3-10-3063/162 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2012. a, Tallinn

Haldusasja number

3-10-3063

Haldusasi

Harku

Vallavalitsuse

kaebused

Siseministeeriumi

komisjoni 6. augusti 2009. a perioodi 2009-2012 kohalike

omavalitsuse investeeringutoetuste kava eeltaotluse I

hindamisbloki

hindamislehe

tühistamiseks

ja

Siseministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks lahendada

uuesti Harku Vallavalitsuse eeltaotlus projektile „Vääna

kandi

polüfunktsionaalne

keskusehoone“

ning

Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a korralduse nr

86 punktide 2 ja 4 tühistamiseks ja Vabariigi Valitsusele

ettekirjutuse

tegemiseks

lahendada

uuesti

Harju

maakonna projektide eelistusnimekirjade täiendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Harku Vallavalitsus

Vastustaja: Siseministeerium

Vastustaja: Vabariigi Valitsus

Kolmas isik: Jõelähtme vald

Kolmas isik: Rae vald

Kolmas isik: Saue vald

RESOLUTSIOON

Jätta Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.

novembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-10-2063 muutmata.

Jätta Harku Vallavalitsuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajatelt

rahuldamata.

Mõista Harku Vallavalitsuselt Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud summas 792

(seitsesada üheksakümmend kaks) €.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest (HKMS § 212 lg 1 teine lause).

3-10-3063

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku vald esitas 20. märtsil 2009. a meetmesse „Kohalike avalike teenuste

arendamine“ eeltaotluse „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“.

2. MTÜ Vääna Külakoda esitas 9. juuli 2009. a e-kirjaga arvamuse Vääna keskusehoone

asukoha kohta, leides, et see tuleks rajada mõnda teise Harku valla kandikeskusesse, sest

elanikud on alghariduse võimalustega rahul, kandis on olemas avalik raamatukogu ja

internetipunkt, loodud on hästitoimiv külakeskus/külakoda, uusi perearste pole piirkonda

vaja ning Vääna keskusesse on planeeritud uus tuletõrjedepoo, kus saavad paikneda ka

teised riigistruktuurid. Kavandatud asukoht ei ole sobilik keskusehoone rajamiseks, kuna

see on tihehoonestusalast väljas, puudub täielikult infrastruktuur ja pool kinnistust asub

maantee kaitsevööndis ja teisel pool tiheda liiklusega riiklikku maanteed.

3. Siseministeeriumi komisjon hindas 6. augusti 2009. a perioodi 2009-2012 kohaliku

omavalitsuse

investeeringutoetuste

(KOIT)

kava

eeltaotluse

I

hindamisbloki

hindamislehega

negatiivselt

Harku

Vallavalitsuse

eeltaotlust

„Vääna

kandi

polüfunktsionaalne keskusehoone“. Apellandi eeltaotluses kirjeldatud projekt sai esimeses

hindamisvoorus hindamisel negatiivse hinnangu kahes hindamiskriteeriumis: „projektis

kavandatud lahenduste asjakohasus ning põhjendatus“ ning „projekti valmisolek

elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut)“. Hindamislehel on hindeid

põhjendatud sellega, et komisjon konsulteeris projekti asjakohasuse hindamisel MTÜ-ga

Vääna Külakoda, kelle hinnangul ei ole kinnistu asukoht keskushoone rajamiseks sobilik.

Seetõttu ei pruugi komisjoni hinnangul projektiga kavandatud lahendused avalike

teenuste pakkumise seisukohast olla otstarbekad. Rahandusministeerium leidis, et Harku

valla

esitatud

finantsplaani

kohaselt

tuleb

vallal

katta

ühtekuuluvusfondi

veemajandusprojekti omaosalus summas 120,7 miljonit krooni, ent sellest on vallal puudu

30 miljonit krooni. Selle projekti kõrvale ei ole vallal võimalik endale täiendavaid

investeeringuid võtta.

4. Siseministeerium jättis komisjoni otsuse peale Harku Vallavalitsuse poolt 24. septembril

2009. a esitatud vaide 25. oktoobri 2010. a vaideotsusega nr 14-1.2/29-1 rahuldamata.

Vaideotsuses märgiti, et hindamiskomisjoni liikmetel olid kahtlused keskuse asukoha suhtes

tingimustes, kus samas piirkonnas tegutseb juba Vääna Lasteaed-algkool. Puudub selgus,

kas piirkonda oleks 100 uue lasteaiakoha loomine vajalik ning kas keskust ei saaks siduda

olemasoleva Vääna lasteaed-algkooli külge. Puudub infrastruktuur (torustikud ei ole

planeeritud vallamaale, puudub elektriliitumine), kinnistu asukoht on tihehoonestusalast

väljas. Taotlejal oleks tulnud analüüsida täiendavalt keskuse asukohta ja seda, kuidas

paremini ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri. Siseministeeriumi hinnangul esineb

erinevates arengudokumentides vastuolusid projektis kirjeldatud tegevustega ning

seetõttu ei saa olla kindel projekti põhjendatuses. 16. novembril 2009. a Harku

Vallavalitsuse poolt esitatud uuendatud teabega finantsplaanist aastateks 2009-2012

nähtub valla finantsvõimekus tugevamana, kui nähtus algselt esitatud andmetest. Vald

on jõudmas kokkuleppele Keskkonnainvesteeringute Keskusega veemajandusprojekti

rahastamise

osas.

Kuna

hindamiskriteeriumi

„projektis

kavandatud

lahenduste

asjakohasus ning põhjendatus“ osas pidas Siseministeerium hindamiskomisjoni otsust

põhjendatuks, ei pidanud ta seetõttu vajalikuks teise hindamiskriteeriumi osas projekti

täiendavat hindamist.

