2-11-52048/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-52048

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. aprill 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-52048

Tsiviilasi

PharmaInvest OÜ hagi Angeelika Silla (Sild) vastu

1019,55 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

827,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja PharmaInvest OÜ (registrikood 11904383; asukoht

Tartu mnt 18-51, 10115 Tallinn); esindaja volikirja alusel

Sven Soeson (e-post menetlus@jurist.ee);

kostja Angeelika Sild (isikukood 48401286522; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PharmaInvest OÜ hagi Angeelika Silla vastu osaliselt.

2. Välja mõista Angeelika Sillalt PharmaInvest OÜ kasuks 276 (kakssada seitsekümmend

kuus) eurot ja 46 senti, millest 191,73 eurot on põhinõue ja 84,73 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 26.10.2011 seisuga.

3. Jätta menetluskulud 27% ulatuses Angeelika Silla kanda ja 73% ulatuses

PharmaInvest OÜ kanda.

4. Välja mõista Angeelika Sillalt PharmaInvest OÜ kasuks menetluskulud 65

(kuuskümmend viis) eurot ja 27 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Edasikaebamise kord

PharmaInvest OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Angeelika Sild võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

2(5)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja sõlmisid 04.12.2006 laenulepingu

nr 0608157/96sm, mille alusel väljastas laenuandja 04.12.2006 kostjale laenu 3000 krooni

(191,73 eurot) tagastamise tähtajaga 02.02.2007. Kostja oma kohustust ei täitnud ja laenu ei

tagastanud.

Hageja omandas 23.02.2011 laenuandja nõude kostja vastu täies ulatuses, st nii nõude kui ka

kõik võimalikud nõude loovutamise hetkeks tekkinud kõrvalnõuded, samuti nõudega soetud

tagatisõigused.

Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena

kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 191,73 eurot ja 26.10.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 827,82 eurot. Seega on kostja koguvõlgnevus hageja

ees 1019,55 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja jätta kõik

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas

508,29 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot, määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 26,56 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud

110 eurot).

Hageja lisas avaldusele koopia 04.12.2006 maksekorraldusest nr 64155 (tl 11), laenuandja

krediidilepingute üldtingimustest RK (tl 3-4, 14-15) ja 23.02.2011 nõuete loovutamise lepingust

(tl 12-13).

2. Kohus kohustas kostjat 06.01.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 28 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja

kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja vennale Ivo Sillale

25.01.2012 (tl 52) edasiandmiseks kostjale. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 322 lg 1 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6

sätestab, et kui hageja taotleb TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid

hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt TsMS § 407 lg 1 ja 6 koostoimes.

5.1. Hageja on esitanud kohtule Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 04.12.2006

sõlmitud laenulepingu nr 0608157/96sm rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

3(5)

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

5.2. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 11) nähtub, et kostja sai 04.12.2006 Balti Investeeringute

Grupi Pank AS-lt laenu summas 3000 krooni ja kohustus tagastama laenu hiljemalt 02.02.2007.

Hageja on omandanud Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tuleneva nõude kostja vastu 23.02.2011 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel (tl 12-13).

Kostja ei ole laenuandjalt laenu saamise, lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise ega

nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Kostja on sellega nõustunud laenu põhisumma

maksmisega ja seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja sai Balti Investeeringute Grupi

Pank AS-ga sõlmitud lepingu alusel laenu 3000 krooni, so 191,73 eurot, jättes laenu tagastamise

kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud

lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista

välja 191,73 eurot tagastamata laenusumma katteks.

5.3. Hageja nõuab kostjalt laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK (tl 3-4, 14-15) p 8.1

alusel viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas, so 91,25% aastas. Hagiavalduse

kohaselt moodustab 26.10.2011 seisuga tasumisele kuuluv viivis 1727 päeva eest 827,82 eurot.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Laenuandja

krediidilepingute üldtingimuste RK p-dest 2 ja 3 nähtub, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS

ja Angeelika Sild tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus

kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida

üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei

räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42

lg 1 (04.12.2006 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes

seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et Balti

Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,25% suuruse

viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude

puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult

kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

4(5)

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates

03.02.2007 kuni 26.10.2011 (aeg, milleni hageja on ise viivist arvestanud). Viivise seadusjärgne

määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 03.02.2007 kuni 30.06.2007 oli 10,5% aastas, alates

01.07.2007 kuni 31.12.2008 11% aastas, alates 01.01.2009 kuni 30.06.2009 9,5% aastas, alates

01.07.2009 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni 26.10.2011 8,25% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 03.02.2007 kuni 30.06.2007 summas

127,73 krooni (3000 krooni × 10,5% × 148 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2007 kuni

31.12.2008

497,26 krooni

(3000 krooni × 11% × 550 päeva / 365 päeva);

perioodi

eest

01.01.2009

kuni

30.06.2009

summas

141,33 krooni

(3000 krooni × 9,5% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2009 kuni 30.06.2011

summas 480 krooni (3000 krooni × 8% × 730 päeva / 365 päeva) ning perioodi eest alates

01.07.2011

kuni

26.10.2011

summas

79,34 krooni

(3000 krooni × 8,25% × 117 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis

perioodi

eest

03.02.2007

kuni

26.10.2011

summas

1325,66 krooni

(127,73 + 497,26 + 141,33 + 480 + 79,34 ), so 84,73 eurot.

5.4. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 191,73 eurot ja 26.10.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 84,73 eurot, kokku seega 276,46 eurot.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 27% ulatuses, siis

on põhjendatud jätta menetluskulud 27% ulatuses kostja ja 73% ulatuses hageja kanda.

8. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 191,73 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 26,56 eurot,

õigusabikulud 180 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 110 eurot, kokku seega

508,29 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3

kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole

ette nähtud teisiti.

Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 26.10.2011 riigilõivu

127,82 eurot ja 24.12.2011 täiendavalt 63,91 eurot, kokku seega 191,73 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1

järgi 827,82 eurot, millelt tuli nõude kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 191,73 eurot.

Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis

5(5)

on hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 191,73 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kuivõrd

kohus on hageja määruskaebuse 02.12.2011 määrusega rahuldanud ja tagastanud 08.12.2011

hagejale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 25,56 eurot (tl 37), siis ei ole põhjendatud

kostjalt riigilõivu summas 25,56 eurot väljamõistmine.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on

muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses, so summas 180 eurot, kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist

nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks

50 eurot.

Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna võla sissenõudmisega seotud kulu summas 110 euro

väljamõistmist. Esialgselt nõudis hageja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist

haginõudena laenuandja krediidilepingute üldtingimuste RK p 8.3 alusel, mille kohaselt on

laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh

kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud

meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Hiljem on hageja leidnud, et võla sissenõudmise kulu

näol on tegemist menetluskuluga TsMS-i kohaselt, mitte hagiavalduses toodud nõudega (samal

seisukohal on hageja olnud tsiviilasjas nr 2-11-52133 ja 2-11-52173). Kohus selgitab, et

menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetse

tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses

kantud kulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt menetluskuluna võla

sissenõudmise kulu 110 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

9. Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 241,73 eurot (191,73 + 50). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 27% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on

65,27 eurot.

Kohtunik