3-11-3026/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-3026

Haldusasi

Exotique Luxberry OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti

Põhja maksu-ja tollikeskuse 09.12.2011 otsuse nr 12.3-

3/4933-2 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Exotique Luxberry OÜ;

Esindaja: Tõnis Veltmanm.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Kaire Vacker.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Exotique Luxberry OÜ esitas 25.11.2011 Põhja maksu- ja tollikeskusele avalduse enda

käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Avaldusse märkis Exotique Luxberry OÜ

tegevusalaks õigusalaste koolituste läbiviimise. Avaldusele lisas kaebaja tõendina selle kohta, et ta

on ettevõtlusega alustanud, 18.11.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse poolt väljastatud arve

lektoriteenuse eest summale 80 eurot. Samuti oli lisatud kaebaja pangakonto väljavõte, millest

nähtus, et Tartu Linnavalitsuse haridusosakond oli nimetatud arve 21.11.2011 tasunud.

2. Põhja maksu- ja tollikeskus saatis 30.11.2011 kaebajale korralduse nr 12.2-3/4933-1

lisatõendite esitamiseks ja maksuhalduri juurde ilmumiseks 07.12.2011 kell 09.00 .

3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi kaebaja avalduse suhtes 09.12.2011

otsuse nr 12.2-3/4933-2 millega jäeti rahuldamata kaebaja maksukohustuslasena registreerimise

avaldus.

4. Exotique Luxberry OÜ esitas 28.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 09.12.2011

otsuse nr 12.3-3/4933-2 tühistamiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

5. KMS § 2 lg 2 sätestab, et ettevõtlus KMS tähenduses on isiku iseseisev majandustegevus, mille

käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või

tulemustest. Antud juhul on kaebaja alustanud tegelemist ettevõtlusega KMS mõttes - kaebaja on

osutanud lektoriteenust Tartu Kutsehariduskeskusele. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kaebaja

maksuhaldurile koos käibemaksukohuslaseks registreerimise avaldusega ka tõendid –

lektoriteenuste arve ja kaebaja arveldusarve väljavõtte.

6. Vastavalt KMS § 19 lg 1 tekib käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus isikul siis,

kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. KMS § 20 lg 2 kohaselt

võib isik esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui

tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud. Ehk sisuliselt on antud isikule õigus taotleda

enda maksukohuslasena registreerimist nö vabatahtlikult enne registreerimiskohustuse tekkimist.

7. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et KMS § 20 lg 2 ega ükski teine õigusakt ei sea isikule

kohustust põhjendada maksukohuslaseks registreerimise vajadust või eesmärki. Küll aga võib

maksuhaldur eeldada, et registreerimist taotleb isik selleks, et saada õigus sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks ja seeläbi oma äripartneritele ka konkurentsivõimelistel tingimustel teenust

osutada. Kaebaja on maksuhaldurile ka selgitanud, et maksukohuslasena registreeritud isik saab

pakkuda oma klientidele konkurentsivõimeliste hindadega teenust, omades sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust. Nimelt on enamus koolitusettevõtjatest maksukohuslasena registreeritud ja

omavad seeläbi õigust kantavatelt kulutustelt maha arvata sisendkäibemaks. Sellise võimaluse

puudumine pärsib oluliselt kaebaja konkurentsivõimet.

8. KMS § 20 lg 41 esimene lause sätestab, et isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb

ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Maksuhalduri roll on kontrollida, kas üks

nendest eeldustest on täidetud avalduse esitamise ajal ning kui üks kahest eeldusest on täidetud,

siis peab maksuhaldur isiku maksukohuslasena registreerima. Kontrolli eesmärk on kaebaja

arvates see, et välistada fiktiivsete tehingute alusel registreeringu andmine, mis oleks ilma

täiendava kontrollita sisuliselt võimalik. Antud juhul on fakt see, et ettevõtlusega on alustatud

ning on osutatud lektoriteenust Tartu Kutsehariduskeskusele. Tegemist ei ole fiktiivse tehinguga.

Tähtsust ei oma registreeringu andmisel ka asjaolu, et avalduse esitamise ajaks oli toimunud vaid

üks tehing. KMS ei näe ette kindlat tegevuse mahtu või käibe suurust.

9. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei vaidle vastu sellele, et lektoriteenuste osutamine kui

teenuse osutamine on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 mõttes. Küll aga ei ole kaebaja hinnangul

maksuhaldur veendunud selles, et kaebaja “tegeleb ettevõtlusega”. Kaebajale jääb maksuhalduri

otsusest mulje, et maksuhaldur tõlgendab “ettevõtlusega tegelemist” millegi katkematu ja

pidevana. Lektoriteenuste osutamise iseloomust tulenevalt võib nö heal kuul olla teenuse

osutamist (loengupäevi) mitu, samas teatud perioodil tegeletakse lektoriteenuse osutamiseks

ettevalmistustega (loengute sisu ja kavade ettevalmistus ning turundustegevus). Samas kui

kaebaja näiteks 2012. aasta veebruarikuus ühegi loengupäeva ulatuses lektoriteenust ei osuta,

kuid tegeleb sellel perioodil erialase kirjanduse omandamisega (ostab poest raamatu), selle

läbitöötamisega ning asjakohase kohtupraktika läbitöötamisega, siis oleks kohatu öelda, et just

sellel kuul kaebaja ettevõtluse kui sellisega ei tegele.

10. Kui kõnealust sätet tõlgendada nii, et isik võiks saada maksukohuslasena registreeritud vaid

siis, kui ta aktiivselt “tegeleb ettevõtlusega”, siis võiks kaebaja puhul tulla kõne alla üksnes

maksukohuslasena registreerimise avalduse esitamine loengupäeva keskel, kus avalduse

esitamisele vahetult eelneks ja järgneks “ettevõtlusega tegelemine”. Kaebaja hinnangul ei ühtiks

selline tõlgendus seadusandja tahte ja normi eesmärgiga.

11. Juhul, kui maksuhaldur leiab, et kaebaja avalduse esitamise hetkel enam ei tegelenud Eestis

ettevõtlusega, on kaebaja hinnangul sellise asjaolu tõendamine maksuhalduri ülesanne.

Maksuhaldur peaks eeldama isiku esitatud andmete ja informatsiooni õigsust ning eeldama seda,

et kui isik juba on alustanud ettevõtlusega tegelemist Eestis, siis ta seda ka jätkab.

12. Kaebaja juhib tähelepanu ka sellele, et juhul, kui isik esitab maksuhaldurile täiendavaid

tõendeid ja annab täiendavaid selgitusi, peaks maksuhaldur neid ka otsuse (haldusakti) tegemisel

kaaluma või vähemalt põhjendama, et miks ta mõned tõendid või argumendid tähelepanuta

jätab. Antud vaidluse puhul maksuhaldur ei ole sisuliselt põhjendanud kaebaja poolt esitatud

tõendite ja esitatud seisukohtade tähelepanuta jätmist (valikulist tähelepanu pööramist). Näiteks

ei ole maksuhaldur põhjendanud seda, et miks ta on jätnud kaalumata ettevõtlusega tegelemise

tõendina kaebaja poolt esitatud pearaamatut.

13. KMS § 20 lg 41 neljas lause sätestab, et maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei

tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. See säte väljendab otseselt, et maksuhaldur saab

isiku jätta registreerimata vaid siis, kui isik ei tegele ettevõtlusega. Üheski KMS

käibemaksukohustuslasena registreerimise sättes ei ole mainitud seda, et milline peab olema

registreeringu eesmärk. Avalduse tegemise loogiline eesmärk ongi saada avaldus rahuldatud,

antud juhul saada käibemaksukohustuslaseks.

14. Maksuhaldur peab põhjendama, millest lähtuvalt on ta leidnud, et isik ei tegele ettevõtlusega,

kuigi on tõendatud ettevõtlusega alustamine. Maksuhaldur ei ole seda põhjendanud.

Maksuhaldur on ettevõtlusega tema hinnangul mittetegelemise põhistamise asemel pikalt

lahanud seda, mida on varasemalt väidetavalt teinud kaebaja juhatuse liige Siim Kuusik. Kaebaja

hinnangul ei puutu antud juhul kaebaja poolt esitatud avalduse rahuldamisesse või rahuldamata

jätmisesse see, et millega on kaebaja juhatuse liige varasemalt tegelenud.Kaebaja juhib tähelepanu

ka sellele, et kaebaja taotles enda maksukohuslasena registreerimist, mitte aga enda juhatuse

liikme Siim Kuusiku maksukohuslasena registreerimist. 16. Kaebaja hinnangul diskrimineeritakse

Siim Kuusikut tema võimekuse tõttu juhtida erinevaid äriühinguid.

