2-12-4805/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja

koht

24. aprill 2012.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-4805

Tsiviilasi

OÜ Palu Steel (pankrotis) hagi Palu Steel Constructions OÜ ja

Palu Tootmine OÜ vastu tagasivõitmise korras tehingute

tehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. veebruari 2012.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Palu Steel Constructions OÜ ja Palu Tootmine OÜ

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad):

1. Palu Steel Constructions OÜ (registrikood: 11970055;

asukoht: Ida-Virumaa Lüganuse vald Lüganuse alevik Papli

5a)

2. Palu Tootmine OÜ (registrikood: 11481056; asukoht: Ida-

Virumaa Lüganuse vald Lüganuse alevik Papli 5a)

Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja

(hageja):

OÜ

Palu

Steel

(pankrotis)

pankrotihaldur Toomas Saarma

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 03. veebruari 2012.a määrus

osaliselt – osas, millega kohus määras Palu Steel OÜ-le

(pankrotis) kuuluvate kinnistute asukohaga XXX ja XXXi

ning XXX XXX (registriosad nr 4333608, 4333708,

2691907) kasutuskorra selliselt, et kohustas Palu Steel

Constructions OÜ-l ning Palu Tootmine OÜ-l andma

viivitamatult eelnimetatud kinnistute otsene valdus üle

Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas

Saarmale.

3. Teha tühistatud osas teeb uus määrus, millega jätta hagi

tagamise taotlus rahuldamata osas, milles taotleti kostjate

kohustamist andma eelnimetatud kinnistute otsene valdus

viivitamatult

üle

Palu

Steel

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldurile Toomas Saarmale.

4. Jätta Viru Maakohtu 03. veebruari 2012.a määrus

muutmata

osas,

millega

kohus

keelas

Palu

Steel

Constructions OÜ-l ning Palu Tootmine OÜ-l mistahes

tehingud ja toimingud, mis on suunatud Palu Steel OÜ-le

(pankrotis) kuuluvate kinnistute, asukohaga XXX ja XXX

XXX ning XXX (registriosad nr 4333608, 4333708,

2691907) suhtes 02.08.2010.a sõlmitud üürilepingutest

tulenevate õiguste üleandmisele, sh allüürilepingute

sõlmimine.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kätte-

toimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur esitas hagi Palu Steel Constructions OÜ ja Palu

Tootmine OÜ vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks.

Viru Maakohtu 09.12.2010.a määrusega kuulutati välja OÜ Palu Steel pankrot ning

pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses

teatavaks saanud andmetel on OÜ Palu Steel enne ajutise halduri määramist ja pankroti

väljakuulutamist sõlminud temale kuuluvate kinnistute (asukohaga XXX ja XXX ning XXX)

suhtes üürilepingud, mis arvestades nende lepingute tingimusi, vähendavad pankrotivaraks

olevate kinnisasjade väärtust olulisel määral ning üürilepingute sõlmimisega on teadlikult

kahjustatud võlausaldajate huve. Lisaks eeltoodule on lepingu teiseks pooleks lähikondne, kes

teadis või pidi eelnimetatud asjaolust teadma.

Hageja taotles hagi tagamist ja pidas vältimatult vajalikuks võlausaldajate huvide kaitseks

keelata kostjatel sõlmitud üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele (sh allüürilepingute

sõlmimine) suunatud tehingud ja toimingud. Hageja selgitas, et sõlmitud üürilepingute ilmne

eesmärk on säilitada pankrotivaraks olevate kinnistute üle kontroll pikemaks ajaks ning

kostjate seaduslik esindaja V.P. on keeldunud üürilepinguid kokkuleppel lõpetamast. Seega on

hageja hinnangul alust arvata, et kostjad asuvad hagist teada saades sooritama tehinguid ja

toiminguid, mis suunatud halduril vara valitsemise ja müümise raskendamisele (takistamisele).

Selline teguviis muudaks aga tagasivõitmise korras üürilepingute kehtetuks tunnistamise

menetluse sisuliselt mõttetuks, sest juhul, kui kohus tunnistab üürilepingud kehtetuks,

koormavad kinnistuid (all)üürilepingud ning nende müümine turuväärtuses ei ole seetõttu

jätkuvalt võimalik.

Hageja taotles hagi tagamise korras keelata kostjatel mistahes tehingud ja toimingud, mis on

suunatud võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud eelpoolviidatud kinnistute üürilepingutest

tulenevate õiguste üleandmisele sh allüürilepingute sõlmimine ning reguleerida pankrotivaraks

olevate kinnistute kasutuskorda selliselt, et võlausaldajate huvide kahjustamise vältimiseks

tuleb kostjatel anda üürilepingute esemeteks olevad kinnistud, sh nendel asuvate

tootmishoonete otsene valdus üle hagejale.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas 03.02.2012.a määrusega taotluse ja keelas Palu Steel Constructions

OÜ-l ning Palu Tootmine OÜ-l mistahes tehingud ja toimingud, mis on suunatud Palu Steel

OÜ-le (pankrotis) kuuluvate kinnistute, asukohaga XXX ja XXX ning XXX Kohtla-Järve

(registriosad nr 4333608, 4333708, 2691907) suhtes 02.08.2010. a sõlmitud üürilepingutest

tulenevate õiguste üleandmisele, sh allüürilepingute sõlmimine. Kohus määras Palu Steel OÜ-

le (pankrotis) kuuluvate kinnistute asukohaga XXX ja XXX ning XXX XXX (registriosad nr

4333608, 4333708, 2691907) kasutuskorra selliselt, et kohustas Palu Steel Constructions OÜ-l

ning Palu Tootmine OÜ-l andma viivitamatult eelnimetatud kinnistute otsene valdus üle Palu

Steel OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarmale.

Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue

kostja vastu, reguleerida hageja taotlusel esialgselt vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja

kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks. Seda võib teha sõltumata

sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või

teha selle võimatuks.

Hageja taotles kinnistute üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele suunatud tehingute ja

toimingute tegemise keelamist ning kinnistute kasutuskorra reguleerimist ning tootmishoonete

valduse üleandmist hagejale.

TsMS § 378 lg 1 p 3 näeb ühe hagi tagamise abinõuna ette kostjal teatud tehingute ja

toimingute tegemise keelamise, samuti lubab sama paragrahvi lg 1 p 10 kohaldada muud kohtu

poolt vajalikuks peetud abinõu. TsMS § 377 lg 5 kohaselt võib hagi tagamise abinõud

rakendada sama hageja mitme nõude tagamiseks kostja vastu, samuti võib hagi tagamiseks

rakendada üheaegselt mitut abinõu (TsMS § 378 lg 5).

Kohtu hinnangul oli põhjendatud hageja seisukoht, et üürilepingute sõlmimisega on teadlikult

kahjustatud võlausaldajate huve ning lepingu teiseks pooleks on lähikondne PankrS § 117

mõttes, kes teadis või pidi sellest teadma. Hagiavalduse lisana esitatud ettepanekus

üürilepingute lõpetamiseks (tl 35-37) on pankrotihaldur asjakohaselt juhtinud kostjate

seadusliku esindaja tähelepanu asjaoludele, mis ilmselgelt osundavad OÜ Palu Steel

(pankrotis) võlausaldajate huvide tahtlikule kahjustamisele. Pankrotihaldur on rõhutanud, et

pankrotiseadus kohustab haldurit müüma pankrotivara suurimat kasu andval viisil. Antud juhul

vähendavad sõlmitud üürilepingud pankrotivaraks olevate kinnisasjade väärtust olulisel määral.

Seetõttu on põhjendatud ka halduri järeldus, et lepingute sõlmimisega kahjustati teadlikult

võlausaldajate huve ning lepingu teiseks pooleks olev lähikondne teadis sellest või pidi sellest

teadma.

Palu Tootmise OÜ seaduslik esindaja (kes ühtlasi kontrollib hageja hinnangul ka OÜ Palu

Steel Constructions OÜ tegevust olenemata juhatuse ja osanike vahetusest) V.P. keeldub

kinnistute valdust hagejale üle andmast. Viidatud kinnistutel asuvates tootmishoonetes on nii

võlgnikule kui ka kolmandatele isikutele kuuluvat vara, mille säilimise eest vastutab hageja.

Vara kahjustumise või hävimise korral võivad aga võlausaldajate huvid saada täiendavalt

kahjustada, sest sellega väheneb pankrotivara ning välistamisõigust omaval isikul õigus saada

vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel (arvestades PankrS § 123 lg-s 4 sätestatut).

Kohus leidis, et hageja taotlus on põhjendatud ning võlausaldajate huvide kahjustamise

vältimiseks tuleb hagi tagamise abinõud rakendada. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava

abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes sedavõrd, kuivõrd seda

võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohaldatav

abinõu peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

Hageja taotletud abinõud (üürilepingust tulenevate õiguste üleandmisele suunatud tehingute ja

toimingute tegemise keelamine ning kinnistutel asuvate tootmishoonete valduse üleandmine

hagejale) ei ole kohtu hinnangul hageja huve ja kõiki asjaolusid arvestades põhjendamatult

koormavad kostjate jaoks. Hageja on kohtu hinnangul hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses

piisavalt põhjendanud, et kinnistuste suhtes sõlmitud üürilepingud kahjustavad OÜ Palu Steel

(pankrotis) võlausaldajate huve ja hagi tagamata jätmise korral võib otsuse täitmine olla

raskendatud või võimatu. Võimalike (all)üürilepingute sõlmimise korral on hagi rahuldamise

korral kinnistud koormatud (all)üürilepingutega ning kinnistute müümine turuväärtuses ei ole

seetõttu võimalik.

Kohus oli seisukohal, et käesoleva hagi tagamise abinõude rakendamisega kaasneva kostjate

õiguste riive ei kaalu mingil viisil üle hageja ja OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate

õiguste riivet hagi tagamata jätmisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Palu Steel Constructions OÜ ja Palu Tootmine OÜ esitasid määruskaebuse, milles taotlevad

maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus

rahuldamata. Määruskaebuse esitajad paluvad menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on määruskaebuse esitajad seisukohal, et kuivõrd kaevatavas kohtumääruses ei ole märgitud,

et tegemist on hagi tagamisega enne hagi esitamist, siis ei ole seaduslik hagi tagamise

lahendamine nõude osas, mille menetlusse võtmine ei ole veel otsustatud, ega ole veel teada,

kas hagi üldse menetlusse võetakse;

2) on hageja jätnud põhistamata hagi aluseks oleva asjaolu võlgniku lähikondsusest. Ebaõige

on kohtumääruses sisalduv väide, nagu oleks määruskaebuse esitaja Palu Steel Constructions

OÜ võlgniku (hageja) lähikondne. Palu Steel Constructions OÜ on seisukohal, et ta ei ole

võlgniku lähikondne ja lähikondsuse tõendamise kohustus lasub selle väite esitanud hagejal;

3) ei ole hageja tõendanud ega põhistanud võlausaldajate huvide kahjustamist ning sellekohane

põhjendus puudub ka kohtumääruses. Ebaõige on eeldus, mille kohaselt üürilepingu sõlmimine

takistab olemuslikult pankrotihaldurit pankrotivara valitsemast ja seetõttu ei saa ta tagada vara

säilimist. Nagu nähtub hagi tagamise taotlusest, kuulutati OÜ Palu Steel pankrot välja

09.12.2010.a, kuid hageja poolt esitati ettepanek üürilepingute lõpetamiseks poolte

kokkuleppel alles 05.10.2011.a (vt lisa 3), s.o peaaegu aasta pärast pankroti väljakuulutamist.

Hiljemalt pankroti väljakuulutamisel pidi pankrotihalduril olemas olema informatsioon

üürilepingutest. Kuna OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihahaldur Toomas Saarma ei ole

ligikaudu aasta jooksul avaldanud soovi tehingute tagasivõitmiseks, siis eeldades

pankrotihalduri poolt oma kohustuste täitmist piisava hoolsusega, on just aasta möödumisel

ilmnenud need asjaolud, mis on hageja hinnangul kaasa toonud võlausaldajate huvide

kahjustamise. Kahjuks ei ilmne viidatud asjaolusid kohtumäärusest;

4) on üürilepingute sõlmimine kooskõlas kõikide võlausaldajate huvidega ja tagab hageja vara

säilimise. Määruskaebuse esitajad esitavad kohtule tõendid selle kohta, et üürilepingu alusel on

tasutud üüri vastavalt üürilepingutele, milline asjaolu tõendab, et kinnistute üürile andmine

suurendab võlgniku vara ja ühtlasi ka võlausaldajate vahel jagamisele kuuluvat vara (vt lisa

4).

Üürilepinguga on tagatud vara ja selle turuväärtuse säilimine. Olukorras, mil varad on antud

tähtajalise üürlepingu alusel üürile, on pankrotimenetluses säästetud olulisi kulusid, mis on

seotud selle vara haldamise ja igapäevase korrashoiuga. Aastal 2010 oli võlgniku jaoks ilmne,

et ta ei suuda tagada oma tootmiskompleksi haldamist talveperioodil ja olemasolevatest

valikutest tootmiskompleksi säilitamiseks oli ainuvõimalikuks selle üürile andmine isikule, kes

oli valmis kompleksi haldama. Kui kinnistud ei oleks olnud enam nende sihtotstarbel

kasutatavad, siis oleks oluliselt langenud ka nende turuväärtus ja seega ka võlausaldajate poolt

hilisemalt saadavad hüvitused.

Alusetu on OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri väide, et määruskaebuse esitajad on

keeldunud üürilepinguid kokkuleppel lõpetamast. Määruskaebuse esitajad esitavad kohtule

21.10.2011.a vastuse OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldurile, milles nähtub ettepanek

esitada sellekohane konkreetne pakkumine ja valmidus pidada läbirääkimisi (vt lisa 5).

Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et pankrotihalduril ei ole pankroti väljakuulutamisest

kuni käesoleva ajani esinenud mingit probleemi pankrotivara müümisega, kuid pankrotihaldur

pole vara müügiks astunud mingeidki samme. Määruskaebuse esitajad on seetõttu seisukohal,

et halduri väited vara müügi raskendatusest on paljasõnalised ja põhistamata.

Tõepoolest on üürilepingud sõlmitud teatud tähtajaga ja võlgniku varade omandaja ei saa

seetõttu asuda neid koheselt kasutama. Samas on ilmne, et tootmiskompleksina kasutatavate

kinnistute üürimine tähtajatult või lühikese etteteatamistähtajaga oleks mõeldamatu ja seda

tootmispindade ülepakkumise tingimustes;

5) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 377. Kuigi määruskaebuse esitajad kinnitavad, et

nad ei ole viidatud üürilepingutest tulenevate õiguste võõrandamist tulevikus planeerinud,

leiavad nad siiski, et viidatud kujul nende tegevuse piiramine ei ole kooskõlas TsMS §-s 377

sätestatud hagi tagamise eesmärkidega. VÕS § 288 lg 6 kohaselt ei või allkasutaja kasutada

allüürile saadud objekti pärast üürilepingu lõppemist, samuti ei saa tal olla üürnikust erinev

allkasutuse maht. Seega ei saa mistahes sõlmitud või tulevikus sõlmitavate allüürilepingute

puhul olla allüürnikel mistahes aluseid allüüritud vara kasutamiseks pärast üürilepingu

kehtetuks tunnistamist. Juhul, kui määruskaebuse esitajad vaatamata kohtumäärusele sõlmivad

siiski üürilepingust tulenevate õiguste loovutamise lepingu, sh allüürilepingu, siis olukorras,

mil teised lepinguosalised ei ole kaasatud käesolevasse menetlusse, ei anna hageja poolt

saavutatav hagi tagamine talle midagi juurde võrreldes eelviidatud võlaõigusseaduse sättega.

Kui VÕS § 288 lg 6 kohaselt lõpeb allkasutus üürilepingu lõppemisega ja hageja poolt

soovitud tehingu kehtetuse tuvastamisega muutuvad kehtetuks ka kõik selle tehingu alusel

tehtud loovutused, siis jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik kohtuotsuse hilisemat täitmist

tagada täiendavalt kehtivas seaduses olemasolevale regulatsioonile;

6) ei ole põhjendatud TsMS § 377 lg 2 kohaldamine, kuna ei ole tõendatud ega põhjendatud, et

hagi tagamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hageja on

esitanud hagi üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduses sätestatud alustel.

Tegemist on tuvastushagiga, milles hageja on soovinud üksnes üürilepingu kehtetuks

tunnistamist. Hagi eseme kohaselt ei ole põhihagiga soovitud mistahes tagajärgi

lepinguobjektiks olevate kinnistute valduse osas. Seega ei saa viidatud, kohtu poolt kohaldatud

meede olla suunatud tulevase kohtulahendi täitmise tagamisele. TsMS § 377 lg 2 kohaselt on

aga kohtule antud ka võimalus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks olulise kahju või

omavoli vältimiseks või muul põhjusel;

7) ei ole valduse üleandmisele kohustamine vajalik kahju ärahoidmiseks. Vastavalt eeltoodule

ei ole hageja antud juhul põhistanud, millise ja kui suure kahju ärahoidmiseks on hagi tagamine

vajalik. Hageja ei ole proovinud lepingu objekte realiseerida.

Antud juhul ei ole põhjendusi, miks ei saaks olla samaväärselt kodu puutumatusega

põhiseadusliku kaitse all ka juriidilise isiku asukoht/toimimise koht. PS § 33 teisest lausest

nähtub, et kodu mõistet saab tõlgendada avaramalt ehk mitte üksnes kohana, kus isik alaliselt

elab. Olukorras, mil esialgse õiguskaitse korras kaotavad määruskaebuse esitajad valduse

nende poolt üüritavatele tootmisruumidele, on nad sunnitud sisuliselt lõpetama oma tegevuse.

Määruskaebuse esitajad ei suude täita oma lepingupartnerite ees võetud kohustusi, kaotavad

sellest tulenevalt tulu ja kannavad olulisel määral kahju leppetrahvide jms võimalike

sanktsioonide näol;

8) ei ole valduse üleandmisele kohustamine vajalik ka muudel põhjustel. Viidatud TsMS § 377

lõikes 2 sätestatu kohaldamiseks puudub samuti alus põhjusel, et antud juhul ei saa olla

tegemist ühe või teise poole omavoliga. Samuti pole põhjust kasutusviisi määramiseks „muul

põhjusel“, kuivõrd eeltooduga võrreldes ei saa hagejal olla või kohtu poolt esile toodud saada

muid põhjusi, miks on kohtulahendi eelselt vajalik hageja oletatavaid õigusi kaitsta selliselt, et

sellega põhjustada kostjate tegevuse lõpetamine;

9) jättes käsitlemata kostja kahjud, ei ole kohus pidanud vajalikuks nõuda hagejalt ka

TsMS §-s 383 viidatud hagi tagamisega põhjustatud kahju katteks ettenähtud määras tagatist.

Määruskaebuse esitajad märgivad täiendavalt, et vastavalt TsMS §-le 391 tuleks hagi

rahuldamata jäämisel hagejal hüvitada hagi tagamisega kostjatele tekitatud kahju. Kuid samas

arvestades asjaoluga, et OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotivara koosneb peamiselt Swedbank

AS-ile panditud varast (vt lisa 7), siis tulenevalt PankrS § 153 lõikes 2 toodud piirangust ei ole

OÜ-l Palu Steel (pankrotis) võimalik täita (hüvitada) PankrS § 146 lg 1 punktis 3 ja PankrS §

148 lg 1 punktis 1 toodud kohustusi (kulutusi), milleks oleks ka määruskaebuse esitajate kahju

hüvitamise nõue.

Määruskaebuse esitajatele ei ole teada, mis võiks olla pankrotivara müügiväärtus, kuid

eeldatavalt on see ca 500 000 eurot ja tulenevalt PankrS § 153 lõikest 2 kui imperatiivsest

normist, jääks pankrotihalduril PankrS § 146 lõikes 1 toodud kohustuste täitmiseks 75 000

eurot. Kuna määruskaebuse esitajate kahjunõue võib osutuda ka suuremaks kui 1 miljon eurot,

siis see jääks OÜ Palu Steel (pankrotis) poolt hüvitamata. Hagi tagamise määrusest ei nähtu, et

maakohus oleks hagi tagamise seadnud sõltuvusse tagatise andmisest;

10) olulisimaks ja määravamaks asjaoluks, miks ei ole põhjendatud vaidlusaluste üürilepingute

reguleerimine enne lõplikku kohtulahendit selliselt, et enne hagi kättesaamist tõstetakse üürnik

n-ö tänavale, on asjaolu, et sellises olukorras ei ole jõustunud kohtulahendiga võimalik enam

heastada vaidluste eelset olukorda üürniku jaoks. Juhul, kui üürnikud (antud juhul kostjad) ei

pankrotistu seoses lepingute mittetäitmisega, siin on nad paratamatult kohustatud kogu

kinnistutel asuva ja neile kuuluva vara ümber paigutama selleks leitavatele pindadele. Jättes

kõrvale tööstuslike seadmete ümberpaigutamise ja taasseadistamisega seotud kulud, on ilmne,

et kohtulahendi jõustumisel, mille kohaselt on üürnikel siiski õigus üüritud pindadele tagasi

kolida, ei hakka üürnikud seda majanduslikel põhjustel enam tegema.

Asudes täitma otsese valduse üleandmise nõuet, on OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur

saavutanud hagis soovitud eesmärgi ilma kohtuliku menetluseta. Otsese valduse üleandmisega

seotud nõude täitmisest tulenevalt kuulub määruskaebuse esitajate tegevus kohesele

lõpetamisele, st 32 töötaja kohest koondamist ja nende ainukese töökoha kadumist (vt lisa 6),

samuti partnerite poolt suurte kahjunõuete esitamist (millist summat ei suuda määruskaebuse

esitajad ka hetkel välja arvutada, kuid mis võib ulatuda ka üle miljoni euro). See omakorda

tähendab, et määruskaebuse esitajad muutuvad püsivalt maksejõuetuks;

11) on esitatud hagi põhjendamatu. Määruskaebuse esitajatele teadaolevalt oli OÜ Palu Steel

(pankrotis) juhatuse liige enne vaidlusaluste üürilepingute sõlmimist selgitanud välja parima

üüripakkumise ja sõlminud üürilepingud tingimustega, mis vastasid turutingimustele ehk TsÜS

§ 65 tähenduses kohaliku keskmise turuhinnaga. Määruskaebuse esitajate esindaja on

veelkordselt pöördunud kinnisvaramaakleri poole sooviga välja selgitada, millised olid

kohalikul turul üürile andmise võimalused ja hinnad 2010.a. B.N. Kinnisvara büroo OÜ on

avaldunud, et 2010.a suvel oleks XXX XXX ja XXX asuvaid kinnistuid koos selle oluliste

osade ja päraldistega olnud võimalik üürile anda hinnaga 3000-6000 krooni/kuu ja XXX

asuvat kinnistut koos selle oluliste osade ja päraldistega olnuks võimalik üürile anda hinnaga

ca 10 000 krooni/kuu (vt lisa 8).

Kohtumäärusest tuleneva info põhjal on tegemist tuvastushagiga, mida rahuldava kohtuotsuse

täitmisega ei saa tekkida probleeme, kuivõrd tuvastushagi eraldi täitmist ei vaja;

12) ei ole kohtumäärus põhjendatud, sest pole tõendatud, et V.P. keeldub kinnistute valdust

hagejale üle andmast, samuti ei oma nimetatud väide tähtsust määruskaebuse põhjendatuse

kontrollimisel. Palu Steel Constructions OÜ juhatuse liikmeks on alates 10. jaanuarist

2012.a A.P. . Seega ei saa asjaolu, et V.P. keeldub väidetavalt Palu Steel Constructions OÜ

nimel kinnistute valdust üle andmast, kuidagi riivata Palu Steel Constructions OÜ huve,

kuivõrd nimetatud isikul puuduvad sellekohased volitused.

4. OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vaidleb määruskaebusele vastu ja

taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta määruskaebuse esitajate

kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1)

jääb

hagejale

ebaselgeks,

kuidas

on

võimalik

anda

õiguslikke

hinnanguid

menetlusdokumentides sisalduvale ilma dokumentidega tutvumata. Samuti jääb ebaselgeks,

kuidas on võimalik anda hinnanguid kohtu põhjenduste ebaõigsusele olukorras, kus kohus on

hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega ja lisadega tutvunud ning neid analüüsinud, aga

määruskaebuse esitajad mitte;

2) ei kohusta mitte ükski tsiviilkohtumenetluse seadustiku norm kohut hagi tagamise taotluse

suhtes tehtava määrusega samaaegselt tegema ka määrust hagi menetlusse võtmise/menetlusse

võtmata jätmise kohta. Hageja poolt esitatud hagi tagamise taotlus sisaldus samas dokumendis

hagiavaldusega. On igati mõistlik eeldada, et maakohus on enne hagi tagamise taotluse

lahendamist analüüsinud nii hagi kui hagi tagamise taotlust ning teinud lahendi nimetatud

dokumentides sisalduva ja oma siseveendumuse pinnalt;

3) lähtudes määruskaebuse esitajate enda kinnitusest, et nad ei ole hagi ega hagi tagamise

taotlusega tutvunud, jääb täiesti mõistetamatuks nende väide, et hageja ei ole võlgniku

lähikondsust tõendanud ega põhistanud ning kohus on tuginenud hageja paljasõnalisele

hinnangule. Hageja on selgitused ja põhistused esitanud hagiavalduse p-des 2.6.7.-2.6.10.

Lisaks märgib hageja, et TsMS § 117 lg-s 2 toodud loetelu juriidilisest isikust võlgniku

lähikondsetest ei ole ammendav, tulenevalt sama paragrahvi lõikes 3 sätestatust. Hageja on

seisukohal, et kohus on teinud õige järelduse, et määruskaebuse esitajad olid üürilepingute

sõlmimisel ja on ka praegu võlgniku lähikondsed;

4) on sisutu määruskaebuse esitajate etteheide ka selle kohta, et hageja ei ole põhistanud hagi

aluseks olevat hinnangut võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hageja on hagiavalduses

toonud välja mitmeid asjaolusid, millest saab üheselt järeldada, et vaidlustatud üürilepingutega

on võlausaldajate huve kahjustatud. Muuhulgas on hageja esitanud tõendina ekspertarvamused,

milles nähtuvalt on kinnistute müügihind tulenevalt neid koormavatest üürilepingutest

ligikaudu 30%, s.o 153 000 eurot (2 393 929,80 krooni) madalam (hagiavalduse lisad 8 ja 9).

Lisaks on hageja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et potentsiaalsetel ostjatel on huvi

kinnisasju omandada üksnes ilma neid koormavate üürilepinguteta (hagiavalduse lisa 10);

5) puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et üürilepingud on tasulised ning määruskaebuse

esitajad on ka üüri tasunud. Iseenesest on õige ka määruskaebuse esitajate poolt kaebuse p-s

2.2.2. esitatud väide, et üürilepingud ei takista vara võõrandamist. Samas ei ole lepingutes

kehtestatud üür vastavuses turuhinnaga, lisaks vähendavad üürilepingud olulisel määral

kinnistute turuväärtust. Mitmed potentsiaalsed ostjad on kaotanud huvi kinnistute omandamise

vastu, kuna neid koormavad üürilepingud. Seetõttu ei ole tõsiseltvõetavad määruskaebuse

esitajate väited selle kohta, üürilepingutega on tagatud vara ja selle turuvääruse säilimine,

samuti seda, et üürilepingute tõttu on kinnistute võõrandamine reeglina kergem kui kinnistute

võõrandamine, mis ei taga positiivset rahavoogu;

6) ei ole õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et üürilepingu kehtetuks tunnistamisel

muutuvad VÕS § 288 lg-st 6 tulenevalt kehtetuks mistahes selle lepingu alusel üle

antud/antavad õigused. Vastustaja juhib tähelepanu Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-26-08 p-s 11

esitatud seisukohale, mille kohaselt ei reguleeri VÕS § 288 lg 6 ega muud sätted allüürilepingu

lõppemist, kui lõpeb üürileping senise üürnikuga. Seega jääb allüürileping üürniku vahetudes

(kas uue üürilepingu sõlmimise või lepingu ülevõtmise tõttu) senise üürniku ja allüürniku vahel

kehtima. Seega, kui määruskaebuse esitajad sõlmiksid käesoleval ajahetkel kehtivate

üürilepingute alusel allüürilepingud, saaksid allüürnikud asja valduse õiguslikul alusel ning

üürilepingute kehtetuks tunnistamisel lõppeks küll nende valdamisõigus asja suhtes, kuid kui

allüürnik vabatahtlikult õiguslikul alusel saadud valdust tagasi ei loovuta, ei jää kinnisasja

omanikul, antud juhul võlgnikul muud üle, kui pöörduda vindikatsioonihagiga kohtusse;

7) on asjakohatu ka määruskaebuse esitajate poolt kaebuse p-s 2.6. esitatud väide, justkui ei

riivaks V.P. keeldumine kinnistuste valdust üle andmast mingilgi moel Palu Constructions OÜ

huve, kuna nimetatud isiku (ainuosanikuks) ja juhatuse liikmeks on A.P. ning V.P. l puuduvad

sellekohased volitused. Hagejale teadaolevatel andmetel kontrollib Palu Constructions OÜ

tegevust täielikult V.P. , mille kinnituseks lisab Hageja A.P. e poolt V.P. le väljastatud

üldvolikirja (lisa 1).

Asjakohatu on kaevatava kohtumääruse ebaseaduslikkust põhistada ka sellega, et kohus ei ole

pidanud vajalikuks nõuda hagejalt TsMS 383 alusel tagatist. Tagatise nõudmine hagi tagamisel

on kohtu diskretsiooniotsus ning nimetatud sätte kohaldamata jätmine antud juhul ei mõjuta

mingilgi määral kaevatud kohtumääruse seaduslikkust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu määrus

tuleb osaliselt tühistada – osas, millega kohus määras Palu Steel OÜ-le (pankrotis) kuuluvate

kinnistute asukohaga XXX ja XXX ning XXX XXX (registriosad nr 4333608, 4333708,

2691907) kasutuskorra selliselt, et kohustas Palu Steel Constructions OÜ-l ning Palu Tootmine

OÜ-l andma viivitamatult eelnimetatud kinnistute otsene valdus üle Palu Steel OÜ (pankrotis)

pankrotihaldurile Toomas Saarmale. Selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega

jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas Viru Maakohtu 3. veebruari 2012.a

määrus muutmisele ega tühistamisele ei kuulu.

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus keelas kostjatel

Palu Steel Constructions OÜ ning Palu Tootmine OÜ mistahes tehingute ja toimingute

tegemise, mis on suunatud Palu Steel OÜ-le (pankrotis) kuuluvate kinnistute, asukohaga XXX

ja XXX ning XXX XXX, suhtes 02.08.2010.a sõlmitud üürilepingutest tulenevate õiguste

üleandmisele, sh allüürilepingute sõlmimisele.

Määruskaebuse väited maakohtu määruse selles osas tühistamiseks ega muutmiseks alust ei

anna. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et vaidlusalustest üürilepingutest

tulenevate õiguste üleandmine, sh võimalike (all)üürilepingute sõlmimine, vähendaks ilmselt

võlgnikule kuuluvate kinnisasjade väärtust ega oleks seetõttu kooskõlas pankrotimenetluse

eesmärkidega. Vara väärtust võib muuhulgas mõjutada vajadus pidada (kohtu-)vaidlusi vara

väljaandmise üle kolmandate isikutega. Kostjatel üürilepingutest tulenevate õiguste

üleandmisele suunatud tehingute ja toimingute tegemise, sh allüürilepingute sõlmimise,

keelamine on üürilepingute tagasivõitmise menetluses hagi tagamise vahendina kohane ja

proportsionaalne abinõu, millega ei kitsendada ülemääraselt kostjate seaduslikke huve. Selles

osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6 alusel.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kuna käesoleval juhul on

tegemist hagiga, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus TsMS § 377 lg 2

kohaselt hagi tagamiseks reguleerida esialgselt vaidlusalust õigussuhet ka sõltumata sellest, kas

on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle

võimatuks. Hageja on piisavalt põhistanud, et üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele

suunatud tehingute ja toimingute tegemise keelu mitterakendamine võib kaasa tuua olulise

kahju vara väärtuse vähenemise näol.

Hagi tagamise otsustamiseks tuli maakohtul TsMS § 381 lg 2 kohaselt hinnata, kas

tagasivõitmise hagi aluseks olevaid asjaolusid on piisavalt põhistatud. Ringkonnakohus leiab,

et maakohus on seda kooskõlas seadusega teinud. TsMS § 235 kohaselt seisneb väite

põhistamine kohtule väite põhjendamises selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus

lugeda väite usutavaks. Seega ei tule hagi tagamise eeldusena kõiki asjaomaseid väiteid

tõendada, vaid need tuleb teha kohtule usutavaks. See, et pooled vaidlevad üürilepingutega

seotud asjaolude üle ning kostjad vaidlevad hageja väidetele vastu, ei välista kohtul lugeda

hageja väiteid hagi tagamise menetluses põhistatuks.

Eeltooduga seonduvalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata määruskaebuse

väiteid seoses sellega, kas määruskaebuse esitaja Palu Steel Constructions OÜ oli võlgniku

(hageja) lähikondne või mitte, samuti, kas vaidlustatud üürilepingute sõlmimisega kahjustati

võlausaldajate huve või mitte. Nimetatud asjaoludele lõpliku hinnangu andmine on aluseks

hagi sisulisel lahendamisel.

Asjakohased ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebuse esitaja arutlused selle üle, millised

õiguslikud tagajärjed oleksid üürilepingute tagasivõitmise hagi rahuldamisel võimalike kostjate

poolt sõlmitavate allüürilepingute kehtivusele. Hagi tagamise korras õigussuhete esialgse

reguleerimise eesmärk on TsMS § 377 lg 2 kohaselt muu hulgas ka vältida täiendava

õigusselgusetuse ja potentsiaalselt vaieldavate õigussuhete tekkimist kohtumenetluse vältel.

Keeluga teatud toiminguid teha on see eesmärk tagatud paremini kui tõlgenduse kaudu, mille

järgi võimalikud allkasutuslepingud lõppeksid üürilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamisel vahetult seaduse jõul.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks käesoleval juhul

hagi tagamise määrus ebaseaduslik seetõttu, et hagi on tagatud enne hagi menetlusse võtmise

otsustamist. Hagi tagamise taotlus on esitatud üheaegselt hagi esitamisega maakohtule.

Maakohus ei tuvastanud, nagu ei oleks hagi vastanud hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu

ja vormi osas, mis oleks takistanud hagi menetlusse võtmist. Hagi tagamise taotluse

lahendamist ei takista asjaolu, et maakohus ei ole vormistanud TsMS § 372 lg-s 1 nimetatud

määrust hagiavalduse menetlusse võtmise kohta, olles kontrollinud hagi vastavust seaduse

nõuetele. Määruskaebuse esitaja viitab oma seisukohtades enne 1. jaanuari 2006.a kehtinud

menetlusseadustikule, mis ei nõudnud hagi menetlusse võtmise kohta kirjaliku määruse

koostamist.

7. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 378 lg 4 rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohus

reguleeris vaidlusaluste kinnistute kasutuskorda selliselt, et kohustas kostjatel Palu Steel

Constructions OÜ ning Palu Tootmine OÜ anda viivitamatult eelnimetatud kinnistute otsene

valdus üle hagejale, s.o Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarmale.

TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline

nõue kostja vastu, reguleerida hageja taotlusel esialgselt vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja

kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda

võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Käesolevas asjas on hagi esitatud pankrotimenetluse raames võlgniku ja kostjate vahel

sõlmitud üürilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Üürilepingute alusel on

kostjatele üle antud võlgnikule kuuluvate kinnisasjade otsene valdus (üürileandjat ennast

loetakse AÕS § 33 lg 2 kohaselt kinnisasjade kaudseks valdajaks) ning ka kasutusõigus.

Tagasivõitmise hagi rahuldamise tagajärjeks oleks see, et lõppeks kostjate kui üürnike õigus

vallata ja kasutada üürilepingu esemeks olevaid kinnisasju ning pankrotihalduril tekiks õigus

nõuda kinnisasjade otsese valduse üleandmist. Hagi rahuldamata jätmise korral seevastu

jääksid üürilepingud kehtima, s.o kostjatel säiliks õigus üüritud kinnisasju vastavalt lepingutele

vallata ja kasutada. PankrS § 50 lg 1 kohaselt ei ole üürileandja pankrot iseenesest üürilepingu

lõpetamise aluseks.

Hagi tagava abinõu valikul tuleb TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud abinõu – anda

hagejale üle vaidlusaluste kinnisasjade otsene valdus – ei ole kostjate suhtes proportsionaalne.

Üürilepingu põhiliseks sisuks on üürniku õigus ja võimalus vallata ja kasutada üürilepingu

eset, tasudes selle eest üürileandjale kokkulepitud üüri (VÕS § 271). Kostjate kohustamisega

anda hagi tagamise korras kinnistute otsene valdus üle hagejale kaasneb sisuliselt vaidlusaluste

üürilepingute täitmise lõppemine. Ringkonnakohus leiab, et üürilepingu kehtetuks tunnistamise

hagi puhul tuleb hagi tagamise abinõuna üürilepingu eseme kohene hagejale üleandmine

kohaldamisele eeskätt vaid juhul, kui põhistatakse, et vastasel korral on reaalne oht vara

hävimiseks või oluliseks kahjustumiseks. Niisuguseid asjaolusid ei ole aga ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas asjas kohtule põhistatud. Esitatud asjaoludest ei nähtu, nagu tegutseksid

kostjad kinnistutel asuvates tootmishoonetes paikneva vallasvara kahjustamise kavatsustega.

Ringkonnakohus märgib, et üürniku kohustus kasutada üürile antud asja üürilepingu kestel

hoolikalt, heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt tuleneb nii seadusest (VÕS § 276 lg 2) kui ka

pooltevahelistest üürilepingutest. Samuti on üürnikul VÕS § 283 lg 2 kohaselt kohustus lubada

üürileandjal asi üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või

üürimiseks teisele isikule; üürileandja õigust siseneda ruumidesse on reguleeritud ka

lepingutes. Vajadusel on üürileandja ligipääsu vaidlusalustel kinnisasjadel paiknevatesse

hoonetesse võimalik täiendavalt reguleerida TsMS § 377 lg 2 alusel hagi tagamise korras.

Ringkonnakohus leiab ühtlasi, et kostjate kohustamine hagi tagamise korras andma kinnistute

otsene valdus üle hagejale ei aita oluliselt kaasa eesmärgile müüa pankrotivara suurimat kasu

andval viisil. Ka juhul, kui kostjaid kohustatakse hagi tagamise korras kinnisasjade valduse üle

andma, ei muuda see iseenesest veel kehtetuks vaidlusaluseid üürilepinguid, vaid üürilepingute

kehtivuse

otsustab

kohus

hagi

sisulise

lahendamise

käigus.

On

kaheldav,

kas

pankrotimenetluses õnnestuks kõrgeima hinnaga müüa kinnistuid, mille suhtes üürilepingute

kehtivuse üle on pooleli kohtuvaidlused.

Kuna ringkonnakohus tühistab hagi tagamise määruse kinnisasjade otsese valduse

üleandmisele kohustavas osas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata määruskaebuse

seisukohti selle kohta, kas kohtul tulnuks seada hagi tagamine TsMS § 383 alusel sõltuvusse

tagatise andmisest. Ringkonnakohus märgib siiski, et tagatise nõudmine hagi tagamisel on

kohtu diskretsiooniotsus ning tagatise nõudmata jätmine ei mõjuta iseenesest hagi tagamise

määruse seaduslikkust.

8. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp