2-11-51852/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva
Legislator headnote
AI generated2-11-51852/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva
Full text
Tsiviilasi nr 2-11-51852
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2012, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Ave Arme ja Astrid Arme vastu
7 273.92 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 636.96 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja BIGBANK AS, rk 10183757, Rüütli 23, 51006
Tartu
hageja
esindaja
Brit
Raud,
Balti
Võlgade
Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu,
kohus@sissenoudekeskus.ee
kostja Ave Arme, ik 47601062752, elukoht Tolstoi 22-
6, 50106 Tartu
kostja Astrid Arme, ik 47303062720, elukoht XXXX
Menetlus kirjalik
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista solidaarselt Ave Armelt ja Astrid Armelt BIGBANK AS kasuks põhivõlg
3 636.96 eurot, intress 517.19 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitis
217.29 eurot, viivis 24.10.2011 seisuga 2 902.48 eurot, kokku 7 273.92 (seitse tuhat
kakssada seitsekümmend kolm) eurot 92 senti.
Välja mõista solidaarselt Ave Armelt ja Astrid Armelt BIGBANK AS kasuks viivis
arvestusega 31,01 % aastas tagastamata krediidisummalt 3 636.96 eurot alates
25.10.2011 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
AS BIGBANK menetluskulud jätta solidaarselt Ave Arme ja Astrid Arme kanda.
Välja mõista solidaarselt Ave Armelt ja Astrid Armelt BIGBANK AS kasuks 593
(viissada üheksakümmend kolm) eurot 24 senti menetluskulude katteks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva
jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku
teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus
rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli
mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks
vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka
kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude
nimekirja.
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv
543.24 eurot ja õigusabikulud 95.87 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb
riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista
riigilõiv 543.24 eurot.
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise
esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust
(hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise
esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse
esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot.
Seega kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks
593.24 eurot (543.24 + 50).
Kohtunik