3-09-911/219 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-09-911

Haldusasi

A T kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 16. märtsi 2009. a maksuotsuse nr 12-

5/151 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A T

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolli-

keskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A T apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. aprill 2012. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A T apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-09-911

osas, millega jäeti rahuldamata A T kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 16. märtsi 2009. a maksuotsuse nr 12-5/151 tühistamise nõudes osas,

millega määrati A Tle tasumiseks tulumaks Saue vallas Alliku külas Kraavi tee 12

kinnistu võõrandamisel saadud kasult.

3. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tollikeskuse Põhja maksu-

ja tollikeskuse 16. märtsi 2009. a maksuotsuse nr 12-5/151 tühistamise nõudes

osas, millega määrati A Tle tasumiseks tulumaks Saue vallas Alliku külas Kraavi

tee 12 kinnistu võõrandamisel saadud kasult.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt A T kasuks välja menet-

luskulud summas 225 eurot.

5. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt riigituludesse 225 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 1. juunil 2012. a, välja

arvatud HKMS § 212 lõike 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märki-

da, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5).

3-09-911

2(12)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata me-

netlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab me-

netlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menet-

lusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas 27. oktoobri 2008. a kor-

ralduse nr 12-2.1/34501 alusel kontrolli A T kinnistute võõrandamiselt 2005. aastal saadud

kasult tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kohta.

PMTK koostas 13. jaanuaril 2009. a kontrollakti nr 12-3/18. A T esitas kontrollaktile eriarva-

muse.

2. PMTK 16. märtsi 2009. a maksuotsusega nr 12-5/151 kohustati A. Tt tasuma täiendavalt

tulumaksu 2005. a eest 966 449 krooni ja arvestama ning tasuma sellelt maksusummalt

intressi.

Maksuotsuses leiti, et A. T võõrandas 2005. aastal 19 Saue vallas Alliku külas asuvat kinnis-

tut, kõik kasumlikult. Saadud tulust jättis A. T deklareerimata tema poolt võõrandatud

Kraavi tee 12 kinnistu müügitulu ning oli põhjendamatult suurendanud kinnistute võõran-

damisega seotud kulutusi. A. T sai 2005. aastal kinnistute võõrandamisest kasu 6 427 384

krooni ning saadud kasult kuulub arvestamisele ja tasumisele tulumaks. Kuna A. T dekla-

reeris 2005. aastal kasu vara võõrandamisest 4 026 873 (6 242 750 – 2 215 877) krooni vä-

hem, kuulub 2005. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioon korrigeerimisele.

Kraavi tee 12 kinnistu oli ainsana võõrandatud kinnistutest hoonestatud. Sellel asus poole-

liolev ehitis. A. T väide, et ta elas nimetatud hoones vähemalt kaks aastat, ei ole tõenda-

tud. Hoonele ei ole antud kasutusluba. 2004. ja 2005. a tuludeklaratsioonides on A. T elu-

kohaks märkinud Alliku küla, T tee 1-1 ja postiaadressiks Kraavi tee 12. Elektrienergia tar-

bimise kohta esitatud arve ei tõenda elektrienergia tarbimist enne kinnistu Kraavi tee 12

võõrandamist. 2. aprillil 2004. a sõlmitud kinnistu jagamise kokkuleppe kohaselt on lepingu

esemeks Kraavi tee 12 osas vaid elamumaa, puudus viide ehitistele. Seetõttu oli A. T

Kraavi tee 12 ehitise omanikuks vaid 10,5 kuud. Alates 25. juunist 2008 on rahvastikuregist-

ris A. T elukoht T tee 1-1. Saue Vallavalitsuse andmetel elas A. T Kraavi tee 12 30. juunist

2004 kuni 4. oktoobrini 2006. A. T elukaaslase Marju Karimõisa väitel elas A. T Kraavi tee 12

hoones. Kinnistu ostja A Ilves selgitas, et hoonet ei olnud võimalik elamiseks kasutada,

selles ei olnud elatud, puudu oli küttesüsteem, elekter oli vaid krundi piiril ning hoones pol-

nud mööblit. Uuetoa tee 7/Uuuetalu tee 6 ostja R. M selgitas, et Kraavi tee 12 ja T tee 1

majad olid väljast ühesugused, T tee 1 majas elasid inimesed 2005. a novembris ning

Kraavi tee 12 tulid elanikud alles 2006. a jooksul. J. I selgitas, et külastas A. Tt 2004. a 2-3

korral, maja aadressi ta ei tea, kuid maja oli valmis. AS Eesti Energia ja OÜ Demovara väl-

jastasid arveid A. Tle aadressil E. Vilde tee 81-60, Tallinn, mis oli ka maksuotsuse tegemise

ajal kasutusel A. T elukoha ja postiaadressina.

Põhjendamatult on suurendatud kinnistute võõrandamisega seotud kulusid (parendami-

se kulud) erinevate isikute poolt esitatud arvete alusel.

Tõendamist ei ole leidnud OÜ Demovara ja A. T vahelised tehingud (väidetavalt trans-

porditeenuse ja kuni müüdud kinnistute piirini veetrassi kaevetööde ost ja nende eest su-

larahas tasumine), kuna A. T ja osaühingu juhatuse liikme M. Karimõisa ütlused tehingute

toimumise asjaolude osas pole usaldusväärsed. A. T esitas mitteusaldusväärse selgituse, et

ta ei teadnud maksuhaldurile selgitusi andes autojuhi nime, kes väidetavalt töötas OÜ

Demovara tehnikaga, kuid töötas hiljem A. T äriühingus. A. T selgitusi pidas maksuhaldur

ka ebaselgeteks ja vastuolulisteks kulutuste kandmise ja töö valmimise aja osas, ebausu-

3-09-911

3(12)

tav on A. T poolt kirjeldatud tööprotsess, mida OÜ Demovara väidetavalt tegi (veetrassi-

de paigaldamiseks kooriti pinnas, veeti eemale hunnikusse ning pärast toodi tagasi kae-

vatud kraavide täitmiseks). Maksumenetluses selgitusi andnud 2005. a kinnistuid ostnud

isikud kinnitasid, et veetrass oli enne nende poolt kinnistute soetamist juba rajatud. Vastu-

olulised olid M. Karimõisa selgitused autojuhile palga maksmise kohta, samuti ei kajasta

OÜ Demovara 2005. a kuludokumendid tehnikaga töötamiseks vajaliku kütuse ostmist

ning majandusaasta aruandes neid töid ei kajastata.

Tõendamist ei ole leidnud FIE Lauri Merimaa ja A. T vaheliste tehingute toimumine (väide-

tav täitepinnase vedu kokku 2806 koormat, päevas kuni 27 koormat). L. Merimaa poolt

väljastatud arve-kviitungid on tegelikkusele mittevastavad ja reaalseid majandustehin-

guid toimunud ei ole. Väidetavate tehingute eest tasuti sularahas ning kuna A. T andis

ilma sissetulekuta L. Merimaale kasutusse sõiduauto Hummer H3, pidid nad üksteist tund-

ma.

3. A. T esitas 24. aprillil 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 16. märtsi 2009. a

maksuotsuse nr 12-5/151 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

1)

Kraavi tee 12 kinnistu võõrandamisest saadud kasu ei kuulu deklareerimisele ega

maksustamisele TuMS § 15 lg 5 p 1 alusel, sest sellele laieneb tulenevalt TuMS § 15 lg 5 p-st

1 tulumaksuvabastus. Kaebaja kasutas Kraavi tee 12 kinnisasja enda alalise ja peamise

elukohana ning ta ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kaebajale ei rakendu tulumak-

suseadusest tulenev maksuvabastus. Ekslik on maksuhalduri seisukoht, et poolelioleva ehi-

tise alalise või peamise elukohana määratlemisel on oluliseks tõendiks ehitise kasutusluba.

Ehitus- ja kasutuslubade võimalik puudumine on seotud üksnes ehitise omaniku ja kohali-

ku omavalitsuse vaheliste suhetega ning ehitise suhtes kehtestatud nõuete ja eeskirjade

järgimise tagamisega, mitte faktilise asjaoluga kaebaja elukoha kohta. Kaebaja hinnan-

gul ei välista ehitise kasutusloa puudumine ehitise kasutamist oma peamise või alalise

elukohana;

2)

alalise elukoha tõendamisel tuleb arvestada riiklike registrite andmeid ning nende

(rahvastikuregistri andmete, Saue vallavalitsuse e-kirja) kohaselt on kaebaja enda eluko-

haks märkinud Kraavi tee 12. A Ilvese antud seisukoht, et majas ei olnud võimalik elada,

on tema subjektiivne seisukoht, mis eelkõige tõendab seda, et tema arvates ei olnud

võimalik majas alaliselt elada. Asjaolu, et kaebaja elas Kraavi tee 12, on kinnitanud Marju

Karimõisa ja Juri I, ning seda tõendavad ka erinevad väljavõtted riiklikest registritest;

3)

asjaolu, et AS Eesti Energia ning OÜ Demovara on väljastanud kaebajale arveid aad-

ressil E. Vilde tee 81-60, Tallinn, mis on ka kaebuse esitamise ajal kasutusel kaebaja eluko-

hana ja postiaadressina, ei oma peamise elukoha kindlakstegemisel tähtsust. Maksuhal-

dur on ise väitnud, et postiaadress ei ole oluline, kuna posti järgi võib käia ka paar korda

nädalas. Olulisem on see, kus isik alaliselt või peamiselt asub;

4)

ekslik on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt oli kaebaja Kraavi tee 12 hoone oma-

nikuks vaid 10,5 kuud, sest kinnisasja jagamise lepingu kohaselt oli lepingu ese Kraavi tee

12 osas vaid elamumaa ning puudus viide ehitisele. Faktiliselt oli kaebaja Kraavi tee 12

omanik ligi kuus aastat;

5)

Kraavi tee 12 maja oli varustatud elektriga. Seda tõendab AS Eesti Energia 11. juuli

2005. a arve nr 24906595. Arvel on tarbimiskohaks märgitud Uuetoa 4, Alliku küla, Saue

vald, mis on käesoleval hetkel Kraavi tee 12 kinnistu;

6)

kuna AS-le Geoestonia tasutud raha on seotud ettevõtlusega ning see on dokumen-

taalselt tõendatud, tuleb see lugeda ettevõtlusega seotud kuluks;

7)

kuna AS-le Harku Karjäär tehtud ettemaks on tehtud maksustamisperioodi jooksul

ning see oli otseselt seotud kaebaja poolt võõrandatud kinnistute arendamisega, kuulub

see summa mahaarvamisele maksustatavast tulust. Müügimomendil oli kruntideni kruu-

sast juurdepääsutee, mitte hilisemalt rajatud killustikkattega tee. Eeltoodu nähtub ka kin-

nistu ostjatelt saadud teabest ning tõendab asjaolu, et võõrandatud kinnistutega seotud

kulud ning tehtud töö on reaalne;

3-09-911

4(12)

8)

kuna AS-le Sagro on kaebaja poolt maksustamisperioodi jooksul makstud tasu, mis on

seotud kinnistute võõrandamise ja arendamisega, kuulub see summa maksustatavast

tulust mahaarvamisele;

9)

tegelikkusele ei vasta asjaolu, et puurkaevu väljaehitamine oli juba varem kuludesse

kantud. Asjaolu, et puurkaevu hind ja selle väljaehitamine sisaldus kinnistu müügilepingus,

ei tähenda seda, et need olid faktiliselt enne müügilepingu sõlmimist välja ehitatud. Kuigi

puurkaev oli varem välja ehitatud, ei olnud välja ehitatud trassid ja liitumispunktid. Nende

ehitamine toimus etappidena ning tööde teostamine tähendas kaebajale täiendavaid

kulutusi;

10) osadel kinnistutel, mis osteti 2005. a, olid tõesti veetrassid olemas, kuid ehitustöid teos-

tati veel 2006. a. Enamus kinnistu ostjatest, kes maksuhaldurile selgitusi andsid, omasid

kinnistuid, mis asusid pumbajaama vahetus läheduses, mistõttu nad olid ka esimesed,

kelle kinnistuni veetrass rajati. Seetõttu ei ole kaebaja hinnangul võimalik kinnistu omanike

poolt antud selgitustega tuvastada tegelikkusele vastavaid asjaolusid veetrasside rajami-

se osas;

11) OÜ Demovara poolt teostatud tööde tegemiseks vajaliku kütuse traktorile hankis

kaebaja ise. Selle kohta on esitatud ka ostutšekid;

12) kaebajale jääb arusaamatuks maksuhalduri seisukoht, et tegelikkuses OÜ Demovara

ja kaebaja vahel tehinguid ei toimunud ning tegemist oli fiktiivsete arvetega, mille ees-

märgiks oli kaebaja kinnisvaratehingutega seotud kulude (parendamiskulude) suuren-

damine. Sõiduteed on rajatud, veetrassid ja ühenduspunktid välja ehitatud ning nimeta-

tud ehitustöid on tehtud nii enne kui ka pärast kõnealuste kinnistute võõrandamist;

13) FIE Lauri Merimaa arvete alusel osutasid veokijuhid kaebajale oma tööülesannete

täitmise kõrvalt täitepinnase vedu ning päevas veeti keskmiselt 10 koormat, 14-15 tonni

koorem. Jääb selgusetuks, milliseid võimalikke muid dokumente on maksuhaldur seoses

FIE Lauri Merimaalt ostetud täitepinnase veo puhul silmas pidanud. Asjaoluga, et FIE Lauri

Merimaa ei deklareerinud ettevõtlustulu, ei saa põhistada kaebaja ja FIE Lauri Merimaa

vaheliste majandustehingute puudumist. FIE Lauri Merimaa kinnitas tehingute toimumist

maksuhaldurile selgitusi andes.

4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastuväited kaebusele:

1)

maksu- ja kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et Kraavi tee 12

elamu ei olnud kaebaja alaline või peamine elukoht enne võõrandamist TuMS § 15 lg 5 p

1 tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et Kraavi tee 12 elamut alles ehitati ja et seda kasutati

aeg-ajalt ööbimiseks ning päevasel ajal kohana, kus peatuda tööpauside ajal. Elamu ei

olnud elamiskõlbulik ja seda on kinnitanud selle ostja A. Ilves. Samuti ei kinnita A. Ilvese

poolt kohtumenetluse käigus antud ütlused, et A T oleks nimetatud elamus alaliselt ela-

nud. Seega tulnuks müügitulu 1 440 000 krooni deklareerida ja tõendada soetamismak-

sumus vastavalt TuMS § 38 lg-le 1;

2)

võõrandatud kinnistute (sh hoonestamata kinnistute) soetamismaksumus on kaebaja

poolt 2005 a. tuludeklaratsioonis ebaõigesti kajastatud (soetusmaksumus 70 000 krooni +

müügikulud 3 182 028 krooni = 3 198 028 krooni). Vastavalt TuMS § 38 lg-le 1 on soetamis-

maksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja

täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sh makstud komisjonitasud ja

lõivud. Maksumenetluse käigus tehti kindlaks, et tõendatuks saab lugeda võõrandatud

kinnistute soetamismaksumuse kokku 322 779 krooni ulatuses.

5. Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2011. a otsusega jäeti A T kaebus rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:

1)

seadus ei nõua maksuhaldurilt lisaks järelduse tegemisele, et isik ei kasutanud elamut

enne võõrandamist alalise või peamise elukohana, tuvastamist, millist eluruumi kaebaja

võis kasutada oma peamise või alalise elukohana;

3-09-911

5(12)

2)

tunnistajate poolt antud vastuoluliste ja ebamääraste ütluste alusel ei ole võimalik

üheselt tuvastada kaebaja poolt Kraavi tee 12 elamu kasutamist tema alalise või peami-

se elukohana enne selle võõrandamist 2005. aasta märtsis. On vähetõenäoline, et kae-

baja kasutas oma alalise või peamise elukohana pooleliolevat ehitusjärgus elamut, kui tal

oli samal ajal võimalik kasutada muid tema valduses olevaid mugavustega eluruume.

Kaebaja omandis oli Alliku külas rohkesti kinnistuid, mille arendamisest ja müügist ta teenis

tulu;

3)

T tee 14 asus valmis ja elamiskõlblik elamu, mis kuulus kaebaja tollasele elukaaslasele

M. Karimõisale. M. Karimõisa kinnitas kohtus, et Kraavi tee 12 ja T tee 14 on väliselt ühesu-

gused majad ja ehitatud ühe ja sama ehitusprojekti järgi. Nädalavahetustel elati koos

lastega Kraavi tee 12 majas, mis aga on kohtu arvates vähetõenäoline, kuna eelpoolkir-

jeldatud ehitusjärgus olevas majas lastega elamine oleks olnud küllaltki problemaatiline.

Kuid valmisolevas majas T tee 14, mis oli väliselt sarnane Kraavi tee 12 majaga, võis pere-

kond koos elada kas siis nädalavahetustel või kauemgi;

4)

M. Karimõisa väitis kohtus, et nende ühised kooliealised lapsed elasid Mustamäel Vil-

de tee korteris, kuna Alliku külast kooli sõitmine oli ebamugav, sest sellest elamurajoonist ei

olnud ühistransporti keskusesse. M. Karimõisa ütlustest nähtub, et perekond elas Musta-

mäel Vilde tee korteris, kuna kaebaja ja M. Karimõisa ühised lapsed käisid koolis ning sealt

oli neil mugavam kooli jõuda. Ei ole usutav, et nii pika aja vältel elas kaebaja perest lahus

ja üksinda pooleliolevas majas Alliku külas. Kohtu hinnangul võivad olla kaebaja elukaas-

lase M. Karimõisa ütlused kallutatud kaebajale soodsas suunas. Kaebaja elamisest T teel

rääkis ka tunnistaja R. M, kes olevat seda kellegi käest kuulnud. R. M ise arvas, et kaebaja

elab Mustamäel;

5)

tunnistaja G. Valdmanni meelest elas kaebaja ühes T tee majas, mille sarnaseid maju

oli elamupiirkonnas teisigi, ja selle väite juurde jäi ta kuni ütluste andmise lõpuni. G. Vald-

mann nägi majas naist ja lapsi ning maja ees kaebaja autot;

6)

tunnistaja A. Pedaja väitel oli ta kaebaja endine naaber, kellelt ostis muu hulgas ära

kinnistud T tee 16 ja 18. Tunnistaja arvates kuulus T tee 14 kinnistu kaebajale, sest ta nägi

seal iga päev kaebaja autot. A. Pedaja väitis, et ta ise kunagi T tee 14 hoones ei käinud,

kuid käis maja ukse peal. Kuna A. Pedajal kinnistut Kraavi teel ei ole, rääkis tunnistaja

aadressist T tee 14, mitte Kraavi tee 12. Vastupidised väited ei ole usutavad;

7)

maksusoodustuse kohaldamiseks ei piisa vaid eesmärgist kasutada elamut tulevikus

oma alalise elukohana, vaid eesmärk elamu kasutamiseks elukohana peab realiseeruma.

Käesolevas asjas ei ole tuvastatud esitatud kirjalike ja suuliste tõendite põhjal, et kaebaja

oleks kasutanud enne võõrandamist Kraavi tee 12 ehitusjärgus elamut oma alalise või

peamise elukohana. Pelgalt rahvastikuregistris Kraavi tee 12 elukohana fikseerimine ise-

enesest ei tõenda ka selles faktilist elamist. Ka deklaratsioonides Kraavi tee 12 postiaad-

ressina märkimine ei tõenda sellel aadressil faktilist elamist;

8)

usutav ei ole, et välja ehitamata ja pooleliolevate sisetöödega elektrita ja kütteta

majakarbis oli sügis- ja talvekuudel, s.o külmal ajal, üldse võimalik elada;

9)

AS Eesti Energia 11. juuli 2005. a elektriarve on koostatud 2005. a II kvartali tarbimise

kohta, samas aga Kraavi tee 12 võõrandati juba märtsis 2005. Seetõttu ei saa viidatud

arve tõendada elektri alalist kasutamist võõrandatud kinnistul enne võõrandamist;

10) maksuhalduri poolt üle kuulatud I. I ei suutnud meenutada, millisel aadressil ta käis.

Seletuste kohaselt käis ta majas, kuhu kaebaja ta viis, ja talle jäi mulje, et kaebaja elab

seal. I. Ii väitel oli majas trepp valmis ja punase mistraga üle löödud. Samas ükski kohtus

üle kuulatud tunnistajatest, kes olid käinud Kraavi tee 12 majas, ei ole seda väidet kinni-

tanud;

11) kaebaja ei ole maksu- ja kohtumenetluse käigus tõendanud, et ta reaalselt kasutas

Kraavi tee 12 eramut oma alalise/peamise elukohana kuni selle võõrandamiseni. Kraavi

tee 12 ja T tee 14 asuvad majad on välimuselt ühesugused ja ehitatud ühe projekti järgi.

Seega juhul, kui kaebaja seal piirkonnas ehitustööde ajal elas, võis ta elada T tee 14 asu-

vas valmisolevas ja elamiskõlbulikus elamus, kus teda ja tema perekonda võis näha tun-

nistaja G. Valdmann vastavalt tema ütlustele;

3-09-911

6(12)

12) kinnistusraamatusse on Kraavi tee 12 kinnistu kantud 2. aprillil 2004. a kinnisasja nr

1044 jagamise teel tekkinud kinnistuna. Vastavalt 2. aprilli 2004. a kinnisasja jagamise le-

pingule oli lepingu objektiks Kraavi tee 12 osas ainult elamumaa ning puudus viide sellel

paiknevale ehitisele. A. Ilves ostis Kraavi tee 12 kinnistu ehitusjärgus oleva ehitisena, millele

ei olnud välja antud ehitus- ega kasutusluba;

13) vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur üksikasjalikult välja toonud, milliseid üksi-

kuid arveid ja miks on parendamiskulude arvestusest välistatud, ning kohus neid üle ei

korda ega eraldi välja ei too, kuna nõustub selles osas maksuhalduri põhjenduste ja järel-

dustega;

14) tunnistajana kohtus vande all üle kuulatud Alliku külas asuvate kinnistute ostjad on

selgitanud, et nende kinnistutel oli ostu momendil veetrass viidud krundi piirini. Kinnistute

ostjad on selgitanud, et ei ole kaebajalt pärast kinnistute soetamist teenuseid tellinud.

Osa kinnistute ostjaist väidab, et nimetatud piirkonnas on teid parendatud, auke on killus-

tikuga täidetud ja siledaks lükatud jms (tunnistajad A. Pedaja, R. M). Tunnistaja G. Vald-

mann väitis, et teid ehitati vastavalt teeoludele. Teetöid teostas arendaja, traktorid sõitsid

ja kallurid vedasid täitematerjali, teekatet ta ei mäletanud, võis olla mingi paekivimass,

ning kaebaja ise väitis, et need on tema traktorid. Tunnistaja T. Meriküll väitis, et 2004. aas-

tal parendati teid. T. Meriküll nägi seal kallureid ja traktoreid, mulla-, täite- ja kruusahunni-

kuid, viimased on seal siiamaani. Tunnistaja L. Saareväli väitel ehitati teid seal kogu aeg.

Tunnistaja R. Eensoo väitis, et pärast 2005. aastat, kui ta krundi ostis, toimus T tee paren-

damine ja see toimub siiani. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused selles osas üldistavad

ja ebakonkreetsed ega tõenda seetõttu tööde tegemist;

15) väited selle kohta, et FIE Lauri Merimaa osutas kaebajale täitepinnase vedu, ei ole

usutavad. Kinnistute ostjad on vastustajale antud selgitustes kinnitanud, et juurdepääsu-

tee krundini oli olemas ja see oli kruusakattega. Pärast kinnistute võõrandamist ei ole tee-

de parendustöid tehtud, vahel on vaid höövliga tasandatud;

16) kui kaebaja oleks tõepoolest tellinud FIE Lauri Merimaalt täitepinnase vedu keskmiselt

10 koormat päevas, oleks olnud loomulik, et kinnistud soetanud isikud oleksid sellest ka

teadlikud olnud (näinud täitepinnase hunnikuid vms). Samas on isikud kinnitanud, et juur-

depääsutee oli olemas ja toimus vaid aukude parandamine;

17) ei ole reaalne, et teistel ehitusobjektidel tööle rakendatud autojuht teostas lisaks FIE

Lauri Merimaa palvel suures koguses täitepinnase vedu teistelt ehitusobjektidelt, kasuta-

des selleks võõrast transpordivahendit. Maksuhalduri andmetel ei ole FIE Lauri Merimaa

oma ettevõtlustulu kunagi deklareerinud, seega ei ole tõendatud tehingute toimumine

kaebajaga;

18) FIE Lauri Merimaa poolt kaebajale arvete väljastamise eesmärgiks oli tasuda kaebaja

kinnistute võõrandamisel vähem tulumaksu ning tegelikkusele mittevastavate tehingute

sooritamine on tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidumine;

19) Saue Vallavalitsuse 19. mai 2010. a kirjast nr 8-2.4/1948 nähtub, et Saue Vallavalitsuse-

le ei ole esitatud Kraavi tee, T tee, Uuetalu tee, Uuetalu põik, Uuetoa tee teede ehituslik-

ke, tänavavalgustuse jms ehitusprojekte. Seega on kaebaja poolt siiani täitmata 6. ok-

toobril 2003. a sõlmitud detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise leping nr 87. Kuna

teid ei ole välja ehitatud, on Saue Vallavalitsus asunud alates 2008. aastast hooldama

Kraavi teed, Uuetalu teed, Uuetalu põiku ja Uuetoa teed. Kirjas kinnitab Saue Vallavalit-

sus, et ei ole võtnud ega võta ühtegi nimetatud tänavatest enda omandisse seni, kuni

teed ja tänavavalgustus ei ole välja ehitatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. A. T apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2011. a otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järg-

miselt:

1)

kohtu seisukoht, et vaidlus puudub asjaolu üle, et Kraavi tee 12 oli ehitusjärgus elamu,

on väär. Kohtule esitatud fotodega, ekspertiisiaktiga ja tunnistajate ütlustega on piisavalt

tõendatud, et Kraavi 12 valmidusastmega elamus oli võimalik elada ning seda peamise

3-09-911

7(12)

elukohana kasutada. BPE Kinnisvaraekspert 2004. a koostatud eksperthinnangust nähtu-

valt oli Kraavi 12 elamu valmiduse aste juba 2004. aastal 75%;

2)

kohtu hinnang, et tunnistajate kohati vastuoluliste ja ebamääraste ütluste alusel ei ole

võimalik üheselt tuvastada, et kaebaja oleks kasutanud Kraavi tee 12 asuvat elamut oma

alalise või peamise elukohana, on väär. A. Rõuk andis kohtus ütluse, mille kohaselt on ta

kohtunud kaebajaga vaidlusaluses majas rohkem kui üks kord. A. Pedaja ütluste kohaselt

elas kaebaja Kraavi tänaval, kuna tema auto seisis pidevalt vaidlusaluse maja ees. T. Me-

rikülli ütluste kohaselt nägi ta kaebajat Kraavi 12 krundi peal toimetamas 2004-2005. Kuigi

G. Valdmann selgitas, et kaebaja elas T teel asuvas majas, kirjeldas ta kaebaja elukoha-

na maja, mis asub aadressil Kraavi tee 12. Nimetatud segadus oli tingitud tänavasiltide

puudumisest kõnealuses elamurajoonis. M. Karimõisa antud ütluste kohaselt elas kaebaja

Kraavi tee 12 majas alates 2003. aasta märtsist;

3)

kaebaja 2004. a ja 2005. a tuludeklaratsioonides oli nii elukoha kui ka postiaadressiks

märgitud Kraavi tee 12. Ühtlasi nähtub Saue Vallavalitsuse 7. novembri 2008. a e-kirjast, et

isikuregistri andmetel elas kaebaja perioodil 30. juuni 2004 kuni 4. oktoober 2006 Kraavi

tee 12 aadressil. Maksuhalduri maksuteade on väljastatud just Kraavi tee 12 aadressile.

Ka kaebaja ja A. Ilvese vahelise kinnistu võõrandamislepingu kohaselt oli lepingu ese re-

gistreeritud kaebaja elukohana;

4)

A. Ilvese poolt kohtus antud selgitused lükkavad ümber maksuhalduri tõlgenduse A.

Ilvese e-kirja sisust. A. Ilves möönis selgitusi andes, et tema poolt maksuhaldurile antud

hinnang Kraavi 12 majas elamise võimalikkuse kohta on tema enda subjektiivne hinnang,

mis ei tähenda seda, et seal ei saanud elada. A. Ilves ei mõelnud maksuhaldurile e-kirjas

antud selgitusi tõsiselt. Samuti on R. Mi poolt kohtuistungil antud ütlustega tuvastatud, et

ta ei teadnud maksuhaldurile seletust andes, kus kaebaja elas, vaid tegi üksnes erinevaid

oletusi;

5)

asjaoluga, et kaebaja omanduses on korter Tallinnas Vilde teel, ei ole võimalik tõen-

dada, et kaebaja ei kasutanud enne võõrandamist Kraavi tee 12 elamut alalise või

peamise elukohana. Samuti ei ole võimalik antud asjaolust tuletada, et kaebaja kasutas

enne Kraavi tee 12 elamu võõrandamist oma alalise või peamise elukohana Kraavi tee

12 elamu asemel hoopis Vilde tee korterit. Vastustaja on varem tunnistanud tsiviilseadusti-

ku üldosa seaduse §-st 4 tulenevat põhimõtet, et maksumaksjal võib üheaegselt olla mitu

maksuvabastuse alla kuuluvat püsivat või alalist elukohta;

6)

A. Pedaja on kohtule selgitanud, et T tee 14 asuv elamu oli 2004.–2005. aastal tühi.

Ühtlasi kinnitas M. Karimõisa oma ütlustega kohtus, et aadressil T tee 14 ei elatud. Seetõttu

ei ole kohane kohtu poolt tehtud järeldus, et kuna A. Pedaja nimetas kaebajat naabriks,

võis kaebaja elada aadressil T tee 14. Lisaks olid A. Pedaja kinnistud vastastikku Kraavi tee

12 kinnistuga, millest tulenevalt ei ole kaebaja naabriks nimetamises midagi ebatavalist;

7)

kohus on õigesti nentinud, et rahvastikuregistris elukoha fikseerimine ei tõenda kinnis-

tul faktilist elamist. Antud juhul ei ole aga rahvastikuregistri kanne ainsaks tõendiks, vaid

seda kinnitavad ka teiste registrite andmed. Kaebaja on kõikides suhetes avaliku võimu

kandjatega lugenud oma elukohaks Kraavi tee 12 elamu. Maksuhalduri kahtluse kaebaja

elukoha osas tekitas just maksuhalduri ebaõigeks osutunud arvamus, et kaebaja 2005.

aasta tuludeklaratsioonil märgitud elukoha aadress erines rahvastikuregistrisse kantud

aadressist. Ka maksuhaldur on nentinud, et tuludeklaratsiooni esitamisel oli kaebaja elu-

koha aadressiks Kraavi tee 12. Seega on tõendatud, et kaebaja on maksuhaldurile tege-

likkuses algusest peale avaldanud, et nii tema elukoht kui ka postiaadress olid 2005. a

märtsis Kraavi tee 12;

8)

kohtu seisukoht, et ei ole usutav, et välja ehitamata ja pooleliolevate sisetöödega,

elektrita ja kütteta majakarbis oli sügis- ja talvekuudel üldse võimalik elada, on kummas-

tav. Nii A. Ilvese kui ka A. Rõugu antud ütluste kohaselt oli Kraavi tee 12 maja praktiliselt

valmis. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kaebusele lisatud AS Eesti Energia 11. juuli

2005. a arve nr 24906595, millest nähtub, et perioodi 1. märts 2005 – 11. juuli 2005 eest on

kuulunud Kraavi tee 12 kinnistu eest tasumisele 13 079, 30 krooni. Seega kasutati sellel kin-

nistul elektrit alaliselt;

3-09-911

8(12)

9)

jääb arusaamatuks, kuidas on kohtul võimalik nõustuda vastustaja poolt väljatoodu-

ga ning väita, et kinnistute omanike sõnade kohaselt pärast kinnistute omandamist teede

ja veetrasside ehitustöid kaebaja poolt ei teostatud. Eranditult kõik käesolevas haldusas-

jas tunnistajatena ülekuulatud isikud kinnitavad oma ütlustega, et kaebuse esitaja rajas,

arendas ning parendas 2005. a võõrandatud kinnistute teenindamiseks vajalikke kommu-

nikatsioone ning rajatisi, seda nii kontrollitaval maksustamisperioodil kui ka hiljem;

10) kohtuotsusest jääb arusaamatuks, kas kaebaja poolt kantud kinnistute parendamise

kulusid ei võta kohus arvesse seetõttu, et kaebaja poolt rajatud ja parendatud üldkasuta-

tavad teed ei kuulunud võõrandatud kinnistute koosseisu, või põhjusel, et teede paren-

dustöid ei teostatud;

11) maksuhaldur on kohtumenetluse jooksul esitanud uusi põhjendusi, mida maksuotsus

ei sisalda, leides, et kuna Alliku küla arendusala teed ei kuulunud võõrandatud kinnistute

koosseisu, vaid on endiselt kaebaja omandis ning kinnistute ostu-müügilepingud ei kajas-

ta teede võõrandamist, siis ei saa teede ehitamisega seotud kulusid arvestada võõran-

datud kinnistute soetamismaksumuse hulka. Kohus on lugenud maksuotsuse uuel motiivil

õiguspäraseks sõltumata sellest, kas maksuotsuses kahtluse alla seatud kulutuste tegemi-

ne on tõendatud või mitte. Eeltoodu on vastuolus Riigikohtu 5. novembri 2008. a lahendis

nr 3-3-1-49-08 nimetatud põhimõttega, et kohus ei saa asuda ise haldusakti resolutsiooni

põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole sel-

le andmisel märkinud.

7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt:

1)

A. Pedaja sõnade kohaselt ta arvab, et kaebaja elas Kraavi tänaval, mistõttu ei ole

ta selles ise kindel. Samuti ei ole A. Pedaja Kraavi tänava elamus sees käinud. G. Vald-

mann on aga tunnistajana korduvalt väitnud, et kaebaja elas „ühes T tee majas”;

2)

ebaõige on kaebaja väide, et algsel 2005. a tuludeklaratsioonil oli elukoha aadressiks

märgitud Kraavi tee 12. Nimetatud tuludeklaratsioonis on elukoha aadressiks märgitud

Vilde tee 81-60, milles kaebaja on soovinud maha arvata Vilde tee 81-60 soetamisega

seotud laenuintresse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vastustaja koostas kaebajale 16.

märtsil 2009. a maksuotsuse, mistõttu maksuhalduri poolt parandatud tuludeklaratsiooni-

de vastuvõtmine ei tähenda seda, et maksuhaldur oleks maksumenetluses nõustunud

apellandi poolt esitatud 2005. a tuludeklaratsiooni parandustega;

3)

kohtu- ja maksumenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis oleksid kinni-

tanud, et isik tõepoolest reaalselt aadressil Kraavi 12 elas. Kohtule on esitatud erinevad

Kraavi tee 12 hindamisaktid, millest nähtub, et tegu oli poolelioleva ehitisega. Tuvastamist

on leidnud, et Kraavi tee 12 ja T teel asuvad majad on ehitatud ühe projekti järgi. Seetõt-

tu on tõenäoline, et kaebaja võis elada ehitustööde ajal M. Karimõisale kuulunud T teel

asuvas elamus;

4)

kinnistute ostjad on selgitanud, et võõrandamise ajal oli veetrass viidud üksnes krundi

piirini ning pärast kinnistu soetamist nad kaebajalt lisateenuseid ei tellinud. Samuti on ost-

jad kinnitanud, et teid on parendatud valla poolt. G. Valdmanni vastupidine tunnistus

tuleb jätta tähelepanuta, sest tema väited ei tugine vahetule kogemusele. Nimelt selgi-

tas G. Valdmann, et tema arvates teostas töid kaebaja, kuna viimase väitel olid traktorid

tema omad;

5)

kui kaebaja oleks tõepoolest tellinud FIE Lauri Merimaalt täitepinnase vedu kaebaja

poolt kinnitatud mahus, oleks pidanud kinnistute ostjad sellest ka teadlikud olema. Samas

on isikud kinnitanud, et juurdepääsutee oli olemas ja toimus vaid aukude parandamine.

Reaalseid tehinguid kaebaja ja FIE Lauri Merimaa vahel toimunud ei ole ning arvete väl-

jastamise eesmärgiks oli kaebaja kinnistute võõrandamisega seotud kulude suurendami-

ne, mille tagajärjel tasus kaebaja riigieelarvesse vähem tulumaksu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-09-911

9(12)

8. Kaebaja elamist Kraavi tee 12 kinnitavad nii sellest ajast pärinevad registriandmed,

kaebaja enda selgitus kui M. Karimõisa selgitused ja ütlused. T. Meriküll selgitas kohtus (III

kd tl 77), et ta nägi Kraavi 12 kinnistul A. Tt, kuid mitte tema naist ega lapsi, ent maja hak-

kas A. T ehitama – kohtu arvates ilmselt tööpäevadel kohal käima – 2004. a lõpus ja sisse

kolis 2006. a. A. Pedaja, kes oli T tee 16 omanik ja elanik kuni 2005. aastani, selgitas, et A. T

elas kusagil Kraavi teel. T tee 14 maja oli 2004-2005 tühi (III kd tl 63). Selle isiku puhul on

alust arvata, et kuna ta omandas piirkonnas mitmeid kinnistuid (sh T tee 14 kõrval asuva

kinnistu), siis ta ei eksinud tänavate nimede osas. R. M, kes maksumenetluses selgitas, et ta

on kuulnud, et A. T elas T teel (II kd tl 164 pöördel), selgitas kohtus, et ta ei teadnud, kus

apellant elas. G. Valdmanni ütluste (IV kd tl 4) kohaselt elas A. T tema teada T teel, maja

oli valmis ja seal käisid ka A. T naine ja lapsed. A. Ilvese kinnitusel (III kd tl 167) ei olnud

2005. a kevadel Kraavi 12 maja soetamise ajal maja siseviimistlus valmis, elektrivool oli

olemas (ajutise paigaldusega), vesi oli toodud majja vannituppa, kuid laiali vedamata,

WC-d sai kasutada, kuid vett ei saanud peale lasta, köök ei olnud aga toimiv. Kohtume-

netluses selgitas A. Ilves, et Kraavi 12 majas oli teisel korrusel siseviimistlus osaliselt tegema-

ta, sinna viis ajutine, töötlemata puidust trepp, esimene korrus oli praktiliselt valmis, põ-

randal oli pressitud plaat ning parketti ja liiste ei olnud pandud. Maksumenetluses antud

lühida selgituse põhjal ei pidanud A. Ilves Kraavi tee 12 hoonet elamiskõlbulikuks. Kohtus

ütlusi andes selgitas A. Ilves, et andis maksuhaldurile selgitusi ilma, et ta oleks väga tõsiselt

läbi mõelnud küsimusi, ning teda ei huvitanud see teema ning tema ise ei oleks tahtnud

seal sees elada nendes tingimustes. J. Ii kinnitusel (selgitused II kd tl 171) oli A. T elamu Alli-

ku külas, mille aadressi ta ei tea, 2004. a peaaegu valmis ning maja köögis oli elekter ja

vesi.

9. Ringkonnakohtu arvates ei saa neist tunnistustest järeldada, et apellandi poolt mak-

sumenetluses antud selgitused elamise kohta Kraavi tee 12 hoones oleks ebausaldusväär-

sed ning nimetatud elamu kasutamine A. T peamise ja alalise elukohana tõendamata.

Isegi kui apellandil oli võimalus iga päev piirkonnas töötades sõita ööseks Tallinnasse Mus-

tamäele korterisse või kasutada elamiseks teist samasugust, täiesti valmis elamut T tee 14,

ei saa pelgalt Kraavi tee 12 mittetäielikust valmidusest ning mõne tunnistaja ütlustest või

selgitustest, mille kohaselt apellant elas T teel, teha vastupidist järeldust. Ka maja ostja A.

Ilvese arvates peaaegu valmis majas töökoha lähedal elamine on ringkonnakohtu arva-

tes usutavam kui ööseks korterisse ööbima suundumine. Kraavi tee 12 maja kütmine pidi

olema võimalik juba seetõttu, et majas oli (ajutine) elektriühendus. Küsimus sellest, kas WC

kasutamine oli mugav või kus ja kuidas valmistas A. T endale süüa, ei saa olla elukoha

tuvastamisel määrav, arvestades, et need tegevused ei olnud ka Kraavi tee 12 majas

võimatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada A. Pedaja ega G. Valdmanni ütlusi

erapoolikuks. Nende tunnistajate ütlused A. T poolt elamiseks kasutatava maja osas on

vastuolulised. Ringkonnakohtu arvates saab aga enam usaldada A. Pedaja kui T tee 14

kõrval asuva maja tollase elaniku ütlusi, kes oskas T tee 14 ja Kraavi tee 12 maju üksteisest

eristada. Kraavi tee 12 maja valmidusaste ei olnud A. Ilvese ütlustest nähtuvalt selline, et

nende tunnistajate, kes kirjeldasid, et A. T elas valmisehitatud majas, ütluste pinnalt saaks

järeldada, et nad käisid T tee 14 majas: alumine korrus oli seest viimistletud, v.a. põrandal

parketi asemel pressitud puidust plaadid, liistude puudumine, vee majas laiali vedamata

jätmine ning teisele korrusele viival trepil viimistlusmaterjali mittekasutamine. Keegi neist

tunnistajatest, kes A. T elumajas sees käisid, ei väitnud, et nad oleks viibinud majas seda-

võrd kaua, et oleks neid puudusi võinud märgata.

10. Tulumaksu määramine Kraavi tee 12 kinnistu võõrandamisel saadud kasult oli seetõt-

tu õigusvastane.

II

11. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri poolt kohtumenetluses väidetuga, et teede

ja tänavate parendamise kulutusi ei saa pidada nende teede ja tänavate ääres paikne-

vate elamukruntide parendamise kuludeks, vaatamata sellele, et teid kasutatakse kinnis-

3-09-911

10(12)

tutele juurdepääsuks. Kinnistute väärtus võis teede parendamise tulemusel küll märgata-

valt paraneda ning juhul, kui A. T poleks võtnud kohustust teed välja ehitada, oleks ela-

mumaa kruntide väärtus olnud märgatavalt väiksem, ent parenduskulud on käesoleval

juhul kantud väidetavalt teiste maatükkide (teemaa) parendamiseks. Parendamiskulude

mahaarvamine vara võõrandamisel saadud tulust tulumaksuga maksustatava summa

kindlakstegemiseks ei oleks objektiivselt võimalik, kui ka ümberkaudsete maa-alade aren-

damisega – sh lähedusse lasteaia, kooli, bussipeatuste, kaupluste, parkide või muude

ühiskondlikult kasutatavate hoonete, mille lähedus elamumaa väärtust suurendab – seo-

tud kulutusi saaks elamumaa võõrandamisel viimatinimetatu parendamiskuludena arves-

se võtta. Poleks võimalik üheselt hinnata, millises ulatuses on kulutused kantud selle maa-

tüki parendamiseks, kus töid tegelikult tehti, millises ulatuses aga naabruses või läheduses

asuvate kinnistute parendamiseks.

12. Seetõttu pole asja lahendamisel vajalik ka hinnata, kas FIE Lauri Merimaa poolt esita-

tud arved on esitatud tegelikult aset leidnud majandustehingute kohta ning kas asjas

kogutud tõendid kinnitavad tehingute tegelikku toimumist või mitte.

13. Ringkonnakohtu arvates ei välista sellele asjaolule tuginemist maksuotsuses nimeta-

tud asjaolu märkimata jätmine. Maksu määramisel ei ole maksuhalduril kaalutlusõigust.

Maksu määramise aluseks on nende arvete alusel tasutud summade mittearvestamine

maa soetusmaksumuse hulka. Seega ka juhul, kui asuda seisukohale, et maksu määramist

on nende arvete osas ebaõigesti põhjendatud, pidi maksuhaldur maksu selles osas mää-

rama ning viga haldusakti andmisel ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu. Maksuotsuse

tühistamine selles osas pole haldusmenetluse seaduse §-st 58 tulenevalt võimalik.

III

14. Veetorustiku väljaehitamine leidis samuti aset maa-alal, mis asub jätkuvalt apellandi

omandis. Kuigi maksuhaldur ei põhjenda veetrasside rajamise kulusid tõendavate doku-

mentide kinnistute parendamiskulude hulka arvamise mittelubatavust sellega, et veetras-

sid on jätkuvalt apellandi omandis ning neid kulutusi ei saa parendamiskuludena arvesse

võtta, on ringkonnakohus seisukohal, et ka veetrasside rajamise kulutusi ei saa pidada

2005. aastal võõrandatud elamumaa kruntide parendamiseks tehtud kulutusteks. Veeto-

rustikku ei saa pidada ühisveevärgiks, sest see pole vee-ettevõtja omandis (ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni seaduse § 2 lg 1 ja § 7 lg 1). Ent seda ei saa pidada ka kinnisasjade

päraldiseks. Veetorustik on võõrandatav elamumaa sihtotstarbega kinnisasjadest eraldi.

Saue Vallavalitsuse ja apellandi vahel 2. septembril 2006. a sõlmitud lepingust nr 176-06 (III

kd tl 144) nähtub küll liiklusmaa krundi L1 vallavalitsusele võõrandamise kohustus, ent teh-

novõrkude üleandmise kohustust apellant selle lepinguga endale võtnud pole. Kinnistute

võõrandamislepingutest ei nähtu aga ka veetorustiku omandi üleandmine kinnistute ost-

jatele, vaatamata sellele, et lepingutest nähtuvalt on veetorustiku väljaehitamise kohus-

tus kinnistu piirini müüjal (nt A. T ja A. Unti vahelise lepingu p 6 (I kd tl 173). Veetorustiku

üleandmisel vallale on vallal võimalik hakata torustikku kasutama ühisveevärgina ning

saada selle eest tarbijatelt tasu.

15. Seetõttu ei ole võimalik torustiku rajamiseks tehtud kulutusi pidada TuMS § 38 lg 1 tä-

henduses vara parendamiseks tehtud kulutusteks ning maksuotsus on selles osas lõppjä-

reldustes õiguspärane. Ringkonnakohtul puudub vajadus hinnata, kas OÜ Demovara ar-

ved on esitatud tegelikult aset leidnud majandustehingute kohta ning kas asjas kogutud

tõendid kinnitavad tehingute tegelikku toimumist või mitte.

IV

16. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada, halduskohtu otsus

osaliselt tühistada ja maksuotsus tühistada osas, millega määrati apellandile tasumiseks

3-09-911

11(12)

tulumaks Saue vallas Alliku külas Kraavi tee 12 kinnistu võõrandamisel saadud kasult. Muus

osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

17. Apellant tasus menetluskulusid halduskohtus summas 15 000 krooni (riigilõiv). Apellat-

sioonimenetluses vabastas ringkonnakohus 12. jaanuari 2012. a määrusega apellandi

958,67 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.

18. HKMS § 108 lg 2 alusel tuleb, arvestades kaebuse rahuldamist umbes 23,5 % ulatuses

(Kraavi tee 12 võõrandamisel saadud tulu 1 505 145 krooni, maksuotsuses maksustamisel

aluseks võetud tulu 6 427 384 krooni), vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetlus-

kulud summas 225 eurot. HKMS § 118 lg 3 esimene lause sätestab, et kui menetlusabi saa-

ja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei

mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega tuleb apellatsioonimenetluse ku-

lud jätta osas, milles kaebust ei rahuldata, riigi kanda. HKMS § 118 lg 2 kohaselt kui otsus

tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menet-

lusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osali-

selt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse

rahuldatud osaga. Seega tuleb vastustajalt mõista riigituludesse 225 eurot.

Oliver Kask

Viive Ligi

Lauri Madise

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-51-12

Otsuse kuupäev

17. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

A T kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikes-

kuse 16. märtsi 2009. a maksuotsuse nr 12-5/151 tühista-

miseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a otsus haldusasjas

nr 3-09-911

Menetluse alus Riigikohtus

A T kassatsioonkaebus ning Maksu- ja Tolliameti vastu-

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A T kassatsioonkaebus.

3-09-911

12(12)

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a otsus haldusasjas nr 3-09-911 osas,

millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Muus osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Jätta Maksu- ja Tolliameti vastukassatsioonkaebus rahuldamata.

5. Tagastada A Tle kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.