15. Maksuhaldur ei ole hinnanud seda, et kaebaja juhatuse liige on tunnustatud lektor

(õigusalaste koolituste valdkonnas) ja omab ka vastavat kutsetunnistust (andragoog II tase).

Nimetatud asjaolu on kaebaja juhatuse liige korduvalt rõhutanud maksuhaldurile suulisi selgitusi

andes ning märkinud ka kaebaja maksukohuslasena registreerimise avalduse lisas. Maksuhaldur ei

ole pidanud vajalikuks sellise asjaolu tõele vastavust kontrollida ega täiendavat informatsiooni

selle kohta koguda.

16. Kaebaja märgib, et maksuhaldur registreeris kaebaja juhatuse liikme poolt juhitava äriühingu

Silenzio

Consultazione

OÜ

16.12.2011

maksukohuslaseks

(kohustuse

alguskuupäev

13.12.2011.a.) ilma, et oleks ühtegi lisatõendit või lisainfot soovinud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Maksuhaldur ei ole kunagi väitnud, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine on leidnud kinnitust.

Seda kinnitab ka asjaolu, et kooskõlas KMS § 20 lõikega 41 edastas PMTK kaebajale 30.10.2011

korralduse nr 12.3/4933-1 lisatõendite esitamiseks ja selgituste andmiseks. Samuti nähtub

otsusest, et kaebaja avaldus jäeti rahuldamata, kuna pole tõendatud, et isik tegeleks ettevõtlusega.

Seega kaebaja väide on ebaõige ja paljasõnaline. Käesoleval juhul ongi küsimus selles, kas

väidetavat ühekordset teenuse osutamist ja selle eest tasumist saab lugeda KMS § 20 lõike 41

tähenduses ettevõtlusega tegelemiseks.

18. KMS § 20 lõige 41 sätestab, et isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb

ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või

ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult

lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite

saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei

tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Seega selleks, et maksuhaldur registreeriks isiku

käibemaksukohustuslaseks peab ta olema veendunud, et isik tegeleb ettevõtlusega või alustab

ettevõtlusega tegelemisega. KMS § 2 lõike 2 kohaselt on ettevõtlus KMS tähenduses isiku

iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata

tegevuse eesmärgist või tulemusest. KMS § 1 lõike 1 punkti 1 järgi on käibemaksu objektiks

käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti ning KMS § 4 lõike 1 punkti

1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Siinjuures on

asjakohane viidata ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 9, mis avab

maksukohustuslase ja majandustegevuse mõisted, kuna see aitab avada sõnaühendi

„ettevõtlusega tegelemine“ sisu. Artikli kohaselt on maksukohustuslane iga isik, kes mis tahes

paigas teostab mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või

tulemusest. Majandustegevus on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus,

sealhulgas

kaevandamis-

ja

põllumajandusalane

tegevus

ning

kutsealane

tegevus.

Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva

tulu saamise eesmärgil. Eeltoodust tuleneb, et „ettevõtlusega tegelemine“ kujutab endast isiku

iseseisvat majandustegevust, mis on suunatud käibe tekkimisele – kauba müümisele või teenuse

osutamisele ettevõtluse käigus ning kestva tulu saamisele. Seega on ettevõtlusega tegelemise

kindlaks tegemisel üheks kriteeriumiks ka see, et tegutseda tuleb kestva tulu saamise eesmärgil,

mis käesolevas asjas ei ole kinnitust leidnud.

19. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja maksukohustuslaseks registreerimise avalduse alusel ei

lugenud maksuhaldur ettevõtlusega tegelemist tõendatuks, kogus PMTK lisatõendeid ja tegi

kaebajale korralduse lisatõendite ja selgituste andmiseks. Exotique Luxberry OÜ juhatuse liikme

Siim Kuusiku selgitused ettevõtlusega tegelemise kohta olid üldsõnalised ja vastuolulised.

Kaebaja juhatuse liige väitis, et ta ei tea, kas toimunud koolitus jääb ainukeseks või toimub

koolitusi veel. Samas selgitas juhatuse liige, et registreeringut vajab isik selleks, et ta oleks

klientidele usaldusväärne ja tal oleks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kaebaja seadusliku

esindaja selgitustes esineb ebakõla. Vastustajale jääb arusaamatuks see, et isik põhjendab

registreerimise vajadust sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamisega ja klientides

usaldusvääruse tekitamiseks, kuid seejuures ise möönab, et toimunud koolitus võib jääda

esimeseks ja viimaseks.

20. Kaebaja juhatuse liige on seoses äriühingu müügiga öelnud, et kui tuttavad soovivad

ettevõtet osta, siis on see võimalik. Lisaks selgitas kaebaja juhatuse liige, et OÜ Paragrahv, mille

ainuosanik ja juhatuse liige on samuti Siim Kuusik, tegeleb äriühingute müügiga ning äriühingute

müügihind on kallim, kui äriühing on käibemaksukohustuslane. Siim Kuusiku selgitustest

tuleneb, et kaebaja peab võimalikuks lektoriteenuste osutamise lõpetamist ja äriühingu müümist.

21. Kaebaja ettevõtlusega tegelemise seab kahtluse alla ka asjaolu, et käibemaksukohustuslaseks

registreerimise avalduse lisa kohaselt leiab kaebaja kliendid juhatuse liikme tutvuste kaudu ning

sadu koolitusi läbi viinud juhatuse liige omab väga laia tutvusringkonda, mis võimaldab

maksukohustuslasel ettevõtluse käivitamise faasis hõlpsasi leida klientuuri. Samas juhatuse liikme

selgitustest

nähtub,

et

Exotique

Luxberry

OÜ-l

puuduvad

konkreetsed

kliendi/koostööpartnerid, samuti pole kaebaja tõendanud, et ta jätkab koostööd Tartu

Kutsehariduskeskusega.

22. Võttes arvesse kaebaja juhatuse liikme vastuolulisi ja üldsõnalisi selgitusi on vastustaja

seisukohal, et ühekordne juhuslik lektoriteenuse osutamine ei kujuta endast ettevõtlusega

tegelemist. Samuti soovib vastustaja rõhutada, antud juhul ei saa pelgalt ühe tehingu põhjal

lugeda piisavalt tõendatuks, et isik tõepoolest ettevõtlusega tegeleb. Selleks, et saaks lugeda isiku

ettevõtlusega tegelevaks on maksuhalduril kohustus muu hulgas veenduda, et isik tegutseb

püsiva tulu saamise eesmärgil. Antud juhul ei ole see kinnitust leidnud ning isegi juhatuse liikme

enda ütlustest, ei tulene kindlat soovi lektoriteenuse osutamisega jätkata.

23. Kaebajal lasub kohustus maksuhaldurile tõendada, et ta tõepoolest ettevõtlusega tegeleb. Kui

maksuhaldur leiab, et ettevõtlusega tegelemine pole piisavalt tõendatud on PMTK-l KMS § 20

lõige 41 alusel kohustus keelduda isiku registreerimisest. Antud juhul ei ole kaebaja mitte mingil

viisil tõendanud, et ta tõepoolest tegeleb ettevõtlusega ning seetõttu oli maksuhalduril kohustus

keelduda isiku registreerimisest ja keeldumise otsus on õiguspärane.

24. Vastustaja nõustub kaebajaga aga selles, et KMS-st ega muust õigusaktist ei tule sõnaselgelt

kohustust registreerida soovival isikul põhjendada registreerimise soovi, kuid PMTK ei nõustu

täielikult sellega, et registreerimise puhul pole tähtsust, milleks seda tehakse. Käibemaksuseaduse

ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 740 SE III seletuskirjas toonitatakse, et

KMS § 20 lõike 41 puhul on tegemist sättega, mille eesmärk on ennetada käibemaksupettuste

läbiviimise eesmärgil soovivate isikute registrisse kandmist (ühiskonna ja majanduse kaitsmine)

ning tagada, et registrisse kantakse Eestis reaalselt majandustegevust omavad või omama

hakkavad isikud.

25. Vastustaja rõhutab, et kui registreerida sooviv isik on osutanud vaid ühekordse teenuse,

edasise tegutsemise kohta annab üldsõnalisi selgitusi ning Exotique Luxberry OÜ esindaja ja

omanik on isik, kellele kuulub ka OÜ Paragrahv, mis tegeleb käibemaksukohustuslaseks

registreeritud äriühingute edasimüügiga ning kaebaja juhatuse liige on varem tema poolt asutatud

äriühingute puhul kasutanud sama mustrit (asutanud äriühingu, taotlenud äriühingu

registreerimist

käibemaksukohustuslaseks

ühe

osutatud

teenuse

alusel,

peale

käibemaksukohustuslaseks registreerimist võõrandanud äriühingu), siis on maksuhalduril

põhjendatud kahtlus, mida pole kaebaja suutnud tõendite esitamisega ümber lükata, et väidetava

ühekordse lektoriteenuse osutamise eesmärgiks oli kasutada vastavaid dokumente ettevõtlusega

tegelemise tõendamisel kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreerimisel. Kaebaja säärane

tegevus viib olukorrani, kus on võimalik osta äriühing, mis tegelikult ettevõtlusega ei tegele, kuid

on registreeritud käibemaksukohustuslase registris.

26. Vastustaja ei pea Exotique Luxberry OÜ omaniku ja juhatuse liikme, Siim Kuusiku,

varasema käitumise analüüsi otsuses põhjendamatuks ja asjasse mittepuutuvaks. Teadaolevalt

otsustab ettevõtte võõrandamise üle ettevõtte omanik. Kuna käesoleval juhul registreerimist

taotleva isiku ainuomanik ja juhatuse liige Siim Kuusik, on varasemalt mitmel korral

võõrandanud temale kuuluva ettevõtte vahetult peale käibemaksukohustuslaseks registreerimist,

siis selle alusel on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et isik ei tegele ettevõtlusega, vaid selle

omaniku eesmärk on saada ühe väidetavalt osutatud teenuse alusel registreering

käibemaksukohustuslase registrisse ja hiljem äriühing võõrandada.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

28. Vaidlust ei ole selles, et äriühingul on KMS § 20 lõike 2 kohaselt võimalus taotleda enda

käibemaksukohustuslasena registreerimist ka enne 16 000 eurose aastakäibe saavutamist.

Eelduseks on aga siiski, et äriühingul on reaalne majandustegevus.

29. Kohtu hinnangul on maksuhaldur 09.12.2011 otsuses veenvalt põhjendanud, miks tema

hinnangul ei ole OÜ-l Exotique Luxberry majandustegevust ja teinud seetõttu õiguspärase

otsuse teda käibemaksukohustuslasena mitte registreerida.

30. KMS § 20 lõikest 41 tulenevalt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb

ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või

ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult

lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on

välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele, kuna sellise isiku puhul võib

käibemaksukohustuslasena

registreerimise

tegelik

eesmärk

olla

käibemaksupettuste

toimepanemine või neis osalemine. Ettevõtluseks loetakse KMS § 2 lõike 2 esimese lause

kohaselt isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse

teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Käibemaksuseaduses on selgitatud, mida

mõista kauba või teenuse all (§ 2 lg 3), samuti on avatud võõrandamise mõiste sisu (§ 2 lg 5).

31. Riigikohus on käsitlenud ettevõtluse mõistet käibemaksuseaduse tähenduses näiteks otsustes

haldusasjades nr 3-3-1-62-00 (p 1-2) ja 3-3-1-74-04 (p 10). Käibemaksukohustuslasena

registreerimisel tuleb ettevõtlusega tegelemist hinnata konkreetse isiku tegevuse iseloomust ja asja

eripärast lähtuvalt ning selle tõttu ei saa anda õigusaktides või kohtupraktikas üksikasjalikke

ettekirjutusi, mida lugeda ettevõtlusega tegelemiseks. Ka ettevõtlusega tegelemise piisava

tõendatuse määr sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kui maksukohustuslasele jääb maksuseaduses

kasutatud mõiste sisu ebaselgeks, on tal õigus nõuda MKS § 14 alusel maksuhaldurilt selgitusi.

Kohus leiab, et ühekordne lektoriteenuse osutamine 2011 novembris 4 akadeemilise tunni

ulatuses ei ole piisav väitmaks, et OÜ-l Exotique Luxberry oli majandustegevus. Kaebaja ei ole

tõendanud ei maksuhaldurile ega kohtule, et peale 18.11.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse poolt

väljastatud arvel näidatu oleks olnud veel mingeid tehinguid tehtud. Samuti ei nähtu, et oleks

tehtud mistahes investeeringuid, reklaami, läbirääkimisi või ettevalmistusi järgnevateks loenguteks.

OÜ-d Exotoque Luxberry ei olnud otsuse tegemise seisuga põhjust lugeda reaalselt tegutsevaks

äriühinguks, kellel oleks majandustegevus ja käive. Kui kaebajal tekib reaalne majandustegevus,

saab ta esitada maksuhaldurile uuesti taotluse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik