2-12-426/7 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2012. a Tsiviilasja number 2-12-426 Tsiviilasi M.M. ja A.M. hagi P.B. vastu elatise väljamõistmiseks ja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16. jaanuari 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. ja A.M. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad (hagejad):

1. M.M. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX)

2. A.M. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX; hageja seaduslik esindaja) Hagejate esindaja Maarika Kutser Vastustaja (kostja): P.B. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX) Puudutatud isik: Mäetaguse Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 16. jaanuari 2012. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.

ASJAOLUD

1. M.M. ja A.M. esitasid hagi P.B. vastu elatise väljamõistmiseks M.M. kasuks ja hooldusõiguse äravõtmiseks poja suhtes.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus keeldus 16.01.2012. a määrusega M.M. ja A.M. hagi menetlusse võtmisest.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole asja pädev arutama. Kohus ei nõustu hagejate esindaja viitega TsMS § 103 lg-le 2 ja oli seisukohal, et rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate sätete kohaselt on pädev antud asja lahendama Soome (s.o lapse elukohajärgne) kohus. Hagejate elukoht on Soome Vabariigis.

TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse Eesti kohtule esitada ning seejärel, kas asi allub kohtule, kuhu see esitati. Seega kohalduvad TsMS-i kohtualluvust reguleerivad sätted siis, kui alluvus ei ole reguleeritud rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega (TsMS § 70 lg 4). Vanemliku vastutusega seonduvate nõuete (sh hooldusõiguse lõpetamise nõue) kohtualluvust reguleerib Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 27.11.2003 (nn Brüssel II määrus), mille art 8 lg 1 kohaselt on vanemliku vastutuse asjus asja lahendamise pädevus liikmesriigi kohtul, kus asub lapse alaline elukoht hagi esitamise ajal. Hagi esitati kohtule 04.01.2012. a, hagejad elavad Soome Vabariigis alates juulist 2010. a. Brüssel II määruse art 9 lg 1 sätestab, et kui laps kolib ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina ülalviidatud art 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist. Seega oleks Eesti kohtul pädevus asja lahendada juhul, kui lapse teise liikmesriiki elama asumisest on möödunud vähem kui 3 kuud. Kuna hageja kolimisest on möödunud rohkem kui kolm kuud, ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Elatise nõude kohtualluvust reguleerib Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 18.12.2008, mille art 3 p d järgi on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädev otsustama kohus, mis on pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju (seega Soome kohus). Lisaks märgib viidatud määruse art 15, et ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. 11.2007. a Haagi protokollile. Haagi protokolli art 3 lg 1 tulenevalt kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku (so lapse) peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Seega tuleb elatise nõue lahendada Soome materiaalõiguse (perekonnaseaduse) kohaselt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M.M. ja A.M. esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on mõlemal hagejal sissekirjutus endiselt Lääne-Virumaal, Vinni vallas, XXX. A.M. ei ole saanud kostjalt ametlikku nõusolekut, milles ta nõustuks lapse elama asumisega Soome Vabariiki ning seetõttu ei ole hagejatel võimalik ka saada Soomes sissekirjutust ja elamisluba. Eeltoodust tulenevalt tekkiski hagejatel vajadus hagi esitamiseks, kuna kostjaga kontakti saada oli võimatu. Riigikohus on 28.09.2010. a lahendis 3-2-1-66-10 asunud seisukohale, et rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel tuleb arvestada asjaolu, et kui lapse harilik viibimiskoht oli Eestis ja laps viidi enne avalduse esitamist Eestist õigusvastaselt teise liikmesriiki, säilib Eesti kohtul EL määruse nr. 2201/2003 art 10 järgi selles märgitud aluste olemasolul ja selles näidatud ajaks pädevus lahendada kõiki vanemliku vastutuse asju. Viidatud sätetest tuleneb üheselt, et lapse ühest liikmesriigist teise asumise korral peab kohus vanemliku vastutuse asjades rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimisel lisaks lapse hariliku viibimiskoha tuvastamisele selgitama ka seda, kas laps asus hariliku viibimiskoha riigist teise liikmesriiki elama õiguspäraselt. Kui laps viidi ära ilma teise hooldusõigust omava vanema nõusolekuta, säilib üldjuhul lapse harilikuks viibimiskohaks olnud liikmesriigi kohtul pädevus sõltumata sellest, et laps viibib teises välisriigis. Seega, kuigi lapse harilik viibimiskoht hagi esitamise seisuga oli küll Soome Vabariik, on hagejad sinna elama asunud ilma teise hooldusõigust omava vanema nõusolekuta ning selleks, et A.M. l oleks võimalik üksinda hooldusõigust teostada, ongi esitatud hagi. Kohus jättis lapse harilikku viibimiskohta määrates tuvastamata selleks olulised asjaolud ning tähelepanuta hagiavalduses esitatud asjaolud. Määruskaebuse esitajad leiavad, et maakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt EL määruse nr 2201/2003 sätteid. Eeltoodud põhjendustel on määruskaebuse esitajad seisukohal, et asja võib menetleda Eesti kohus ning riigisisese kohtualluvuse sätete järgi Viru Maakohus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

16. jaanuari 2012. a määrus muutmata.

5. Maakohus keeldus õigesti M.M. ja A.M. hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 kohaselt.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisti. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 656 lg 6, mis annab õiguse jätta maakohtu põhjendused uuesti esitamata otsuses, kohaldub ka määrusele. TsMS § 654 lg 6 kohaselt, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.

6. Määruskaebuse esitaja väide, et kuna laps viidi teise riiki ilma teise hooldusõigust omava vanema nõusolekuta, säilib lapse harilikuks viibimiskohaks olnud liikmesriigi kohtul pädevus asja lahendada, ei ole põhjendatud.

Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele EL määruse nr 2201/2003 art 10, sest tegemist ei ole lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamisega. Avalduses on märgitud, et laps elab Soomes alates 2010 aastast, kuna kostja ei ole käesoleva ajani avaldust kohtule esitanud, siis võib eeldada, et tal puudub lapse asukoha osas seisukoht. EL määruse nr 2201/2003 art 8 kohaselt on vanemliku vastutuse asjus asja lahendamise pädevus liikmesriigi kohtul, kus asub lapse alaline elukoht hagi esitamise ajal. Ülalpidamiskohustuste küsimustes on pädev otsustama kohus, mis on pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju (EÜ määrus nr 4/2009 art 3). Kuna lapse vanemad elavad eraldi ja laps elab ema juures ja ema elukoht on alates 2010 aastast Soomes, siis tuleb TsÜS § 15 lg 1 järgi lugeda lapse elukohaks Soome Vabariik.

7. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 663 lg 2 kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi