2-12-11322/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-11322

Tsiviilasi

Osaühingu MO avaldus ASF pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja Osaühing MO(registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlausaldaja lepinguline esindaja Jaanus S

Võlgnik ASF (registrikood XXX asukoht XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja Maris M

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper

Kohtuistungi toimumise aeg

26. aprill 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu MO avaldus ASF pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja ASF(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 2.mail 2012.a

kell 9.00.

3. Nimetada ASF pankrotihalduriks Peeter Sepper (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue

9, 10402 Tallinn, tel 6270 444, 50 54 013, faks 6270 456, e-post

peeter.sepper@haldur.eu).

4. Määrata ASF võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22. mai 2012.a algusega

kell 14.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Kohustada ASF juhatuse liiget LM(isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama

vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 22.

mail 2012.a kell 14.20. Kui LM vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus

trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata ASF ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 1 737 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks 573,21 eurot, kokku 2 310,21 (kaks tuhat kolmsada

kümme eurot) 21 senti ja hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 322,99

(kolmsada kakskümmend kaks eurot) 99 senti.

9. Välja mõista ASF Peeter Sepperi kasuks ajutise halduri tasu 2 310,21 eurot ning

ajutise halduri kulutuste hüvitis 322,99 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing MO esitas 19.03.2012 avalduse ASF pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks võlausaldaja ees põhivõlgnevuse osas 116 729,36

eurot. Nõue tuleneb poolte vahel juulis 2009.a sõlmitud naftasaaduste müügilepingust, mille

alusel esitatud arved on võlgnik jätnud tasumata. Arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole oma

kohustusi täitnud ega tasunud võlgnetavat summat pärast pankrotihoiatuse esitamist, jäi

võlausaldaja eelistungil esitatud avalduse juurde ning palus nimetada ajutine haldur. Harju

Maakohtu 29.03.2012 määrusega nimetati ASF ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter Sepper esitas 20.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur

märgib aruandes, et võlgniku majandustegevus koosnes kahest suunast: ehitiste ja rajatiste

lammutamine ning põlevkivi kaevandamise käigus maa peale toodud mäemassist

kasutatavate materjalide väljasorteerimine, eraldamaks jääkides sisalduvat põlevkivi ja

lubjakivi. Põlevkivi eraldati edasimüügiks lõpptarbijale (elektrijaamad), lubjakivist toodeti

killustikku. Lammutustöödega tegeleti alates 2004. aastast ja selles vallas oli võlgnik üks

suuremaid ettevõtteid Eestis. Lammutustööde teostamiseks moodustati keskus asukohaga

Sompas. Sinna koondati vahetult enne majanduslangust liisingulepingute alusel soetatud uus

lammutustehnika, rajati remondibaas ning töötajate ööbimisvõimalused ja kontor. Samas

asusid ka mäemassi mägi, sorteerimisliin ja ladu. Mäemassi ligikaudne kogus on 3 miljonit

tonni. Lammutusteenuse ostmine hakkas vähenema alates 2008. aastast, killustiku tootmine

lõppes 2010. aastal, sest juba varem oli seoses ehitusmahtude suure langusega vähenenud

nõudlus selle järele. Ehitusmahtude langusega kadus suurem osa lammutusturust. Võlgniku

majandustegevus

seiskus

2011

kevadel.

Lammutustehnika

liisingulepingud

öeldi

liisinguandja AS-i Nordea Finance Estonia poolt üles 22.02.2011, tehnika toimetati

müügiplatsile ning on käesolevaks ajaks võõrandatud. Kohtla-Järve Sompa linnaosas asuvad

mäemass, tootmis- ja kontorihoone ning liisitud konveieriliin on mehitatud valve all. Ajutise

halduri poolt teostatud finantsanalüüsist nähtub, et võlgniku varasemalt suhteliselt kasumlik

tegevus muutus kahjumlikuks 2008 aastal. 2009. majandusaasta lõppes küll 1 275 127 euro

suuruse

(19 951 401

krooni)

kasumiga,

aga

see

oli

peaasjalikult

tingitud

kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest. 2009 majandusaastal hinnati ümber maaüksused:

XXX,XXXja XXX, mille tulemusena suurenes majandusaasta kasum 2 267 128 euroni (35

472 851 krooni). Kui mitte arvestada kinnisvarainvesteeringute ümberhindlust, siis lõppes

2009. majandusaasta kahjumiga 992 001 eurot (15 521 450 krooni). Võlgniku maksevõime

analüüsist aastatel 2007 kuni 2011 nähtub, et võlgniku maksevõime oli läbivalt nõrk. Alates

2008 aastast on toimunud rentaabluse vähenemine. Võlgnikul on käibevara kokku 2 896 euro

ulatuses ja põhivara 3 020 798 euro ulatuses. Võlgnikul on kohustusi kokku 2 805 256,23

euro ulatuses. Võlgnik on seadnud AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegi Kohtla-Järvel Tuule tee

25 asuvale kinnistule, tagamaks endise aktsionäri S OÜ (registrikood XXX) laenu (laenu

jääk 53 821,26 eurot). Kinnistud asukohaga XXX ja XXX on koormatud hüpoteekidega AS-i

SEB Pank kasuks, kinnistu XXX linnaosas on koormatud hüpoteekidega Eesti Vabariigi ja

AS-i SEB Pank kasuks. Võlgniku suhtes on käimas 11 täitemenetlust. Arvestades asjaolu, et

võlgniku majandustegevus on seiskunud ning tal puuduvad rahalised vahendid, aga ka muu

vara võlgade tasumiseks, ei ole lähitulevikus majandustegevuse jätkamine võimalik. Seega on

välja kujunenud võlgniku maksejõuetus ning võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

on see alalise iseloomuga. Võlgniku bilansilised varad (silmas pidades ca 3 miljoni tonni

mäemassi hinda) katavad teoreetiliselt küll kohustused, kuid on vähetõenäoline, et sellist

kogust materjali on võimalik hinnaga 0,5-0,8 eurot tonn lühemas perspektiivis või isegi üldse

müüa. Seega ei kata ka võlgniku varad temal lasuvaid kohustusi. Võlgnikul tekkisid AS-i

Nordea Finance Estonia andmetel makseraskused 2009 kevadel ja kestsid kuni

liisingulepingute ülesütlemiseni veebruaris 2011. Maksu- ja Tolliameti andmetel koostati

võlgnikule 30.09.2009 maksuvõlgade ajatamise otsus. Otsusega ajatati maksuvõlg perioodiks

25.10.2009 kuni 25.08.2010. Graafik lõpetati 08.01.2010 põhjusel, et võlgnik ei pidanud

maksegraafikust kinni. 01.04.2010 koostas Maksu- ja Tolliamet teise maksuvõlgade ajatamise

otsuse perioodiks 30.04.2010 kuni 31.12.2011. Graafik lõpetati 26.11.2010 põhjusel, et

võlgnik ei pidanud maksegraafikust kinni. AS-i SEB Pank andmetel tekkisid võlgnikul

raskused rahaliste kohustuste täitmisel 25.01.2011. Aktsiaseltsi Swedbank Liising andmetel

öeldi liisingulepingud üles 12.01.2011. Eeltoodud andmetele tuginedes on ajutine haldur

seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja 2011 kevadel. Võlgniku esindaja

andmetel peeti 2010. ja 2011 alguses intensiivseid läbirääkimisi investori kaasamiseks või

äriühingu müügiks, kuid positiivset tulemust ei saavutatud. Ajutise halduri hinnangul on

võlgnikul põhivara kogusummas 2 670 537 eurot, käibevara summas 2 896 eurot ja kohustusi

2 805 256,23

euro

ulatuses.

Ajutine

haldur

ei

ole

käesoleva

ajani

tuvastanud

kuriteotunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid võlgniku maksejõuetuse põhjusena.

Ajutine haldur on seisukohal, et ehitussektoris, millega võlgniku majandustegevus oli

otseselt seotud, hakkas 2007 lõpus toimuma töömahtude langus, mis kestis tõenäoliselt kuni

2010 ja ei ole varasemas mahus veel kaugeltki taastunud. Selle tagajärjel vähenes väga

oluliselt ostjate huvi lammutustööde ja killustiku ostmise vastu ning seeläbi ka teenuste ja

toodete hinnad, mis avaldus võlgniku müügikäibe olulises languses. Vahetult enne

majanduslangust liisingulepingute alusel soetatud spetsiaalne tavalistest sarnastest masinatest

kallima lammutustehnika lepingute teenindamine oli suur rahaline koormus, mille ületamine

langenud müügikäibe tingimustes ei osutunud võimalikuks. Esialgsetel andmetel vara

pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, talle kuuluv vara katab pankrotimenetluse

kulud ja seega esineb alus pankroti väljakuulutamiseks.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja kinnitas

maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus

võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 737

eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 573,21 eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 322,99

eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgnik tunnistab põhivõlgnevust 116 729,36 eurot, mis tuleneb poolte vahel juulis 2009

sõlmitud naftasaaduste müügilepingust. Võlgnik on jätnud võlausaldajale tasumata lepingu

alusel esitatud arved. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul põhivara kogusummas 2 670 537 eurot, käibevara

summas 2 896 eurot ja kohustusi 2 805 256,23 euro ulatuses. Seega võlgniku varad ei kata

temal lasuvaid kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võimalikke vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude

toimepanemist ja nende võimalikku seost võlgniku maksejõuetuse põhjustamisega. Kohus

nõustub ajutise halduri esialgse hinnanguga, et võlgniku maksejõuetus võib olla põhjustatud

ehitussektoris 2007-2009 toiminud mahtude suurest langusest, mis omakorda avaldus

võlgniku müügikäibe vähenemises ja suutmatuses täita liisingulepinguid.

Kohus leiab, et kuna võlgniku vara ei kata temal lasuvaid kohustusi, siis nõustub kohus

ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara

pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse

käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige LM.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel LM

trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 19,3 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 737 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 573,21 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 90 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur

hüvitada 322,99 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja

tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise

halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste

suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri

tasu summas 2 310,21 eurot ning kulutuste hüvitis 322,99 eurot Peeter Sepperi kasuks välja

mõista võlgnikult, ASF.

Viivi Villemson