2-11-62716/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista SK`lt menetluskulu 31,96 (kolmkümmend üks eurot ja 96 senti) eurot AS Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX
Legislator headnote
AI generated2-11-62716/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista SK`lt menetluskulu 31,96 (kolmkümmend üks eurot ja 96 senti) eurot AS Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-62716
Tsiviilasi
AS M hagi SK vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
225 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS M(registrikood XXX, asukoht XXX)
Hageja esindaja Ingrid N
Kostja SK(isikukood XXX elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 02.03.2012
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.
2. Välja mõista SK`lt 446,73 (nelisada nelikümmend kuus eurot ja 73 senti) eurot AS-i M
kasuks.
3. Välja mõista SK`lt viivis 1,5% päevas tagastamata laenusummalt (191,73 eurot) alates
20.12.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni AS M kasuks.
4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta SK kanda.
1. Välja mõista SK`lt menetluskulu 31,96 (kolmkümmend üks eurot ja 96 senti) eurot AS
Mkasuks.
2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS M arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX
pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 31,95 (kolmkümmend üks eurot ja 95 senti)
eurot, mis on tasutud MAS poolt 19.12.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „AS M hagi SK vastu
võlgnevuse saamiseks“ summas 63,91 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu
Asjaolud
AS M esitas 20.12.2011 Harju Maakohtule hagi SK vastu 446,73 euro ja viivise
väljamõistmiseks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust, mille
alusel kandis hageja 22.03.2009 kostjale taotletud laenusumma 3000 krooni. Kostja võttis
02.03.2012
toimunud
kohtuistungil
hagi
õigeks.
Pooled
loobuvad
kohtuotsusele
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud
riigilõivust.
Kohtuotsuse põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või
kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt
võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja
õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus
tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral
nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates
kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui
lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise
määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos
põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või
osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 446,73 eurot, millest 191,73 eurot on
põhivõlgnevus, 37,71 eurot intress, 191,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja
meeldetuletuse tasu summas 25,56 eurot.
TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on loobunud
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS
§ 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui
kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud
tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Samuti ei ole kostja kohe kirjaliku avaldusega hagi õigeks võtnud.
TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus
õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude
rahalise suuruse. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud
riigilõiv summas 63,91 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust
tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele
teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuivõrd hagejale kuulub seoses
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud
riigilõivust 31,95 eurot, siis tuleb hagejalt kostja kasuks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust
31,96 eurot välja mõista.
Geete Lahi
kohtunik