2-11-26290/43 · Tartu Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks

7. mai 2012 Tartu

2-11-26290

A.A. avaldus võlgade

ümberkujundamiseks

Viru Maakohtu 5. märtsi 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

A.A. määruskaebus

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): A.A. (IK:

XXXXXXXXXXX)

Kirjalik menetlus

1. Viru

Maakohtu

5. märtsi

2012

määrus

tühistada. Tagastada asi Viru Maakohtule A.A.

i

võlgade

ümberkujundamise

avalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik

ASJAOLUD

1. A.A. esitas 7. juunil 2011 Viru Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgniku makseraskuste põhjuseks vanade laenude kustutamine uutega

ning majanduslanguse tõttu ärajäänud palgatõus. Võlgnikul on stabiilne töökoht T Ü XX XXXX

ning tema netotöötasu kuus on XXXX,XX eurot. Võlgnikul on XXX. Praeguseks on võlgnik uute

laenude võtmisest loobunud, käib tööl, maksab igakuiselt võlgu. Samuti koostab võlgnik parema

toimetuleku huvides eelarve ning kulude ja tulude analüüsi. Töötasu pole piisav, et ta suudaks

kohustusi korraga täita, kuid pikema perioodi jooksul suudaks enamuse võlgadest osamaksetena

tasuda. Igakuiste tagasimaksete kogusummaks on võlgnik arvestanud 380 eurot.

Võlgade ümberkujundamise avalduse kohaselt (tlk 11, I kd) soovib võlgnik ümber kujundada

kohustusi kokku 12 võlausaldaja ees kogusummas 30 179,93 eurot, kohustusi tuleks vähendada

sõltuvalt võlausaldajast 0-100%. Erinevusi kohustuste rahuldamise määrades ja kohustuse

rahuldamiseks tehtavate kuumaksete suuruses (4 – 72,43 eurot) põhjendas võlgnik vajadusega

tasuda kõigepealt suurematele võlausaldajatele, kuna nende jaoks on tasumata võlast tekkiv kahju

suurem. Võlgnik on pidanud võlausaldajatega läbirääkimisi kohustuste vähendamiseks ja/või

tähtaegade pikendamiseks, kuid võlausaldajad pole sellega nõustunud. Tagasimakse graafikute

koostamisel ei nõustunud võlausaldajad tagasimakse summadega. Võlgnik on kasutanud ka

võlanõustaja konsultatsioone.

2. Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist edastas maakohus võlgade ümberkujundamise

ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 15 lg-st 1 lähtudes avalduse võlausaldajatele seisukoha

andmiseks. Elion Ettevõtted AS nõustus võlgniku poolt pakutud kohustuse ajatamisega.

Koduliising OÜ nõustus võlgniku poolt pakutud kohustuse ajatamisega osaliselt. Lindorff Eesti

AS, Credit Invest OÜ, Krediidikassa AS, AS SEB Pank ja Acme Finants OÜ ei nõustunud

võlgniku poolt pakutud kohustuse ajatamisega. Swedbank AS palus kohtul kohustada võlgnikku

esitama varanimekiri ka oma elukaaslase (M.K.) kohta. Võlgnik vaidles Swedbank AS-i

taotlusele vastu põhjendusega, et ta XXX. Placet Group OÜ (ITM Inkasso OÜ) palus keelduda

avalduse menetlusse võtmisest, kuna võlgnik on esitanud kohtule eksitavaid andmeid. Samuti ei

ole võlgnik üritanud võlausaldajaga kohtuvälist kompromissi sõlmida ning on saatnud

ebaviisakaid ja ähvardavaid kirju. Maksu- ja Tolliamet ei nõustunud võlgniku poolt esitatud

võlgade ümberkujundamise kavaga leides, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna

võlgnik ei ole püüdnud saavutada maksuvõla tasumise küsimuse lahendamist kohtuväliselt.

Reval Credit AS oma seisukohta ei esitanud. Äriregistri väljavõtte andmetel oli nimetatud

äriühingu pankrot kuulutatud välja 30. juunil 2010.

Kohus kuulas võlgniku ära 7. novembril 2011. Võlgnik avaldas, et tema nõustaja on Ene Mändla,

kes esitas kohtule ka nõusoleku olema nõustaja tsiviilasjas nr 2-11-26290 ( lk 202 I kd). 15.

detsembril 2011 saatis OÜ Corrigo juhatuse liige kohtule kirja, milles teatas, et võlanõustaja E.

Mändla on töötasuga kindlustatud alates 17. maist 2010.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus keeldus 5. märtsi 2012 määrusega A.A. võlgade ümberkujundamise

avalduse menetlusse võtmisest.

Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus VÕVS § 17 lg 2 p 2 alusel jätta võlgade

ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10

lõikes 1 sätestatud kohustust. VÕVS § 10 lg 1 kohaselt peab võlgnik enne võlgade

ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada võla

ümberkujundamine kohtuväliselt. Kohus on küsinud võlausaldajate arvamust avalduse menetlusse

võtmise kohta. 11-st võlausaldajast 8 võlausaldajat, kelle ees võlgnik omab suurimaid võlgnevusi,

sh Maksu-ja Tolliamet, AS Swedbank jne, teatasid, et ei ole nõus avalduse menetlusse võtmisega.

Maksu- ja Tolliameti ning Placet Group OÜ esindajad teatasid, et võlgnik on esitanud kohtule

eksitavaid andmeid, ta ei ole püüdnud saavutada probleemi kohtuvälist

lahendamist, võlgnik on saatnud ebaviisakaid ja ähvardava sisuga kirju. Lindorff Eesti AS, Acme

Finants OÜ, Credit Invest OÜ, AS SEB Pank ja Krediidikassa AS ei nõustunud võlgniku poolt

esitatud võlgade ümberkujundamise kavadega.

Võlausaldajate vastustest nähtub, et võlgnik ei ole enne avalduse kohtusse esitamist astunud

vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt, võlausaldajad ei ole nõus

võlgniku poolt esitatud võlgade ümberkujundamise kavaga, samuti on võlgnik esitanud kohtule

eksitavaid andmeid.

Maakohus selgitas võlgnikule, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta võlgade

ümberkujundamise avalduse esitajalt ära võimalust astuda vajalikke samme võla kohtuväliseks

ümberkujundamiseks ja uue reaalselt täidetava võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks, mille

pinnalt saab võlgnik võlausaldajatega pidada tulemuslikke läbirääkimisi ning ka vajadusel uuesti

kohtusse pöörduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A.A. esitas Viru Maakohtu 5. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse. Võlgnik

soovis, et Viru Maakohus võtaks tema avalduse menetlusse ja võimaldaks koostada uue

ümberkujunduskava. Määruskaebuses ja selle täienduses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei ole A.A. võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

põhjendatud, kuna puudutatud isikud ITM Inkasso OÜ ning Maksu- ja Tolliamet on andnud asjas

valeütlusi;

2) üritas võlgnik OÜ-ga ITM Inkasso kokku leppida, kuid viimasele ei sobinud tagasimaksete

summade suurused. Mõistes, et sobivat kokkulepet ei tule, hakkas OÜ ITM Inkasso terroriseerima

võlgniku tuttavaid. Võlgnik täitis ka teisi kohutusi, mistõttu polnud võimalik täita algsest

kohustusest kuus korda suuremat summat;

3) on ITM Inkasso OÜ võlgnikku laimanud ja tema andmeid levitanud, mistõttu on võlgnik oma

õiguste kaitseks pöördunud ka Andmekaitse Inspektsiooni poole;

4) väidab Maksu- ja Tolliamet alusetult, et võlgnik pole oma võlgadega midagi ette võtnud.

Määruskaebuse esitamise hetkeks on A.A. vähendanud oma võlgnevuse Maksu- ja Tolliameti ees

ca 700 eurolt nullini, jäänud on vaid intressid ca 400 eurot. Võlgnik on püüdnud Maksu- ja

Tolliametiga kokkuleppele jõuda, kuid tulutult. Samuti on võlgnik palunud abi õiguskantslerilt ning

tolleaegselt Maksu- ja Tolliameti peadirektorilt;

5) ei ole pakutud ümberkujunduskavaga mittenõustunud isikud teinud omapoolseid ettepanekuid ja

mõned nendest on „riielnud“ A.A. võlanõustajaga.

12. märtsil 2012 esitas A.A. maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

VÕLAUSALDAJATE VASTUVÄITED

5. Võlausaldajad OÜ Koduliising, Maksu- ja Tolliamet, Swedbank AS, Krediidikassa AS

leidsid, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Teised võlausaldajad võlgniku

määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 5. märtsi 2012 määruse menetlusõigusnormi rikkumise

tõttu ja tagastab asja samale maakohtule A.A. võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks. A.A. le tuleb võimaldada nõustaja abiga koostada uus võlgade

ümberkujundamiskava.

7. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab

VÕVS § 17. Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud ainult

VÕVS § 17 lg 2 p-st 2, mis võimaldab kohtul keelduda avalduse menetlusse võtmisest seetõttu,

et võlgnik ei ole astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt.

Ringkonnakohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise

otsustamisel tuleks kohtul esmalt kontrollida VÕVS § 17 lg 1 sätestatud keeldumise

imperatiivseid aluseid. Kui esineb mõni neist asjaoludest, jätab kohus avalduse menetlusse

võtmata. VÕVS § 17 lg 2 nimetatud asjaolude esinemisel on kohtul diskretsiooniõigus, kas võtta

avaldus menetlusse või mitte. Kui esineb üksnes mõni VÕVS § 17 lg 2 alustest, peaks kohus

enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist väga põhjalikult kaaluma kõiki asjaolusid ning

kahtluse korral eelistama võlgniku huve. VÕVS § 10 lg 1 kohustuse täitmine ei tähenda, et

võlausaldajate paljususe korral peab võlgnik enne avalduse kohtule esitamist olema suhelnud

kõigi võlausaldajatega. Käesoleval juhul on võlgnik juba kohtuväliselt pöördunud võlanõustaja

poole, mida tuleb käsitleda vajaliku sammu astumisena võla ümberkujundamiseks kohtuväliselt

VÕVS § 10 lg 1 tähenduses, mistõttu puudus maakohtul määruses märgitud alusel õigus

avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

8. VÕVS § 17 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui

avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmise otsustamisel peab kohus kontrollima, kas võlgade ümberkujundamise avaldus vastab

seaduse nõuetele. Kohus vaatab VÕVS § 5 kohaselt võlgade ümberkujundamise avalduse läbi

hagita menetluse sätete kohaselt, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 kohaselt toimib

kohus hagita asjas uurimispõhimõttel. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud

avaldus on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

9. VÕVS § 12 lg 1 p 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgniku ja

temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri (edaspidi varanimekiri)

avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga varaeseme eeldatava väärtuse ning eraldi oma

osaluse

ühisomandis ja

kaasomandis

või

õiguste

ühisuses. Võlgnikuga

koos

elava

perekonnaliikmena tuleb käsitleda ka võlgniku faktilist elukaaslast, eriti juhul, kui võlgnikul on

oma faktilise elukaaslasega ka ühised alaealised lapsed. Swedbank AS on küll soovinud, et A.A.

esitaks oma elukaaslase andmed (tlk 171 ja 180, I kd), kuid A.A. on sellest keeldunud.

Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varanimekirja

võlgade ümberkujundamise avaldusele lisamine on kohustuslik. Maakohus oleks pidanud A.A.

kohustama ka elukaaslase kohta varanimekirja esitamiseks, andma selleks tähtaja ning selgitama

võlgnikule, et vastasel juhul jätab kohus võlgade ümberkujundamise avalduse VÕVS § 17 lg 1 p 4

ja TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata. A.A. ei ole menetluses väitnud, et tal puudub

elukaaslane.

10. Võlgade ümberkujundamise menetluse käigus peab võlausaldajaid reeglina kohtlema

võrdselt. Kohtule esitatud ümberkujundamiskavas ei ole A.A. võlausaldajaid võrdselt

kohelnud. VÕVS § 11 lg 2 kohaselt kui võlgnik taotleb üksnes osade võlgade ümberkujundamist

või erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab ta võlausaldajate erinevat

kohtlemist avalduses põhjendama. Võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud

ümberkujundamiskava kohaselt soovib võlgnik oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees

rahuldada vahemikus 0-100% (tlk 11, I kd). Võlausaldajate erinevat kohtlemist on võlgnik küll

põhjendanud (tlk 5, I kd) kuid avalduse menetlusse võtmise otsustamisel peaks maakohus seda

põhjendatust ka hindama.

