2-12-11644/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-11644

Tsiviilasi

OÜ DEpankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja -võlgnik OÜ DE(registrikood XXX, asukoht

XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja Irina B

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Kohtuistungi toimumise kuupäev

24. aprill 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ DE(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida OÜ DE ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. OÜ DE likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Oliver Ennokile.

4. Pärast OÜ DE kustutamist äriregistrist vabastada Oliver Ennok ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata OÜ DE dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige ED(isikukood

XXX).

6. Määrata OÜ DE ajutise halduri Oliver Ennoki töötasuks 1 040 eurot, millele

lisandub käibemaks 208 eurot, kogusummas 1 248 (üks tuhat kakssada

nelikümmend kaheksa) eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 79

(seitsekümmend üheksa) eurot.

7. Välja mõista OÜ DE juhatuse liikmelt ED ajutise halduri tasust 200 (kakssada)

eurot, mis tasuda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest OÜ DE ajutise halduri

tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

sotsiaalmaks), mis tasuda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OÜ DE esitas 21.03.2012 kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku

omakapital seisuga 05.03.2012 -1 286,57 eurot. Võlgniku tegevus on lõppenud. Võlgniku

põhitegevus oli seotud ehitustööde teostamisega, kuid alates 2011 oli järjest keerulisem leida

vajalikus koguses tellimusi. Nii tekkisid osaühingul võlgnevused, mida ta enam võimeline

kustutama ei ole. Harju Maakohtu 26.03.2012 määrusega nimetati OÜ DE ajutiseks

pankrotihalduriks Oliver Ennok.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Oliver Ennok esitas 20.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib

aruandes, et OÜ DE kanti äriregistrisse 13.03.2007. Võlgniku peamiseks tegevusalaks olid

üldehitustööd (elamute ja mitteeluruumide ehitus). Võlgniku esindaja selgituste kohaselt oli

võlgnikul alltöövõtjana järjest keerulisem leida vajalikus koguses tellimusi. Lisaks tekkisid

tellijatel võlgnevused võlgniku ees, mis omakorda tekitas võlgnikul käibevahendite defitsiidi.

Maksejõuetuse väljakujunemisele aitas kaasa ka XXX asuva objektiga seotud trahv, mis

võlgniku esindaja selgituste kohaselt tulenes asjaolust, et tellija ei osutanud piisavalt abi

objekti kiireks lõpetamiseks, mistõttu hilines võlgnik tööde üleandmisega ühe kuu ning

seetõttu ei tasunud tellija osaliselt arvet. Tellija käsitles tasumata osa trahvina ning summa oli

2 870 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt tuleks

nimetatud summa kätte saamiseks esitada hagi kohtusse, kuid võlgnikul puuduvad selleks

rahalised vahendid. Maksu- ja Tolliameti revident kontrollis võlgniku käibemaksu ja

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2010 kuni

september 2010. Kontrollimise tulemuste kohta väljastas maksuhaldur 07.02.2012 kontrollakti

nr 12.2-3/3775-20. Kontrollimise tulemusena määras maksuhaldur võlgnikule tasumisele

kuuluvat tulu- ja käibemaksu kokku summas 22 796,39 eurot. Otsuse aluseks on võlgniku ja

OÜ AP vahel toimunud tehingud ja arved. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et võlgniku poolt

tellitud töid ei teostanud OÜ AP, mistõttu puudus võlgnikul õigus OÜ AP nimel väljastatud

arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna arvessevõtmise õigus. Lisaks on

maksuhaldur seisukohal, et võlgnik pidi teadma, et OÜ AP rekvisiitidega arvetel nimetatud

tööde tegijaks ei olnud OÜ AP, vaid selleks oli maksuhaldurile tundmatu kolmas isik, mistõttu

tuleb võlgniku pangakontolt OÜ-le AP tehtud väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseteks. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse, viidates maksuhalduri poolt tuvastatud

asjaolule, et OÜ AP on esitanud juuni 2010 käibedeklaratsiooni, millel on maksustatava käibe

suuruseks deklareeritud selline summa, mis võib oma suuruselt sisaldada võlgnikule esitatud

arvel olevat kauba/teenuse summat. Peale selle tuvastamist aga ei põhistanud maksuhaldur

oma sellist positsiooni, miks ja millisel seaduslikul alusel 2010 juuni käibemaksu peab tasuma

nii OÜ AP kui ka võlgnik ehk maksuhaldur leidis, et tuleb küsida maksude tasumist topelt

mõlemalt firmalt ning võlgnikult lisaks ka tulumaksu. Võlgnik on vaidlustanud maksuotsuse,

kuid Maksu- ja Tolliamet pole võlgniku maksuotsuse vaidlustamise osas veel otsust teinud.

Võlgniku 05.03.2012 bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 3 243,14 eurot, varasid oli kokku

summas 714,57 eurot, kohustusi 2 001,14 eurot ning omakapital -1 286,57 eurot. Müügitulu

2012 majandustegevusest oli 4304,60 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige nõrgalt koostatud äriplaan, mille tulemusel olid võlgniku

ärikulud ja -tulud praktiliselt võrdsed või ületasid kulud tulusid, seetõttu ei tekkinud piisavalt

reservi, et võlgnik oleks saanud lubada endale planeerimata kulusid (nagu trahv või

maksuotsus) ning ajutist tellimusteta perioodi. Võlgniku omakapital oli esimest korda

negatiivne 2011 kolmandas kvartalis. Kuigi 2011 majandusaasta suudeti lõpetada positiivse

omakapitaliga tänu ajutisele kasumile, langes võlgnik 2012 esimese kvartali jooksul taas

kahjumisse ning ka omakapital muutus negatiivseks. Seega võib maksejõuetuse lõpliku

väljakujunemise ajaks pidada 2012 algust. Samas kui võlgniku suhtes jääb kehtima

maksuotsus, siis on võlgnik reaalselt juba oma maksukohustusi rikkunud 2010 ning esitatud

finantsnäitajad ei vasta seega tõele. Võlgnik on pidevalt soetanud ehitusmaterjale sularahas

ning esitanud vastavad aruanded, kuid kuludokumentide vastavust ei ole ajutine haldur

kontrollinud.

Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul puudub reaalne olemasolev vara. Võlgnikul on

nõudeid kogusummas 429 eurot, kuid nende sissenõudmine eeldab kulude tasumist. Võlgnikul

on kohustusi kokku ca 32 000 eurot, kui arvestada, et maksuhalduri maksunõue on

põhjendatud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku

majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, lisaks puuduvad võlgnikul põhivarad,

töötajad ning kapital, et jätkata majandustegevust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul

puuduvad tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated. Ajutise halduri hinnangul on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub

reaalne vara ning võlgnikul on kohustusi ca 32 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt

kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud

oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega

raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on eelkõige nõrgalt koostatud äriplaan, mille tulemusel olid võlgniku ärikulud ja

äritulud praktiliselt võrdsed või ületasid kulud tulusid, seetõttu ei tekkinud piisavalt reservi, et

võlgnik oleks saanud lubada endale planeerimata kulusid (nagu trahv või maksuotsus) ning

ajutist tellimusteta perioodi. Arvestades maksuhalduri poolt teostatud revisjoni tulemusi võib

võlgnik olla rikkunud oma maksude arvestamise kohustusi. Sellest tulenevalt võivad ebaõiged

olla ka muud võlgniku finantsnäitajad. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et võlgnikul puudub

vara pankrotimenetluse kulude katteks, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui

võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid,

tuleb OÜ DE pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

määrata kohtu deposiiti 3 000 eurot. Samuti palus ajutine haldur välja mõista halduri tasu ja

hüvitada tehtud vajalikud kulutused. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste

suurusele vastu ei vaielnud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Oliver Ennoki arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ DE pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l DE on

kohustusi ligikaudu 32 000 euro ulatuses, reaalne vara puudub. Vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgniku maksejõuetus tekkis hiljemalt 2012 esimeses

kvartalis. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga,

vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige

nõrgalt koostatud äriplaan, mille tulemusel olid võlgniku ärikulud ja äritulud praktiliselt

võrdsed või ületasid kulud tulusid, seetõttu ei tekkinud piisavalt reservi, et võlgnik oleks

saanud lubada endale planeerimata kulusid (nagu trahv või maksuotsus) ning ajutist

tellimusteta perioodi. Arvestades maksuhalduri poolt teostatud revisjoni tulemusi võib võlgnik

olla rikkunud oma maksude arvestamise kohustusi. Sellest tulenevalt võivad ebaõiged olla ka

muud võlgniku finantsnäitajad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

24.04.2012 määrusega tegi kohus OÜ DE pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda OÜ DE pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on

avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ DE pankrotimenetluse kulusid deponeeritud

ei ole.

Kohus leiab, et kuna OÜ-l DE ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on

maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ DE

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada OÜ DE pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele ED

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel

alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 040 eurot, millele lisandub

käibemaks 208 eurot, kokku 1 248 eurot ja kulutuste hüvituseks 79 eurot. Töötasu arvutamisel

on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri

tasust 397 eurot hüvitada riigi vahenditest ja tasuda see Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ

arvelduskontole.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste

suurusele vastu vaielnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku

lepinguline esindaja on kinnitanud 24.04.2012 juhatuse liikme nõusolekut hüvitada ajutise

halduri tasust 200 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasust 200 eurot välja

mõista OÜ DE juhatuse liikmelt ED.

Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5

alusel, kuna kohus lõpetab OÜ DE pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku

avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks.

Viivi Villemson