2-11-64271/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-64271

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2012, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

Indrek Miliste hagi Marko Käsi vastu 2556,47 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2556,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Indrek Miliste

kostja: Marko Käsi

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Marko Käsilt Indrek Miliste kasuks:

2.1. põhivõlg 2556,47 eurot;

2.2. viivis 2556,47 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud Marko Käsi kanda. Välja mõista Marko Käsilt menetluskuluna

479,33 eurot Indrek Miliste kasuks.

6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus

tuleb

kätte

toimetada

väljaspool

Eesti

Vabariiki

või

avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

8. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

10. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

11. Hageja taotleb kostjalt hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise ning ka

lisanduva viivise 0,2% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus ei pea hageja esitatud viivisenõuet täies ulatuses põhjendatuks. Hagiavaldusele lisatud

võlatunnistuselt nähtub, et laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2008. Hageja pöördus kohtu

poole võlgnevuse sissenõudmiseks alles kolm aastat hiljem, s.o 29.12.2011. Selleks ajaks oli

sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks juba 5585,23 eurot (viivitatud päevi 1093 x 0,2%

2556,47 eurolt), mis ületab olulisel määral põhinõuet. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused

oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale

kaasneva

kahju

sissenõudmise

lihtsustamine.

Reeglina

ei

saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole antud olukorras põhinõuet

ületava viivise ning lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu

suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt

põhinõuet ületava ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Kohtunik