ette teatamata. Korralduse põhjendustest

nähtuvalt on ilmne, et vastustaja soovis realiseerida nn üllatusmomendist tulenevat eelist ja

saada dokumente jm teavet nn ilustamata kujul.

3. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte järgi maksuhaldur on maksude tasumise

õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas

tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid

asjaolusid (lg 1); Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud

toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (lg 2).

MKS § 59 lg 1 kohaselt tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas

maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave,

dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur

otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid

tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Vastavalt MKS § 62 lg-le 1

maksuhalduril

on

õigus

nõuda

maksumenetluses

tähendust

omavate

asjaolude

kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade

ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. MKS § 65 lg 2 alusel

maksuhaldur

võib

talle

esitatud

dokumendid

ja

asjad

ära

võtta,

kui:

1) neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus

kahtlustada, et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või 2) see on vajalik

dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või 3) dokumendid ja asjad viitavad

arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et dokumentide

äravõtmise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse dokumentide nimetused ja arv,

toimikute äravõtmise korral ka lehekülgede arv. Asjade äravõtmise kohta koostatakse

protokoll, kuhu märgitakse äravõetud asjade tunnused ja arv. Protokolli allkirjastavad

protokolli koostaja ning toimingus osalenud isikud. Kui menetlusosaline keeldub protokollile

alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta märge. Protokoll koostatakse kahes

eksemplaris, millest üks antakse menetlusosalisele, kellelt asjad või dokumendid ära võeti.

MKS § 10 lg 3 järgi maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse

üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Nende põhimõtetega on kohtu

arvates igati kooskõlas samaaegselt vaatluse läbiviimisega ka muude menetlustoimingute

tegemine (tõendite kogumine dokumentide ja töötajate seletuste näol). Dokumentide ja asjade

äravõtmise kohta on koostatud protokoll /I kd tl 27-28/.

4. Tulenevalt MKS § 72 lg-st 1 maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks

siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või

kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist,

avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte

vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.

Õige on kaebaja väide, et MKS ei sisalda vaatluse definitsiooni. Samas ei saa sellest teha

järeldust, et vaatluse sisu on jäänud seaduse tasandil avamata. Samuti ei saa kohus nõustuda

kõnealuse menetlustoimingu kaebajapoolse kitsendava tõlgendusega, et vaatlus piirdub üksnes

näha olevate asjaolude tuvastamise ja fikseerimisega.

Vastavalt MKS § 72 lg-le 2 maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või

kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju,

ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast

eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. Sama paragrahvi lg 5 näeb ette, et

vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus muu hulgas teha käesoleva seaduse §-s

65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju; fotografeerida või muul viisil

jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju; võtta ära dokumente ja asju vastavalt käesoleva

seaduse §-s 65 sätestatule; nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis

viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse

eesmärgiga piiratud ulatuses. Ütlused protokollitakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 4

sätestatud korras.

Kuigi antud juhul puudub alus juhinduda TsMS § 290 lg-s 1sätestatust, mille kohaselt vaatlus

on igasugune vahetu andmete kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta kohtu poolt, muu

hulgas paikkonna või sündmuskoha vaatlemine, on selge, et ka selles definitsioonid ei käsitata

vaatlust pelgalt vaatlemisega, vaid eelkõige peetakse silmas igasuguste andmete kogumist,

sisaldagu need siis dokumentides või esemetel, mida vaatluse teostajal on õigus ära võtta.

Võrdluseks võib tuua veel ka vaatluse eesmärgi ja sisu kriminaalmenetluses: KrMS § 83 lg 1

järgi vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada

kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. On ilmne, et oma põhimõtteliselt

olemuselt ja eesmärgilt on vaatlus maksumenetluses ja kriminaalmenetluses sarnased.

Õige on seegi kaebaja väide, et MKS § 72 lg 1 sätestab otsesõnu, et maksuhalduri ametnikul ei

ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega

siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku

majandus- või kutsetegevus. Samas antud juhul puuduvad tõendid, et PMTK oleks kaevatud

menetlustoimingu raames teostanud läbiotsimist, avanud omavoliliselt lukustatud ruume või

panipaiku või sisenenud kellegi eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt. Kohus peatub

väidetaval läbiotsimisel ja asjakohastel tõenditel edaspidi täiendavalt.

5. Vaatluse korralduse andmise ajal kehtis MKS § 72 lg 3 järgmises sõnastuses: Käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul,

mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse

läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul, kui maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku

või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaatluse

läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on

märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on

maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist.

Sättest tuleneb selgelt, et vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema

esindajale kirjalik korraldus, kuid vaatluse läbiviimiseks ei pruugi alati ka esitada kirjalikku

korraldust. Sel juhul on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku

põhjendamist. Sama paragrahvi lg 4 nõuab, et vaatlus viiakse läbi ettevõtte tööajal või üldisel

tööajal. Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollitakse.

Kohus on seisukohal, et vaidlusalusel juhul on PMTK talitanud eelmärgitud sätete kohaselt.

Kohus eelnevalt juba sedastas, et Korralduses oli põhjendatud, miks vaatlus viidi läbi

kiireloomuliselt ette teatamata. Kohus möönab, et niisugune valdusse tungimine kujutab endast

põhiseaduse § 33 kaitselasse kuuluva õiguse riivet, kuid see on siiski lubatav seaduse alusel

avaliku korra kaitseks. Õigusteoorias ja -praktikas loetakse selleks ka seaduslikkuse

järelevalvet.

Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja mõlemas tegutsemiskohas läbi viidud vaatluse kohta on

koostatud protokollid /I kd tl 23-26/, Korralduse originaal anti üle aadressil Vesse 4a äriühingu

raamatupidaja V. L.le, mille kohta on tehtud märkus ka aadressil Betooni 19b teostatud

vaatluse protokollis. Kaebaja ei vaidlusta nimetatud asjaolu, vastupidi, ta peab seda (alusetult)

menetluslikuks rikkumiseks. Aadressil Betooni 19b näidati koopiat Korraldusest AS Sinitta

direktorile A. K., kellel paluti ühendust võtta äriühingu juhatuse liikmetega, teavitada neid

kontrolli alustamisest ja paluda neil võimalusel kohale ilmuda, mida A. K. ka tegi. Ehkki

Betooni 19b vaatluse protokoll kahetsusväärselt neid olulisi asjaolusid ei kajasta, puudub selles

küsimuses ka vaidlus. A. K. on oma tunnistuses kinnitanud talle Korralduse koopia näitamist.

Sama kinnitab ka maksuametnik T. Starkopf. Ka Vesse 4a toimunud vaatlusel paluti V. L.

kontakteeruda juhatuse liikmega, mida viimane maksuametnik V. Kivi tunnistuse kohaselt

mobiiltelefonilt ka tegi. AS Sinitta juhatuse liikmed kummaski tegevuskohas kohale ei

ilmunud.

Ilmselgelt alusetu on kaebaja etteheide, et Korralduse kättetoimetamine on toimunud olulise

rikkumisega. Kohus jagab täielikult vastustaja argumentatsiooni selles osas ega pea seda

vajalikuks üle korrata. Kohus rõhutab üksnes, et MKS § 72 lg-st 3 ega sellekohasest

kohtupraktikast (nt RKHKo otsus asjas nr 3-3-1-65-09) ei tulene kuidagi, et haldusakt tuleb

kätte anda üksnes äriühingu juhatuse liikmele. Samuti ei tulene asjakohastest õigusnormidest,

et maksuhaldur saaks vaatlust läbi viia üksnes maksukohustuslase juhatuse liikme juuresolekul.

Niisuguse tõlgenduse juures ei saaks realiseeruda vaatluse eesmärgi täitmist ohustamata

kiireloomulised ja/või etteteatamata vaatlused. Oluline on, et seaduslik esindaja oleks asjast

teavitatud ja nii see antud juhul ka oli.

6. Kohus leiab, et tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et AS Sinitta ja tema töötajad olid

täielikus teadmatuses, kes nende ruumidesse mis põhjusel ilmusid, samuti oma õigustest ja

kohustustest. AS Sinitta osa töötajate sellekohased tunnistused on kas vastuolulised või ei ole

usaldusväärsed. Kohus peab ka ettekujutamatuks ja äärmiselt ebausutavaks niisugust

situatsiooni, kus maksuhalduri ametnikud sisenevad kellegi töökohta, ei tutvusta ennast ega

tuleku eesmärki, asuvad kellelegi midagi selgitamata ja kelleltki luba küsimata omavoliliselt

ruume, kappe, sahtleid avama, sealt dokumente ja asju välja võtma ning kotti toppima, arvutites

tuhnima ja isikute isiklikes asjades sorima ning isikutega vesteldes kärkima, lärmama. Just

niisugune ebareaalne pilt aga avaneb osa kaebaja töötajate tunnistuste põhjal. Eelkõige on

tegemist töötajatega, kellel oma tööülesannetest lähtuvalt võib olla eriline põhjus maksuhalduri

ootamatu külaskäigu pärast muretseda (raamatupidajad V. L., N. T., V. P. ja D. K., direktor A.

K.). Samas maksuhalduri ametnike ja teise osa AS Sinitta töötajate tunnistustest ilmneb, et

ametnikel olid rinnas sildid nimega, sisenemisel tutvustati end ja selgitati, milleks tuldi, esitati

menetlustoimingute läbiviimiseks Korraldus, töötajatele kui kolmandatele isikutele tutvustati

nende õigusi ja kohustusi (sh MKS § 61, 62 ja 65) ning võeti selle kohta ka allkiri. Niisugune

kirjeldus vastab enam mõistliku inimese toimimisviisile ja kohtul pole alust eeldada, et PMTK

ametnikud (sh vanem- ja juhtivrevidendid) ei ole mõistlikud, normaalsed, korrektselt ja

adekvaatselt käituvad inimesed (ametnikud kui avalikud teenistujad on andnud sellekohase

vande), vaid kõik üheaegselt ja massiliselt eiravad elementaarseid seadusest tulenevaid ja

üldisi käitumisreegleid. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et tõele ei vasta etteheide, et õigusi ja

kohustusi selgitati vene keelt kõnelevatele isikutele ning seletusi võeti neilt neile arusaamatus

keeles. Ka õiguste ja kohustuste trükitud blanketid on kakskeelsed ning tähtsust ei oma asjaolu,

et mõni isik on andnud allkirja eestikeelsele tekstile (vt nt I kd tl 66, 68, 70). Kuigi seletuste

protokollid on koostatud riigikeeles (MKS § 47 kohaselt viiakse maksumenetlus läbi eesti

keeles), nähtub tõenditest, et isikutega vesteldi nendele arusaadavas keeles ja protokoll on

tõlgitud (vt nt I kd tl 69). Oluline on aga märkida, et ükski kohalviibinu ei esitanud vaatluse

käigus ega kohe selle järgselt PMTK ametnikele mingeid pretensioone. Veelgi enam, kuigi AS

Sinitta osa töötajad peavad toimunut ”läbiotsimiseks”, ”ülekuulamiseks”, ”haaranguks” ning

šokeerivaks, stressi tekitavaks ja ebameeldivaks kogemuseks, on nad ometi pea ühte moodi

vastanud, et arvasid, et kõik on seadusega kooskõlas! Kohus möönab, et tavainimesele, kes

pole varem kokku puutunud taoliste menetlustoimingutega, võib toimunu tõesti olla mõneti

hirmutav ja arusaamatu ning olukorda võib kirjeldada kui pingelist. Seetõttu on ka igati

mõistetav, et toimunut, kui maksuametnikud andsid korraldusi ühtede või teiste dokumentide

ettenäitamiseks ja esitamiseks (ka sahtlist, riiulilt või arvutist), võidi käsitada läbiotsimisena.

Samas kohus on veendunud, et tavainimesele ei ole ilmselt hoomatavad vaatluse ja läbiotsimise

erisuse nüansid (vrdl nt KrMS §-d 83 jj vaatluse kohta ja § 91 läbiotsimise kohta). Ka ei tee

tavalised isikud ilmselt vahet ülekuulamisel ja seletuse andmisel. Seega ei saa tõsiselt võtta AS

Sinitta töötajate tunnistustes antud hinnangut kõnealuste menetlustoimingute iseloomule.

Vaatlust ei muuda läbiotsimiseks ka tõik, et dokumente vaadeldi arvutis ja kopeeriti neid

mälupulgale. Tänapäeval on raamatupidamisarvestus suuremal määral elektroonilisel kujul ja

kohus osundas MKS sätetele, mis lubavad vaatluse käigus maksuhalduril dokumente kaasa

võtta, neist koopiaid teha (Korralduse järgi oligi kohene dokumentide saamine üks

eesmärkidest). Kohus nõustub PMTK vastuses antud hinnangu ja põhjendustega AS Sinitta osa

töötajate tunnistuste usaldusväärsuse kohta. Oluline on samuti rõhutada, et nendest

tunnistustest nähtuvalt töötajad arutasid toimunut hiljem omavahel (kuna maksuametnike

külastus ei toimu iga päeva ja jättis kustumatu mulje ning mõni töötajatest oli üles ärritatud),

mis omakorda võis mõjutada nende hiljem antud hinnanguid. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et

võimalikele menetlusvigadele ja maksukohustuslase õiguste rikkumisele viitav märgukiri

esitati PMTK-le alles ca pool aastat hiljem, 16.11.2010.a, ja kohtusse pöördus kaebaja ligi

kolmveerand aastat pärast väidetavat põhiseaduslike õiguste rikkumist. See asjaolu kogumis

muude tõendite ja asjaoludega näitab, et AS Sinitta etteheited vaatlusele ei ole tõsiseltvõetavad.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et AS Sinitta kaebus on alusetu. Kaebaja põhiseaduslikke

õigusi ei ole vaidlusaluse menetlustoimunguga rikutud, kuna kohus ei ole teinud kindlaks, et

vaatluse läbiviimisel oleks oluliselt rikutud menetlusnõudeid, mis võiksid mõjutada ka edaspidi

lõpliku haldusakti tegemist, mistõttu puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuivõrd

kohus ei ole tuvastanud, et PMTK oleks 14.05.2010 võtnud kaebajalt ära dokumente ja esemeid

õigusvastaselt, siis ei kuulu rahuldamisele ka AS Sinitta vastav kohustamistaotlus. Samas ei ole

AS-l Sinitta takistust pöörduda ise vastustaja poole sooviga saada äravõetud dokumendid

tagasi, kui ta vajab neid oma igapäevases tegevuses. MKS §-st 65 tulenevalt, kui maksuhaldur

peaks neid dokumente edaspidigi vajama, siis võib ta teha talle menetlusosalise poolt esitatud

dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid.

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et

käesoleval juhul jääb AS Sinitta kaebus rahuldamata ning PMTK ei ole seaduses ettenähtud

korras kohtukulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

Hurma Kiviloo

kohtunik