2-11-29511/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi nr 2-11-29511

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15.märts 2012, xxxxx kohtumaja, Võru tn.12, xxxxx

Tsiviilasi

A. S. E. M. T. M. K. võlgnevuse, summas 313,38 eurot,

viivise, summas 61,88 eurot, võla sissenõudmise kulude,

summas 30,36 eurot ning lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

313,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS EMT, registrikood xxxxxxxxx xxxxx xx.xx,

xxxxxx xxxxxxx

Esindaja: S. E. , postiaadress J. , xxxxxxxxxxx xx x

xxxxxx xxxxxxx

E-post:

Kostja: M. K. , isikukood xxxxxxxxxxxx kantud elukoht

xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx ,

hagimaterjalid kätte toimetatud xxxxx xx-xxx xxxxx

,xxxxx xxxxx xxxxxxx , kontakttelefon xx xxx xxx

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1.1Välja mõista M. K. A. S. E. M. T. liitumislepingute ja järelmaksuga müügilepingu

alusel põhivõlg 313,38 eurot, võla sissenõudmise kulu 30,36 eurot ja viivis kuni

15.03.2012.a. (kaasa arvatud) 187,84 eurot, kokku 531 (viissada kolmkümmend üks )

eurot 58 senti.

1.2Välja mõista M. K. A. S. E. M. T. viivis põhivõlalt (313,38 eurot) 0,15% päevas

alates 16.03.2012. kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 125,54 eurot.

2.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Jätta menetluskulud M. K. .

2.Välja mõista M. K. A. S. E. M. T. menetluskulude katteks 260 (kakssada

kuuskümmend) eurot 96 senti.

2/4

3.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule

või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks

oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142

lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja,

kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning

puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse

tegemise.

TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 03.10.2011.a. (tl.52).Taotlus

tagaseljaotsuse tegemiseks on esitatud hagiavalduses (tl.4).

3/4

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata.

2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele.

Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see

on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda

kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

3. Hageja on esitanud nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks. Kuni hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivis lepingus sätestatud määras ehk 0,15% päevas, on 61,88

eurot. Alates 22.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni on kohus arvestanud viivise välja

kindla summana - 125,96 eurot (313,38 eurot x 0,15 % x 268 päeva). TsMS § 367 alusel

mõistab kohus alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivise välja protsendina

põhinõudest (313,38 eurot) 0,15% päevas. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning

väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga

(s.o käesolevas hagis põhinõuet 313,38 eurot), mõistab kohus kostjalt välja küll viivise

alates 16.märtsist 2012.a. kuid arvestatud viivis ei tohi ületada 125,54 eurot (põhivõlg

313,38 – viivis kuni 21.06.2011.a. 61,88 eurot – viivis kuni 15.03.2012.a. 125,96 eurot).

4. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või

menetlust

lõpetavas

määruses

menetluskulude

jaotuse

menetlusosaliste

vahel.

Menetluskulude

jaotuses

näeb

kohus

ette,

millised

menetluskulud

keegi

menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks

ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks

menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos

hagiavaldusega, menetluskulude suurus on märgitud ka hagiavalduses.

Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka M. K. A. S.

E. M. T. .

5. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu 47,93 eurot, hagilt tasutud riigilõivu 63,91 eurot (tl.46) ja õigusabikulude –

4/4

178,95 eurot (tl.7) väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu

kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel,

välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluses

riigilõiv 47,93 eurot ja hagi esitamisel 63,91 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on

jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel 27.05.2011.a. kohtumäärusega. Seega on

hagi esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu

kiirmenetluse kulud (tasutud riigilõivu) saab arvata menetluskulude hulka.

6. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Menetlusosalise esindajakulude

tõendamiseks esitatud J. arvest (tl.7) nähtub, et hageja peab oma esindajale J. -le tasuma

õigusabi eest 178,95 eurot.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (01.01.2011.a. redaktsioonis),

mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt

sissenõutav kulu 320 eurot.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu suurus käesolevas kohtumenetluses on

põhjendatud. Kohus ei arvesta kulu hulka käibemaksu (29,83 eurot), kuna kohtule ei ole

esitatud TsMS §-s 174 lg 6 nõutavat kinnitust selle kohta, et avaldaja ei ole

käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi.

Seega

tuleb

kostjalt

välja

mõista

hageja

menetluskulude

katteks

260,96

(63,91+47,93+149,12) eurot.

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik