2-11-64735/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2012 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-64735 Tsiviilasi AS-i S hagi AJK vastu võlgnevuse 45,40 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 45,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS S (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: jurist@julianus.ee) Kostja AJK(isikukood XXX; elukoht XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON Rahuldada AS-i S hagi AJK vastu võlgnevuse 45,40 euro ja viivise väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista AJK(K ) põhivõlg 45,40 eurot ja viivis 45,35 eurot AS-i S kasuks. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Välja mõista AJK(K ) menetluskulud 98,91eurot AS-i S kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib Tallinna ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, Tsiviilasi nr.2-11-64735

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja esitas kostja vastu hagi ja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 45,40 eurot ja viivised 45,35 eurot, alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivis 0,2 % päevas tasumata võlalt ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulude viivis kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja telekommunikatsiooni teenuse lepingud, hageja osutas kostjale teenust ning esitas teenuste eest arved. Kostja ei ole oma tasumiskohustust täitnud. Pooltevahelises õigussuhtes tuleb kohaldada hageja üldtingimusi. Pooled on üldtingimuste p 8.1 järgi kokku leppinud viivises 0,2 % päevas tasumata nõudelt. Hageja palus kostjalt välja mõista ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud võla olemasolu ja selle suurust. Hagile lisatud arveid ei ole kostja kunagi hagejalt saanud, sest arvete esitamise ajale kehtis eesti kroon, kuid arved on esitatud eurodes.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Pooled ei ole esitanud taotlust enda ärakuulamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita kokkulepitud viisil. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hageja ja kostja on sõlminud lepingu telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks. Kostja on aktiga kätte saanud teenuse tarbimiseks vajalikud seadmed. Pooled on lepingu lõpetanud, sellekohane akt on kohtule esitatud. Kohus asub seisukohale, et hageja osutas kostjale kokkulepitud teenust. Kostja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et pole teenust saanud.

Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.2.1. järgi oli kostjal kohustus tasuda teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kohtule esitatud arvetest nähtub kostja kohustuse suurus ja tasumise tähtaeg. Arvete väljatrüki alusel on võimalik aru saada, millal muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks. Kostja väide, et kohtule esitatud kujule i ole hageja talle arveid saatnud, ei tee kohustust olematuks. Hagejal on kohustus tõendada kohustuse suurust, arvete väljatrükkidest on seda võimalik välja lugeda. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kohustuse täitnud või see oleks lõppenud.

VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 45,40 eurot. VÕS § 113 lg 1 ja §

101 lg 1 p 6 järgi hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, mida hageja nõuab 45,35 eurot suures summas. Kohus leiab, et põhivõlast suurema viivise sissenõudmine, ka TsMS § 367 alusel, on hea usu põhimõtte vastane ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 ning § 405 lg 1 p 3 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 63,91 eurot ja põhjendatud kulud õigusabile 35 euro suuruses summas. Muus osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik