3-12-525/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-525 Määruse kuupäev 15.03.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi XX´e taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 06.03.2012. a käskkirja nr 6.-3/329-D täitmise peatamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Vabastada XX riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel;

2. Jätta rahuldamata XX´e taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjas nr 3-12-525;

3. Määruse ärakiri saata XX´ele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse p 1 peale on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Kohtumääruse p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud

1. 09.03.2012. a saabus Tartu Halduskohtusse Viru Vanglas kinni peetava isiku XX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. XX palus kohtul peatada Viru Vangla 06.03.2012. a käskkirja nr 6.-3/329-D kehtivuse. Nimetatud käskkirjaga määrati XXele distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks karterisse paigutamine selle eest, et ta 14.02.2012. a Viru Vangla E7 osakonnas kella 20:45 ajal ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E7 osakonnas.

07.03.2012. a on XX esitanud vanglale vaide 06.03.2012. a käskkirja nr 6.-3/329-D tühistamiseks ning taotluse käskkirja täitmise peatamiseks. Viru Vangla 12.03.2012. a otsusega nr 6-12/96-1 on

XXe taotlus haldusakti täitmise peatamiseks jäetud rahuldamata. XX on asunud kartserikaristust kandma 07.03.2012. a.

Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palub XX vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

Kohtu seisukoht

2. Riigilõivuseaduse § 57 lg 21 kohaselt tasutakse haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. XX on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

Kaebuse esitaja asub Viru Vanglas. Tema isikukonto väljavõttest seisuga 15.03.2012. a nähtub, et tal puuduvad vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (konto jääk 0,00 eurot).

Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et XX on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes HKMS §-st 110 lg 1 p 1 XXe riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel haldusasjas nr 3-12-525.

3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg

3 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Kohus on seisukohal, et XXe esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmine. Kohus jätab rahuldamata kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla käskkirja täitmise peatamise osas, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine nimetatud haldusakti osas ei loo niisuguseid tagajärgi, mis hilisemalt võiksid kohtuotsuse täitmise võimatuks teha. Kaebaja vaide või hilisemalt halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2010. a määruses haldusasjas nr 3-10-2313 (p-s 8) möönas ringkonnakohus, et õigusvastaselt määratud kartserikaristuse täideviimisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita. Kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega.

Samas rõhutab ringkonnakohus, et teisalt tuleb arvestada aga seda, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks võib kaasa tuua olukorra, et distsiplinaarkaristust ei saagi täita. Nimelt sätestab VangS § 65 lg 6, et distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. On võimalik, et kaheksa kuuga ei pruugi käesolev kohtuvaidlus kõiki kohtuastmeid läbida ja seega ei pruugi asjas tulla kaheksa kuu jooksul ka jõustunud kohtuotsust. Kui kohus kohaldaks kaebaja poolt soovitud viisil esialgset õiguskaitset ja kohtuvaidlus kestaks kauem, kui täitub kaheksa kuud distsiplinaarkaristuse määramisest, minetaks Viru Vangla üldse võimaluse kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse täitmiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et seda, et kinnipidamisasutustes reageeritaks distsipliinirikkumistele adekvaatse karistusega ja et neid karistusi täidetaks, saab pidada märkimisväärseks avalikuks huviks, kuna distsiplinaarkaristuse määramise instituut on vangistuse eesmärkide saavutamisel ilmselgelt olulise tähtsusega. Avalikes huvides on, et vangistuse eesmärgid saavutataks ja et kinnipidamisasutustes oleks minimeeritud julgeolekuoht ühiskonnale.

4. Eeltoodud põhjustel jätab kohus XXe esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas 3-12-525 rahuldamata.

Kohus juhib tähelepanu HKMS § 252 lg-le 7, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

Tamara Hristoforova kohtunik