5. Vabariigi Valitsus lisas 17. veebruari 2011. a korralduse nr 86 „Vabariigi Valitsuse 29.

detsembri 2009. a korralduse nr 599 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“

prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike

avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava

aastateks 2009-2012“ muutmine“ p-ga 2 perioodi 2009-2012 KOIT kava eelistusnimekirja

järgmised Harju maakonna projektid: Saue valla projekt „Saue valla ja Saku valla

koostöös Nõlvaku lasteaia ehitus Laagri alevikus“; Nissi valla projekt „Riisipere lasteaia

3-10-3063

3(11)

rekonstrueerimistööd“; Anija valla projekt „Kehra Gümnaasiumi hoone tehnosüsteemide

rekonstrueerimine“ ja Kuusalu valla projekt „Kiiu lasteaia ehitamine“. Korralduse p-ga 4

lisati sama KOIT kava reservprojektide eelisnimekirja Harju maakonna reservprojektid:

Jõelähtme valla projekt „Kostivere Põhikooli rekonstrueerimine ja multifunktsionaalse

kogukonnakeskuse ehitus“; Rae valla projekt „Lagedi Põhikooli renoveerimine“; Loksa

linna projekt „Loksa Lasteaia renoveerimine“; Vasalemma valla projekt „Vasalemma

Põhikooli õppe- ja spordihoone ehitamise II etapi lõpetamine“ ja Kernu valla projekt

„Laitse lasteaia ehitus“.

6. Harku Vallavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-10-3063)

Siseministeeriumi komisjoni 6. augusti 2009. a perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluse I

hindamisbloki eeltaotluse „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone“ hindamislehe

tühistamiseks ja Siseministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks lahendada kaebaja eeltaotlus

uuesti. Kaebaja leidis, et rikutud on haldusmenetluse norme (ärakuulamisõigus,

põhjendamiskohustus) ja haldusakti andmisel on regionaalministri 22. oktoobri 2007. a

määruse nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ tingimused ning perioodi

2007-2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord“ (edaspidi

meetme määrus) § 111 lg-st 7 tulenevalt lähtutud lubamatutest kaalutlustest (MTÜ Vääna

Külakoda arvamus).

7. Harku Vallavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-11-618)

Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a korralduse nr 86 p-de 2 ja 4 tühistamiseks ning

Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks lahendada uuesti KOIT kava aastateks 2009-

2012 eelistusnimekirja täiendamine Harju maakonna projektidega. Korraldus nr 86 ja selle

väljaandmisele eelnenud toimingud on kaebuse väidete kohaselt nõuetekohaselt

põhjendamata, korraldus on kaalutlusvigadega ning rikutud on võrdse kohtlemise

põhimõtet ja ärakuulamisõigust. See kohtuasi liideti kohtuasjaga nr 3-10-3063.

8. Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus (Siseministeeriumi kaudu) palusid jätta kaebused

rahuldamata.

9. Kolmandad isikud Jõelähtme Vald, Rae Vald ja Saue vald palusid jätta kaebused

rahuldamata.

10. Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2011. a otsusega jäeti Harku Vallavalitsuse kaebus

rahuldamata ja mõisteti vastustajalt Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud summas

999 eurot. Otsuse põhjendused:

1) meetme määruse § 111 lg 7 alusel moodustab Siseministeerium käesolevas asjas

olulise komisjoni, mis hindab vastavalt regionaalministri 27. detsembri 2007. a käskkirjaga

nr

kinnitatud

KOIT

kava

eeltaotluste

hindamismetoodikale

(edaspidi

hindamismetoodika)

eeltaotlustes

toodud

lahenduste

otstarbekust,

ehituslikku

komplekssust ja valmisolekut projekti elluviimiseks. Erinevalt meetme määruse § 111 lg-st 6

ei sisalda selle § 111 lg 7 otsest regulatsiooni negatiivse hinnangu saanud eeltaotluse

menetlemiseks. Nimetatud sätte viimane lause näeb ainult ette, et positiivse hinde

saanud

eeltaotlused

esitatakse

maakondlikule

hindamiskomisjonile

hindamiseks.

Hindamismetoodika I hindamisbloki alajaotustes nähakse omakorda ette, et kasvõi ühe

hindamiskriteeriumi

lõikes

negatiivse

hinde

saanud

eeltaotlused

maakondlikule

hindamisele ei kvalifitseeru ning nende menetluse võib lugeda lõpetatuks. Sama norm

näeb ette, et sellisel juhul edastatakse vastav teatis koos hindamislehe koopiaga

taotlejale teadmiseks. Hindamiskomisjoni poolt täidetaval hindamislehel fikseeritavat

negatiivset hindamistulemust sisaldavat otsust tuleb seetõttu pidada haldusaktiks HKMS §

4 lg 1 tähenduses, sest see sisuliselt lõpetab eeltaotluse menetluse ja eeltaotluse esitaja

võimaluse osaleda edasises menetluses ning saada taotletud hüvesid. Selline

eelhaldusakt on vaidlustatav vaidemenetluses või kohtus;

2) eeltaotluste hindamisel on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-s 6

sätestatud haldusmenetlusega, st üle 50 menetlusosalisega haldusmenetlusega, mille

3-10-3063

4(11)

puhul HMS § 40 lg 3 annab võimaluse haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamusi

või vastuväiteid ära kuulamata. Sellele viitab asjaolu, et vaidlusalune haldusmenetlus on

küll mitmeastmeline, kuid tema lõppeesmärgiks on välja selgitada toetust väärivad

projektid ja anda välja vastav haldusakt, mitte vastu võtta eraldi lõplikku haldusakti iga

toetuse eeltaotluse kohta;

3) eeltaotluste hindamismenetlus on avaliku konkursi erivorm. Avalike konkursside puhul

tuleb osalejal esitada oma taotlus lähtuvalt konkursi reeglitest ja selles peab sisalduma

kogu otsuse tegemiseks vajalik teave. Täiendavat vastuväidete esitamist hindajate

seisukohtadele hindamise käigus tavaliselt ei toimu, kui seda pole eraldi ette nähtud

konkursi korda reguleerivas õigusaktis. Kui seda lubataks, väheneks oluliselt konkursi

läbipaistvus ning avataks tee taotlejate ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebajalt küsiti tema

eeltaotluse hindamismenetluse käigus korduvalt selgitusi, mida kaebaja 27. mail 2009. a ja

15. juunil 2009. a ka kirjalikult andis. Seega on kaebaja olnud vaatamata HMS § 40 lg 3 p-s

6 sätestatud menetluse läbiviimisele sellesse kaasatud ja tal on olnud võimalus oma

eeltaotlust täiendavalt selgitada;

4) HMS § 6 ja hindamismetoodika andsid komisjonile võimaluse arvestada lisaks

asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehitusliku

komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile kohaliku omavalitsuse

üksusest taotleja või kaasfinantseerija finantssuutlikkuse kohta (määruse § 111 lg 7) muid

asjakohaseid dokumente ja projekti kohta kogutud lisainformatsiooni. MTÜ Vääna

Külakoda on piirkondlikku kohalikku algatust kandev mittetulundusühing ja oli ka Vääna

külade arengukava 2009-2014 koostaja. Selle arengukava väljavõtteid kasutas kaebaja

muu hulgas oma eeltaotlusvormi projekti kirjelduses. Seega ei saa MTÜ Vääna Külakoda

seisukohti pidada asjatundmatuteks või arvesse võtmist mitteväärivateks. Nähtuvalt

vaidemenetluses ja kohtumenetluses vastustaja poolt antud seletustest hindas komisjon

MTÜ Vääna Külakoda poolt esitatud seisukohti kooskõlas muu kogutud informatsiooniga;

5) suure osavõtjate arvuga avalike konkursside puhul on nende läbiviijale kõigi

ebaedukaks

osutunud

osalejate

suhtes

kõrgendatud

põhjendamisnõuetega

haldusaktide andmise nõue haldusorganit ebamõistlikult koormav ja sisuliselt mittevajalik.

Haldusmenetluse võimalikult väikeste kuludega läbiviimise põhimõttega on kooskõlas

olukord, kus negatiivset otsust on võimalik vaidlustada vaidemenetluses ja vajadusel

kohtumenetluses. Vaidemenetluses peab haldusorgan toimunud haldusmenetlust ja

haldusotsuse aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjalikult uurima ja põhjendama,

lähtudes muu hulgas konkursi läbiviimiseks sätestatud tingimustest. Vaidemenetluse käigus

on vastustaja põhjalikult uurinud toimunut ja põhjendanud langetatud otsust ka sisuliselt,

selgitades välja ja kajastades hindamiskomisjoni kaalutlusi. Kaebaja ei ole vaideotsuse

põhjendustes esitatud väiteid suutnud ümber lükata;

6) kaebaja ei ole suutnud näidata, et hindamismetoodika kinnitamine alles pärast

eeltaotluste esitamise tähtaja saabumist oleks olnud põhjustatud selle kinnitanud

haldusorgani soovist luua eeliseid teatud projektidele või et teda oleks seoses uue

hindamismetoodikaga ebaõiglaselt koheldud või rikutud tema subjektiivseid õigusi;

7) kuna

Siseministeeriumi

hindamiskomisjoni

haldusakt

on

eeltoodust

tulenevalt

õiguspärane, tuleb jätta rahuldamata ka nõue tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus nr

86;

8) Jõelähtme valla poolt kantud õigusabikulud summas 3192 € on mõistlikud ja vajalikud

999 € suuruses osas, mis tuleb kaebajalt välja mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja

uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks

3-10-3063

5(11)

läbivaatamiseks. Ühtlasi palub apellant menetluskulude vastustajalt väljamõistmist.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) haldusakti,

millega

hinnati

Harku

Vallavalitsuse

eeltaotlust

„Vääna

kandi

polüfunktsionaalne keskushoone“ negatiivselt, andmisel ei osalenud rohkem kui 50

menetlusosalist. Kuigi teise, täiendava haldusakti, millega otsustati KOIT kava aastateks

2009–2012 muutmine, andmisel oli menetlusosalisi üle 50, ei tähenda see, et apellanti

puudutavas menetluses oli alus apellandi vastuväidete ärakuulamata jätmiseks;

2) perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 1 lg 5 ja HMS § 40 lg 2, mis

sätestab sõnaselgelt, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib

kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks, alusel tulnuks Siseministeeriumi hindamiskomisjonil ära kuulata

taotluse esitaja seisukoht. Arvamuse ja vastuväidete küsimine ei oleks vähendanud

menetluse läbipaistvust ega avanud teed ebavõrdsele kohtlemisele, millele viitas

halduskohus;

3) kuigi apellandiga peeti kirjavahetust, kus apellant vastas kõigile hindamiskomisjoni

poolt esitatud küsimustele ning jagas täiendavaid põhjendusi, ei ole hindamislehel neid

seisukohti arvestatud. Seoses MTÜ Vääna Külakoda arvamusega ei ole apellandilt

seisukohta ega võimalikke vastuväiteid enne haldusakti andmist küsitud;

4) HMS § 5 lg 5 näeb ette, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad

menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Apellandi poolt

taotluse esitamise ajal (20. märtsil 2009. a, st menetluse alguses) kehtis regionaalministri 27.

detsembri 2007. a käskkirja nr 145 lisaga 1 kinnitatud KOIT kava eeltaotluste

hindamismetoodika. See metoodika nägi muu hulgas ette, et kui projektiga rajatakse või

rekonstrueeritakse polüfunktsionaalne keskus, mille kaasabil paraneb rohkem kui ühe

avaliku

teenuse

kvaliteet,

on

võimalik

eeltaotlusele

anda

boonuspunkte.

Regionaalministri 1. juuni 2009. a käskkirja nr 46 lisaga 1 võeti vastu „Perioodi 2009-2012

KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika”, millest vaidlustatud haldusaktide andmisel

lähtuti. Siseministeerium käitus apellandi eeltaotluse hindamisel vastuolus HMS § 5 lg-ga 5

sõnamurdlikult,

kehtestades

saabunud

taotluste

sisu

arvestades

uued

hindamiskriteeriumid. Seetõttu on hindamiskomisjoni otsus õigusvastane;

5) olukorras, kus meetme määruse § 111 lg 7 näeb ette, millele hindamiskomisjon saab

oma hinnangutes tugineda – asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi

analüüsile –, ei saa väita, et meetme määruse § 111 lg 7 on sisutu ning tegelikkuses sai

komisjon juhinduda otsustuse tegemisel mistahes tähtsust omavatest asjaoludest, sh MTÜ

Vääna Külakoda arvamusest. STS § 1 lg 5 kohaselt tuli selles osas juhinduda

hindamismetoodikast,

mitte

HMS

§-st

6. Hindamismetoodikaga

kui

käskkirjaga

(üksikaktiga) ei saanud laiendada meetme määruse kui üldakti § 111 lg-s 7 sätestatud

kriteeriume, millele komisjon oma hinnangutes saab tugineda. Regionaalministri

kehtestatav hindamismetoodika pidi meetme määruse § 111 lg 7 kohaselt täpsustama,

kuidas hinnata meetme määruse § 111 lg-s 7 toodud lahenduse otstarbekust (tuginedes

ministeeriumite

seisukohadele),

ehituslikku

komplekssust

(tuginedes

Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse ehitusliku komplekssuse ekspertiisile) ning valmisolekut projekti

elluviimiseks (tuginedes Rahandusministeeriumi analüüsile);

6) hindamiskomisjoni otsusest ei nähtu, millised asjaolud oleks hindamiskomisjon

tuvastanud, ega huvide kaalumist, samuti seda, kuidas täpsemalt on komisjon

hindamiskriteeriume sisustanud. Haldusaktis ei ole viidatud selle andmise õiguslikule

alusele ning ei ole toimunud faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavahelist sidumist,

mistõttu ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, millest haldusakti andmisel tegelikult

lähtuti. Vaidlustatud haldusakt ei anna võimalust teha järeldust, et komisjon hindas MTÜ

Vääna Külakoda poolt esitatud seisukohti kooskõlas muu kogutud informatsiooniga.

Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa vaideotsuses esitatud põhjendusi pidada

vaidlustatud haldusakti põhjendusteks ning need tuleb jätta haldusakti õiguspärasuse

3-10-3063

6(11)

hindamisel kõrvale. Vaideotsusega on aga õigusvastaselt asutud hindamiskomisjoni otsust

täiendavalt põhjendama;

7) hindamiskomisjon ei arvestanud 28. aprillil 2009. a Harku Vallavolikogu saalis toimunud

Vääna

kanti

polüfunktsionaalse

keskusehoone

rajamisega

seotud

temaatikale

pühendatud ümarlaua kokkuvõttega. Ümarlaual osalesid teiste seas ka MTÜ Vääna

Külakoda esindajad ning ümarlaual peeti vajalikuks projektiga edasiminemist. Selle

tõendiga on ümber lükatud MTÜ Vääna Külakoda arvamus, millele hindamiskomisjon

tugines. Vaidlustatud haldusaktist ei selgu, miks ei nõustuta MTÜ Vääna Külakoda poolt

vastu võetud ja apellandi eeltaotluses viidatud Vääna kandi külade arengukava 2009-

2014 seisukohtadega, milles peeti vajalikuks uue lasteaia ehitamist Vääna kanti ning leiti,

et paikkonnas peaks olema võimalik kasutada erinevaid vaba aja veetmise võimalusi,

milleks oleks vaja luua tingimused erinevate kultuurikeskuste ja spordisaalide rajamisega,

samuti tõdeti perearsti- ja apteegiteenuse kättesaadavuse parandamise vajadust;

8) vaideotsuses leiti, et Harku valla uuendatud teabega finantsplaani kohaselt on

oluliselt vähenenud kavandatavate investeeringute maht ning vabanevad vahendid

projekti „Vääna kandi polüfunktsionaalne keskusehoone” teostamiseks ning paraneb

valla üldine finantsvõimekus, kuid sellele vaatamata jäeti vaie rahuldamata. Seega ei

hinnatud projekti kooskõlas hindamismetoodikaga;

9) kohus oleks pidanud tühistama ka Vabariigi Valitsuse korralduse nr 86. Sellest ei nähtu

selle andmise aluseks olnud faktilised asjaolud ja õigusaktide sätted, samuti põhjendus,

miks apellandi taotlust KOIT kavasse ei lisatud või miks peeti vajalikuks korraldus anda

enne hindamiskomisjoni otsuse tühistamise nõude lahendamist kohtus.

12. Siseministeeriumi

ja

Vabariigi

Valitsuse

kirjalikus

vastuses

palutakse

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele:

1) apellant ei ole tõendanud, et kui menetlus oleks läbi viidud teda täiendavalt

menetlusse kaasates, MTÜ Vääna Külakoda nimele viitamata, kõiki apellandi poolt

eeltaotluse menetluses esitatud seisukohti loetledes, oleks asjas jõutud teistsuguse otsuse

tegemiseni. Välja toodud võimalikud rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist;

2) apellandil ei saa olla kindlust, et tema projekt peaks kaebuse rahuldamise korral uuesti

hindamisel saama positiivse hindamistulemuse ja et pärast kõikide hindamise etappide

võimalikku läbimist esitatakse projekt perioodi 2009-2012 KOIT kavasse kinnitamiseks.

Positiivse kohtulahendi korral võib Siseministeeriumi hindamiskomisjon suunata eeltaotluse

projekti edasi maakondlikusse komisjoni hindamisele. Apellandi projekti KOIT kavasse

lisamine ei tohi ohustada olemasolevate KOIT kavva kinnitatud Harju maakonna

projektide elluviimist, sest nende projektide elluviimist toetab kaalukas avalik huvi ja

kolmandatel isikutel tekkinud õiguspärane ootus. Vajadusel tuleb vahendid leida

apellandi projekti toetamiseks teiste maakondade arvelt. Meetme määruse § 9 lõike 5

kohaselt koostatakse KOIT kava eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa

nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja taotleda kavaga

hõlmatud perioodil toetust. Niisamuti koostatakse eelistusnimekirjana KOIT kava

reservnimekiri. Kui apellandi projekt kinnitatakse KOIT kavva, on toetuse andmise otsus

sõltuvuses projektidele antud hinnangute, mida projekt KOIT kava eeltaotluste

menetlemise käigus pälvis, järjestusest pingereas;

3) kokku esitati 173 eeltaotlust ning seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et tulenevalt

HMS § 40 lg 3 p-st 6 ei tulnud menetlusosalisi ära kuulata. Sätte mõte ei ole selles, et

kuivõrd iga projekt läbib vastavuskontrolli või seejärel esmase hindamise, mille tagajärjel

võib selguda mõne projekti mittevastavus ja menetluse lõpetamine, on see käsitletav

iseseisva haldusmenetlusena. Meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine“ toetuse

saamise

aluseks

on

meetme

määruse

§

nimetatud

kohaliku

omavalitsuse

investeeringutoetuste kava, mille meetme määruse § 9 lg 2 järgi kinnitab Vabariigi

3-10-3063

7(11)

Valitsus. KOIT kava koostamise haldusmenetlus on mitmetasandiline, mille lõplik eesmärk

on kinnitada Vabariigi Valitsuse korraldusega need taotlejad, kes võivad toetust

taotleda. Siseministeeriumi tegevuse eesmärk eeltaotluste menetlusel on valmistada ette

Vabariigi Valitsuse korraldus. Kõik tegevused, mis on läbi viidud enne Vabariigi Valitsuse

poolt korralduse andmist, on menetlustoimingud;

4) apellandilt küsiti täiendavalt: „Millest on tingitud lasteaia asukoha valik? Mainitud

detailplaneeringu järgi praegu veel antud piirkonnas tiheasustust ei eksisteeri ning krunt

on Vääna keskusest väljaspool.“ Sellele küsimusele sai apellant vastata ning see küsimus

puudutas MTÜ Vääna Külakoda esitatud arvamust. Ekslik on seetõttu apellandi väide, et

temalt ei küsitud täiendavalt arvamust MTÜ Vääna Külakoda seisukohtade kohta.

Apellant pole ka näidanud, millist faktilist teavet oleks tulnud temalt menetluse käigus

veel küsida ning miks ei saanud apellant seda esitada varem;

5) menetlusnormid, mille alusel toimub KOIT kava eeltaotluse menetlemine perioodi

2009-2012 KOIT kava koostamiseks, on sätestatud meetme määruse §-s 111 , mis jõustus

13. veebruaril 2009. a, st enne eeltaotluste esitamise tähtaja välja kuulutamist

maakondlikes lehtedes. Eelnimetatud kuupäevast jõustusid ka sätted, mis tõid perioodi

2009-2012 KOIT kava projektide hindamisel sisse uued valikukriteeriumid meetme määruse

§ 10 lõikes 41. Eeltaotluste esitamise tähtaeg oli 20. märts 2009. a. Hindamismetoodika

kinnitati regionaalministri käskkirjaga 1. juunil 2009. a ning samast kuupäevast alustas oma

tööd

ka

Siseministeeriumi

komisjon.

Hindamismetoodika

on

vajalik

eelkõige

hindamiskomisjonile. Taotlejale esitatavad nõuded on sätestatud meetme määruse §-s 8

ning eeltaotlusele esitatavad nõuded on sätestatud meetme määruse §-s 10. Nimetatud

normid on juhisteks taotlejatele eeltaotluste koostamisel;

6) hindamismetoodika osas „I hindamisblokk (hindab Siseministeeriumi komisjon)“ on

esimeses lõigus selgitatud, et hindamiskomisjon võtab hindamise aluseks eeltaotlusvormis

ning selle lisades sisalduva teabe projekti kohta, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

esitatud eeltaotluste ehitusliku komplekssuse ekspertiisid, asjaomaste ministeeriumite

seisukohad ning võimalusel muud asjakohased dokumendid ja projekti kohta kogutud

lisainformatsiooni. Ka meetme määrus ei välista täiendavate tõendite kogumist,

tuginedes HMS §-le 6. Eeltaotlustele hinnangute andmisel peab hindamiskomisjon

alusmaterjalina kasutama igasugust asjakohast, põhjendatud ja hindamiseks vajalikku

informatsiooni, muu hulgas ka piirkonna kodanikuliikumise ja kohalikku algatust kandva

mittetulundusühingu poolt esitatud teavet. Struktuuritoetuste vahendite jagamisel on

oluline, et eeltaotlustega kavandatud lahendused oleksid piisavalt läbi mõeldud ning

arvestaksid kasusaajate vajadustega;

7) kuigi hindamiskomisjoni otsuses ei ole märgitud muid põhjendusi eeltaotluse

rahuldamata jätmiseks peale MTÜ Vääna Külakoda poolt antud hinnangu, nähtub

vaideotsusest, et hindamiskomisjon kaalus eeltaotluse hindamisel kõiki asjassepuutuvaid

argumente ja esitatud seisukohti, mh ka apellandilt täiendavalt küsitud kirjalikke selgitusi;

8) apellatsioonkaebuses nimetatud ümarlaua kokkuvõtet, millele hindamiskomisjon oleks

apellandi arvates pidanud otsuse tegemisel MTÜ Vääna Külakoda arvamuse asemel

tuginema, ei esitatud koos eeltaotlusega, vaid alles vaidemenetluses;

9) vastustaja ei ole kordagi seadnud kahtluse alla Vääna kanti uute lasteaiakohtade

loomise, kultuurikeskuse, spordisaalide rajamise ega polüfunktsionaalse keskusehoone

rajamise vajalikkust. Küsitavusi tekitas apellandi projekti puhul eelkõige see, kas antud

eeltaotluse projektiga kavandatud lahendused on avalike teenuste pakkumise

seisukohast kõige otstarbekamad ja kas investeeringute tegemiseks on asukoht ikka

sobilik, sest projektis esitatud kinnistu asukoht on väljaspool tiheasustusala, kus puudub

täielikult taristu, kavandatav infrastruktuur ei ole valla omandis ning pool kinnistust asub

maantee kaitsevööndis ning teisel pool tiheda liiklusega maanteed;

10) vaidemenetlust saab pidada pigem internseks kontrolliks, mille käigus kontrollitakse nii

haldusakti

andmise

õiguspärasust

kui

otstarbekust

(HMS

§

lg

1),

kuid

halduskohtumenetlus on eksternne õiguspärasuse kontroll haldusorgani üle, mille puhul ei

3-10-3063

8(11)

saa kohus asuda haldusorgani eest põhjendusi ja kaalutlusi andma. Seega on alusetu

väita, et vaidemenetluses haldusorgani poolt esitatud põhjendused tuleks tähelepanuta

jätta.

13. Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohas apellatsioonkaebuse kohta palutakse jätta see

rahuldamata. Vastuväited:

1) kuna Vabariigi Valitsuse korralduse nr 86 andmise ajaks oli apellandi eeltaotluse

menetlus lõppenud, puudub apellandil puutumus selle Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Seetõttu ei ole apellandil võimalik Vabariigi Valitsuse korraldust vaidlustada ja nimetatud

korraldus ei saa rikkuda apellandi subjektiivseid õigusi;

2) ekslik on apellandi väide, et tema eeltaotluse hindamise menetlus on eraldi menetlus,

mitte perioodi 2009-2012 KOIT kava koostamise menetlus, ja seetõttu massmenetluse

regulatsioon menetlusosaliste ärakuulamise osas ei ole kohaldatav. Konkursside puhul

peab konkursil osaleja esitama omapoolse taotluse või pakkumise lähtudes konkursi

reeglitest ning selles peab sisalduma kogu otsuse tegemiseks vajalik teave. Taotluste ja

pakkumuste hindamise etapis enam täiendavate vastuväidete esitamist taotlust

hinnanud ekspertide seisukohtadele ei toimu, kui seda pole eraldi ette nähtud;

3) 5. juunil 2009. a apellandile saadetud e-kirjas on palutud selgitada kavandatava

hoone

asukohaga

seonduvat.

Vääna

kandi

polüfunktsionaalse

keskusehoone

problemaatilisele asukohale on aga viidanud ka MTÜ Vääna Külakoda juhatuse esimees

9. juuli 2009. a e-kirjas. Seega on apellandi ärakuulamine aset leidnud;

4) hindamismetoodika kohustab arvesse võtma muid dokumente ja teavet lisaks

ministeeriumite ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse seisukohtadele;

5) apellandi poolt viidatud ümarlaua otsuste vastuvõtmise korra ega osalemise

tingimuste kohta pole apellant tõendeid esitanud ning seetõttu ei saa seda kokkuvõtet

pidada usaldusväärseks tõendiks, mis lükkab ümber MTÜ Vääna Külakoda arvamuse;

6) asjaolu,

et

pärast

Siseministeeriumi

moodustatud

komisjoni

poolt

apellandi

eeltaotlusele hinnangu andmist muutus väidetavalt apellandi finantsseisund, ei saa

muuta eeltaotluse hindamist kui varasemat haldusakti õigusvastaseks;

7) vaidluse asjaoludest ei nähtu, et hindamismetoodika muutmine oleks rikkunud

apellandi subjektiivseid õiguseid ja toonud kaasa mingil moel ebavõrdse kohtlemise.

Apellant pole väitnud, et muudetud hindamismetoodika oleks vastuolus KOIT kava

rakendamise eesmärkidega või põhjustaks pakkujate ebavõrdset kohtlemist.

14. Teised menetlusosalised apellatsioonkaebuse kohta oma seisukohta ringkonnakohtule

ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Meetme määruse § 111 lg 7 sätestas apellandi poolt eeltaotluse esitamise ja

lahendamise ajal: „Siseministeerium moodustab komisjoni, mille ülesanne on vastavalt

regionaalministri poolt kehtestatud hindamismetoodikale hinnata eeltaotlustes toodud

lahenduste otstarbekust, ehituslikku komplekssust ja valmisolekut projekti elluviimiseks.

Komisjon tugineb oma hinnangutes asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, EAS-i

ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile kohaliku

omavalitsuse üksusest taotleja või kaasfinantseerija finantssuutlikkuse kohta. Komisjon võib

teha taotlejale ettepanekuid projekti või selle osa muutmiseks. Positiivse hinde saanud

eeltaotlused esitatakse maakondlikule hindamiskomisjonile hindamiseks.“ Halduskohus

leidis, et sellest sättest ei tulene hindamiskomisjonile piirangut võtta arvesse muid

tõendeid ja arvamusi peale sätte teises lauses nimetatud dokumentide. Ringkonnakohus

3-10-3063

9(11)

jagab seda seisukohta. Asjaomaste ministeeriumite seisukohtade kujundamisel ei näe see

säte ega ka meetme määruse § 111 lg 5 ette piiranguid seisukohtade aluseks olevatele

tõenditele

ja

andmetele.

Lõike

kohaselt

küsib

Siseministeerium

asjaomaste

ministeeriumite arvamust nende valitsemisala valdkonda puudutavate eeltaotluste

asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning

investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas. Siseministeerium küsib

Rahandusministeeriumi hinnangut taotleja finantssuutlikkuse kohta projekt kavandatud

ajal ja ulatuses ellu viia. Asjaomase ministeeriumi või Rahandusministeeriumi põhjendatud

negatiivse arvamuse korral eeltaotlust vastavaks ei tunnistata. Meetme määruses on

jäetud hinnangu andmine eeltaotlustes toodud lahenduste ehitusliku komplekssuse kohta

Siseministeeriumi poolt moodustatud komisjoni, mitte aga Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse otsustada. Taotleja valmisolekut projekti elluviimiseks ei hinda lõplikuna samuti

Rahandusministeerium,

vaid hindamiskomisjon.

Kuigi ministeeriumite

põhjendatud

negatiivsed arvamused välistavad projekti vastavaks tunnistamise ja positiivse hinde

andmise, nähtub sellest, et hindamiskomisjonile on meetme määruse § 111 lg 7 esimese

lausega pandud kohustus ka ise projekte hinnata, et hindamiskomisjon saab oma

hinnanguid kujundada ka muude andmete alusel. Sellises olukorras, kus ministeeriumite

arvamuste aluseks olevatele tõenditele ja arvamustele pole piiranguid seatud ning

hindamiskomisjonile esitatavad positiivsed seisukohad pole siduva iseloomuga, ei ole alust

arvata, et meetme määruse kehtestamisel oleks soovitud välistada muude andmete

kogumine hindamiskomisjoni poolt lisaks märgitud normis nimetatule. STS § 1 lg 5 alusel

HMS § 5 lõikest 5 tuleneva uurimispõhimõtte välistamine KOIT kava raames toetuste

jagamisel oleks ringkonnakohtu arvates eeldanud otsesõnu meetme määruses muude

asjaolude arvestamise keelu märkimist. Sätte teist lauset tuleb mõista kui nõuet selles

nimetatud seisukohad hindamiskomisjoni poolt koguda, et anda hindamiskomisjoni

otsusele kaalutletum sisu.

16. MTÜ Vääna Külakoda arvamuse küsimine ei olnud seetõttu õigusvastane.

Siseministeerium põhjendas selle ühingu arvamusele tuginemist eelkõige sellega, et ühing

koostas piirkonna arengukava ning esindab piirkonna elanike huve. Sellele seisukohale

asus ka halduskohus. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole apellatsioonkaebuses

näidanud, et halduskohtu see järeldus oleks vale ning kohalike elanike enamik selle

ühingu seisukohtadega ei nõustu. Ümber pole lükatud ka väiteid, millele tuginedes

mittetulundusühing

pidas

keskuse

asukohta

olemasolevast

tihehoonestusest

eemalasuvaks ja praegust infrastruktuuri puudulikuks. Neile seisukohtadele tugines oma

arvamuses ka hindamiskomisjon.

17. Kaebusele lisatud 28. aprilli 2009. a ümarlaua kokkuvõte ei ole allkirjastatud ning sellest

ei nähtu kokkuvõtte koostaja nime, samuti nimeliselt ümarlaual osalejaid. Kokkuvõttest

nähtuvalt olid ümarlauale kutsutud Harku Vallavolikogu liikmed, Harku Vallavalitsuse

liikmed ja valdkonna ametnikud, Vääna Külakoja liikmed ja muud huvitatud isikud.

Osalejaid kokkuvõttest aga ei nähtu, samuti seda, kuidas kokkuvõttes märgitud

järeldusele toetada vallavalitsuse tegevust Vääna kanti polüfunktsionaalse hoone

rajamisel jõuti. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kui puuduvad dokumendi

autori identifitseerimiseks vajalikud andmed ning dokumendi koostamise kuupäev ja

allkiri, siis ei saa dokumenti pidada kohtumenetluses lubatavaks dokumentaalseks

tõendiks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-42-10, p 16).

Järelikult ei saa selle dokumendiga ümber lükata MTÜ Vääna Külakoda seisukohta ega

Siseministeeriumi hindamiskomisjoni arvamust projekti otstarbekuse kohta.

18. Apellant jäeti eeltaotluse hindamise menetluses ära kuulamata, sest talle ei antud

võimalust esitada MTÜ Vääna Külakoda arvamuse kohta vastuväiteid. Üksnes seda, et

apellandilt küsiti täpsustavalt projektis kavandatud hoone asukohavaliku kohta, ei saa

pidada taotluse esitaja ärakuulamiseks HMS § 40 lg 1 tähenduses. Ärakuulamisõiguse

seisukohalt pole oluline, et apellandi taotluse lahendamisel otsustati tema taotluse

3-10-3063

10(11)

rahuldamata jätmine KOIT kava koostamise käigus mitte lõpliku haldusaktiga, millega

KOIT kava kinnitati (meetme määruse § 9 lg 2 alusel), vaid Siseministeeriumi poolt

eeltaotlusele

antud

hinnete

tõttu,

seega

üksnes

tema

taotlust

puudutava

eelhaldusaktiga. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosaliste arv on

suurem kui 50. Sätte eesmärk ei ole ringkonnakohtu arvates välistada kõigile

menetlusosalistele täiendavate seisukohtade esitamist juhul, kui menetletakse ühte

taotlust ning paljude menetlusosaliste huvid on eeldatavalt kattuvad, vaid ka juhul, kui

menetlus viiakse läbi paljude isikute taotluste alusel ning nende huvid üksteisest erinevad.

Konkursi, nagu seda on struktuuritoetuste jagamine, läbiviimisel ei ole haldusmenetluse

põhimõtetega ega konkursi eesmärgiga vastuolus küsida taotlejatelt täiendavaid

andmeid või seisukohti, näiteks juhul, kui taotlusest vajalik teave ei nähtu või on

eeltaotluste hindamise käigus tekkinud hindamiskomisjonile esitatud seisukohtade põhjal

kahtlusi, mida on võimalik menetluse käigus kõrvaldada. Paljude menetlusosalistega

konkursi korraldamisel ei ole ärakuulamisõigust tagades võimalik menetluse piisavalt kiire

ja tõrgeteta lõpuleviimine. Struktuuritoetuste jagamine peab toimuma piisavalt kiiresti, et

toetatavate projektide elluviimine leiaks aset piisavalt kiiresti. Avalikes huvides on selliste

projektide kiire elluviimine. Seetõttu ei olnud hindamiskomisjonil kohustust apellandile

vastuväidete ja seisukohtade andmiseks täiendavat võimalust anda. Taotluses näidatud

projekti ja selle rahastamisvõimaluste põhjendamine oli apellandil võimalik eeltaotuse

esitamisel.

19. Apellant leiab, et hindamismetoodikat muudeti menetluse kestel ning lähtuda tuli

menetluse alguses kehtinud hindamismetoodikast. Kaebusest nähtuvalt kehtis apellandi

eeltaotluse esitamise ajal regionaalministri 27. detsembri 2007. a käskkirjaga nr 145

kinnitatud KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika. Seda kohtule esitatud ei ole.

Taotluse hindamine viidi läbi regionaalministri 1. juuni 2009. a käskkirjaga nr 46 kinnitatud

„Perioodi 2009-2012 KOIT kava eeltaotluste hindamismetoodika“ alusel. Ringkonnakohus

märgib, et 13. veebruaril 2009. a jõustunud meetme määruse muudatused muutsid ka

hindamiskriteeriume,

millest

määruse

muutmisel

ette

nähtud

Siseministeeriumi

hindamiskomisjonil eeltaotluste hindamisel tuli lähtuda. Meetme määruse varasema

redaktsiooni § 11 lg 16 sätestas, et regionaalminister moodustab ekspertkomisjoni, kuhu

kaasatakse

Siseministeeriumi,

asjaomaste

ministeeriumite,

üleriigiliste

kohaliku

omavalitsuse üksuste liitude, asjaomaste mittetulundusühingute katusorganisatsioonide

esindajaid ning regionaalvaldkonna eksperdid. Ekspertkomisjoni ülesandeks on, võttes

aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse

lülitatavate projektide osas, arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude

ettepanekuid,

asjaomaste

ministeeriumite

arvamust

ja

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutuse eksperthinnanguid. Alates 13. veebruarist 2009. a kehtis meetme määruse §

111 lg 7, mis nägi ette hindamiskomisjoni poolt eeltaotluste hindamise vastavalt

regionaalministri poolt kehtestatud hindamismetoodikale. Meetme määruse muutmisega

täiendati

meetme

määrus

§

lõikega

41,

mis

nägi

ette

ka

muudetud

hindamiskriteeriumid. Ringkonnakohtu arvates ei saanud apellant seetõttu loota, et

hindamiskomisjon juhindub neist hindamiskriteeriumitest, mis olid kehtestatud enne

meetme määruse muutmist ja millest lähtudes hinnati taotlusi varem ette nähtud

menetluses. Olukorras, kus hindamiskomisjon pidi eeltaotlusi hindama erinevate

kriteeriumite lõikes, ei saanud apellant oodata ka seda, et mõne hindamiskomisjoni

arvates ebaotstarbeka projekti eest, millele muidu antaks negatiivne hinne, tuleks anda

positiivne hinne üksnes seetõttu, et projekt puudutab mitme avaliku teenuse osutamist.

Sellisele järeldusele ei ole võimalik jõuda, kuna negatiivse hinde lahenduste asjakohasuse

ja otstarbekuse osas saab üksnes selline projekt, mille kavandatud lahendused on

ebaotstarbekad, meetme eesmärkide saavutamise ja sihtgrupi vajaduste suhtes ala- või

üledimensioneeritud (hindamismetoodika I hindamisblokk, p 2). Asjaolu, et hoonet

kasutatakse mitme avaliku teenuse osutamiseks, ei muuda projekti automaatselt

otstarbekaks.

3-10-3063

11(11)

20. Õige

on

Siseministeeriumi

seisukoht,

et

hindamismetoodikat

saab

pidada

haldusesiseseks juhiseks. Kuna meetme määrusest nähtusid taotlejatele asjaolud, mida

eeltaotluste sobivaks tunnistamisel ja pingeritta seadmisel arvestatakse, ei ole nende

asjaolude täpsustamata jätmine taotluste esitamise ajaks sedavõrd tähtis, et see tooks

kaasa hindamiskomisjoni otsuse tühistamise.

21. Apellandi arvates ei ole vastustaja vastu vaielnud sellele, et projekti elluviimiseks

valmisoleku hindamisel tuleks uute apellandi poolt vaidemenetluses esitatud andmete

valguses

hinnata

projekti

positiivse

hindega.

Ringkonnakohus

selgitab,

et

kui

vaidemenetluses

on

võimalik

hindamiskomisjoni

otsust

tunnistada

kehtetuks

ka

ebaotstarbekuse tõttu, siis kohtulik kontroll piirdub vaid hindamiskomisjoni otsuse

õiguspärasuse kontrolliga. Haldusakti õiguspärasust saab kohus kontrollida selle andmise

aja seisuga. Kui apellandi finantsvõimekus paranes tulenevalt Keskkonnainvesteeringute

Keskusega saavutatud kokkuleppest teise projekti omafinantseeringu osas pärast

hindamiskomisjoni otsuse tegemist, ei tähenda see, et hindamiskomisjon oleks ebaõigesti

hinnanud apellandi võimekust eeltaotluses näidatud projekti ellu viia. Seetõttu eeldab

kaebuse rahuldamine ka seda, et kohus tuvastab hindamiskomisjoni poolt sellele

kriteeriumile ebaõige hinnangu andmise. Halduskohus ei ole seda teinud.

22. Apellant leiab ka seda, et hindamiskomisjoni otsus tuleb tühistada seetõttu, et see on

piisavalt motiveerimata ning vaideotsuses sisalduvaid põhjendusi ei saa võtta

kaalutlusõiguse alusel antud hindamiskomisjoni otsuse õiguspärasuse kontrollimisel

arvesse. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et arvestades vaidemenetluse

eesmärki kontrollida haldusesiseselt hindamiskomisjoni otsuse otstarbekust ja õiguspärasust

ning lahendada vaidlused haldusesiseselt, tuleb võtta arvesse ka vaideotsuses näidatud

algse haldusakti andmise põhjendusi. Vaidemenetluse käigus on võimalik kõrvaldada ka

vaidlustatava haldusakti puudusi ning kuna haldusakti motiivid ei ole siduva iseloomuga,

saab neid põhjendusi arvestada põhjendustena, millele haldusorgan vaideotsusest

nähtuvalt tugines. Hindamiskomisjoni otsusest nähtuvad lühidalt selle andmise aluseks

olnud asjaolud ning Rahandusministeeriumi negatiivne hinnang projekti teostamise

võimalusele valla omafinantseeringu tagamisel. Meetme määruse §111 lg 5 kolmanda

lause kohaselt puudus Rahandusministeeriumi põhjendatud negatiivse arvamuse korral

hindamiskomisjonil kaalutlusõigus eeltaotlusele negatiivse hinnangu andmisel. Seetõttu

põhjenduste esitamata jätmine ei saanud ka otsuse sisu mõjutada.

23. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Siseministeeriumi hindamiskomisjoni

vaidlustatud otsuse tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hindamiskomisjoni

otsus jääb kehtima, ei ole, nagu halduskohus õigesti märkis, põhjendatud ka Vabariigi

Valitsuse korralduse nr 86 tühistamise nõue, sest hindamiskomisjoni poolt negatiivse otsuse

tegemine välistab eeltaotluse eelistusnimekirja lisamise. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu

jätta muutmata.

24. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel

menetluskulud apellandi kanda. Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

vastustajatelt tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kolmas isik Jõelähtme vald taotleb

apellatsioonimenetluses õigusabikulude väljamõistmist summas 792 €. Menetluskulude

kandmist tõendavad advokaadibüroo arve ja selle tasumist kinnitav maksekorraldus.

Kulude suurus on arvestades asja keerukust ja mahtu põhjendatud ja vajalik. Taotlus tuleb

rahuldada.

Lauri Madise

Viive Ligi

Oliver Kask