3-11-631/8 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-631

Haldusasi

MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kaebus

Põltsamaa Linnavalitsuse 20.12.2010. a korralduse nr

484 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.03.2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 21.03.2011. a määrus, täiendades seda käesoleva

määruse põhjendustega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse

otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. Põltsamaa Linnavalitsus lõpetas 20.12.2010. a korraldusega nr 484 Põltsamaa

Liiklusklubiga „Autom“ sõlmitud õppehoone ruumide, asukohaga Lille tn 2 Põltsamaa linn,

tasuta kasutamise lepingu alates 01.02.2011.

MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi (liiklusklubi) esitas linnavalitsuse korraldusele

vaided Põltsamaa Linnavolikogule ja Linnavalitsusele, kuid vaided jäeti rahuldamata.

2. Liiklusklubi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põltsamaa Linnavalitsuse 20.12.2010. a

korralduse nr 484 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt puudub linnavalitsuse korraldusel

õiguslik alus, kuna liiklusklubi on tema kasutuses olevaid ruume Lille tn 2 asuvas

õppetöökoda-garaažis kasutanud 05.04.1976 sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud

õigussuhte alusel. Liiklusklubi ei ole antud ruumide osas kunagi avaldanud tahet ega

andnud nõusolekut võlaõigusliku tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks.

Kaebuses esitas liiklusklubi taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras linnavalitsuse

vaidlustatud otsuse täitmine kuni kohtumenetluse lõpuni.

3. Tartu Halduskohtu 22.03.2011. a määrusega tagastati liiklusklubi kaebus halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel ning

jäeti liiklusklubi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt saab halduskohtusse kaebuse esitada vaid sellise õigusakti

peale, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtule ei anna pädevust asja

läbivaatamiseks pelgalt see, kui dokument on vormistatud haldusaktina ning sisaldab

halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet. Riigikohtu halduskolleegium on 20.04.2006. a

määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-06 (p 10) leidnud, et halduskohtul ei ole pädevust hinnata

haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust ka siis, kui selline tahteavaldus on

väljendatud osana haldusaktist. Liiklusklubi on linnavalitsuse korralduse vaidlustanud

põhjusel, et väidetavalt on ta Lille tn 2 asuvat õppetöökoda-garaaži kasutanud 05.04.1976

sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud õigussuhte alusel ega nõustu, et tema ning

Põltsamaa Linnavalitsuse vahel on võlaõiguslik tasuta kasutamise leping. Tulenevalt

eeltoodust on kaebaja vaidlustanud haldusaktis väljendatud haldusorgani tsiviilõiguslikku

tahteavaldust. Linna tahteavalduse kehtivuse ning kaebaja väidete hindamiseks tuleb teha

kindlaks, milline õigussuhe oli poolte vahel seoses kaebaja poolt Lille tn 2 asuva

õppetöökoda-garaaži kasutamisega. Sellise pooltevahelisest tsiviilõigussuhtest tuleneva

asjaolu tuvastamine ja linna tahteavalduse hindamine on üldkohtu pädevuses.

Et kaebus tagastati halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, jättis halduskohus rahuldamata

Liiklusklubi esialgse õiguskaitse taotluse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Liiklusklubi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.03.2011. a

määruse tühistada ja teha uus määrus Põltsamaa Linnavalitsuse 20.12.2010. a korralduse nr

484 tühistamiseks või saata asi uueks lahendamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohus valesti hinnanud kaebuse eset. Kaebust ei esitatud

kaebaja ja Linnavalitsuse suhte õiguslike aluste kindlakstegemiseks kaebaja poolt

kasutatavate ruumide osas. Kaebus esitati linnavalitsuse korralduse tühistamiseks, kuna

korraldus oli antud õigusliku aluseta.

Halduskohus on oma määruses jõudnud valele järeldusele ka küsimuses, kas tegemist on

kaebusega avalik-õiguslikus või tsiviilõiguslikus vaidluses. Isegi kui vaidlustatud

korralduses nimetatud tasuta kasutamise leping oleks olnud kunagi sõlmitud, oleks ikkagi

tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, sest kui tegemist oleks linnale kuuluva varaga,

reguleeriks sellise vara kasutamist ja käsutamist linnavolikogu poolt kehtestatud kord ja

võimalikud vaidlused tuleks lahendada selle korra alusel.

Halduskohus ei täitnud HKMS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust, kui ei teinud kaebajale

ettepanekut taotleda näiteks vaidlustatud korralduse õigusvastasuse kindlakstegemist või

ettepanekut esitada muu võimalik taotlus esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks.

Esitatud kaebuse lahendamisel oleks halduskohtul, tulenevalt Riigikohtu 24.09.2008. a

määrusest haldusasjas nr 3-3-1-50-08, olnud pädevus tegeleda ka kaebaja kasutuses olevate

ruumide õigussuhte küsimusega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Põltsamaa Linnavolikogu leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja vaidlustab haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust ehk lepingu

ülesütlemisavaldust ning viitab omandiõiguse olemasolule, mille tuvastamine on üldkohtu

pädevuses. Kaebaja seisukoht, et vaidlusel on avalik-õiguslik iseloom, on ekslik. See, et

vaidluse aluseks olev vara kuulub Põltsamaa linnale, ei tähenda, et vaidlus selle üle muutub

automaatselt avalik-õiguslikuks. Samuti ei tähenda see, et linnavara kasutamist ja

käsutamist reguleerib linnavolikogu poolt kehtestatud kord, et kõik linnavaraga seotud

vaidlused tuleb lahendada halduskohtus. Sõlmides liiklusklubiga tasuta kasutamise lepingu

ja esitades vaidlustatud korraldusega ülesütlemisavalduse, ei teostanud Põltsamaa

Linnavalitsus avalikku võimu, vaid astus suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste

suhetega. Vaidlustatud korralduse eesmärk oli suunatud liiklusklubiga sõlmitud

võlaõigusliku lepingu lõpetamisele ehk lepingu ülesütlemisavalduse esitamisele. Sellest

tulenevalt ei saa selline tahteavaldus olla avalik-õiguslik olenemata sellest, et selle aluseks

oli haldusakt.

Kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-50-08 ei

puutu antud juhul asjasse. Nimetatud asjas puudutas vaidlus vara peremehetuks

tunnistamist ehk avaliku võimu teostamist kohaliku omavalitsuse poolt. Kaebaja viidatud

seiskoht pärineb mitte haldusasjast nr 3-3-1-50-08, vaid Riigikohtu halduskolleegiumi

seisukohast asjas nr 3-3-1-39-01, millest kaebaja tegi ekslikult järeldusele, et halduskohus

on igal juhul pädev tuvastama asja omanikku, kui see on vajalik haldusakti õiguspärasuse

hindamiseks. Riigikohtu antud asjas tehtud seiskohast tuleneb hoopis see, et asja omaniku

tuvastamine halduskohtu poolt on õigustatud üksnes siis, kui tegemist on avalik-õigusliku

vaidlusega ning see on vajalik haldusakti õiguspärasuse tuvastamiseks. Käesoleval juhul on

aga tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega.

Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamine avalik-õigusliku vaidluse raames ei tooks

kaasa kaebaja taotletud eesmärki. Haldusakti saab halduskohtus vaidlustada üksnes siis, kui

on rikutud isiku subjektiivne avalik õigus. Antud juhul pole tegemist subjektiivse avaliku

õigusega. Vaidlustatud korraldusega ei reguleerinud Põltsamaa Linnavalitsus avalik-

õiguslikke suhteid ega teostanud võimu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.03.2011. a määrus tuleb jätta jõusse ja

MTÜ Autom Põltsamaa Liiklusklubi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sarnaselt sätestas

kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 3 lg 1 p 1, et halduskohtu pädevusse kuulub avalik-

õiguslike vaidluste lahendamine. Käesoleval juhul on küsimuse all kohalikule

omavalitsusele kuuluva õppehoone ruumide (õppetöökoda-garaaž) 1976. aastast saati

kestnud tasuta kasutuse õiguslik iseloom. Ringkonnakohus leiab, et tegu ei ole avalik-

õigusliku suhtega.

8. Riigikohtu üldkogu on leidnud: „Avalik õigus kui osa õiguskorrast ongi määratud

reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega.“ (RKÜKo

22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 14.) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on

selgitanud, et formaalset asjaolu nagu akti vorm ei saa käsitada määravana suhete liigi

piiritlemisel, vaid määravaks on, kas isiku ja avaliku võimu organi vahelised suhted on

võimusuhted. (RKPJKo 08.10.2007, 3-4-1-15-07, p 17.) Õppetöökoja-garaaži teisele

isikule kasutada andmine tasuta või tasu eest ei ole võimusuhe. Ükski norm ei kohusta ega

õigusta riiki ega ühtegi muud avaliku võimu kandjat kui sellist andma ruume kellelegi

kasutada, vaid seda võivad teha kõik tsiviilkäibes osalejad ühtviisi, andes neile kuuluva

ruumi kellegi teise isiku kasutusse. Sama kehtib ka sellise kasutamise lõpetamise kohta.

Kellegi teise omandis olevate ruumide kasutamise lõpetamise vaidluses puudub

spetsiifiline võimusuhe, mis õigustaks halduskohtu poolset kontrolli. Tegemist on seega

tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus.

Agu Timmi Einar Vene

Madis Ernits