2-11-61469/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-61469

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

16. märts 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-61469

Tsiviilasi

Swedbank AS-i

hagi

Ande-Ave

Lampe

vastu

1832,60 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1508,75 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Swedbank AS (endine ärinimi kuni 17.03.2009

AS Hansapank)

(registrikood

10060701;

asukoht

Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Merike Koppel, e-post

merike.koppel@swedbank.ee;

kostja Ande-Ave Lampe (isikukood 47601312735; elukoht

XXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Ande-Ave Lampe vastu.

2. Välja mõista Ande-Ave Lampelt Swedbank AS-i kasuks 1832 (üks tuhat kaheksasada

kolmkümmend kaks) eurot ja 60 senti, millest 1508,75 eurot on põhinõue, 65,83 eurot

intress ja 258,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 13.12.2011 seisuga.

3. Välja mõista Ande-Ave Lampelt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 1508,75 eurolt alates 16.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 1250,73 eurot.

4. Jätta menetluskulud Ande-Ave Lampe kanda.

5. Välja mõista Ande-Ave Lampelt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud 319

(kolmsada üheksateist) eurot ja 55 senti.

6. Välja mõista Ande-Ave Lampelt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskulult

319,55 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2(5)

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-4)

Pooled sõlmisid 21.12.2000 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Hageja

väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil

toimus kasutaja identifitseerimine ning lepingu sõlmimine internetipanga vahendusel.

31.07.2006 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 06-124468-

VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja

tasuma intresse osade kaupa iga kuu 29. kuupäeval kuni 29.07.2010. Lepingujärgne intressimäär

oli 18% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis

31.05.2010 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, kus märkis, et kui kostja ei tasu

võlgnevust hiljemalt 15.06.2010, siis loeb hageja lepingu ühepoolselt lõpetatuks. Lepingu

tähtaeg saabus 29.07.2010.

01.03.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel

andis hageja kostja kasutusse VISA Classic Rev krediitkaardi krediidilimiidiga 7500 krooni, mis

oli seotud arvelduskontoga nr 1100601719. Kostja kohustus maksma kaardi eest kuutasu, tagama

vastava summa olemasolu oma arvelduskontol iga kuu 20. kuupäeval, maksma lepingujärgset

intressi 16% aastas (va kaardiga kauba või teenuse eest tasumisel 30 kalendripäeva jooksul alates

vastava toimingu tegemisest) ja maksma tekkinud võlgnevuselt viivist vastavalt hageja

hinnakirjale. Kuna kostja rikkus lepingut, siis lõpetas hageja 05.08.2010 lepingu ühepoolselt.

01.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel

andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 16 000 krooni,

mis oli seotud arvelduskontoga nr 1100601719. Lepingujärgseks intressimääraks oli 16% aastas,

püsimakse summaks 640 krooni kuus ja püsimakse kuupäevaks iga kuu 27. kuupäev. Kostja

kohustus maksma hagejale kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja teenustasusid, tagama

maksepäeval püsimakse summa ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol ja kohustuste

täitmata jätmisel maksma panga hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist. Kuivõrd kostja oma

lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis saatis hageja 31.05.2010 kostjale kirjaliku

lepingu ülesütlemise teatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 15.06.2010. Kostja jättis

võlgnevuse tasumata, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 05.08.2010.

13.12.2011 seisuga võlgneb kostja hagejale kolme lepingu alusel kokku 1832,60 eurot, millest

1508,75 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue) (452,34 + 1056,41), 65,83 eurot intress

(30,04 + 34,97 + 0,82) ja 258,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (6,58 + 49,57 + 201,87).

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1832,60 eurot ja lisanduva

viivise protsendina põhinõudelt 1508,75 eurolt alates hagi esitamisest (so 16.12.2011) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulud (riigilõiv 319,55 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Hageja lisas avaldusele koopiad 21.12.2000 teleteenuste lepingust koos lepingu tingimustega,

väikelaenulepingu tüüptingimustest, väikelaenulepingu nr 06-124468-VL laenu andmetest,

hageja hinnakirjast väikelaenu kohta, 31.05.2010 lepingute ülesütlemise kirjast, 01.03.2007 vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust koos lepingu tingimustega, hageja hinnakirjast

krediitkaartide kohta, hageja üldtingimustest, 01.03.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingust koos lepingu tingimustega, väljavõttest väikelaenulepingul sooritatud operatsioonidest

ja nõude arvestusest, väljavõttest vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingul

3(5)

sooritatud operatsioonidest ja nõude arvestusest ning väljavõttest püsimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingul sooritatud operatsioonidest ja nõude arvestusest (tl 5-46).

Kostja vastus hagile (tl 52)

27.01.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistab võla olemasolu hageja ees ja

nõustub esitatud hagiga, kuigi kõigi summade tekkimisest väga täpselt aru ei saanud. Kostja

märgib, et tema elu muutus kolm aastat tagasi katastroofiliselt – esmalt kaotas kostja töökoha ja

siis elamiskoha – mistõttu ei ole kostjal võimalik tekkinud võlga koheselt tasuda. Niinimetatud

sissetulek, mis tuleb pudelite korjamisest ja prügikastidest leitud asjadest, ei võimalda kostjal

garanteerida hagejale mingeid kindlaid igakuiseid summasid võla kustutamiseks. Kostja

hinnangul on ta võimeline tasuma hagejale kuus 20 eurot, kui sedagi. Kostja tegi 25.01.2012

oma arvelduskontole üle pika aja sissemakse summas 150 eurot, oletades, et võlg on otseselt

seotud tema kontoga. Kostja selgitab, et ei ole tahtnud krediiti võttes panka tüssata. Samuti ei ole

kostjal mõtteski jätta võlg tasumata. Lihtsalt asjad on kahjuks nii kaugele läinud, kuigi kostja

töötus ja elamiskoha puudumine ei vabanda võlgu jäämist.

Kostja lisas vastusele 25.01.2012 maksekorralduse sularaha sissemaksest oma arvelduskontole

Swedbankis (tl 53).

Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 60-62)

Kuna kostja on ise oma vastuses kinnitanud, et tal puudub kindel elukoht, töökoht ja sissetulek,

siis ei ole hagejal võimalik sõlmida kostjaga kohtulikku kompromissi, mis seisneks võlgnevuse

tasumises maksegraafiku alusel, sest kostjal puuduvad võimalused kompromissi täitmiseks.

Seoses kostja poolt esitatud ettepanekuga tasuda hagejale 20 eurot kuus, märgib hageja, et on

valmis võimaldama kostjal tasuda võlgnevust osade kaupa kohtulahendi alusel. Kokkuleppest

vabatahtliku kinnipidamise korral on hageja nõus mitte algatama sundtäitemenetlust kostja vastu.

Hageja jääb hagi juurde ning palub selle täies ulatuses rahuldada. Sealhulgas esitab hageja

täpsustatud viivise arvestuse erinevate lepingute järgi 13.12.2011 seisuga.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 54-55).

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Swedbank AS ja Ande-Ave Lampe sõlmisid 21.12.2000

teleteenuste lepingu, 31.07.2006 internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 06-124468-VL,

01.03.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ning 01.03.2007 püsimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 5 ja pöördel, tl 11 ja pöördel, tl 15 ja pöördel). Kolme

viimati nimetatud lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingulisi kohustusi, eelkõige tagastada krediidisumma ja

tasuda intressi osade kaupa lepingutes kindlaksmääratud kuupäeval.

3. Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

taganeda lepingust või öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida

saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

4(5)

4. Käesolevaks ajaks on hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud (nähtub hagiavaldusest ja

31.05.2010 lepingute ülesütlemise kirjast – tl 10), mistõttu on kogu kohustus muutunud

sissenõutavaks ja hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

5. Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt (tl 16-46) võlgneb kostja

hagejale tagastamata laenusummana 1508,75 eurot (põhinõue) (452,34 + 1056,41), intressina

65,83 eurot (30,04 + 34,97 + 0,82) ja 13.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena

258,02 eurot (6,58 + 49,57 + 201,87).

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses

antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul,

kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Kohtule esitatud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud.

Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on lepinguid sõlmides

nõustunud hageja poolt pakutud lepingutingimustega intressi- ja viivisemäära osas. Kostja on

vastuses hagile (tl 52) tunnistanud võla olemasolu hageja ees. Kostja märgib küll vastuses, et ei

saanud kõigi summade tekkimisest väga täpselt aru, samas ei ole kostja vaidlustanud intressi- ja

viivisearvestust ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on võtnud hagi õigeks ja tunnistanud hageja nõuet

summas 1832,60 eurot, mistõttu tuleb hageja hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 1508,75 eurot tagastamata laenusumma (põhinõude) katteks, 65,83 eurot intressi katteks

ja 258,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

6. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu

mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka

lisanduv

viivis

seadusjärgses

määras

põhinõudelt

1508,75 eurolt

alates

16.12.2011

(so hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata

hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

7. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1832,60 eurot

(1508,75 eurot põhinõude, 65,83 eurot intressinõude ja 258,02 eurot 13.12.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 1508,75 eurolt alates 16.12.2011 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1250,73 eurot.

Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine

osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid

selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.

5(5)

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies

ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja märgib, et tema menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

319,55 eurot.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 319,55 eurot (riigilõiv).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 319,55 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Kohtunik