3-10-3051/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2011, Tartu

Haldusasja number

3-10-3051

Haldusasi

Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla vastu

kahju hüvitamise ning kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.12.2010. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 30.12.2010. a määrus jõusse, täiendades selle

põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 05.06.2009 etapeeriti kaebaja Tartu Vanglast Pärnu arestimajja, mille käigus tekkis

astmahaigel kaebajal lämbumishoog ning kaebajale ei antud inhalaatorit. 07.09.2010 esitas

kaebaja Tartu Vanglale taotluse etapeerimisega põhjustatud moraalse ja füüsilise kahju

hüvitamiseks. Tartu Vangla jättis oma 11.11.2010. a vastusega nr 3-30/225 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. Kaebaja esitas 23.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise ning

kohustamise nõudes Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale 05.06.2009. a

etapeerimise käigus Pärnu arestimajja füüsilisi kannatusi ning hingelist valu ja kannatusi,

kuna astmahaigele kaebajale ei antud inhalaatorit, mistõttu ei saanud kaebaja terve nädala

Pärnus oma kannatusi kergendada ning tema seisund halvenes. Kaebaja väidete kohaselt Tartu

Vangla solvas teda oma 11.11.2010. a vastusega nr 3-30/225, millega jäeti rahuldamata

kaebaja kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat võtma vastutusele

need, kelle süü läbi ei antud talle konvoi käes olnud inhalaatoreid ning neid, kes andsid

kaebajale solvava vastuse nr 3-30/225. Kaebaja palub kohustada Tartu vanglat ka vabandama

ja kaebajale välja maksma 5000 krooni kannatuste ning selle eest, et Tartu Vangla keeldub

tunnistamast kaebaja õigusi ning selle asemel solvab kaebajat.

3. Tartu Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse 30.12.2010. a

määrusega

halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v.r) § 11

lg 31 p-de 3 ja 5 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud

halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu inhalaatori äravõtmisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-09-2120), kus ühe kahju tekitamise episoodina on kaebaja

poolt ära toodud ka 05.06.2009. a intsident, mil kaebajale tuli inhalaatori puudumise tõttu

sõidu ajal kiirabi kutsuda. Halduskohus leidis, et kuna asja läbivaatamise ajal oli

kohtumenetluses samade poolte vahel sama haldusasi sama eseme kohta samal alusel, tuleb

kaebaja kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt 05.06.2009.a intsidendiga

tagastada HKMS § 11 lg 31 p 3 alusel.

Halduskohtu põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal õigust vangla tegevusega seonduvalt

vabandamise kohustamise taotlusega halduskohtusse pöörduda, kuna seonduvalt sama

intsidendiga on kaebaja esitanud halduskohtule kahju hüvitamise nõude. Kaebus teatud

isikute vastutusele võtmise osas ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd halduskohtul

puuduvad volitused kellegi vastutusele võtmiseks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja kaebus

temale Tartu Vangla 11.11.2010. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusega

põhjustatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebajale ei saanud Tartu

Vangla otsusega nr 3-30/225 tekkida sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse

(RVastS) sätete alusel hüvitamisele. Tulenevalt eelnevast tagastas halduskohus kaebaja

kaebuse Tartu Vangla vastu vabandamise ja kohustamise ning vastusega nr 3-30-225 tekitatud

kahju hüvitamise nõuete osas HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30.12.2010. a määrus

tühistada ja tema kaebused rahuldada, kuna määruskaebuse esitamise ajal Riigikohtu

menetluses olevas haldusasjas 3-09-2120 ja käesolevas menetluses on esitatud oma sisu

poolest täiesti erinevad kaebused, samuti kuna tema kaebused ei ole perspektiivitud. Kaebaja

palub tunnistada õigusvastaseks kaebajale inhalaatorite mitteandmise, kui kaebajal tekkis

lämbumishoog; kaebaja viimise Pärnu arestimajja, selle asemel, et kaebaja kohe haiglasse viia

ning kaebajale tablettide mitte kaasa andmise Pärnusse, mille tõttu tema olukord halvenes.

Samuti kinnitab kaebaja kohtule, et tal oli vanglasse saabudes kolm inhalaatorit ja need olid

etapeerimise ajal konvoi käes, mida võivad kinnitada oma ütlustega ka tunnistajad. Kaebaja

on seisukohal, et Tartu Vangla rikkus oma tegevusega korduvalt seadust ja tema õigusi.

5. Tartu Vangla leiab oma vastuses, et kaebaja määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohus kaebaja kaebuse mõlema nõude

osas õigesti tagastanud ja Tartu Vangla nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega. Tartu

Vangla on seisukohal, et 05.06.2009. a etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine oli üheks kaebuse keskseks põhjenduseks ning põhiprobleemiks kohtumenetluses

olevas teises haldusasjas nr 3-09-2120. Ka kaebaja 20.11.2009 ja 16.12.2009 halduskohtule

esitatud kaebuse täiendustest nähtub, et kaebaja arvestas haldusasjas 3-09-2120 hüvitamist

vajava kahju hulka ka etapeerimisega tekkinud kannatused. Tartu Vangla märgib täiendavalt,

et etapeerimisel toimunuga kaebajale kahju tekitamise osas haldusasjas nr 3-09-2120 on

olemas jõustunud kohtuotsus ning selles märgitud kohustus on Tartu Vangla poolt 24.01.2011

täidetud. Seega on kaebaja käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise taotluse näol sisuliselt

tegemist nõudega saada hüvitist eraldi ühe episoodi eest, millega ta põhjendas enda varasemat

kaebust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid peab vajalikuks

täiendada halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

7. HKMS v.r § 11 lg 31 p 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale juhul, kui

kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Käesolevas

haldusasjas on arutluse all kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks vabandama ning

kaebajale välja maksma 5000 krooni 05.06.2009 toimunud etapeerimise käigus kannatanule

põhjustatud kannatuste eest. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamise ajal oli aga halduskohtu

menetluses haldusasi nr 3-09-2120, milles kaebaja taotles talle inhalaatorite äravõtmisega

põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist ning milles kaebaja osutas oma nõude põhistamisel

samuti 05.06.2009. a etapeerimise ajal toimunud intsidentidele. Seega on haldusasjas nr 3-09-

2120 kaebaja 05.06.2009. a etapeerimist käsitletud ühe kahju põhjustamisega seotud

episoodina. Nimetatud haldusasjas on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega kohus

mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 1200 krooni. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus

seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud kaebaja kaebuse talle etapeerimisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata, kuna haldusasja nr 3-09-2120 näol on

tegemist haldusasjaga samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebaja taotluse

vangla kohustamiseks tema ees vabandamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada

mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise ja mittevaralise kahju tekitamise eest

vabandamiseks kohustamise vahekorda. Nimelt on kohtupraktikas vabandamist käsitletud

mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise alternatiivina. Riigikohtu

halduskolleegiumi seisukoha järgi on isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevuse tõttu kahju kandnud, võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise

nõude vahel (RKHKo 11.10.2006, 3-3-1-71-06, p 11). Kuna kaebuse esitamise ajal oli

halduskohtu menetluses kaebaja nõue talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles

oli arutluse all mittevaralise kahju põhjustanud sama episood, siis ei ole kaebajal võimalik

eraldi nõuda talle samadel alustel tekitatud mittevaralise kahju põhjustamise eest

vabandamist, vaid vabandamiseks kohustamine kuulub halduskohtu diskretsiooni

mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Seega on halduskohus õigesti tagastanud

kaebaja nõude vangla kohustamiseks vabandama kaebajale mittevaralise kahju tekitamise

eest, kuna kaebajal puudus õigus esitada halduskohtule kaebus sama sisuga ja samal alusel

tekitatud mittevaralise kahju eest vabandamise kohustamiseks kahju rahalise hüvitamise ja

vabandamiseks kohustamise nõuete alternatiivse olemuse tõttu.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglaametniku vastutusele võtmise

otsustamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna kuulub täitevvõimu pädevusse. Kaebaja

väitel on vastustaja tekitanud talle ka kahju kaebaja õiguse tunnistamast keeldumisega ja oma

vastusega kaebaja solvamisega. Ringkonnakohus ei näe alust asuda halduskohtuga erinevale

seisukohale vangla vastusega tekitatud kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõude

perspektiivikuse osas.

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits