3-08-1899/137 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1899

Haldusasi

Koger Projektijuhtimise AS (endise ärinimega AS Koger

& Partnerid) kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne

maksu- ja tollikeskuse 26.08.2008 maksuotsuse nr 12-

5/399 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 29. veebruaril 2012

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Koger Projektijuhtimise AS (endise

ärinimega AS Koger & Partnerid);

Esindajad: v.adv. Kristina Uuetoa-Tepper ja v.adv Kaido Tori;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Heli Insler.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Maksuotsuse kohaselt rikkus kaebaja maksukorralduse seaduse (edaspidi nimetatud MKS) § 85

lg-st 5 tulenevalt kohustust esitada käibedeklaratsioonides õigeid andmeid ning on maksuhaldurile

2006.a.

mai,

juuni,

juuli,

augusti,

septembri,

oktoobri,

novembri

ja

detsembrikuu

käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu maha arvanud OÜ Mergentio arvete alusel 178 039,00

krooni enam kui käibemaksuseadusega lubatud.

2. Maksuhaldur on asunud maksuotsuses seisukohale, et kaebaja ei ole OÜ-lt Mergentio teenust

soetanud. Maksuhalduri väidetel ei vasta OÜ Mergentio rekvisiitidega arved käibemaksuseaduse

(edaspidi KMS) § 37 lg 7 nõuetele, kuna arvetel näidatud isik ei ole tegelikkuses neid teenuseid

osutanud (s.t arvetel märgitud teenuseid osutanud isiku andmed on ebaõiged). Maksuhalduri

hinnangul sõlmis kaebaja tehingud tegelikult OÜ Mergentio volitusi mitteomava füüsilise isiku A.

T.´ga (kes teostas vastavad tööd nn musta tööjõuga).

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

3. Kaebaja palub õigusvastane maksuotsus tühistada. Maksuhalduri hinnang kaebaja seosele

väidetava maksupettusega on olnud ebajärjepidev. Esiteks on maksuhaldur märkinud, et kaebaja

teadis, et sõlmib vaidlusalused tehingud mitte OÜ-ga Mergentio vaid A. T.ga (kontrollakti lk 11 ja lk

17). Teiseks on maksuhaldur viidanud, et kaebaja ei ole käitunud heauskselt ning järginud äris

vajalikku hoolsust A. T. volituste kontrollimisel (kontrollakti lk 16), mis viitab maksuhalduri

positsioonile, et kaebaja „pidi teadma“, et tehingu õigeks pooleks ei ole OÜ Mergentio.

Kolmandaks väidab maksuhaldur, et tuvastamist on leidnud variisikute kasutamine kaebaja poolt,

mis kinnitab kaebaja väidetavat osalemist maksupettuses ja tehingute sõlmimist teeseldud

tehingutena (15.12.2008 vastus kaebusele lk. 3 eelviimane alalõik). Kaebaja hinnangul puuduvad

käesoleval juhul mistahes asjaolud, mis oleksid piiranud sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Haldusasjas olevad tõendid kogumis kinnitavad Kaebaja tegutsemist heas usus.

4. Kaebaja rõhutab, et teostas vaidlusalused tehingud hea usu põhimõtet ja äris (sh vastaval

kutsealal)

nõutavat

tavapärast

hoolsust

järgides

talle

teadaolevalt

just

OÜ-ga Mergentio, mitte aga füüsilise isiku A. T.ga. Kaebaja ei teadnud ega pidanud teadma, et OÜ

Mergentio näol ei ole tegemist teenuse tegeliku osutajaga. Maksuhalduri spekulatsioonid kaebaja

osalemise kohta maksupettuses ei ole tõendatud ning neid ei saa pidada mingil juhul ka nn

põhjendatud kahtlusteks. Samuti ei ole maksuhaldur tõendanud kaebaja pahauskset käitumist

maksumenetluses või siis põhistanud kaasaaitamiskohustuse eiramist.

5. Ükski maksuhaldurile maksumenetluses selgitusi andnud kaebaja töötajatest ei ole väitnud, et

tehinguid sõlmiti OÜ Mergentio asemel A. T.ga. Vastupidi: projektijuht A. S., objektijuht C. T.,

projektijuht R. E. ja projektijuht D. K. kinnitasid maksumenetluses ühemõtteliselt, et kõik

vaidlusalused tehingud toimusid nende arusaamist mööda OÜ-ga Mergentio ja A. T. käsitleti

vastava äriühingu esindajana. Ühtlasi kinnitasid vastavad isikud ka OÜ Mergentio poolt teostatud

tööde reaalset ja tegelikku teostamist, samuti tehingute sõlmimise protseduuri kooskõla äriühingu

tavapärase praktikaga. Veelgi enam. A. S., C. T., R. E. ja D. K. andsid 11.03.2010 tunnistajatena

käesolevas haldusasjas järgmisi olulisi ütlusi:

Projektijuht D. K.’i ütluste põhisisu:

• OÜ Mergentio kontaktisikuks oli A. T.

• A. T. ütles, et esindab OÜ-d Mergentio ja D. K. usaldas teda.

• D. K. veendus, et OÜ Mergentio B-kaardil olev isik ja lepingu allkirjastaja nimed kattusid.

• Valdav praktika on selline, et kui B-kaardil olev isik ja allakirjutaja kattuvad, siis ei nõuta, et

vastav isik peaks tulema kohale lepingut allkirjastama.

• Ehitussektoris ei ole tavaks, et väiksemate ehitustööde tellimisel külastaksid peatöövõtjad

väikeste alltöövõtjate kontoreid.

• Ehitussektoris oli n.ö kinnisvara buumi ajal iseloomulik tööjõu suur liikuvus ühe ehitusfirma

juurest teise ehitusfirma juurde.

• Puudub praktika, et mõni alltöövõtja oleks nõudnud Kaebaja esindajalt, kes ei olnud

juhatuse liige, Kaebaja nimel tegutsemise õiguse tõendamiseks kirjaliku volikirja esitamist.

• A. T. ei andnud mõista, et ta teeb töid ise ning toob lihtsalt raamatupidamise jaoks mingi

suvalise äriühingu arve.

• A.

T. käitumisest

ei

olnud

aru

saada,

et

A.

T. ei

esinda

OÜ-d Mergentio vaid töötab ise ja/või iseendale.

• Kõik A. T. juhtimisel tehtud tööd, mis kajastati OÜ Mergenito nimel koostatud aktides, on

reaalselt tehtud.

• Füüsiliste isikutega AS Koger & Partnerid lepinguid ei sõlminud.

• Õiendi põhjad saadetakse alltöövõtjatele laiali, nad täidavad need ära ja saadavad tagasi.

Vastasel korral muutuks dokumentatsioon liialt erinevaks, kuna erinevatel firmadel on

erinevad blanketid.

Objektijuht C. T.’u ütluste põhisisu

• OÜ-ga Mergentio seostab A.T.

• C. T. hinnangul oli A. T. OÜ Mergentio esindaja.

• Alltöövõtja alati esitleb ennast platsile tulles.

• C. T. kinnitab, et kõik Volta ja Rahumäe objektidel tehtud tööd on teostatud aktidel ja

õienditel kirjeldatud mahus.

• A. T. ise töid ei teinud.

• Väiksemad firmad logodega riideid ei kanna.

• OÜ Mergentio tehtud tööd olid väikesemahulised.

• Ei tekkinud kunagi kahtlust, et A. T. ei tegutse OÜ Mergentio nimel.

• A. T. ei ole ka ise mitte kunagi maininud, et tooks arveid mingi suvalise äriühingu nimel.

Projektijuht R. E.’i ütluste põhisisu:

• R. E. uskus, et A. T. on OÜ-st Mergentio.

• Väikesemahulistes töödes ei olnud tavaks kohtumine alltöövõtja juhatuse liikmega. Seda

põhimõtet (tava) järgiti nii AS-is Koger & Partnerid töötades, kui ka näiteks AS-is FKSM

töötades.

• Peatöövõtjal puudub tava külastada alltöövõtjate kontoreid.

• Alltöövõtjad ei küsi kunagi kirjalikku volitust peatöövõtjatelt.

• Ei tekkinud kahtlust, et tööde teostajaks võiks olla OÜ Mergentio asemel füüsiline isik A. T.

• A.T.u seotust OÜ-ga Mergentio kinnitasid OÜ Mergentio nimel esitatud hinnapakkumised.

Hinnapakkumisi ei säilitatud.

• Väikesemahulistel töödel kirjalikke lepinguid ei sõlmita.

• A.T. ise tööd ei teinud, vaid organiseeris tööde tegemist.

Projektijuht A. S.’e ütluste põhisisu:

• A.T. esindas OÜ-d Mergentio.

• A. S. pidas A.T.ut OÜ Mergentio esindajaks.

• Kolleegid soovitasid OÜ-d Mergentio.

• A.T. tegi OÜ Mergentio nimel hinnapakkumise.

• Kuna teadis A.T.ut nime ja nägupidi varasemast ajast, siis volitust ei küsinud.

• A.T. ei pakkunud kunagi töötamist füüsilise isikuna, vaid alati äriühingu nimel.

• A.T. ise töid ei teinud, kuid käis objektil, organiseeris töid ja andis töömeestele korraldusi.

• Alltöövõtjad ei küsi kunagi peatöövõtjalt volitusi, vaid neid eeldatakse.

• Väiksemate lepingute puhul ei külastata kunagi alltöövõtjate kontoreid.

• Kõik OÜ Mergentio poolt tehtud tööd, millega seoses akt ja arve esitati, olid reaalselt (s.t

vastavas mahus) teostatud.

• A. S. usaldas, et A.T. on OÜ-st Mergentio ega küsinud volitusi.

• Kõikidel alltöövõtjatel ei olnud äriühingu logoga riideid.

• Alati ei koostata hinnapakkumisi kirjalikus vormis.

• Kuigi õiendis on märgud, et tellija on A. S., tuleb seda mõista, et telliti töö AS-i Koger &

Partnerid esindajana.

Seega ei saa lugeda tõendatuks maksuhalduri väidet nagu oleks kaebaja töötajate antud ütluste

põhjal võimalik järeldada tehingute sõlmimist OÜ Mergentio asemel A.T.uga. Lisaks kaebaja

töötajatele kinnitas ka A.T., et Kaebaja töötajad pidasid teda OÜ Mergentio esindajaks.

6. Vaatlusaluste tehingute tegemise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 11

lg 2 ja § 635-657 sätted ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud TsÜS) § 77 lg 1, §

115 lg 1, § 116 lg 2, § 117 lg 1, § 118 lg 1-3 ja § 121 lg 2 sätted võimaldasid töövõtulepinguid

sõlmida ja anda volitusi mistahes vormis (s.h suulises vormis). Volitatud isikuna võis käsitleda ka

teenust osutavat isikut, kes väitis end tegutsevat teise isiku ülesandel või kui selle isiku tegevusest

võis järeldada, et ta tegutseb teise isiku ülesandel. A.T. jättis kaebaja töötajatele vaieldamatult mulje

kui OÜ Mergentio esindajast ning töötajast, kes omab õigusi ja pädevust OÜ Mergentio nimel

kolmandate isikutega suhtlemiseks ning tehingute sõlmimiseks. Nimelt tutvustas A.T. ennast OÜ

Mergentio esindajana, edastas 20.03.2006 OÜ Megentio juhatuse liikme poolt allkirjastatud

alltöövõtulepingu (milline oli OÜ Mergentioga sõlmitud esimene leping), organiseeris objektidel

OÜ Mergentio tööde teostamist, koostas ja edastas tööde mahtu kirjendavad õiendid, edastas OÜ

Mergentio poolt väljastatud tasuarved jne. Võttes arvesse, et kaebaja töötajatel oli olnud ka

varasemaid töiseid kontakte A.T.uga, süvendas taoline fakt A.T.u usaldatavust veelgi.

7. Kuna A.T. OÜ Mergentio esindajana oli tekitanud kaebaja esindajates usaldust, oli ka igati

loogiline, et pärast 20.03.2006 lepingut sõlmiti edaspidi väikese mahuga lepinguid juba A.T.u kui

OÜ Mergentio volitatud esindajaga otse. Kaebaja töötajate ütlustega on tõendatud, et OÜ-ga

Mergentio edaspidi sõlmitud tehingud olid oma olemuselt väikesemahulised, mistõttu vastavalt

väljakujunenud praktikale ja tavadele taoliste tehingute sõlmimiseks kirjalikke lepinguid ei

vormistatud. Samuti oli kaebajal levinud praktika, et analoogiliste lepingute puhul ei kohtutud

reeglina alltöövõtjate juhatuse liikmetega, vaid lepingud sõlmiti üksnes volitatud esindajate

(töötajate)

vahendusel.

Nii

ei

sõlminud

ka

kaebaja

esindajad

edaspidi

lepinguid

OÜ Mergentio juhatuse liikme vaid neile teadaoleva OÜ Mergentio volitatud esindaja ehk A.T.´u

kaudu. Samuti selgitasid Kaebaja töötajad, et paljud väikestele töödele spetsialiseerunud alltöövõtjad

käisidki ennast just objektil tööle pakkumas. Seega on adekvaatselt tõendatud, et Kaebaja teostas

tehingud OÜ-ga Mergentio heas usus, järgis äris vajalikku hoolsust ning ei käitunud

maksuõigussuhtes pahauskselt.

8. Kuna kõik lepingujärgsed kohustused OÜ Mergentio poolt täideti ja tööde eest esitatud arved

olid korrektsed (s.h sisaldasid andmeid OÜ Megentio registreerituse kohta käibemaksuregistris) ei

tekkinud ega saanudki kaebajal ning tema esindajatel tekkida vähimatki kahtlust, et tööde teostajaks

võiks olla reaalsuses keegi teine, kui seda oli OÜ Mergentio. Oluline on märkida, et kõik arveldused

toimusid sularahata arveldamise teel. Maksuhaldur ei ole kummutanud fakti, et kõik teenused, mille

eest OÜ Mergentio arve ja õiendi esitas ka faktiliselt osutati. Muuhulgas on OÜ Mergentio arvetel

kirjendatud tööde faktilist teostamist kinnitanud nii A.T., T. K. kui ka kaebaja töötajad (seda nii

maksumenetluses, kui ka 11.03.2010 kohtuistungil antud tunnistustes). Maksuhaldur ei ole ümber

lükanud kaebaja väidet, mille kohaselt on kõik objektid millel OÜ Mergentio töötas, valmis

ehitatud, mis kinnitab veelkord tööde faktilist teostatust. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks

hinnata tööde valmimist kohapeal. Maksuhalduri poolt tööde reaalse teostamise fakti kahtluse alla

seadmine on ka vastuoluline, kuna Maksuhaldur on tuvastanud tööde faktilise teostamise (küll A.T.

poolt).

9. Täielikult arusaamatuks jäävad maksuhalduri poolt vastusena kaebusele esitatud uudset laadi

väited ehitustööde päevikute pidamise kohta Volta objektil Kaebaja poolt. Kaebaja oli antud

objektil töövõtja ning OÜ Mergentio oli tema alltöövõtja, mistõttu on loomulik, et Kaebaja pidas

ehituspäevikut (mis ei saa olla kuidagi käsitletav ehituspäeviku pidamisena OÜ Mergentio eest vmt).

10. Samuti ei ole maksuhaldur viidanud mistahes asjaoludele, mille alusel saaks üldse tekkida

põhjendatud kahtlused kaebaja osaluse kohta võimalikus maksupettuses. Maksuhaldur ei ole nimelt

esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja juhatuse liikmed

oleksid kontrollinud või juhendanud OÜ Mergentio majandustegevusega seotud isikuid või oleks

kaebaja saanud väidetavast maksupettusest mingit kasu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.01.2010

otsus haldusasjas nr. 3-3-1-74-09). Tegelikult on maksuhaldur ka ise väitnud ja lugenud tuvastatuks,

et K. K. tegutses mitte kaebaja, vaid kolmandate isikute kontrolli all.

11. Asjaolust, et kaebaja esindajad pidasid OÜ Mergentio poolt tehtud tööde osas omapoolset

arvestust (veendumaks, et töövõtja poolt hiljem esitatavatel tööde mahtu käsitlevatel õienditel ning

arvetel olevad andmed tööde mahu kohta oleksid õiged) ning vastava arvestuse (tööajatabelid)

osalise mittesäilimise fakt ei saa kuidagi tõendada OÜ Mergentio töötajate allumist kaebaja

juhtimisele ja kontrollile (s.t olla põhjendatud aluseks kaebaja kahtlustamiseks maksupettuses

osalemisel). Nimelt tasustati OÜ Mergentio tööd enamjaolt tunnitasu alusel, mis põhjusel oli

kaebaja töötajatel õigustatud huvi ja vajadus kontrollida ka omalt poolt tööde kestvust (välistamaks

OÜ-le Mergentio põhjendamatute tasude maksmist). Samas ei olnud selliste arvestuste

(tööajatabelite) koostamine kohustuslik ning nende eksisteerimise eesmärk lõppes õiendite

kinnitamisel (mistõttu ei olegi need täielikult säilinud ega pidanud neid ka säilitama). Sisuliselt olid

nn tööajatabelid ühe lepingupoole märkmed enda jaoks enne tööde tegeliku mahu kohta õiendi

koostamist ja kinnitamist. Kõik säilinud tööajatabelid on esitatud maksuhaldurile. Kõik õiendid,

mis kajastavad lõplikult tegelikult teostatud tööde mahtu ja maksumust, on säilinud ning

maksuhaldurile esitatud (sh sisalduvad dokumentaalsete tõenditena käesoleva haldusasja

materjalides).

12. Ka maksuhalduri viited õiendite vormi koostamisele kaebaja poolt on eksitavad ja ainetud ega

tõenda kaebaja osalemist maksupettuses. Nimelt viitab A.T. maksumenetluses antud ütlustes

selgesõnaliselt, et õiendi teostud tööde kohta koostas A.T. ise, võttes aluseks kaebaja vormi, mis oli

tal juba OÜ Baronet Invest aegadest (mida tuleb lugeda usutavaks). A.T.u poolt õiendite esitamist

kinnitavad ühtlasi ka maksumenetluses antud ütlused C. T.`u ja R. E. poolt. Kaebaja ei eita, et

õiendi vorm on tema poolt koostatud, kuid see asjaolu ei saa viidata mingil viisil ei osalemisele

maksupettuses või selle organiseerimisele. Kaebaja töötaja selgitas 10.03.2010 kohtuistungil, et

õiendi

vormid

edastatakse

kõikidele

alltöövõtjatele,

mille

mõtteks

on

tööde

mahu

dokumenteerimise ühtlustamine. Ei ole oluline, kumb lepingupooltest õiendi vormi koostas.

Oluline on see, et mõlemad pooled kinnitasid nendes olevad andmed.

13. Kaebaja ei ole maksuhaldurile jätnud esitamata ühtegi olemasolevat dokumenti s.h 20.03.2006.

tüüplepingu 519/15 lisana märgitud hinnapakkumist. Kaebaja esindajana vastava lepingu sõlminud

D. K. on Maksuhaldurile selgitanud, et kõnealuse lepingu näol oli tegemist tüüplepinguga ja lisasid,

mis on märgitud, ei ole reaalsuses kõiki paberil olemas. Seega ei ole kaebaja poolt maksumenetluses

jäetud tõendeid esitamata ega rikutud kaasaaitamiskohustust. Kaebajal ei ole võimalik edastada

hinnapakkumisi, mida ei ole kunagi kirjalikult vormistatud.

14. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 01.02.2012 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-60-11 (p 22) on

selgitatud, et käibemaksu ei saa määrata hoolsuskohustuse eiramise eest. Hoolsuskohustuse täitmine

peaks mõistlikust arvestades isikul võimaldama aru saada, et tegemist pole tegeliku müüjaga

(teenuse osutajaga), vaid variisikuga ning võimaldama tehingu sõlmimist vältida. Maksuhaldur on

väitnud, et kaebaja poolne hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kaebaja jättis kontrollimata

A.T.u volitused esindada OÜ-d Mergentio, s.h on eiratud rahapesu- ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduses sätestatud kõrgendatud hoolsusnõudeid tehingupartneri tuvastamisel. Kaebaja

taoliste argumentidega ei nõustu. Oluline on ka märkida, et A.T.ult kirjalike volituste nõudmine,

äriühingu B-kaardi nõudmine (jättes siinkohal kõrvale fakti, et Kaebaja töötaja D. K. on oma

ütlustes kinnitanud OÜ Mergentio B-kaardiga tutvumist) või tema isikusamasuse kontrollimine (sh.

K. K.ga kohtumise kokkuleppimine või tema passikoopia nõudmine jms), ei oleks tõenäoliselt

andnud mitte mingisugust efekti s.t aidanud ära hoida võimaliku maksupettuse toimumist. Taolised

väited ei ole seejuures paljasõnalised ja oletuslikud nagu maksuhaldur väita üritab. Nimelt K. K.

poolt maksuhaldurile antud ütlusi aluseks võttes ei oleks A.T.ul ilmselt olnud keeruline kõnealune

volikiri endale muretseda või siis K. K. lepingu allkirjastamisele isiklikult kaasa võtta. Samuti tehti

K. K. passist korduvalt koopiaid. K. K. selgitas, et tema ülesandeks oli paberite allkirjastamine ja

tema allkirjastas OÜ Mergentio dokumente ning arveid massiliselt. Maksuhaldur on ju ka ise

positsioonil, et K. K. tegutses kolmandate isikute (mitte aga kaebaja) kontrolli all. Samuti on

käesoleval juhul tuvastatud, et OÜ Mergentio esindajana tegutses just A.T., mitte tundmatu kolmas

isik (seega ei oleks ka A.T. dokumendi kontrollimine andnud teistsugust tulemit). Järelikult ei oleks

hoolsuse ülesnäitamine ka maksuhalduri poolt osundatud viisil saanud ära hoida maksupettust (ei

oleks ilmnenud asjaolusid, mis oleksid viidanud, et OÜ Mergentio näol ei ole tegemist tegeliku

teenuse osutajaga). Teisisõnu öeldes: hoolsusnõuete võimalik eiramine on oluline vaid sellisel juhul,

kui hoolsusnõuete täitmisel oleksid tõenäoliselt ilmnenud asjaolud, mis oleksid viidanud tehingute

mitteteostamisele OÜ Mergentio poolt.

15. Nagu eelnevalt juba viidatud, siis ei ole Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites nr 3-3-1-21-04

ja nr 3-3-1-34-06 sätestatu kohaselt müüja esindaja tuvastamata jätmine sularahata arvelduse teel

toimunud tehingu puhul ka kehtivat kohtupraktikat arvestades oluline, kuna selle põhjal ei saa

järeldada, et tegelik müüja ei ole teada. Kuivõrd kaebaja tasus OÜ-le Mergentio teenuste eest

eranditult sularahata arveldamise teel, siis ei oma käesoleval juhul tähtsust, kas kaebaja esindajad

järgisid müüja esindaja isiku tuvastamise nõudeid (s.h RPTS-st tulenevaid kõrgendatud nõudeid).

16. Kaebaja peab oluliseks osundada OÜ Mergentio juhatuse liikme K. K. poolt maksumenetluses

antud ütluste vastuolulisusele ning muudele tõenditele, mis kinnitavad OÜ Mergentio poolt

tehingute reaalset teostamist. Nimelt ühelt poolt eitab K. K. mistahes tehingute tegemist või

volituste andmist seoses OÜ-ga Mergentio, teiselt poolt aga kinnitab, et dokumentide

allkirjastamine oligi tema töö, allkirjastas hulgaliselt erinevaid dokumente OÜ Mergentio nimel, oli

teadlik OÜ Mergentio töötajate olemasolust (sh. tegevusvaldkondadest) ning usaldas ettevõtte

faktilise juhtimise suures osas kolmandatele isikutele (E. ja R.), kiites heaks nende poolt teostatud

tehingud ja ettevõttele tööjõu palkamise – millest võib järeldada, et ka A.T. tegutses OÜ Mergentio

töötajana ning esindajana (olenemata sellest, kas tema töölevõtmisel rikuti mingeid reegleid ja/või

jäeti maksud maksmata).

17. Poolte vahel puudub vaidlus, et K. K. on koostanud ja esitanud OÜ Mergentio

maksudeklaratsioone mis kinnitavad ühemõtteliselt, et K. K. osales otseselt OÜ Mergentio

majandustegevuses ning OÜ Mergentio sõlmis kehtivaid tehinguid.

18. Samuti leiab kaebaja jätkuvalt, et K. K. allkirjastas OÜ Mergentio arved ja lepingud omakäeliselt,

milline asjaolu kinnitaks omakorda fakti, et töid teostas siiski OÜ Mergentio (töötajate

töölevormistamine, maksude tasumine jms ei oma seejuures tähtsust). Nagu eelpool mainitud, on

K. K. oma ütlustes tunnistanud, et OÜ Mergentio nimel tuli allkirjastada palju dokumente. K. K.

on ka adekvaatselt ja usutavalt selgitanud, millest võis tuleneda tema poolt antud allkirjade võimalik

visuaalne erinevus. K. K. poolt omakäeliselt allkirjastatud dokumendid (nt suuliste seletuste

protokollidele

antud

allkirjad,

äriregistrile

esitatud

avaldusele

antud

allkiri

ning

maksudeklaratsioonidele antud allkirjad) kinnitavad kaebaja arvates, et K. K. allkiri ei olnud üheselt

välja kujunenud.

19. Ka asjas läbi viidud käekirjaekspertiisid ei lükka ümber võimalust, et K. K. allkirjastas isiklikult

OÜ Mergentio poolt väljastatud arved ning sõlmis kaebajaga 20.03.2006 kirjaliku alltöövõtulepingu

(milline asjaolu viitab vaieldamatult tehingute sõlmimisele OÜ Mergentio reaalse majandustegevuse

raames, lisaks OÜ Mergentio juhatuse liikme teadmisel ning osalusel). Esiteks oli maksuhalduri

struktuurüksuse töötaja poolt 21.08.2008 läbi viidud esmane käekirjaekspertiis nr. KE-11/11.3-1

oma olemuselt puudustega ning tõendina ebausaldusväärne (ekspert ei olnud erapooletu vaid

maksuhalduriga töösuhtes, võrdlusmaterjalina kasutati dokumentide koopiaid, K. K.´elt ei võetud

allkirja vabaproove, ekspert tunnistas võrdlusmaterjali puudulikkust ja ebapiisavust jne). Teiseks ei

kummuta ka 09.01.2012 kohtuliku käekirjaekspertiisi nr. 11E-DK0175 tulemused võimalust, et

vähemalt oluline osa ekspertiisiks esitatud dokumente võis siiski olla allkirjastatud K. K. poolt (s.t

eksperdid on asunud seisukohale, et töövõtulepingu puhul pole võimalik hinnata, kas need on

allkirjastatud K. K. poolt või mitte). Seega ei lükka 09.01.2012.a. eksperdiarvamus tõsikindlalt

ümber teisi tõendeid (eelkõige K. K. ütlusi), et arved ja 20.03.2006 sõlmitud alltöövõtuleping on K.

K. poolt allkirjastatud ning allkirjade erinevus võib tuleneda sellest, et K. K. tuli korraga allkirjastada

paljusid dokumente ning K. K. allkiri ei olnud ilmselt välja kujunenud või siis moonutas K. K. oma

allkirja teadlikult (eesmärgiga distantseeruda tema teadmisel OÜ Mergentio poolt reaalselt

sooritatud tehingutest).

20. 09.01.2012 koostatud ekspertiisiakt sisaldab endas ka mitmeid olulisi küsitavusi, mis viitavad

eksperthinnangu puudulikkusele. Nimelt ei nähtu ekspertiisiaktist, millises osas eksperdid lisatud

võrdlusmaterjali (12 erinevat dokumenti) kasutasid. Näiteks OÜ Mergentio poolt 2006 mais ja

juunis esitatud käibedeklaratsioonidel olevad allkirjad on kujult ja liikumissuunalt äärmiselt sarnased

arve-saatelehel nr. 31/05 oleva allkirjaga (mille kohta tuli ekspertidel hinnang anda) jne. Jättes

taolisele

olulisele

asjaolule

tähelepanu

pööramata,

puudub

objektiivne

alus

eeldada

eksperdiarvamuse õigsust osas, milles jõuti järeldusele, et osa hinnatavaid dokumente kas ei ole või

tõenäoliselt ei ole allkirjastatud K. K. poolt (v.t täpsemalt Kaebaja poolt 16.02.2012

menetlusdokumendis sisalduvaid seisukohti). Seega käekirjaekspertiisidele tuleb eelistada teisi

tõendeid (s.t K. K.) ütlusi, mis kinnitavad vaidlusaluste dokumentide allkirjastamist K. K. poolt.

21. Maksuhalduri hinnangul on kaebaja teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid OÜ

Mergentio arve-saatelehtede alusel 2006.a. juuni kuni 2007.a. veebruar kokku 1 167 143,51 krooni,

millelt arvestatav tulumaks on kokku 343 483,00 krooni. Kaebaja sellise väitega ei nõustu ning leiab,

et tulumaksu määramine summas 343 483,00 krooni on põhjendamatu ning õigusvastane.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt (v.t Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006 otsus

asjas nr. 3-3-1-34-06, 28.09.2006 otsus asjas nr. 3-3-1-47-06, 29.01.2010 otsus asjas nr. 3-3-1-74-09

ja 01.02.2012 otsus asjas nr. 3-3-1-60-11) ei ole hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku

tuvastamisega tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse

kindlakstegemisel oluline. Tulumaksu määramisel on oluline, kas ostja pidi teadma, et tegemist pole

tegeliku müüjaga. Kui ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on tulumaksu

määramine põhjendatud. Kui ostja aga ei pidanudki teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on

tulumaksu määramine põhjendamatu sellest hoolimata, kui hiljem selgub, et müüjana märgitud isik

ei saanud olla tegelik müüja. „Pidi teadma“ tähendab tulumaksu määramisel sellist olukorda, kus

puuduvad otsesed tõendid, et ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid

ja asjaolud kogumis näitavad äris mõistlikult käituvale isikule seda veenvalt. Käesoleval juhul ei ole

maksuhaldur tõendanud, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Mergentio näol ei olnud tegemist teenuse

tegeliku osutajaga. Vastupidise tõendamiseks ei ole esitatud ei otseseid ega ka kaudseid asjakohaseid

tõendeid. Seega on tulumaksu määramine igal juhul põhjendamatu. Kaebaja on tõendanud, et

kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Mergentio ei pruugi olla teenuse tegelik osutaja (vt

täpsemalt teeside punkt 1.1).

22. Lisaks isegi juhul kui asuda ebaõigele seisukohale, et kaebaja pidi teadma, et teenuse tegelikuks

osutajaks ei olnud OÜ Mergentio (millise faktiga kaebaja ei nõustu), puudus Maksuhalduril sellele

vaatamata alus OÜ-le Mergentio teostatud väljamakset lugeda ettevõtlusest välja viidud rahaks (s.t

ettevõtlusega mitteseotud kuluks). Olukorras kus maksuhaldur asus seisukohale, et tehingud teostati

reaalsuses A.T.uga (s.t teenus osutati ning teenuse osutaja on tuvastatud), puudub alus lugeda

teostatud tööde eest tasutud makseid summas 1 167 143,51 krooni ettevõtlusest väljaviidud rahaks.

Riigikohtu halduskolleegiumi 01.02.2012 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-60-11 p-st 32 tuleneb, et

TuMS §-de 51 ja 52 eesmärgiks on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit ehk nt teenuse

eest väidetavalt maksutud tasu kasutada äriühingu poolt varajatult ja maksuvabalt väljamaksete

tegemiseks (nt dividendid maksmine osanikule, töötasu maksmise juhatuse liikmele jne). Käesoleval

juhul mistahes selliste asjaolude esinemisele maksuhaldur ei viita ega ole ka tõendanud. Isegi juhul

kui maksuhaldur oleks nt leidnud, et tegelikult saadud teenuse eest oleks tulnud tasuda vähem

(millist väidet ei ole maksuhaldur käesolevas asjas esitanud), siis oleks olnud võimalik määrata

maksukohustus üksnes hindamise teel. Hindamist maksuhaldur aga läbi ei ole viinud.

23. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja tühistada täielikult 26.08.2008. maksuotsus nr. 12-5/399 ja

teha Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikesksusele ettekirjutus, millega kohustada tagastama

Koger Projektijuhtimise AS-ile 178 039,00 krooni (s.o 11 378,77 eurot) täiendavalt tasutud

käibemaksu, 343 483,00 krooni (s.o 21 952,56 eurot) täiendavalt tasutud tulumaksu, perioodi eest

mai 2006 kuni veebruar 2007 tasutud intress summas 97 585,00 krooni (s.o 6236,82 eurot) ning

tasuda enamtasutud maksusummalt intressi vastavalt Maksukorralduse seaduse § 116 lg-le 1 ja § 117

lg-le 1 ehk suurusega 0,06 % päevas alates 02.09.2008.a. kuni enammakse tagastamise päevani,

viimane kaasa arvatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

24. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Maksumenetluse raames on tuvastatud, et

majandustehingud ei ole teostatud arvel märgitud maksukohustuslase (OÜ Mergentio) poolt.

Maksumenetluses on leidnud tuvastamist kaebaja poolt variisikute kasutamine, mis kinnitab seda, et

toimunud on maksupettus ja kaebaja raamatupidamises kajastatud teenused on teeseldud. Vastasel

juhul puudub variisiku kasutamisel mõte. Maksuhaldur leiab, et formaalseid raamatupidamise

algdokumente/arveid ei saa võtta absoluutse/objektiivse tõena, vaid nende järgi majandustehingute

tegeliku toimumise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda neid dokumente koosmõjus muude

tõenditega, s.h kolmandatelt isikult võetud seletustega.

25. AS Koger & Partnerid ja OÜ Mergentio vahel 20.03.2006. a sõlmitud alltöövõtulepingu

tüüplepingu nr 519/15 koos lisadega on koostatud pelgalt formaalsuste täitmiseks, mitte selleks, et

selle alusel sisuliselt tööd teha ja vastutust kanda. Maksuhalduri nimetatud järeldust kinnitab asjaolu,

et töövõtuleping on üldsõnaline. Väidetavalt on töövõtulepingu allkirjastanud K. K., kuid

21.08.2008 ekspertiisiaktist nr KE-11/11.3-1 nähtub eksperdiarvamus, et tõenäoliselt ei ole

alltöövõtulepingu tüüplepingul nr 519/15 koos lisadega kokku 20-l lehel allkirjad kirjutatud K. K.

poolt. Samuti kinnitab A.T. 28.07.2008 seletuses, et sisuliselt on leping koostatud pelgalt

formaalsuste täitmiseks – “Mõlemad lepingud koostas Koger & Partnerid AS, mina andsin lepingu kas I. L.

või E. ja R. kätte ja sain allkirjadega tagasi. …See, et lepingus on K. K. nimi tehniliste küsimuste osas, ei ole

oluline, sest igal objektil käis läbi minu nimi sh akt õienditele panin mina allkirja, et mina vastutan.” kui ka

kaebaja ise “Üksiküritajate ja FIE -dega me tavaliselt lepinguid ei sõlmi, sest ei ole ju kindel kas nad jõuavad

ja saavad tagada vajadusel töötajatega.” Töövõtulepingu koostamist formaalsuste täitmiseks kinnitab ka

poolte vahel toimunud töökorraldus. Arvete aluseks oleva õiendi, mis peaks olema OÜ Mergentio

raamatupidamises algdokumendiks, on koostanud kaebaja.

26. Võttes aluseks A.T.u alljärgnevad selgitused, et “Minu meelest käisin ma Koger & Partnerid AS

objektil Uus Tatari 8 I.V. käest tööd küsimas, kuid selleks, et esitada hinnapakkumisi oli vaja ka firmat. See

tähendab et Koger & Partnerid AS eeldas, et hinnapakkumised ja edaspidi ka tööd teeb firma ja mina eeldasin, et

nad tahavad firmat. … Siiamaani, kui on probleeme helistab Koger & Partnerid mulle.” on ilmne, et tööd

teostas, teenused osutas A.T., sest kaebaja pöördub probleemide lahendamiseks mitte OÜ

Mergentio seadusliku esindaja, kes oli väidetavalt töövõtulepingu allkirjastaja, vaid A.T.u poole, kes

ei ole Mergentio OÜ töötaja “Meeste nimed, kes töid tegid, andsin L.le. Mina ei ole sõlminud meestega ei

suulisi ega kirjalikke töölepinguid, mina ei olnud ju isegi tööl, kuidas ma sain kellegagi lepinguid sõlmida.” Et ka

pärast tööde teostamist pöördutakse A.T.u, mitte OÜ Mergentio seadusliku esindaja poole,

kinnitavad A. S. 13.05.2008 seletuses „Garantii osas pöördume ikka tööde tegijate poole.“; C. T.

13.05.2008 seletuses „Garantii ehitustöödele on 2 aastat, minu teada alltöövõtjad toovad panga garantiikirja.“;

R. E. 21.05.2008 seletuses „A.T.u poolt tehtud tööde osas ei olnud garantiiprobleemi, olid vaegtööd. Vajadusel

pöördusin A.T.u poole, kunagi ei pidanud s.t. polnud vajadust helistada Mergentio OÜ arvetel näidatud

telefoninumbril.“; D. K. 21.05.2008 seletuses Garantiitööde osas oleme suhelnud T.ga, K.K. poole ei ole kunagi

pöördunud.“

27. OÜ Mergentio kui reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu kaudu toimus üksnes nn

raha liigutamine. OÜ Mergentio ei ole lepingule, arvetele ja äriregistrisse märgitud aadressilt

kättesaadav, ei ole deklareerinud ega teinud väljamakseid töötajatele, s.h ei ole deklareerinud

töötasudelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ega arvestanud sotsiaalmaksu, ega tasutud

teenuste/kaupade eest. Arvelduskonto väljavõtte kohaselt ei ole OÜ Mergentio tehinguid teostanud

ning kaebaja poolt ülekantud summad on võetud kohe pangakaardiga sularahas välja. OÜ

Mergentio ei tegutsenud esindusõigusliku isiku kontrolli all. Seega ei ole OÜ Mergentio teenust

osutanud, tegemist on üksnes tema nimel arvete väljastamisega kolmanda isiku poolt, kelle

maksuhaldur on tuvastanud – A.T.. Seega puudub tehingutel tegelik majanduslik sisu, millest pidid

olema teadlikud kaebaja esindajad. Seetõttu puudub kaebajal arvetel märgitud käibemaksu ulatuses

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

28. AS Koger & Partnerid kui ka tema töötajad kui kolmandad isikud on kinnitanud, et ei ole

tuvastanud A.T.u esindusõigust, s.t õigust esindada OÜ-t Mergentio tehingutes AS-ga Koger &

Partnerid:

a) AS Koger & Partnerid vastuväited 27.05.2008 kontrollaktile nr 12-3/129;

b) A. S. 13.05.2008 seletus ma teadsin, et ta teeb selle töö ära, firma ei olnud minu jaoks oluline, T. oli teada;

c) C. T. 13.05.2008. a seletus (lisa 5) Mergentio OÜ-st suhtlesin A.T.u ja T. K.ga. Minu jaoks nemad ongi

OÜ Mergentio, isikuid ei tuvastanud. … Mina seostan T.ga OÜ-t Mergentio ja Sessomato Invest. See ei ole

minu jaoks oluline, mis firma nimel ta arve tõi, tema tegi oma meestega töö ära ja minu jaoks on oluline see.

d) D. K. 21.05.2008. a seletus (lisa 6) A.T. on esitanud arveid vähemalt kolme erineva firma nimel võib-olla

ka rohkema. Me usaldasime A.T.ut, sest teadsime, töö saab tehtud. Polnud tähtsust mis firma nimel ta töid

teeb.

e) R. E. 21.05.2008. a seletus (lisa 7) Kuna tööd olid tehtud, siis ei omanud meie jaoks tähtsust mis firma

nimel ta arve esitab.

29. Nagu nähtub maksuotsusest (vt lk 2, p 1.1), pöördus maksuhaldur A.T.u poole 07.05.2008

kutsudes ta selgitusi andma 13.05.2008, s.o enne 27.05.2008 kontrollakti nr 12-3/8129 väljastamist.

Maksuhaldur lisab, et juhul kui kaebaja valduses on täiendavaid tõendeid, millistele tuginedes on

võimalik tuvastada maksukohustust vähendavaid asjaolusid ning milliste olemasolust ei ole

maksuhaldur teadlik, siis on kaebaja teadlikult jätnud täitmata MKS § 56 tuleneva

kaasaaitamiskohustuse.

30. Maksuhaldur on maksumenetluses võtnud selgitused AS Koger & Partnerid töötajatelt ning ei

pea täiendavate selgituste võtmist põhjendatuks ega otstarbekaks, sest A.T. on 28.07.2008

selgitanud, et “Minu eesmärk oli tööd teha ja selle eest raha saada. … Ise pidasin end Mergentio OÜ tööliseks,

kindlasti mitte esindajaks.” Seega ei olnud A.T.u tahe esindada OÜ-t Mergentio. A. S. on 13.05.2008. a

selgitanud, et “…minu jaoks tegi töid A.T., kellega sõlmiti ka kokkulepped.” C. T. on 13.05.2008. a

selgitanud, et “…tema tegi oma meestega töö ära ja minu jaoks on oluline see.” R. E. on 21.05.2008. a

selgitanud, et “Kuna tööd olid tehtud, siis ei omanud meie jaoks tähtsust mis firma nimel ta arve esitab.” D. K.

on 21.05.2008. a selgitanud, et “Me usaldasime A.T.ut, sest teadsime, et tööd saab tehtud.” Maksuhaldur

tuvastas, et kaebaja ei kontrollinud A.T.ul volituste olemasolu esineda OÜ Mergentio eest ja nimel.

OÜ Mergentio seaduslik esindaja eitab volikirja väljaandmist kolmandatele isikutele ning kaebaja ei

ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid isiku tuvastamiskohustuse täitmist. Tehingute osas vormistati

vaid formaalsed dokumendid.

31. Kaebaja esitas maksumenetluses ühe lepingu - AS Koger & Partnerid ja OÜ Mergentio vahel

20.03.2006. a sõlmitud alltöövõtulepingu tüüplepingu nr 519/15 koos lisadega ning muid kirjalikke

alltöövõtulepinguid kaebaja ei ole esitanud, sh on esitanud ülalnimetatud alltöövõtulepingu osaliselt,

s.t ilma hinnapakkumisteta (v.t maksuotsuse lk 15-18). Seega on maksuhalduril põhjendatud

kahtlus, et kaebaja on teadlikult jätnud maksumenetluses esitamata tõendeid/lepinguid, millised olid

väidete kohaselt sõlmitud.

32. Antud vaidluse puhul peab maksuhaldur õiguspäraseks lähtuda põhimõttest, et alati ei saagi

formaalseid raamatupidamise algdokumente võtta absoluutse tõena, s.t arvetel kajastuv ei vasta

tehingu tegelikule majanduslikule sisule, arved on koostatud vaid formaalselt, sooviga jätta mulje, et

ehitusteenust on osutanud juriidiline isik OÜ Mergentio.

33. Tööajatabelite koostamise ja säilitamise osas peab maksuhaldur oluliseks (vt maksuotsuse lk 9-

10) märkida, et kaebuse esitaja kinnitab, et on “esitanud maksuhaldurile kõik säilinud tööajatabelid ega ole

midagi teadvalt esitamata jätnud” (kaebuse lk 7), kuid ei põhjenda, mis asjaoludel on tööajatabelid

säilinud osaliselt. Kui puudub mõistlik põhjendus tööajatabelite osaliselt mittesäilimise/säilimise

kohta, siis ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei ole tööajatabeleid teadvalt esitamata jätnud.

34. Maksuhaldur peab vajalikuks märkida, et üldjuhul on maksumenetlus järelkontroll, s.t ei ole

võimalik vaatluse käigus tuvastada ajas ja ruumis muutuvaid/kaduvaid andmeid vaatlusobjektide

kohta, millisteks on kahtlemata koristustööde/ehituse abitööde ja lammutustööde tulemus. Seega ei

ole võimalik hinnata objektil (näiteks töövõtulepingu kohaselt Rahumäe Põhikooli objektil abi ja

koristustööd 1900 tundi; muud tööd 700 tundi või arve-saateleht nr 30/11/02 kohaselt ajutiste

käiguteede ehitamine, avade sulgemine ja ajutiste seinte ehitamine koos ustega 412,2 h väidetavalt

teostatud abi ja koristustööde mahtu, samuti tuvastada tööde tegijaid (seda enam, et tööajatabeleid

ei ole väidetavalt säilinud).

35. Maksuhaldur leiab, et kõiki väidetavalt OÜ Mergentio poolt osutatuid töid ei saa pidada

väiksemahuliste ehituse abitööde teostamiseks või lammutustöödeks. Nimetatud maksuhalduri seisukohta

kinnitab ka asjaolu, et teatavate tööde teostamise kohta on kaebaja sõlminud kirjalikud lepingud,

järelikult peab töid oma sisult ja mahult suuremaks, keerulisemaks, spetsiifilisemaks kui töid, mille

kohta eksisteerivad väidetavalt suulised kokkulepped. Nimetatud spetsiifilisemad tööd on

kvalifitseeritavad ehitustöödeks/ehitamiseks Ehitusseaduse tähenduses, milliste suhtes maksuhaldur

ei ole välistanud vaatluse toimumist, kuid küsitavaks muutub vaatluse tulemus, sest järelkontrolli

tulemusel ei ole võimalik välja selgitada näiteks isikuid, kes tööd teostas ja seega ei täidaks vaatlus

oma eesmärki. Seetõttu ei ole maksuhaldur pidanud otstarbekaks viia maksumenetluses läbi

vaatlusi teostatud tööde osas kaebaja ehitusobjektidel.

36. Kaebaja töötajate ütluste kohta, millised on kaebaja väidete kohaselt jäetud Vastustaja poolt

põhjendamatult tähelepanuta ja vajalikul määral analüüsimata (vt kaebuse lk 7-12), on maksuhaldur

põhjendused andnud maksuotsuses (vt lk 10-14) ning siinjuures neid ei korda ja jääb varasemalt

antud seisukohtade juurde. Maksuhaldur leiab, et on analüüsinud ja piisavalt tähelepanu pööranud

kaebaja esindajate/töötajate selgitustele ning hinnanud neid kogumis teiste tõenditega ning

jõudnud põhjendatud järeldusele, et kaebaja esindajad/töötajad tehinguid sõlmides:

• ei tuvasta isikuid/lepingupartnereid vaid lähtuvad eeldusest, et A.T. on/oli OÜ Mergentio

esindaja (näiteks A. S. 13.05.08 selgitus – Reeglina nad ütlevad, mis firmat nad esindavad; C. T.

13.05.2008 selgitus – minu jaoks nemad ongi OÜ Mergentio, isikuid ei tuvastanud; R. E. 21.05.2008

selgitus – Samuti ei kohtuta äriühingu seaduslike esindajatega; D. K. 21.05.2008 selgitus – Me

usaldasime A.T.ut, sest teadsime, töö saab tehtud. Polnud tähtsust mis firma nimel ta töid teeb… K. K. ei

kohtunud, lepingu andsin A.T.ule, kes ütles, et K. ei saanud tulla ja T. tõi selle allkirjastatuna tagasi)

• mingite kirjalike volituste esitamist ei nõuta ning dokumente kokkulepete sõlmimisel ei

vormistata, suusõnalised kokkulepped (näiteks C. T. 13.05.2008 selgitus – Hinnapakkumised ei ole

alati kirjalikud, peaasjalikult ehituse abitöödel, lammutustöödel ja kauaaegsete partneritega on

hinnapakkumised suusõnalised; R. E. 21.05.2008 selgitus – Sellise töö puhul nagu Mergentio OÜ Uus-

Tatari objektil tegi ei tehta tavaliselt lepinguid; D. K. 21.05.2008 selgitus – Lepingu lisasid, mis on

märgitud ei ole kõiki paberil olemas)

• A.T.ut usaldatakse ja teatakse, ta on esinenud mitmete äriühingute nimel ja eest. Teatakse, et

raha jõudis töötegijateni (näiteks D. K. 21.05.2008 selgitus - A.T. on esitanud arveid vähemalt kolme

erineva firma nimel võib-olla ka rohkema. Me usaldasime A.T.ut, sest teadsime, töö saab tehtud. Polnud

tähtsust mis firma nimel ta töid teeb. D. K. 06.05.2008 selgitus - Arved olid firma blanketil ja ei tekkinud

kahtlust, et arved on ebaõiged. Raha jõudis töötegijateni.)

37. Maksuotsuse lk 16 on maksuhaldur sedastanud: A.T. on 28.07.2008. a selgitanud, et “L. tõi

allkirjastatud arved kahes eksemplaris ja õiendi. Ühe eksemplari viisin Koger & Partnerid AS-le, teise viisin L.

tagasi, osad jäid mu enda kätte, sest ju neid ei olnud vaja.”, seega ei olnud tema arvete

allkirjastaja/lepingute sõlmija/esindaja, vaid ainult arvete edastaja, mistõttu on väär väide, et “R.

E.´i arusaamist mööda tegutses A.T. OÜ Mergentio tehingujärgse esindajana, sõlmis lepinguid…”. Seega on

maksuhaldur selgelt väljendanud, et A.T. ei saanud olla esindaja ainuüksi põhjusel, et tema oli arvete

kättetoimetaja. Esinduse kohta kehtivad muud tingimused (esindus on kas seaduslik või

volikirjaline) ning maksumenetluses ei esitanud kaebaja volikirja, mis tõendaks A.T.u esindusõigust.

38. Maksuhaldur ei nõustu kaebaja väitega, et “Asjaolu, et füüsilised isikud olid tasustanud ning tasu teenuse

eest maksti OÜ-le Mergentio, oli kaebajale üheselt arusaadavalt kinnituseks, et järelikult teevad nimetatud isikud

tööd OÜ Mergentio nimel ja tegemist on teenuse osutamisega OÜ Mergentio poolt.” (kaebuse lk 12).

Maksuhaldur leiab, et kui kaebaja oli teadlik teise äriühingu sisemisest töökorraldusest (füüsiliste

isikute tasustamine kaebaja objektil tehtavate tööde/teenuste osas), siis viitab selline asjaolu

ilmselgelt kaebaja ja OÜ Mergentio omavahelisele tihedale seotusele, sh ka teadmisele, et OÜ

Mergentio nimel vormistatakse mõlema tehingupoole huvidest lähtuvalt fiktiivseid arveid.

Maksuhalduri arvates oluline ja määrava tähendusega on asjaolu, et kaebaja poolt peetavas

novembri-detsembi 2006 tööajatabeli päises on märgitud nimi AIVO, mitte OÜ Mergentio, kuigi

edaspidistel tööajatabelitel on märgitud OÜ Mergentio. Maksuhaldur leiab, et ka nimetatud asjaolu

kinnitab kaebaja teadlikkust, et tööd/teenused teostas tema jaoks A.T., mitte OÜ Mergentio.

39. Kaebaja esindajad on väitnud, et A.T. tegutses mitmete äriühingute eest ja nimel. Seega jättes

tuvastamata A.T.u esindusõiguse, ei saanud kaebaja kindel olla/teada, millise äriühingu nimel ja eest

A.T. tööd teostab. Seetõttu ei puudunud mistahes asjaolud, millest lähtuvalt või mille alusel oleks AS Koger

& Partnerid pidanud mõistlikust arvestades kahtlema A.T.`u või objektidel teiste tööd teinud isikute seotuses OÜ-

ga Mergentio või kas A.T.`ul on ikkagi volitused tegutseda OÜ Mergentio nimel, nagu kaebaja on väitnud.

40. 20.03.2006. a sõlmitud alltöövõtulepingu tüüplepingu nr 519/15 p-st 4 on kaebaja määratlenud

volitatud ja vastutavad isikud, kelleks on lepinguga seotud küsimustes D. K. ning tehnilistes

küsimustes C. T., kuid OÜ Mergentio poolselt on volitatud ja vastutavaks isikuks K. K., mistõttu

nimetatud lepingust ei tulenenud A.T.ule õiguseid ega kohustusi. Samuti ei ole kaebaja esitanud

muid dokumente (volikirja), millisest võinuks tuleneda A.T.ule volitused tegutseda OÜ Mergentio

eest ja nimel. Oluline ei ole missugune ametinimetus anda A.T.ule, kas ta tegutses OÜ Mergentio nimel

tavatähenduses töödejuhatajana (objekti-, projektijuhina) nagu kaebaja väidab, vaid asjaolu, et OÜ

Mergentio ei deklareeri tulu- ja sotsiaalmaksu, s.t tal puudusid üldse töötajad, mistõttu ei olnud A.T.

OÜ Mergentio töötaja.

41. A.T. selgitab 28.07.2008 seletustes , et “Verding Grupp OÜ juhatuse liige käis ise ka kohal ja esitas

arveid.” … “Edaspidi käis Baronet Invest OÜ juhatuse liige K. R. Koger & Partnerid AS-st kohtumas A.

S.ga.” Kaebaja tavapärane käitumine saab tuleneda kaebaja enda sisemisest töökorraldusest ja teise

tehingupartneri väljakujunenud tavadest, s.t tehes tehinguid väiksemate ehitusettevõtetega, millistes

ei ole objektijuhte, projektijuhte, kellele on antud volitused tegutseda äriühingu eest ja nimel, on

tehingutes esindajaks eelkõige seaduslik esindaja ning tehingulise esinduse korral lisatakse

tehingudokumenti (lepingusse) äriühingut esindama õigustatud isiku andmed ja esindusõiguse alus.

Seega alltöövõtjatega Verding Grupp OÜ ja Baronet Invest OÜ, kes on väiksemad ehitusettevõtjad,

suhtles kaebaja/kaebaja töötajad vahetult juhatuse liikme(te) tasandil. Kaebaja ei ole lisanud

tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja/tema tehingupartnerite teistsugust tavapärast käitumist.

42. Kaebajal puudub tulenevalt KMS § 31 lg 1 õigus käibemaksu mahaarvamiseks, kuna

raamatupidamises olevad arved ei vasta KMS § 37 lg 7 nõuetele ning kaebaja oli teadlik, et

tegelikuks tööde teostajaks ei ole OÜ Mergentio.

43. Maksuhaldur leiab, et üldjuhul korraldatakse väiksemates äriühingutes kontrollifunktsiooni

täitva isiku (juhatuse liikme) poolt majandustegevust, s.h tehingute teostamine ning täiendavalt nn

töödejuhatajaid, projektijuhte tööle ei vormistata/võeta. Seega ei toimu dubleerimist, sest see ei ole

majanduslikult otstarbekas ning juhatuse liige ainuisikuliselt teostab nii juhtimis- kui ka muud

tegevused/tööd ning omab vastavaid erialaseid teadmisi tegevusaladel, millistel ta majandustegevust

arendada soovib.

44. Inimlikuks eksimuseks saaks pidada ehituskoosoleku protokollides nr. 16 ja nr. 17 vääriti A.T.u

kajastamist OÜ Baronet Invest esindaja vaid juhul, kui see ei oleks toimunud korduvalt.

Maksuhaldur jääb maksuotsuses toodud väidete juurde ning siinjuures neid ei korda (vt

maksuotsuse lk 8-9).

45. Antud vaidluses ei ole kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi 08.05.2003. a otsuses nr 3-3-1-

43-03 toodud seisukoht, millisele kaebaja viitab (kaebuse lk 18), sest kaebaja tavapäraseks

käitumiseks ei saa pidada isiku tuvastamata jätmist, kellega ta tehinguid sõlmib, seda enam, et

eelnevalt puudusid OÜ-ga Mergentio kaebajal majandussidemed (teada/tuntud oli vaid A.T., kes

varasemalt oli tegutsenud mitmete äriühingute eest ja nimel). Põhjusel, et kaebaja ei ole käitunud

heas usus, ei saanud ta eeldada, et arvel teenuse müüjana märgitud isik on teenuse tegelik

pakkuja/tööde teostaja (vt maksuotsuse lk 32).

46. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et kaebajale ei olnud tehingut sõlmides oluline

äriühingu nimi, kellega koostööleping sõlmitakse, vaid tähtsust omas teenust pakkuv füüsiline isik,

tema tuntus, tundmine ja eelnev koostöö kaebajaga. Seega toimusid teeseldud tehingud, sest

tehingud olid vormistatud OÜ Mergentio nimele, kuid faktiliselt teostas tööd A.T.. Selliselt

toimides pidi kaebaja teadlik olema, et OÜ Mergentio poolt esitatud arvete puhul oli tegemist

mittenõuetekohaste arvetega, sest arvel on märgitud vale teenuse osutaja. Seega ei vasta arved KMS

§ 37 lg 7 ja RPS § 7 lg 1 p 3 tingimustele ning kuigi arvete alusel tasuti pangaülekandega, kuid mitte

isikule, kes faktiliselt tööd teostas, siis ei ole ikkagi selge, mille eest tegelikult väljamakse tehti ja kas

väljamakse on seotud kaebaja ettevõtlusega. Teeseldud tehinguid ei saa maksustamisel arvesse võtta

(fiktiivsetel arvetel puudub majanduslik sisu). Seetõttu peab maksuhaldur kohaldama maksustamisel

selliseid tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule majanduslikule sisule.

47. Ainuüksi arvete olemasolu ja neis märgitud kaup/teenus ning ülekanded pangakontole ei ole

piisav tõend, mis kinnitaks tehingute faktilist toimumist arvel näidatud isikuga. Kuludokument peab

võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingute faktilise toimumise. Jättes kontrollimata

isikute volitused s.h nende seadusliku õiguse arveid esitada, pidi kaebaja teadma, et teenuse osutab

isik, kes ei ole arvel näidatud isiku seaduslik ega volitatud esindaja. Maksustamisel on oluline

selgitada välja tehingu tegelik majanduslik sisu ning kuludokumentide või lepingute vormistamine ei

ole otsustava tähendusega.

48. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole lisanud

kaebusele täiendavaid tõendeid, millised lükkaksid ümber maksuhalduri järeldused, millistele

maksuhaldur on jõudnud lähtuvalt maksumenetluses kogutud tõenditele hinnangut andes.

49. Esinevad lahknevused objektide, töötundide osas. Samuti ei ole kaebaja esitanud

alltöövõtulepingu VO-12v4-Lisa nr 619/5, seega ei ole andmed kontrollitavad/võrreldavad ja tõele

ei vasta kaebaja väide, et kõik tööajatabelis kajastatud andmed töötundide kohta sisalduvad

ammendavalt ja üheselt arusaadavalt poolte poolt allkirjastatud õiendites teostatud töö osade kohta.

Maksuhaldur leiab, et kaebaja poolt hoolsa käitumisega oleks tegemist üksnes juhul, kui kõik

tööajatabelid oleksid säilinud kui algdokumendid, mille alusel oleks võimalik kontrollida ja tuvastada

õienditel ning arvetel kajastatavate andmete õigsust. Tööajatabelite osaline säilimine ei välista

tulevikus lepingupartneriga potensiaalsete vaidluste tekkimist töötundide reaalse mahu kohta.

50. OÜ Mergentio seadusliku esindaja K. K.`e osavõttu tehingutes ei ole maksuhaldur tuvastanud.

K. K. enda selgituste kohaselt on ta arveid/dokumente allkirjastanud, kuid missugusele äriühingule,

seda tema ei tea. Seega dokumentide allkirjastamine on üldjuhul olnud OÜ Mergentio seadusliku

esindaja tööks, kuid mitte kaebaja osas, sest ekspertiisiakt nr KE-11/11.3-1 ei kinnita ekspertiisiks

esitatud dokumentidel/arvetel K. K. allkirja ehtsust. Maksuhaldur on kogutud tõendeid hinnates

tuvastanud, et OÜ-l Mergentio ei teki käivet pelgalt arvete allkirjastamisest, sest KMS § 4 lg 1

kohaselt on käive kauba/teenuse võõrandamine ettevõtluse käigus ning arvetele/dokumentidele

allakirjutamine ei tekita selliseid majanduslikke tagajärgi, millise sisu oli arvetel märgitud (teenuse

osutamist ei toimunud arvel märgitud poolte vahel).

51. Kaebaja leiab, et K. K. poolt 05.02.2008. a vastustajale antud ütlused “E. ja R. mainisid, et töötajad

on olemas. Nende jutust jäi mulle mulje, et töötajad on ehitusalased, nii majade kui ka laevade osas”. kinnitavad,

et “tegelikult oli K. K. äriühingu majandustegevusega täiesti kursis”. Maksuhaldur leiab kaebaja väitele

vastupidiselt, et nimetatud K. K. seletused kinnitavad, et tema reaalselt äriühingu

majandustegevusega ei tegelenud ning äriühingu üle kontrolli ei omanud. Seetõttu on ainetu ka

kaebaja väide, et “…K.K. kui OÜ Mergentio seaduslik esindaja teadis ja pidi teadma, et lisaks tema enda poolt

vahetult sõlmitud tehingutele, sõlmitakse OÜ Mergentio nimel majandustehinguid ka kolmandate isikute poolt

(tehingujärgsed esindajad) ning aktsepteeris seda, mistõttu volitused vastavate tehingute tegemiseks tuleb lugeda

TsÜS § 118 lg 2 alusel väljastatuks.” .

52. Kaebaja teeb ebaõiged järeldused K. K. tegevuse osas OÜ Mergentio majandustegevuse

korraldamisel, viidates A.T.u 10.01.2008 selgitustele (vt kaebuse lk 22), sest A.T. on 01.02.2008. a

selgitanud, et “Eelmisel korral valetasin K. kohtumise kohta, lootsin et nii on lihtsam”. ning 28.07.2008. a

selgitanud, et Lepingus oleval K. K. telefoninumbril ei ole mina kunagi helistanud, ei ole kohtunud K. K.ga

Mergentio OÜ nimel tööde tegemise ajal ega ka hiljem, ma ei ole kohtunud temaga üldse pärast kooli. Põhjusel, et

A.T.u viimatinimetatud selgitused kattuvad Mergentio OÜ juhatuse liikme K. K. 05.02.2008 antud

selgitusega, mille kohaselt: “A.T.ut mäletan kooliajast, kooli lõpetasin 1998. aastal ja pärast seda ei ole

temaga kokku puutunud. Ei ole temale ühtegi volitust andnud. A.T. ei ole olnud E. ja R. kaasas, siis oleksin ta

ära tundnud. Näidatud fotolt tunneb A.T.u, kuid kinnitan veel, et ei ole pärast kooli kohtunud. /…/ peab

maksuhaldur usutavaks A.T.u 01.02.2008 ja 28.07.2008 selgitust osas, mis puudutab

kohtumist/mittekohtumist K. K.ga.

53. K. K. on 20.12.2007 selgitanud, et “2004. a, kui tulin Tallinnasse elama kohtusin baaris R. ja E.ga,

kes pakkusid mulle võimalust raha teenida. Minu ülesandeks oli paberimajandus ja dokumentide allkirjastamine.

…Deklaratsioone täitsin E. ja R. juhendamisel. Nemad ütlesid ka numbrid ette, kuid ma ei mõelnud kunagi, mis

see number tähendab. … Nende kätte andsin ka Hanza.neti koodid.” ning 05.02.2008. a selgitanud, et “E.

ja R. ütlesid, et mulle helistab varsti üks, kellele on vaja arveid kirjutada. …Panka ei ole ka volitust teinud,

pangakaardid olid ka minu nimel, kuid andsin need E. ja R. kätte. Alguses allkirjastasin umbes kümmekond

valget paberit, allkirja panin alumisse kolmandikku, minu passist on 2x koopiaid tehtud. …Enamasti andsin

talle kogu raha üle ja E. andis mulle kokkulepitud %.”. Nimetatud selgitustest saab teha ühese järelduse,

et K. K. soovis raha teenida paberitele allakirjutamisega, omamata teavet dokumentide sisu kohta,

millistele ta alla kirjutas. Seega ei olnud K. K. tegevus teadlik ja mõtestatud, nagu kaebaja ekslikult

väidab.

54. K. K. 20.12.2007 ja 05.02.2008 selgitustest nähtub, et ta allkirjastas arveid, andis need E.le, ei

tundnud huvi, millistele firmadele E. arveid väljastas. Dokumente tema kätte ei jäänud.

55. Maksuhaldur leiab, et kaebajal/kaebaja esindajatel on olnud piisavalt aega tutvuda toimikuga

ning võrrelda, kas maksuhalduri poolt kaebajale/kaebaja esindajatele edastatud dokumendid

ühtivad maksutoimikus olevate dokumentidega. Oluline on märkida, et maksumenetluses on

korduvalt kaebajale/kaebaja esindajatele väljastatud maksumenetluses kogutud tõendeid, s.h

elektrooniliselt, mistõttu osaliselt (nende tõendite osas, millised on kaebaja valduses ka faktiliselt)

on taotlus nõuda kaebajalt välja kõik AS Koger & Partnerid suhtes 26.08.2008. a tehtud

maksuotsuse nr 12-3/129 aluseks olnud alusdokumendid, põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

56. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Maksumenetluses on tehtud kogutud tõenditest õiged järeldused ja maksuotsus on

piisavalt põhjendatud. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

57. Haldusasja peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas OÜ Mergentio nimel esitatud arvetel

märgitud tööd teostas arvetel märgitud teenuse ostuaja OÜ Mergentio ning kui ei, siis kas kaebaja

pidi olema sellest teadlik. Käesolevas vaidluses on määravaks asjaolu, kas AS Koger & Partnerid sai

eeldada, et A.T. tegutseb OÜ Mergentio nimel ja eest või oli kaebaja kohustatud kontrollima isiku

esindusõigust (tuvastamiskohustus) ning kas AS Koger & Partnerid pidi teadma tehinguid tehes, et

OÜ Mergentio ei ole isik, kes tööd teostas ja arved väljastas/esitas. Maksuhaldur on jõudnud

seisukohale, et AS Koger & Partnerid ei olnud tehinguid teostades heauskne ning ta teadis, et

faktiliselt teostas tööd füüsiline isik A.T..

58. Käibemaksuseadusest

(edaspidi

KMS)

tuleneb

ettevõtjate

vahelise

käibe

puhul

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ning § 37 lg 1 alusel on

maksustatavast käibest sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused järgmised:

1) tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega;

2) maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt

käibemaksukohustuslaselt;

3) esitatud arved vastavad käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele;

4) kaup või teenus on ka reaalselt soetatud arvel näidatud isikult.

Kui ostja teab, et mõni nimetatud eeldustest ei ole täidetud – ostja on pahauskne – siis puudub tal

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Käibemaksu puhul on oluline kuludokument ehk arve.

Käibemaksu osas on oluline tuvastada, kes on tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane.

Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudub ostjal õigus, kui ta teadis või pidi teadma, et tehingu

teiseks pooleks ei ole arvel näidatud käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustuse puhul on

oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole

ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 01.12.2004 nr 3-3-1-

50-04, p 16; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 06.06.2006 nr 3-3-1-34-06, p 12 ja 14).

59. Käibemaksu neutraalsuse põhimõte tähendab kooskõla ettevõtjate käibemaksu tasumise ja

sisendkäibemaksu mahaarvamise vahel. Kuigi ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki

sellest ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, s.t et kahe ettevõtja vaheline tehing jääb

kokkuvõttes maksuvabaks. Olukorras, kus müüja kajastab arvetel tegelikkuses mittetoimunud

tehingut, puudub ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksustatava käibe jaoks soetatud

kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kohtupraktikas on läbivalt leitud, et

tuvastada tuleb kauba või teenuse tegelik müüja, kes ei tarvitse kattuda arvel näidatud müüjaga.

Riigikohus on rõhutanud, et „käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole

tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu

maha arvata.” Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 01.12.2004 nr 3-3-1-50-04, p 16.) Eeldada ei saa,

et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole

käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata ( Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus 03.06.2004 nr 3-3-1-21-04, p 15.) KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve on vajalik

selleks, et tuvastada müüja isik ning kontrollida vajadusel kauba või teenuse üleandmise fakti ja

sellega seonduvaid asjaolusid. Juhul, kui arve on küll formaalselt korrektselt täidetud, kuid arve sisu

ei vasta tegelikule majandustehingule, ehk tehingut ei ole sõlminud arvel näidatud pooled, ei ole

tegemist nõuetekohase arvega. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise

õiguse tekkimiseks on vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele

käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust. Kui see sisuline

kriteerium on täitmata, on ka sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine õigustatud. Põhjendamatu

on tõlgendada KMS § 37 viisil, kus formaalselt korrektselt täidetud arve tagab äriühingule alati

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse.

60. Siinjuures tuleb aga eristada olukorda, kus ostja põhjendatult eeldas, et tegemist on tegeliku

müüjaga. Sellisel juhul on heauskne ostja teinud endast kõik oleneva, et tagada tehingu vastavus

arvel näidatule (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 05.06.2006 nr 3-3-1-34-06). Käesoleval juhul

aga sellise olukorraga tegemist ei ole, mistõttu ei ole ka põhjust rääkida sisendkäibemaksu

mahaarvamise lubamisest. Kui maksuhaldur on tõendanud, et kaebaja teadis, et arvel näidatud

äriühing ei ole teenuse tegelik müüja, ei olnud kaebaja heauskne ja tal puudub õigus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Müüja käibemaksukohustuslasena registreeritus ei anna ostjale

automaatselt õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Käibemaksukohustuslasena registreerimine

puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise formaalset külge. Sisendkäibemaksu saab maha arvata

aga juhul, kui lisaks on täidetud ka sisulised eeldused. Eeltoodut kõnesolevale asjale kohaldades

tähendab see seda, et arvetel oleks tulnud kajastada tegelik teenuse müüja. Kuivõrd kaebaja on

tasunud arved teadlikult müüjale, kes tegelikult teenust ei osutanud, siis tal puudub ka

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

61. Kohtupraktika kohaselt tulebki olukorras, kus maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad,

et arvel näidatud müüja on arvevabrik või selle kasuks toimetanud varifirma, tõendada, et arvel

näidatud ostja “teadis või pidi teadma”, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Seejuures ei

olegi oluline täpselt määratleda, kas ostja tõepoolest teadis, et tegelik müüja on teine, või pidi seda

kõiki asjaolusid arvestades teadma. Kui on tõendatud, et ta pidi seda teadma, siis sellest heausksuse

välistamiseks piisab. Ka müüjat iseloomustavad tõendid arvevabrikuna või varifirmana saavad

täiendavalt sisustada ostjat puudutavat “teadis või pidi teadma” aspekti. Selleks, et maksuhaldur

saaks sisustada ”teadis või pidi teadma” aspekti, tuleb enne tuvastada asjaolud, millest

maksukohustuslane teadlik oli või pidi olema. Teisiti öeldes, maksupettuse korral tuleb tuvastada, et

tegemist ei ole tegeliku müüjaga ja seda asjaolu aitab sisustada just nimelt see, et OÜ-l Mergentio

tegelik majandustegevus puudub.

62. Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud vajadusele vältida käibemaksu kumuleerumist.

Samas tuleb arvestada, et isik, kes märgib arvele käibemaksu, võtab endale ühtlasi käibemaksu

tasumise kohustuse käibemaksuseaduse alusel. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-07-2629

selgitanud, et deklaratsioonid peavad tuginema tegelikule käibele. Käibedeklaratsioonide muutmise

aluseks saavad olla tegelikud muutused kaebaja käibes. Juhul, kui osutub vajalikuks tehingute

ümberhindamine ka teiste äriühingute maksustamisega seoses, siis toimub see konkreetset

äriühingut puudutavas menetluses, mis lõpeb haldusaktiga, mille adressaadiks on siis juba vastav

äriühing. Maksuotsuse jõustumisel võib vajadusel kõne alla tulla äriühingute maksuarvestuse

korrigeerimine, et vältida käibemaksu mitmekordset tasumist, samas saavad oma õiguste kaitsel

vastavas menetluses üles astuda äriühingud ise, mitte kaebaja nende eest.

63. Kohtu toimikus olevate materjalide pinnalt on kohus veendunud, et OÜ-l Mergentio puudus

iseseisev majandustegevus ning tegelikkuses teostas tööd kas A.T. füüsilise isikuna või tema poolt

palgatud teised füüsilised isikud. K. K. poolt maksuhaldurile antud selgitustest saab järeldada, et K.

K. ei olnud OÜ Mergentio tegelik juht, vaid teda kasutati variisikuna ja tema peamiseks

funktsiooniks oli varjata oma näilise esindustegevusega OÜ Mergentio nimel tegelikult tegutsevate

isikute identiteeti. Samas leiab kohus, et ei ole tuvastatud, nagu oleks tegutsenud OÜ Mergentio

kaebaja juthimise ja kontrolli all. Usutav on kaebaja seletus, et tööajatabeleid täitis kaebaja, et oleks

arusaadav, kui suure summa peale talle arve esitatakse. OÜ Mergentio nimel toimetatavat tegevust

koordineeridis isikud nimedega E. ja R. ning I. L. K. K. antud allkirjade suhtes on tehtud ekspertiis

nii maksuhalduri poolt kui kohtu määratud ekspertiis EKEI poolt ja mõlemad kinnitavad, et kõik

allkirjad ei olnud antud K. K. poolt. 21.08.2008 ekspertiisiakti nr KE-11/11.3-1 kohaselt Maksu- ja

Tolliameti Uurimisosakonna ekspert Hedi Krikunova andis arvamuse, et arve-saatelehtedel 31/08,

31/08/01, 31/05, 31/07, 30/06 uuritavad allkirjad ei ole kirjutanud K. K. poolt. 09.01.2012

ekspertiisiakt nr 11E-DK0175 kohaselt kohtuekspert Helle Randmäe andis arvamuse, et allkirjad

arve-saatelehtedel 31/05, 30/06, 31/07, 31/08/01, 31/08 tõenäoliselt ei ole kirjutatud K. K. poolt.

21.08.2008 ekspertiisiakti nr KE-11/11.3-1 kohaselt uuritavad allkirjad arvesaatelehtedel 29/12/03,

29/12/02, 29/12/01, 31/10/01, 30/11/02, 30/11/01 ei ole kirjutatud K. K. poolt. Uuritavad

allkirjad arve-saatelehtedel 13/10/02 ja 13/10/01 ei ole kirjutatud K. K. poolt. 9.01.2012

ekspertiisiakt nr 11E-DK0175 kohaselt allkirjad arve-saatelehtedel 13/10/02, 13/10/01, 31/10/01,

30/11/02, 30/11/01, 29/12/01, 29/12/03, 29/12/02 ei ole kirjutatud K. K.`e poolt. 21.08.2008. a

ekspertiisiakti nr KE-11/11.3-1 kohaselt uuritavad allkirjad arvesaatelehtedel 30/09/01 ja 31/07/01

ei ole kirjutanud K. K. poolt. 09.01.2012 ekspertiisiakt nr 11E-DK0175 kohaselt allkirjade osas

arvetel 30/09/01 ja 31/07/01 ei ole võimalik määrata, kas allkirjad on kirjutanud K. K. poolt, sest

vaidlustatud allkiri ei järgi K. K. võrdlusallkirjade ülesehitust ja koosneb põhiliselt liikumisest, mis ei

ole võrreldavad K. K. käekirjaga või allkiri on lühike ja suhteliselt väheinformatiivne ning võrdluses

puudub K. K. allkirjale omased tähed (antud juhul „H“ täht). Sellest saab järeldada, et kui ka esines

olukordi, kus K. K. kirjutas ise dokumentidele alla, on osad tema antud allkirjad võltsitud ja

kirjutatud tegelikkuses tundmatute kolmandate isikute poolt.

64. Asjaolu, et OÜ-l Mergentio ei olnud ametlikult vormistatud töösuhteid ühegi füüsilise isikuga,

viidab omakorda sellele, et OÜ-l Mergentio võis puududa majandustegevus.

65. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kontrollinud A.T.uga vaidlusalusest töövõtulepingust

tulenenud tööde teostamise ettevalmistamisel ja nende vastuvõtmisel A.T.u volitusi esindada OÜ-t

Mergentio. Samuti ei ole vaidlust selles, et A.T. oli varasemalt teostanud kaebajale allhankeid,

esindades nendel kordadel teisi äriühinguid, olles seeläbi kaebajale tuttavaks isikuks. A.T.u enda

seletustest tuleneb ka, et kaebajal ei olnud kombeks sõlmida alltöövõtuks lepinguid füüsiliste

isikutega. Kaebaja huvi selleks võis olla hoidumine tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise kohustusest.

Seoses käibemaksukohustuslasest äriühinguga lepingu sõlmimisega tuli aga kaebajal tasuda lisaks

käibemaks, mida ta füüsilisele isikule väljamakse tegemise puhul ei oleks pidanud tegema. OÜ

Mergentio ei ole küll tasunud riigile talle kaebajalt laekunud käibemaksu, ent samas ei ole

maksumenetluses tuvastatud tõendeid, mis võiksid viidata sellele, et kaebaja sai kasvõi osaliselt OÜ-

le Mergentio laekunud käibemaksu tagasi. Asjaolu, et A.T. oli varasemalt alltöövõtjate esindajana

kaebajale tuttav, ei viita veel sellele, et OÜ Mergentio tegutses kaebaja juhtimise ja kontrolli all. Ei

ole tuvastatud, et OÜ Mergentio nimel tegelikult tegutsenud isikud oleksid olnud kaebaja juhatuse

liikmed, volitatud isikud või töötajad. Ka ei ole A.T.u ja kaebaja eelnimetatud isikute vahel mingeid

muid suhteid peale varasemate tööalaste suhete. Seega tuleb kogutud materjali pinnalt nentida, et

kaebaja kasu selleks, et teha leping tingimata äriühinguga, oli pääseda töötasu maksudest.

Tuvastatud ei ole, et kaebaja oleks saanud kasu käibemaksu tasumisega OÜ-le Mergentio, kuna

nimetatud käibemaksu võrra suurenesid makstavad arved, ent kaebajal tekkis õigus vastavas

ulatuses sisendkäibemaks tagasi küsida.

66. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et kaebaja arvetel märgitud teenuseid ostis. Vastustaja on

väitnud aga, et kuna kõikidel arvetel ei olnud juures tööajatabeleid, siis ei saa väita, et kõik tööd

tehti. Samas ei ole kaebaja väitnudki, et kogu töö mahu arvestus käis vaid tööaja järgi, vaid kohati

lepiti kokku ka töö tükihinnad. Kohtu hinnangul ei tulene A.T.u selgitustest, et ainus hinna arvestus

käis tööaja järgi. Ta on küll maininud tööajaarvestust, kuid mitte sel moel, et sellest saaks järeldada,

et tükihinna järgi arvestust ei toimunudki. Siiski ei saa ilma arvete aluseks olevate tööajatabeliteta

või muude vastavate õienditeta olla täielikult kindel ka selles, et teenust osteti just arvetel märgitud

mahus.

67. Käesolevas asjas on sõlmküsimus, kas kaebaja tegutses heauskselt ja kui ta seda ka tegi, siis kas

ta tegutses äris nõutava hoolsusega. Leping OÜ-ga Mergentio on sõlmitud esindusõigusliku isiku K.

K.ga. Maksuhalduri eksperdi antud ekspertarvamuse kohaselt ei ole leping tõenäoliselt allkirjastatud

K. K. poolt, ehkki esines ka kokkulangevusi allkirjaproovidega. 21.08.2008 ekspertiisiakti nr KE-

11/11.3-1 kohaselt uuritavad allkirjad alltöövõtulepingu tüüplepingul nr 519/15 koos lisadega

kokku 20-lehel tõenäoliselt ei ole kirjutatud K. K. poolt. 09.01.2012 ekspertiisiakt nr 11E-DK0175

kohaselt III kogumi allkirjade osas ekspert avaldas, et kuna esinevad nii kokkulangevad kui ka

lahkuminevad käekirja eritunnused ja vaidlustatud allkirjad on lühikesed ning suhteliselt kergesti

jäljendatavad, ei ole võimalik määrata, kas vaidlustatud allkirjad on kirjutanud K. K. poolt.

Eeltoodust nähtub, et ka kohtuekspert ei hinnanud arvamuste skaalal esitatud dokumentides

olevaid allkirju K. K. allkirjadeks ehk ei andnud „jaatavat“ või „tõenäoliselt jaatavat“ arvamust

allkirjadele.

68. Ei nähtu, et kaebaja oleks lepingu sõlmimisele eelnevalt tuvastanud K. K. isikusamasust. A.T.

on oma seletuses maininud OÜ Mergentio nimel tegutsenud I. L., E. ja R. ja kinnitanud, et andis

(kaebaja poolsete allkirjadega) OÜ Mergentio ja kaebaja vahelise alltöövõtulepingu I.L.le, kes andis

siis talle tagasi hiljem ühe eksemplari, kus oli K. K. allkiri. A.T.u selgituste kohaselt ta ei ole peale

kooli K. K. üldse kohtunud, nad ei kohtunud ka OÜ Mergentio nimel tehtud tööde ajal kordagi ja

A.T.ul ei olnud temaga ka telefonikõnesid. Ka ühegi kaebaja töötaja ega kaebaja esindaja seletustest

ei tulene, et OÜ Mergentio juhatuse liikme K. K. kunagi kohtutud oleks. Samuti ei ole tehtud

koopiat tema isikut tõendavast dokumendist. Pelgalt allkirja järgi isiku identifitseerimist peaks

kohus mõeldavaks vaid juhul, kui isiku allkiri on piisavalt isikupärane ja keeruline (käesoleval juhul

K. K. allkiri seda ei ole) ning kaebaja esindajad oleksid seda allkirja juba varasemalt piisavalt palju

kordi näinud, et pidada seda autentseks ilma vajaduseta juhatuse liikme isikusamasust täiendavalt

kontrollida. Seega on kaebaja jätnud lepingut sõlmides OÜ Mergentio esindusõigusliku isiku K. K.

isikusamasuse tuvastamata, mis on hoolsuskohustuse rikkumine.

69. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku

töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on

seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud sättest ei tulene käesoelvas asjas see, et A.T.u

tehtud tehingud oleksid omistatavad OÜ-le Mergentio, kuna ei nähtu, et OÜ Mergentio oleks

kunagi andnud A.T.ule mingit esindusõigust, samuti ei olnud A.T.ul OÜ-ga Mergentio töösuhet või

töövõtulepingut, mis oleks andnud alust lugeda teda kas OÜ mergentio töötajaks või seda

äriühingut esindavaks isikuks. A.T. on isegi kinnitanud, et ei ole Kait Kuningat peale kooli üldse

kohanud.

70. Kaebajal on õigus selles, et äriühing tegutseb teda esindavate füüsiliste isikute kaudu. Seega kui

selgub, et füüsilised isikud ei omanudki volitusi äriühingut esindada (A.T.) või nende esindus on

kahtluse alla seatud (K. K. identifitseerimata jätmine lepingu sõlmimisel ja allkirjaekspertiiside

arvamus, et lepingul olev K. K. allkiri ei ole tõenäoliselt K. K. kirjutatud), ei saa omistada tehtud

tehinguid mitte äriühingule, vaid volituseta tegutsenud füüsilistele isikutele. Kas see isik oli vaid

A.T. või temaga koos veel teised isikud, ei oma kaebaja maksustamisel tähtsust, kuna oluline on

vaid tuvastada, et arvel märgitud OÜ Mergentio teenuse osutajaks ei olnud.

71. K. K. on oma selgitustes kinnitanud, et reaalselt tema OÜ Mergentiot ei juhtinud, ta allkirjastas

lepinguid ja arveid vastavalt talle antud korraldustele, pööramata tähelepanu dokumentide sisule ja

kuupäevadele. Ka tehtud käeskirjaekspertiisid kinnitavad, et vaidlusalused arved ei ole/ei ole

tõenäoliselt K. K. allkirjastatud. Kohus leiab, et kui lepingu sõlmimisel oleks tuvastatud K. K.

isikusamasus ja kui lepingus oleks olnud A.T. märgitud kontaktisikuks, ei oleks olnud kaebajal

kohustust täiendavalt uurida A.T.u volituste järele objektil tegutsemiseks. Et aga lepingust ei nähtu,

et A.T. oleks OÜ Mergentio poolt teostatavatel töödel kontaktisik, ei olnud kaebajal õigustust

lihtsalt A.T.u varasemast tundmisest eeldada, et tal on volitus OÜ Mergentio nimel töid teostada.

72. Seda, et kaebaja uskus, et A.T. on OÜ Mergentio esindaja, põhistab kaebaja sellega, et kuna

A.T. oli varem teiste äriühingute (Baronet Invest OÜ, OÜ Sessomato Invest) esindajana kaebaja

objektidel töid teinud ja neile tuttav isik, siis ei tekkinud neil kahtlust tema volitustes OÜ-d

Mergentio esindada. Samas puudus kaebajal varasem kokkupuude OÜ-ga Mergentio ja seda enam

oleks pidanud tuvastama, kellele on selle äriühingu esindusõigus. See puudutas eelkõige K. K.

isikusamasuse tuvastamist, aga ka A.T.u volituste tuvastamist ja seda enam, et teda ei olnud lepingus

üldse mainitud ei kontaktisikuna ega muul moel.

73. Teenuse või kauba ostjal on kohustus kontrollida, et arve väljastanud äriühing oli ka tegelikul

töö tegija. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-90-07 ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjades nr 3-06-

650,

2-3/238/05,

3-06-2352

selgitanud,

et

isiku

tuvastamine

tähendab

tehingu

toimumisel/sooritamise ajal isiku visuaalset hindamist, s.t kontrollitakse esitatud dokumente ja

nende sisu õigsust (passikoopiat, ID kaarti, äriühingu kartoteegiandmete B-kaarti, volikirja) ning

võrreldakse visuaalsel vaatlusel isikuga, kes dokumendid esitab (käsitletud maksuotsuse lk 21).

74. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-40-03 leidnud, et maksukohsutuslasest ostja on tegustenud

heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelikult kauba müüja nig kui

ta on seejuures üles nädianud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Kui käibemaksukohustuslane

jätab isiku tuvastamise nõude või täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ega tehingu

tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas

nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb pidada müüjaks tundmatut kolmandat isikut. Samas

ei saa eeldada, et tundmatu kolmas isik oleks käibemaksukohsutuslane. Kui arve esitanud isik ei ole

käibemaksukohustuslane, puudub ostjal õigus arvata maha sisendkäibemaksu (ja puudub ka

iseenesest kohustus käibemaksu müüjale tasuda).

75. Kogutud tõendite ja antud selgituste põhjal võib järeldada, et nii kaebaja kui ka A.T. suhtusid

sellesse, milline firma tööde eest arve esitab, formaalselt. Oluline oli vaid, et tööde eest oleks

võimalik teha väljamakse mitte füüsilisele isikule, vaid äriühingule. Ka A.T.ule, kes kohtu hinnangul

tööd faktiliselt teostas ja töölised otsis, oli oluline saada vaid võimalus väljastada äriühingu nimel

arve.

76. KMS § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või

saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt

maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Maksustamis- ja kohtupraktikas on üheselt

juurdunud seisukoht, mille kohaselt kauba või teenuse müüja identifitseerimiseks ei piisa sellest, et

arvel on vastava äriühingu nimi märgitud ning et arved tasutakse reaalselt selle äriühingu

pangakontodele.

77. Iseenesest on õige kaebaja väide, et ehitustööde alltöövõtjatel ei pruugi olla kontoreid,

projektijuhte, töötajatel logodega riideid jne. Tegemist võib olla väikeste ettevõtjatega, kus võib-olla

ongi alaliselt tööl vaid üks inimene, kes on ka juhatuse liige, ning kes sõlmib vajadusel omakorda

töövõtulepignuid täiendavate isikutega. Samuti ei viita liigsed ja ebaolulised detailid sõlmitud

lepingul veel maksupettusele, vaid on usutav, et kasutati tihti sama lepignuvormi ja ei vaevutud seda

igale üksikjuhule kohandama. Seega ei ole maksuhalduri sellised etteheiteid OÜ-le Mergentio

iseenesest asjakohased. Sõlmprobleem käesolevas asjas on siiski see, et OÜ Mergentio

esindusõiguslikud isikud ei sõlminud vaidlusalust tehingut ega koordineerinud selle alusel tehtavat

tööd, mistõttu ei saa vaidlusaluseid töid pidada OÜ Mergentio osutatud teenusteks ning kaebajal ei

teki õigust tasutud arvetelt sisendkäibemaksu tagasi saada. Kuna ta ei kontrollinud teenuse osutaja

isikut, on ta tasunud esitatud arvete alusel käibemaksu alusetult.

78. Kui ostja teadis, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduril õigus maksustada

sellisele müüjale makstud summad kui ettevõtlusega mitteseotud kulutus. Seda ka juhul kui kaup

tegelikkuses eksisteeris. Tulumaksu määramise õiguslikuks aluseks on TuMS § 51 lg 1 koostoimes

§ 51 lg 2 p 3. Riigikohus on selgitanud, et „raamatupidamise seaduses reguleerivad

majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. Nõuetekohasel algdokumendil

tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu (RPS § 7 lg 1 p 3). Kui tehingu majanduslik sisu on

märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Järelikult võib selline asjaolu

olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p 3” (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

20.06.2007 nr 3-3-1-34-07, p 15). Lisaks on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale:

„Tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg

2 punktis 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja

ettevõtlusega, sest sellised väljamaksed kuuluvad nii või teisiti maksustamisele.” (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus 09.01.2009 nr 3-3-1-69-08, p 16). Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr

3-06-1928

võtnud

kokku

Riigikohtu

tulumaksualase

praktika

ostja-müüja

asjades:

„Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab vastama raamatupidamise seaduse

üldnõuetele ja võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte

vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui

tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei

ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Tulumaksu saab määrata ainult tehtud

väljamakselt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel. Samuti, kui selgub, et

tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, tekib maksukohustuslasel tulumaksu

maksmise kohustus, kui tal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tulumaksuarvestuses

näidatud isik polnud tegelik müüja. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole

tulumaksu osas oluline (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-06,

p 14; 20.10.2004 otsus haldusasjas nr 3-3- 1-48- 04, p 14; 2.10.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-50-

03, p 11; 12.06.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-03, p 13; 19.06.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-

26-02, p 10). Kokkuvõtvalt tuleb kulu tulumaksuga maksustada muuhulgas siis, kui kuludokument

ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele /---/, kui väljamakse on tehtud sularahas tundmatule

füüsilisele isikule, kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja

kellele maksti ning kui tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, kusjuures

maksukohustuslasele olid teada andmed, mis viitavad müüja maksupettusele” Seega on

maksuotsusega määratud ka tulumaks õigesti, kuna maksustati väljamakse, mis ei olndu tehtud

tegelikult müüjale.

79. Ebaõiged on ka kaebaja etteheited uurimispõhimõtte rikkumise kohta maksumenetluses. Antud

juhul on maksuhaldur täiendavalt pöördunud kolmandate isikute (AS Koger & Partneid töötajate)

poole, kes vahetult puutusid kokku väidetava teenuse/tööde osutajaga OÜ-ga Mergentio. Seega

said lisaks muudele tõenditele (A.T.u selgitused, K. K. selgitused jne) nimetatud kolmandad isikud

anda objektiivset ja asjakohast teavet sooritatud tehingute osas. Põhjusel, et A.T. ei ilmunud

maksuhalduri juurde ja palus korralduse täitmiseks pikendust kuni 28.07.2008, on lähtuvalt MKS §

11 ja 14 maksuhaldur 11.08.2008 teavitatud maksukohustuslast võimalusest tutvuda nimetatud

seletusega maksuhalduri tööruumides. Kaebaja 28.08.2008 taotluse A.T.u 28.07.2008 seletuse

edastamise kohta e-maili või posti teel, rahuldas maksuhaldur 01.09.2008, väljastades seletuse e-kirja

teel mailiaadressile XXXXXXXXXX. Samas on maksuhaldur A.T.u 28.07.2008 seletuse täielikult

kajastanud maksuotsuses. Kokkuvõtlikult on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub

alus.

80. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga

menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 31.10.2012 KOHTUOTSUSE

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-08-1899 osas,

millega jäeti kaebus rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse

26.08.2008 maksuotsuse nr 12-5/399 tühistamiseks 70 649 krooni täiendava tulumaksu

määramise osas, ning lõpetada selles osas kaebuse menetlus.

2. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 22.03.2012 otsus muutmata ja esitatud

apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt 178,95 eurot tasutud riigilõivu ja 750 eurot

ülejäänud kantud menetluskulude katteks Koger Projektijuhtimise AS kasuks.