VÕVS § 11 lg 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgade

ümberkujundamise kava. VÕVS § 11 lg 3 kohaselt ei pea ümberkujundamiskava olema avaldusele

lisatud, kui võlgnik taotleb selle koostamist nõustaja kaasabil. Kuna VÕVS § 19 lg 2 p 1 kohaselt

abistab võlanõustaja võlgniku ümberkujundamiskava koostamisel, peaks seaduse mõttest ja

eesmärgist tulenevalt võlgnikul olema võimalus ka puudustega esitatud ümberkujundamiskava

võlanõustaja abiga täiendada ja parandada.

Antud juhul oli võlgnik esitanud maakohtule taotluse nõustaja määramiseks ning võlanõustaja E.

Mändla andis selleks oma nõusoleku (tlk 202, I kd). Samuti edastati kohtule VÕVS § 18 lg-ga 5

kooskõlas olev kinnitus, et võlanõustaja on töötasuga kindlustatud. Ringkonnakohus täpsustab, et

kuigi VÕVS § 8 lg 1 esimese lause ja § 18 lg 5 kohaselt peaks võlgnik kandma nõustaja kulud, ei

ole seaduse mõtte ega eesmärgiga vastuolus, kui võlanõustaja tasu või muud menetluskulud kannab

kokkuleppe alusel kolmas isik. Seega olid VÕVS § 18 sätestatud nõustaja määramise eeldused

täidetud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nõustaja kulude kandmiseks võib kohus

anda ka võlgnikule riigipoolset menetlusabi. VÕVS § 8 lg 3 teise lause kohaselt võlgade

ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama.

Võlgniku võlausaldajate paljusust arvestades kiirendaks ja lihtsustaks nõustaja määramine

menetluse nõuetekohast läbiviimist, mh saab nõustaja abistada võlgnikku ümberkujundamiskavas

olevate puuduste kõrvaldamisel ning aidata jõuda kokkuleppele võlausaldajatega. Seega tuleb

maakohtul määrata A.A. le nõustaja. A.A. l tuleb nõustaja abiga esitada kohtule uus võlanimekiri

selle kuupäeva seisuga, mille maakohus annab talle võlgade ümberkujundamise avalduses puuduste

kõrvaldamiseks. Nõustajale tuleb maakohtul anda tähtaeg värskendatud andmetele tugineva

võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks.

11. VÕVS § 12 lg 1 p 2 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgniku

rahaliste kohustuste nimekiri, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ja

nõuete suurused. A.A. avalduse menetlusse võtmise otsustamisel peab maakohus mh hindama

Krediidikassa AS esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ väiteid selle kohta, et A.A. ei ole kohtule

esitanud oma võlgade täielikku nimekirja ning A.A. vastu on esitatud veel teisigi hagiavaldusi,

millede aluseks olevaid nõudeid ei ole võlgnik märkinud oma võlgade ümberkujundamise

avalduses.

12. VÕVS § 15 lg 3 kohaselt lahendab kohus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmise seitsme päeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest ja käesoleva paragrahvi lg 1 ja 2

nimetatud toimingute tegemisest. Käesoleval juhul esitati võlgade ümberkujundamise avaldus

kohtule 7. juunil 2011 ning maakohus tegi 5. märtsil 2012 määruse, millega jättis avalduse

menetlusse võtmata. Seega jäi avalduse esitamise ja selle menetlusse võtmisest keeldumise vahele

ca 9 kuud. Ringkonnakohus möönab, et A.A. võlgade ümberkujundamise avaldust ei saa pidada

nõuetekohaseks, kuna sellel esinesid eelpool märgitud puudused. Siiski on VÕVS § 15 lg 3

eesmärgiks tagada võlgade ümberkujundamise avalduse võimalikult kiire menetlemine. A.A.

avalduse menetlemisel on maakohtul mitmete menetlustoimingute vahele jäänud põhjendamatult

pikk aeg. Kohus kuulas võlgniku ära alles 7. novembril 2011, s.o viis kuud pärast avalduse

esitamist. 25. jaanuaril 2012 saabus maakohtusse kinnitus, et võlanõustaja E. Mändla on töötasuga

kindlustatud, kuid maakohus otsustas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alles 5. märtsil

2012, vahepeal ühtegi menetlustoimingut tegemata.

Maakohus on VÕVS § 15 lg 1 kohaselt enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmist palunud võlausaldajatel esitada oma arvamuse avalduse menetlusse võtmise kohta.

Ringkonnakohus selgitab, et võlausaldajate arvamuse küsimine on kohtu õigus, mitte kohustus.

Võlausaldajate paljususe korral peaks kohus kaaluma, kas võlausaldajate ärakuulamine on selles

menetlusetapis ilmtingimata vajalik või põhjustab see üksnes menetluses asjatut viivitust. Kohus

võib ära kuulata ka üksnes suuremate nõuetega võlausaldajad või võlausaldaja, kelle nõue on

tagatud pandiga. Võlausaldajad saavad oma seisukohti alati esitada pärast avalduse menetlusse

võtmist, enne ümberkujundamiskava kinnitamist (VÕVS § 22 lg 2). Asjaolu, et enamus

võlausaldajaid vaidles võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisele vastu, ei ole

kohtule siduv. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus

kinnitada ka sellise ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud.

13. Kui kohus leiab, et võlgnik ei ole ise võimeline enda õigusi kaitsma ja kohtule

nõuetekohaseid taotlusi esitama, võib võlgnikule anda riigi õigusabi. Võlgnik on maakohtule

esitanud määruskaebuse menetluses taotluse riigi õigusabi andmiseks (tlk 33-34, II kd), kuid see

on siiani maakohtu poolt lahendamata. Maakohtul tuleb nimetatud taotluse osas võtta seisukoht.

Vajadusel võib maakohus paluda avaldajal oma taotlust täpsustada, sest võlgnik on esitanud

taotluse nii nõustaja määramiseks kui ka riigi õigusabi saamiseks. Võlgniku huvide kaitseks

võlgade ümberkujundamise menetluses üldjuhul piisab nõustaja määramisest.

14. Hagita menetluses on menetlusosalised TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi avaldaja ja muud asjast

puudutatud isikud. Hagita menetluse osalised kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi

omal algatusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 asunud seisukohale, et hagita

menetluses ei ole võimalik määrata universaalset menetlusmudelit ning menetlusosaliste ringi,

mis osas võib TsMS § 198 lg 1 p 2 jätta mõneti eksitava mulje. Iga konkreetse menetluse puhul

tuleb selgeks teha, kes ja millises ulatuses on sellest menetlusest puudutatud ja millised õigused

tuleb neile tagada.

Praegu menetleb ringkonnakohus võlgniku määruskaebust avalduse menetlusse võtmisest

keeldumise peale. VÕVS § 17 lg 4 kohaselt võib sellele määrusele esitada määruskaebuse üksnes

võlgnik. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 asunud seisukohale, et ringkonnakohtu ja

Riigikohtu menetlusse tuleks kaasata need maakohtu määruse peale kaebust esitama õigustatud

isikud, kelle õigusi lahendiga kitsendatakse. Asjaolu, et käesoleval juhul kuulas kohus enne

avalduse menetlusse võtmist VÕVS 15 lg 1 alusel ära ka võlausaldajad ja küsis ka nende seisukohti

määruskaebuse osas ei muuda neid isikuid veel selles menetlusetapis menetlusosalisteks.

Vaidlustatud lahendiga võlausaldajate õigusi ei kitsendata, mistõttu ringkonnakohus ei käsitle

võlausaldajaid võlgade ümberkujundamise menetluses menetlusosalistena kuni avalduse

menetlusse võtmiseni.

15. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et maakohtul tuleb määrata võlgnikule nõustaja ja anda

võlgnikule tähtaeg avalduses puuduste kõrvaldamiseks ja uue võlgade ümberkujundamis-kava

koostamiseks nõustaja abiga. Seejärel saab maakohus otsustada avalduse menetlusse võtmise või

sellest keeldumise. Maakohus peab lahendama ka võlgniku taotluse riigi õigusabi saamiseks. Asja

menetlemisel peab maakohus järgima VÕVS § 15 lg 3 sätestatud tähtaega.

16. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse

rahuldamisega hagejale tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse.

17. VÕVS § 7 lg 2 kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse

peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

Kui maakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene

teisiti. VÕVS § 17 lg 4 kohaselt võib võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus

jättis võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata. Seega määruse

peale, millega ringkonnakohus saatis asja tagasi maakohtusse, pole määruskaebuse esitamise õigust

sätestatud.

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks