2-11-15637/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 30. aprillil 2012

Tsiviilasja number

2-11-15637

Tsiviilasi

Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi

TM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

4 4337,56

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali

kaudu, registrikood: 11488826, asukoht: Narva mnt 11, 15015

Tallinn), lepinguline esindaja Krista A

Kostja: TM(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kohtuistungi aeg ja koht

06. veebruar 2012 Tallinnas

Resolutsioon

1. Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu)

hagi TM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

osaliselt

2. Välja mõista TM võlg 6714,32 (kuus tuhat seitsesada

neliteist eurot ja 32 senti) Danske Bank A/S (Danske Bank A/S

Eesti filiaali kaudu) kasuks

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses

hageja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus

võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmiti hageja ja liisinguvõtja KTOÜ (kustutatud) vahel

06.06.2008 kapitalirendileping nr. XXX, mille kohaselt võttis liisinguvõtja liisingusse sõiduauto

Audi A6 Avant 2,5 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 10 225,86 EUR, kohustus tasuma

liisingumakseid kuni 15.06.2011 ja kindlustusmakseid. Lepingut käendas kostja 06.06.2008.a

sõlmitud käenduslepinguga KÄ-nr.XXX maksimummääraga 166 400,00 EEK/ 10 634,90 EUR-i.

Liisinguvõtja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtaegadel, mistõttu hageja

lõpetas lepingu 26.05.2009 ülesütlemisega ja esitas vara tagastamise nõue 29.05.2009.

Hageja nõue kostja vastu koosneb alljärgnevast:

Vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 83 873,14 EEK/ 5 360,47 EUR

(käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 35 833,33 EEK/ 2290,17 EUR, summa (käibemaksuta).

Vara müüki suunamise akti kohaselt soovitati lepingu objektiks olnud vara müüki alustada hinnaga

40 000,00 EEK/ 2 556,47 EUR (sh käibemaks). Vara soetusmaksumuse tasumata osa on 48 039,81

EEK/ 3 070,30 EUR.

Tasumata kuumaksed arve nr 20090405097, 15.04.2009. a. summas 2 195,91 EEK + intress 542,54

EEK, kokku kuumakse 2 738,45 EEK/ 175,02 EUR; arve nr XXX, 15.05.2009. a summas 2 209,41

EEK + intress 529,05 EEK, kokku kuumakse 2 738,46 EEK/ 175,02 EUR; kokku 5476,91 EEK/

350,04 EUR, millest vara maksumuse tasumata kuumaksed on 4 405,32 EEK/ 281,55 EUR ja

intress on 1071,59 EEK/ 68,49 EUR.

Hageja sõlmis liikluskindlustuse AS-iga If Eesti Kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks

30.06.2008. a – 29.06.2009. a maksumusega 13 301,00 EEK ja kaskokindlustuse AS-iga Seesam

Rahvusvaheline kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks 09.07.2008. a – 08.07.2009. a

maksumusega 15 997,00 EEK. Kostja võlgneb hagejale liikluskindlustuse perioodi 30.06.2008.a –

29.06.2009.a ja kaskokindlustuse perioodi 09.07.2008. a – 08.07.2009. a eest hagejale: arve nr

XXX kohaselt liikluskindlustuse poliisi eest 1 157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1

391,55 EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88 EUR; arve nr XXX kohaselt liikluskindlustuse poliisi

eest 1 157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1 391,55 EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88

EUR.

Kuivõrd hagejale tagastati vara alles 07.08.2009.a, tuli hagejal kindlustada vara täiendavaks

kindlustusperioodiks. Hageja sõlmis liikluskindlustuse BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi

numbriga XXX, perioodiks 30.06.2009. a – 29.06.2010. a, maksumusega 3 500,00 EEK, ja

kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks

09.07.2009. a – 08.07.2010.a, maksumusega 12 862,45 EEK. Pärast vara tagastamist lõpetas

hageja liikluskindlustuse ning BTA Kindlustuse Eesti filiaal tagastas hagejale 14.09.2009. a

kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 10 924,27 EEK. Samuti lõpetas hageja pärast vara

tagastamist ennetähtaegselt kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, mis

tagastas hagejale 15.09.2009. a kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 2 837,00 EEK.

Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi numbriga

XXX eest 3 500,00 EEK – 2 837,00 EEK = 663,00 EEK/ 42,37 EUR ja AS-iga Seesam

Rahvusvahelise kindlustus, poliisi numbriga XXX eest 12 862,45 EEK – 10 924,27 EEK = 1

938,18 EEK/ 123,87 EUR.

Kostja võlgneb liiklus- ja kaskokindlustuste eest hagejale kokku summa 492,00 EUR.

Hageja edastas ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ning palus üldtingimuste alusel tagastada

viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Lepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vara

müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab

liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks,

realiseerimiseks tehtavad kulutused.

Üldtingimuste punkti 5.7 ja 10.3 kohaselt rentnik on kohustatud tagastama lepingu lõppemise

tähtaja saabudes vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisingfirmale koheselt. Rentnik vastutab

üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt vara säilimise eest täielikult ja tingimusteta kuni vara

tagastamiseni liisingfirmale. Üldtingimuste punkti 5.9 kohaselt juhul kui liisinguvõtja ei tagasta

vara lepingus sätestatud tingimustel, on liisingfirmal õigus kasutada tema käsutuses olevaid

seaduslikke võimalusi vara oma valdusesse saamiseks ja tekitatud kahju sissenõudmiseks.

Kuna liisinguvõtja vara viivitamatult ei tagastanud, pöördus hageja oma koostööpartneri OÜ R

poole vara tagastamise teenuse saamiseks. OÜ R töö tulemusel tagastati hagejale vara alles

07.08.2009.a. Vara tagastusteenuse eest esitas OÜ R hagejale arve, nr XXX, summas 30 000,00

EEK. Kuna tegemist on koondarvega, millest nähtub 10 erineva vara tagastusteenuse osutamine,

siis hagejale on kaasnenud lepingu objektiks olnud vara tagastamisega kulu summas 3 000,00 EEK

+ käibemaks/ 191,73 EUR + käibemaks.

Hagejal kaasnesid sõiduki edasimüüja teenuse kasutamisega lisakulud, mille hinda ei saa hageja

reguleerida, vaid on kohustatud nimetatud teenuse eest tasuma vastavalt teenusepakkuja

hinnakirjale ja poolte vahel sõlmitud lepingule. OÜ M , kui edasimüüja teenuse osutaja, esitas

hagejale pärast vara võõrandamist 29.10.2009. a arve nr 910142, summas 4 725,00 EEK +

käibemaks/ 301,98 EUR + käibemaks. Kokku võlgneb kostja hagejale varatagastus teenuse ja vara

võõrandamisega hagejale kaasnenud lisakulude eest 493,71 EUR.

Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista välja kostjalt TM hageja kasuks põhivõlg summas 4

337,56 EUR, tasumata intress summas 68,49 EUR ja viivised summas 2 500,00 EUR, kokku 6

906,05 EUR.

Poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3 % iga võlgnevusega

viivitatud päeva eest. Pärast lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt

esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 30.12.2009. a kuni

hagiavalduse esitamiseni 15.03.2011.a võlgnevuselt 4337,56 EUR perioodi 30.12.2009 –

15.03.20115 (440 päeva) eest 5725,58 EUR. Hageja vähendas viivisenõuet 2 500,00 euroni.

Hagiavaldusest nähtuvalt on nõudes kostja tasutud 5000 EEK/319,56 EUR arvesse võetud.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistas nõudeid sõiduauto kasutamise ajal maksmata graafikujärgsete maksete ja viiviste

osas, summas 10 953 EEK, viivist 1953,92 EEK, kindlustusgraafikust tulenevat nõuet 13749,26

EEK, kokku 26 657,01 EEK/1703,69 EUR, millest on seisuga 21.12.2010 makstud 5000

EEK/319,56 EUR. Kostja soovis osaleda sõiduki oksjonil, kuid ei leidnud panga poolses teatises

SL/LA4-1/14.10.2009 sõiduki Audi A6 reg.nr.XXX oksjoni kohta antud teabe alusel sõiduki

müügi kohta infot. Kostja ei nõustu sellega, et sõidukorras autot müüdi avariiliste sõidukite platsil,

kuna sõidukil olid vaid mõned pisivead, mis ei anna õigust müüa sõidukit avariilisena. Peale

sõiduki realiseerimist panga poolt oli sama auto juba auto24-s müügis üsna kõrge hinnaga. Aasta

varem, vara soetamise hetkel, hinnati automüügiesinduses AS A sõiduki turuväärtuseks 165000.-

krooni, sõidukiga ei toimunud liisingperioodi jooksul ühtegi avariid. Kostja arvates oli vara

tagastamise hetkel sõiduki turuhind kindlasti üle saja tuhande krooni ning kui sõidukit oleks

müüdud operatiivselt aga mitte neli ja pool kuud, millest üle kahe kuu seisis auto teadmata kohas

(autot ei olnud ka AA platsil, kuhu sõiduk tagastati), oleks ka hind teine olnud.

Kostja ei nõustu sõiduki remondikalkulatsiooniga, selles on märgitud töid, mis olid vahetult enne

tagastamist tehtud (näit. aku vahetus).

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust hageja ja liisinguvõtja KTOÜ (kustutatud) vahel 06.06.2008 sõlmitud

kapitalirendilepingu nr. XXX, mille kohaselt võttis liisinguvõtja liisingusse sõiduauto Audi A6

Avant 2,5 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 10 225,86 eurot, ennetähtaegse lõpetamise

üle ega selle üle, et kostja vastutab 06.06.2008.a sõlmitud käenduslepingu KÄ-nr.XXX alusel

liisinguvõtja kohustuste eest maksimummääraga 166 400,00 krooni/ 10 634,90 eurot. Pooltel on

vaidlus sõiduki müügikahju üle.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles

ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

VÕS § 367 lg 1 ja 3 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist

liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude

suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud

lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Kapitalirendi lepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vara müügiga kaasnevate kulude tasumise

kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka

võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused.

Üldtingimuste punkti 5.7 ja 10.3 kohaselt rentnik on kohustatud tagastama lepingu lõppemise

tähtaja saabudes vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisingfirmale koheselt. Rentnik vastutab

üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt vara säilimise eest täielikult ja tingimusteta kuni vara

tagastamiseni liisingfirmale. Üldtingimuste punkti 5.9 kohaselt juhul kui liisinguvõtja ei tagasta

vara lepingus sätestatud tingimustel, on liisingfirmal õigus kasutada tema käsutuses olevaid

seaduslikke võimalusi vara oma valdusesse saamiseks ja tekitatud kahju sissenõudmiseks.

Liisingulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt oli liisinguvara jääkmaksumus 5360,47 eurot

(käibemaksuta).

AAOÜ üleandmise-vastuvõtu aktiga on tõendatud, et kostja andis sõiduki üle 05.08.2009.

Üleandmise-vastuvõtu aktis on sõiduki kohta esile toodud alljärgnevad puudused: kasutatud

taksona, roolivõim ja kesklukk ei tööta, vasak esivelg teistest erinev (tagavara), tagumine kojamees

puudub, autol roostekahjustused. OÜ HA pakkumisega nr XXX 16.09.2009 on tõendatud, et

sõiduki remonditööde hinnaks prognoositi 48 902,00 krooni/ 3125,41 eurot.

Eelnevast saab kohus järeldada, et liisinguvõtja tagastas sõiduki tavapärasest kasutamisest ja

kulumisest halvemas seisukorras ning et esile toodud puudused võisid oluliselt mõjutada sõiduki

müügihinda.

OÜ M koostatud vara müüki suunamise aktiga 23.09.2009, on tõendatud, et lepingu objektiks

olnud vara suunati müüki hinnaga 40 000,00 krooni/ 2 556,47 eurot (sh käibemaks). Sõiduk

võõrandati 29.10.2009 hinnaga 43 000,00 krooni/ 2748,20 eurot (käibemaksuga), ilma

käibemaksuta oli müügihind 35 833,33 krooni/ 2290,17 eurot.

VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude

suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel.

Hageja on seisukohal, et sõiduki väärtuseks selle üleandmise ajal oli müügihind. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt sõidukit selle liisinguvõtjalt hageja lepingupartneritele üleandmise ajal

05.08.2009 ei hinnatud.

Kuna sõiduk suunati müüki 1,5 kuu pärast hinnaga 40 000,00 krooni/ 2 556,47 eurot, realiseeriti

29.10.2009, seega 2 kuu ja 24 päeva pärast hinnaga 43 000,00 krooni/ 2748,20 eurot ja sõidukil oli

palju puudusi, siis saab pidada sõiduki müügihinda selle väärtuseks üleandmise ajal.

Kostja arvates oli sõiduki väärtus üleandmise ajal umbes 100 000,00 krooni/ 6391,16 eurot, mille

tõendamiseks ta esitas sõiduki hindamise akti 21.05.2008 hinnaga 165 000,00 krooni

(käibemaksuga). Kohus leiab, et antud hindamisaktiga ei saa tõendada sõiduki väärtust 05.08.2009,

kuna hindamisest üleandmiseni on möödunud rohkem kui aasta ja sõidukil ei olnud hindamise ajal

puudusi, mis on märgitud 05.08.2009 üleandmise-vastuvõtu aktis ja OÜ HA pakkumises nr XXX.

Seega on vara soetusmaksumuse tasumata osa 48039,81 EEK/ 3 070,30 EUR nagu hagiavalduses

on esile toodud.

Tasumata kuumaksed on tõendatud arvetega nr XXX15.04.2009. a. summas 2 195,91 EEK ja

intress 542,54 EEK, kokku kuumakse 2 738,45 EEK/ 175,02 EUR; arve nr XXX 15.05.2009. a

summas 2 209,41 EEK ja intress 529,05 EEK, kokku kuumakse 2 738,46 EEK/ 175,02 EUR;

kokku 5 476,91 EEK/ 350,04 EUR, millest vara maksumuse tasumata kuumaksed on 4 405,32

EEK/ 281,55 EUR ja intress on 1071,59 EEK/ 68,49 EUR.

VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud

kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud

või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue

kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse

vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva

seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub

kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise

nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle.

Liisingulepingu üldtingimuste punkti 8.9 kohaselt liisinguvõtja kohustub esitama liisinguandjale

hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva vara kindlustuspoliisi lõppu uue kehtiva kindlustuspoliisi

järgneva kindlustusperioodi kohta kuni lepingu lõppemiseni. Liisinguvõtja kohustub vara

kindlustama kogu rendiperioodi jooksul liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel.

Lepingu punkti 8.10 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja ei esita liisinguandjale uut kehtivat vara

kindlustuspoliisi hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva kindlustuspoliisi tähtaja lõppu, loetakse,

et liisinguandjal on õigus ja liisinguvõtjapoolne volitus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud

kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt.

Punkt 8.4.1 kohaselt, kui liisinguvõtjale on koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, on

liisinguvõtja kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma

liisinguandjale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed.

Et hageja sõlmis liikluskindlustuse AS-iga If Eesti Kindlustus on tõendatud poliisiga nr XXX

perioodiks 30.06.2008. a – 29.06.2009. a maksumusega 13 301,00 EEK ja kaskokindlustuse AS-

iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus poliisiga nr XXX, perioodiks 09.07.2008.a – 08.07.2009.a

maksumusega 15 997,00 EEK. Kostja võlgneb hagejale liikluskindlustuse perioodi 30.06.2008.a –

29.06.2009.a ja kaskokindlustuse perioodi 09.07.2008. a – 08.07.2009. a eest arve nr XXX

kohaselt liikluskindlustuse poliisi eest 1 157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1 391,55

EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88 EUR; arve nr XXX kohaselt liikluskindlustuse poliisi eest 1

157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1 391,55 EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88 EUR.

Kuivõrd hagejale tagastati vara alles 07.08.2009.a, tuli hagejal kindlustada vara täiendavaks

kindlustusperioodiks. Hageja sõlmis liikluskindlustuse BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi

numbriga XXX, perioodiks 30.06.2009.a – 29.06.2010.a, maksumusega 3 500,00 EEK, ja

kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks

09.07.2009. a – 08.07.2010.a, maksumusega 12 862,45 EEK. Pärast vara tagastamist lõpetas

hageja liikluskindlustuse ning BTA Kindlustuse Eesti filiaal tagastas hagejale 14.09.2009. a

kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 10 924,27 EEK. Samuti lõpetas hageja pärast vara

tagastamist ennetähtaegselt kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, mis

tagastas hagejale 15.09.2009. a kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 2 837,00 EEK.

Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi numbriga

XXX eest 663,00 EEK/ 42,37 EUR ja AS-iga Seesam Rahvusvahelise kindlustus, poliisi numbriga

XXX eest 1 938,18 EEK/ 123,87 EUR.

Seega on kohtule esitatud kindlustuspoliiside ja arvetega tõendatud, et kostja võlgneb liiklus- ja

kaskokindlustuste eest hagejale kokku 492,00 eurot.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt ei tagastanud liisinguvõtja pärast lepingu ülesütlemist

vara vabatahtlikult, mistõttu kasutas hageja vara valduse taastamiseks enda koostööpartneri OÜ R

teenust.

26.05.2009 vara tagastamise teatega nr SL/F4-1.1 on tõendatud, et hageja palus vara tagastada

viivitamatult tema poolt osundatud müügiplatsidele.

AAOÜ üleandmise vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et liisingueseme üleandjaks oli KH, kes

kostja väitel sõidukit kasutas, ja vastuvõtjaks AAOÜ. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta,

milles seisnes R OÜ tagastusteenuse osutamine. Arvelt nr XXX 21.08.2009 nähtub üksnes see, et

vara tagastusteenust on osutatud kümne sõiduki, sealhulgas sõiduki, mille registreerimisnumbriks

on 807 MFS osas. Kuna esitatud tõendite kohaselt ei ole OÜ R liisinguvõtjalt sõidukit üle võtnud

ega seda hagejale tagastanud, vaid liisinguvõtja esindaja on liisinguvara ise tagastanud hageja

koostööpartnerile, siis ei pea kohus põhjendatuks OÜ R arve alusel kostjalt 3000,00 krooni/

191,73 euro väljamõistmist ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kostjalt tuleb VÕS § 367 lg 4 ja OÜ M arve nr. 910142 29.10.2009 alusel välja mõista sõiduki

Audi A6 Avant müügi vahendustasu, puksiirteenus ja defekteerimistasu OÜ-s H A , kuna need

kulud on seotud sõiduki realiseerimisega, on mõistlikus ulatuses ja on põhjustatud liisingulepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest.

Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt

tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista võlg 6714,32 eurot.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: