Legislator Case Law & Legislation
2-11-2854/46 AI generated

2-11-2854/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-11-2854/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Tiina Palsilt, Toomas Õispuult ja Leino Einerilt solidaarselt AS Swedbank Välja mõista Toomas Õispuult AS Swedbank kasuks laenulepingu nr 07-016932-EV

Legislator headnote

AI generated

2-11-2854/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Tiina Palsilt, Toomas Õispuult ja Leino Einerilt solidaarselt AS Swedbank Välja mõista Toomas Õispuult AS Swedbank kasuks laenulepingu nr 07-016932-EV

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-11-2854

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. märts 2012 kell 14:00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Tiina Palsi, Toomas Õispuu ja Leino

Eineri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

104 227,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (rk 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15039

Tallinn) esindaja Anneli Arusalu; anneli.arusalu@swedbank.ee

Kostjad:

1) Tiina Palsi

2) Toomas Õispuu

3) Leino Einer

4) esindaja

Kuldar

Kirt

(Õigusbüroo

VK&Partnerid,

Kentmanni 8B, 10116 Tallinn; vkpartnerid@gmail.com)

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113, § 396 lg 1, § 397 lg 1;

TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Tiina Palsilt, Toomas Õispuult ja Leino Einerilt solidaarselt AS Swedbank

kasuks laenulepingu nr 05-087059-EL ja selle lisade nr 1 ja 2 alusel:

2.1 põhivõlgvõlg 8718,54 eurot;

2.2 intressivõlgnevus 458,14;

2.3 varakindlustus 183,82 eurot;

2.4 viivis 8260,40 eurot.

3. Välja mõista Toomas Õispuult AS Swedbank kasuks laenulepingu nr 07-016932-EV

alusel:

3.1 põhivõlgnevus 34 173 eurot;

3.2 intressivõlgnevus 1182,27 eurot;

3.3 menetlustasu 44,74 eurot;

3.4 viivis 10 138,48 eurot.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Tiina Palsi, Toomas Õispuu ja Leino Eineri kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl 1-7)

1.

05.05.2005 sõlmisid Swedbank AS ja Tiina Palsi laenulepingu nr 05-087059-EL (tl 18-

23), mille kohaselt andis hageja T. Palsile laenu summas 3198 eurot erastamiskulude

finantseerimiseks.

2.

22.09.2005 sõlmisid hageja, T. Palsi, Toomas Õispuu ja Leino Einer lepingu nr 05-

087059-EL lisa nr 1 (tl 24), mille kohaselt hageja ja T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer

leppisid muu hulgas kokku suurendada laenulimiiti summas 63 952,52 eurot ja muutsid

laenulimiidi kasutamise sihtotstarvet. Hageja ja kostjad leppisid kokku uues laenulimiidi

kasutusse võtmise tähtajas kuni 22.12.2005, laenusumma tagasimaksete alguskuupäevas

20.10.2006, tagastamise lõpptähtpäevas 20.09.2025, intressimääras kuue kuu Euribor +

2,25 %, krediidi kulukuse esialgses määras 4,60 % aastas, ennetähtaegse tagastamise

tasus 3,0 % tagastatavast laenusummast. Vastavalt lepingu 05-087059-EL lisa nr 1

punktile 2 on T. Palsi laenusaaja ning T. Õispuu ja L. Einer kaaslaenusaajad, kes

vastutavad lepingust nr 05-087059-EL ja selle võimalikest lisadest tulenevate kohustuste

kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt.

3.

23.01.2006 sõlmisid hageja ja T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer lepingu nr 05-087059-EL

lisa nr 2 (tl 25), mille kohaselt lepiti muuhulgas kokku suurendada laenulimiiti summas

76 062,57 eurot, uues laenulimiidi kasutusse võtmise tähtajas kuni 23.04.2006, krediidi

kulukuse esialgses määras 5,110 % aastas.

4. Lepingu nr 05-087059-EL põhitingimuste punktide 2.11, 2.12 ja üldtingimuste punkti

5.1 kohaselt kohustusid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer laenusumma tagastama osade

kaupa iga kuu 20. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks

märgiti lepingu nr 05-087059-EL esimeses lisas 20.09.2025. Üldtingimuste punkti 6.1

järgi kohustusid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi

maksmata laenusummalt. Vastavalt lepingu 05-087059-EL lisa 1 punktile 2.6 oli

intressimääraks kuue kuu Euribor + 2,25 % aastas. Tulenevalt lepingu nr 05-087059-EL

üldtingimuste punktist 9.1 olid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer kohustatud maksma

viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole maksepäeval piisavalt raha

tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas

fikseeritud viivisemäär, milleks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud

määr.

5. Lepingust nr 05-087059-EL tulenevate T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri kohustuste

täitmise tagamiseks seati Tartu notar Aune Harujõe poolt 26.08.2005 tõestatud lepingu

alusel hüpoteek T. Palsile kuuluvale Tartumaal Nõo alevikus Luke tn 5 asuvale

kinnistule (reg nr 3240704) esimesele järjekohale summas 1 365 000 Eesti krooni (tl 26-

32) ja Tartu notar Karin Jõks poolt 19.01.2006 tõestatud lepingu alusel hüpoteek eespool

nimetatud kinnistule esimesele vabale järjekohale summas 260 000 Eesti krooni (tl 35-

39).

6. T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer ei täitnud oma lepingust nr 05-087059-EL tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis neil hageja ees võlgnevus. Hageja luges

lepingu nr 05-087059-EL tuginedes üldtingimuste punktile 13.1.2 ülesöelduks alates

20.02.2008. Pärast lepingu nr 05-087059-EL ülesütlemist on nimetatud lepinguga

seotud kontole laekunud osalised põhisosa võlgnevuse tagasimaksed. T. Palsil, T.

Õispuul ja L. Eineril on hagiavalduse esitamise ajaks hagejale tasumata lepingu nr 05-

087059-EL laenujääk summas 69 830,60 eurot. Ka ei täitnud T. Palsi, T. Õispuu ja L.

Einer korrektselt intressi maksmise kohustust, hagiavalduse esitamise ajaks on tasumata

perioodi 20.11.2007-20.02.2008 intress summas 444,16 eurot.

7. Kuivõrd laenu osamaksed on jäetud õigeaegselt tasumata, arvestas hageja osamaksetega

viivitamise eest viivist. Perioodi 21.12.2007-20.02.2008 eest on tasumata viivis summas

64,26 eurot. Peale lepingu nr 05-087059-EL ülesütlemist on hageja arvestanud viivist

tasumata laenujäägilt. Seisuga 21.01.2011 on tasumata viivis kokku summas 18 796,23

eurot.

8. Seoses lepingu nr 05-087059-EL ennetähtaegse ülesütlemisega moodustab T. Palsi, T.

Õispuu ja L. Eineri lepingust nr 05-087059-EL tulenev võlgnevus hagi esitamise ajal

(21.01.2011) kokku 89 264,43 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas

69 830,60 eurot, intressist summas 458,14 eurot, kindlustusmaksetest summas 179,46

eurot ja viivistest summas 18 796,23 eurot. Võlgnevusele lisandub igapäevaselt jooksev

viivis.

9.

08.02.2007 sõlmisid hageja, Tarvo Paas ja T. Õispuu laenulepingu nr 07-016932-EV (tl

46-48), mille kohaselt andis hageja T. Paasile ja T. Õispuule laenu summas 34 795 eurot

hoonete renoveerimiseks. Vastavalt lepingu nr 07-016932-EV punktile 4.4 vastutavad

laenusaajad laenukohustuste täitmise eest solidaarselt.

10. Lepingu nr 07-016932-EV põhitingimuste punktide 3.6, 3.15 ja tüüptingimuste punkti

5.1 kohaselt kohustusid T. Paas ja T. Õispuu laenusumma tagastama osade kaupa iga

kuu 20. kuupäeval. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti 20.01.2027. Lepingu nr

07-016932-EV tüüptingimuste punkti 6.1 järgi kohustusid T. Paas ja T. Õispuu tasuma

hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt. Vastavalt põhitingimuste

punktile 3.8 oli intressimääraks kuue kuu Euribor + 5,000 % aastas. Tulenevalt lepingu

nr 07-016932-EV tüüptingimuste punktist 9.1 olid T. Paas ja T. Õispuu kohustatud

maksma viivist juhul, kui lepinguga nr 07-016932-EV seotud arvelduskontol pole

maksepäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise

aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr. Lepingust nr 07-016932-EV tulenevate T. Paasi ja T. Õispuu

kohustuste täitmise tagamiseks seati Tartu notar Aune Harujõe poolt 30.01.2007

tõestatud lepingu alusel hüpoteek T. Palsile kuuluvale Tartumaal Nõo alevikus Luke tn

5 asuvale kinnistule (reg nr 3240704) esimesele vabale järjekohale summas 708 500

Eesti krooni (tl 49-55).

11. T. Paas ja T. Õispuu ei täitnud hageja ees oma lepingust nr 07-016932-EV tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis võlgnevus ja hageja luges lepingu nr 07-

016932-EV ülesöelduks alates 24.01.2008. Pärast lepingu nr 07-016932-EV ülesütlemist

on lepinguga seotud kontole laekunud osalised põhisosa võlgnevuse tagasimaksed. T.

Paasil ja T. Õispuul on tänaseni hagejale tasumata lepingu nr 07-016932-EV laenujääk

summas 34 173 eurot. Ka ei täitnud T. Paas ja T. Õispuu korrektselt intressi maksmise

kohustust. T. Paasil ja T. Õispuul on hagejale hagiavalduse esitamise ajaks tasumata

perioodi 20.09.2007-24.01.2008 intress summas 1172,97 eurot.

12. Kuivõrd T. Paas ja T. Õispuu jätsid tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas

hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. T. Paasil ja T. Õispuul on tasumata

21.10.2007-24.01.2008 viivis summas 2,09 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on hageja

arvestanud viivist tasumata laenujäägilt, mis seisuga 21.01.2011 moodustab 9409,04

eurot.

13. Seoses lepingu nr 07-016932-EV ennetähtaegse ülesütlemisega moodustab T. Paasi ja T.

Õispuu lepingust nr 07-016932-EV tulenev võlgnevus hagi esitamise ajal (21.01.2011)

kokku 44 807,01 eurot (põhiosa võlgnevus 34 173,00 eurot, intress 1182,27 eurot,

menetlustasu 44,74 eurot ja viivis 9409,04 eurot). Võlgnevusele lisandub igapäevaselt

jooksev viivis.

14. Hageja saatis T. Palsile 19.03.2009 ja T. Õispuule 16.03.2010 teatised, milles

informeeris neid lepingust nr 05-087059-EL tulenevast võlgnevuse suurusest ja palus

võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja saatis T. Õispuule ja T.

Paasile 09.01.2008 teatised, milles informeeris neid lepingust nr 07-016932-EV

tulenevast võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava

tähtaja. Hageja hoiatas kostjaid, et võlgnevuse mittetasumisel, loeb hageja lepingud

ülesöelduks ning esitab lepingute tagatiseks oleva kinnistu hüpoteegi seadmise lepingu

täiturile täitetoimingute läbiviimiseks (tl 59-62). Kostjad võlgnevust ei tasunud.

15. Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas hageja avalduse alusel

notariaalselt tõestatud lepingu alusel T. Palsi suhtes täitemenetluse. Menetluse käigus

arestiti T. Palsi omandis ja hagejaga sõlmitud lepingute nr 05-087059-EL ja 07-016932-

EV tagatiseks olev kinnistu. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kohtutäituri poolt läbi

viidud nei enampakkumist (21.04.2008, 11.06.2008, 23.07.2008, 29.09.2008 (tl 64-

66)), mille käigus ei ole õnnestunud kinnisasja müüa. Seda ka olenemata igakordsest

kinnisasja alghinna alandamisest, kusjuures esmasel enampakkumisel oli alghinnaks

3 500 000 Eesti krooni ning viimasel käesolevaks hetkeks välja kuulutatud

enampakkumisel 2 500 000 Eesti krooni.

16. Eelnevast tulenevalt ei ole hüpoteegi realiseerimisest hageja nõuete rahuldamiseks

saadav rahasumma käesoleval hetkel teada ja seda ei ole hagejal võimalik ka piisava

tõenäosusastmega ette näha. Võttes arvesse muu hulgas asjaolu, täitemenetluses ei ole

hoolimata

püüdlustest

kohtutäituril

õnnestunud

tagatiseks

olevale

kinnistule

täitemenetluses ostjaid leida, on hageja põhjendatud seisukohal, et kinnistut ei olegi

võimalik lähiajal arvestatava hinnaga müüa ning hüpoteegist ei jätku täies ulatuses

hageja nõude rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust esitab hageja kostjate vastu

hagiavalduse kogu kogunenud võlgnevuse väljamõistmiseks, kuid jätab endale õiguse

kohtumenetluse kestel muuta kostjate vastu esitatud nõuet, mis on lubatav lähtudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lõike 4 punktist 2.

17. Hageja palub:

-

mõista T. Palsilt, T. Õispuult ja L. Einerilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja

laenulepingust nr 05-087059-EL tulenev võlgnevus summas 89 264,43 eurot;

-

mõista T. Palsilt, T. Õispuult ja L. Einerilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja

viivis protsendina laenulepingust nr 05-087059-EL tulenev võlgnevuse põhinõudelt

(VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras summalt 69 830,60 eurot), alates hagiavalduse

esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni;

-

mõista T. Paasilt ja T. Õispuult solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja

laenulepingust nr 07-016932-EV tulenev võlgnevus summas 44 809,05 eurot;

-

mõista T. Paasilt ja T. Õispuult solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja viivis

protsendina laenulepingust nr 07-016932-EV tulenev võlgnevuse põhinõudelt (VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud määras summalt 34 173,00 eurot), alates hagiavalduse

esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.

TARVO PAASI VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 78-80)

18. T. Paas on seisukohal, et laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu turuväärtus ja hüpoteegi

summa oli laenulepingu lõpetamise ja täitemenetluse algatamise ajal piisavalt suur, et

selle arvelt oleks saanud hageja nõude rahuldada. Ka käesoleval ajal (s.o kolm aastat

pärast kinnistu arestimist kohtutäituri poolt) on selle turuväärtus piisav hageja nõude

rahuldamiseks.

19. Hageja on hagiavalduses väitnud, et täitemenetluses on korraldatud neli enampakkumist,

mille käigus ei ole õnnestunud kinnistut müüa ja seetõttu ei pruugigi lähiajal õnnestuda

kinnistut arvestatava hinnaga müüa. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga. Hageja poolt

esitatud enampakkumise kuulutustest nähtub, et nimetatud neli enampakkumist on kõik

toimunu 2008. aastal, kusjuures viimane enampakkumine toimus 29.09.2008 hinnaga 2

500 000 krooni. Pärast nimetatud enampakkumise nurjumist ei ole kostjale teadaolevalt

kohtutäitur ega ka hageja kui sissenõudja mingeid toiminguid kinnistu müümiseks

teinud. Täitemenetlus on sisuliselt seisnud kaks ja pool aastat, kusjuures kogu selle aja

eest nõuab hageja viiviste välja mõistmist. Arvestades, et hageja nõuete põhivõlgnevus

kõigi kostjate vastu kokku on ca 2,1 miljonit krooni ja viimane enampakkumine kinnistu

müümiseks 2008. aastal toimus hinnaga 2,5 miljonit krooni, siis on täiesti alusetud

hageja väited, et kinnistut ei ole võimalik realiseerida või ei ole seda võimalik teha

arvestatava hinnaga. Kinnistu realiseerimist nõuete kogusummaga ei ole täitemenetluses

isegi üritatud.

20. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine kostja suhtes on pahatahtlik. Hageja on

lõpetanud laenulepingu üle kolme aasta tagasi ja arestinud laenu tagatiseks oleva

kinnistu (välistades sedasi ka võimaluse kinnistu omanikul kinnistut võõrandada).

Kostja on seisukohal, et hageja enda tegevusetus on põhjustanud viiviste nõude

kasvamise ja võimalike kohtukulude tekkimise (sh riigilõivu kulu). Kui hageja oleks

kohtutäituri

tegevusetuse

korral

sissenõudjana

nõudnud

uue

enampakkumise

korraldamist ja vara ümberhindamist, siis oleks kinnistu tänaseks müüdud ja hageja

nõue vähemalt suuremas osas rahuldatud. Kostja taotleb VÕS § 162 alusel viiviste

vähendamist ja leiab, et viiviste välja mõistmine hageja poolt soovitud suuruses on

asjaolusid arvestades ebaõiglane.

21. Käesolevaks hetkeks on kohtutäituri poolt välja kuulutatud uus enampakkumine

laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu võõrandmiseks, millest tulenevalt ei ole hageja

võimaliku nõude suurus kostja vastu teada. Ei saa välistada ka, et hagejal kostja vastu

pärast kinnistu võõrandamist nõue üldse puudub. Ka hageja on hagiavalduses sellele

viidanud, et nõude suurus lähiajal muutub. Sellest tulenevalt esitab kostja lõplikud

vastuväited hagile pärast hageja lõpliku nõude selgumist.

TIINA PALSI VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 85-86)

22. T. Palsi selgitas, et tema elukaaslane T. Õispuu tegeles ettevõtlusega, plaanis oli avada

söögikoht ja hostel. T. Õispuu lubas enda kinnistud vormistada ettevõtte nimele, selliselt

oleks T. Palsi kinnistult hüpoteek kustutatud. Seda ta aga ei teinud.

23. Laenu võtmisel hindas hageja T. Palsi riskiklassiks null. Hageja oleks pidanud ette

nägema riske ja mitte andma T. Palsile laenu sedavõrd suures summas.

24. Kinnistut ei ole õnnestunud enampakkumistel müüa, kuna hageja on selle hinna

määranud ülemäära kõrgeks. T. Palsi leiab, et tema vastutus peaks piirduma üksnes

laenu tagatiseks oleva kinnistu maksumusega. T. Palsi jäi ilma oma kodust.

HAGEJA SEISUKOHT TARVO PAASI VASTUSE OSAS (tl 89-91)

25. Hageja leiab, et on kostjate suhtes käitunud äärmiselt heatahtlikult. Kuigi hageja oleks

võinud kostjate kui solidaarvõlgnike vastu kohtusse pöörduda koheselt peale lepingute

ülesütlemist, ta seda ei teinud, soovides ära oodata täitemenetluse tulemused.

26. Täitemenetluses ei ole seni õnnestunud laenulepingute tagatiseks olevat kinnistut

võõrandada. Hageja peab vajalikuks märkida, et tagatise omanik T. Palsi on tahtlikult

lõhkunud laenulepingute tagatiseks olevat kinnisasja ning lubanud kinnisasjal paikneva

elamu põlema panna. T. Palsi on tahtlikult laenulepingute tagatiseks olevat kinnisasja

kahjustanud ja seeläbi kinnisasja väärtust vähendanud. Eeltoodust tulenevalt on T. Palsi

on tegevusega põhjustanud ka täitemenetluse venimise. Hageja on nimetatud kinnisasja

sundkindlustanud.

27. Hageja leiab, et T. Paasi vastuväide viivisenõude kohta ei ole asjakohane. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et kuna laenu tagatiseks olev hüpoteek ei ole veel realiseeritud,

esitas hageja esialgu hagiavalduse kogu hetkel kogunenud võlgnevuse väljamõistmiseks,

kuid jätab endale õiguse ja soovib kohtumenetluse kestel muuta nõuet, kui selgub,

milline summa laekub hagejale laenu tagatiseks oleva kinnisasja müügist. Kuna isegi

hageja põhinõue on täies ulatuses rahuldamata, ei saa T. Paas menetluse praeguses

staadiumis väita, et hageja on nõudnud temalt ebamõistlikus ulatuses viivise

väljamõistmist.

LEINO EINERI VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 95-97)

28. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 174 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur jaotab

kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi

jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate

järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel

ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Kuna

esimeses järjekorras kuuluvad rahuldamisele lepingust nr 05-087059-EL tulenevad

nõuded, siis kuulub hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue vähendamisele ja

esitatud asjaolud täpsustamisele.

29. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu L. Eineri vastu esitatud nõude täpne summa olukorras,

kus L. Einer kaasati kaaslaenusaajana alles 23.01.2006 sõlmitud lepingu lisaga nr 1.

Seda põhjusel, et enne L. Eineri kaaslaenusaajana kaasamist oli T. Palsi juba võtnud

hagejalt laenu summas 3198 eurot, mille tagastamise kohustust ei ole L. Einer endale

kunagi võtnud. Seega peaks hageja toimunud täitemenetlust ja L. Eineri vastutuse

piirmäära arvestades täpsustama L. Eineri vastu esitatud nõuet.

30. TsMS § 352 lg-s 1 on sätestatud, et mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või

seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on

lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Arvestades esitatud

asjaolusid, palub L. Einer määrata uus istungi aeg ning anda menetlusosalistele täiendav

tähtaeg oma seisukohtade, avalduste ja taotluste esitamiseks. L. Einer saab korrektse ja

motiveeritud hagiavalduse vastuse esitada ainult juhul, kui hageja nõue on põhjendatud,

tõendatud ja selge.

HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS (tl 106-108)

31. T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer sõlmisid laenulepingu nr 05-087059-EL. T. Paas ja T.

Õispuu sõlmisid laenulepingu nr 07-016932-EV. Mõlema lepingu tagatiseks oli

hüpoteek T. Palsile kuuluvale kinnistule. Võlgnevusega seoses ütles hageja lepingud

ennetähtaegselt üles. Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas hageja

avalduse alusel notariaalselt tõestatud lepingu alusel T Palsi suhtes täitemenetluse.

Hagiavalduse esitamise ajaks oli kohtutäitur läbi viinud neli enampakkumist

kuupäevadel 21.04.2008, 11.06.2008, 23.07.2008 ja 29.09.2008, mille käigus ei

õnnestunud tagatiseks olnud kinnisasja realiseerida. Hagiavalduse esitamise päevani oli

hageja nõuet tagav hüpoteek realiseerimata. Sellest tulenevalt esitas hageja hagiavalduse

T. Palsi, T. Õispuu, L. Eineri ja T. Paasi vastu kogu kogunenud võlgnevuse

väljamõistmiseks, kuid jättis endale õiguse muuta kohtumenetluse kestel T. Palsi, T.

Õispuu, L. Eineri ja T. Paasi vastu esitatud nõuet, lähtudes TsMS § 376 lõike 4 punktist

2. Kohtutäitur viis 11.03.2011 läbi enampakkumise, mille käigus õnnestus kinnisasi

realiseerida enampakkumise alghinnaga summas 67 107,23 eurot. Sellest tulenevalt

täpsustab hageja oma nõuet.

32. Hageja lepingust nr 05-087059-EL tulenev nõue T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri vastu on

29 247,81 eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 8718,54 eurot,

intressivõlgnevusest summas 458,14 eurot, Swedbank Varakindlustuse võlgnevusest

summas 183,82 eurot, viivisvõlgnevusest summas 19 869,27 eurot ja Swedbank

Varakindlustuse viivisvõlgnevusest summas 18,04 eurot.

33. Hageja lepingust 07-016932-EV tulenev nõue T. Paasi ja T. Õispuu vastu on 45 538,49

eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 34 173 eurot, intressivõlgnevusest

summas 1182,27 eurot, menetlustasust summas 44,74 eurot, viivisvõlgnevusest summas

10 138,48 eurot.

02.05.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 132)

34. Hageja selgitas, et seoses laenulepingute tagatiseks olnud kinnisasja müümisega on nõue

vähenenud. Nõue T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri vastu on 29 247,81 eurot, mis tuleneb

lepingust nr 05-087059-EL. Nõue T. Paasi ja T. Õispuu vastu on 45 538,49 eurot

lepingu nr 07-016932-EV alusel.

35. Kostjad T. Palsi ja T. Õispuu avaldasid, et ei vaidle nõudele vastu. L. Eineri esindaja

selgitas, et jääb varem avaldatud seisukohtade juurde. Seoses võimaliku kompromissi

sõlmimisega

palusid

menetlusosalised

kohtult

aega

kompromissläbirääkimiste

pidamiseks. Kohus rahudlas taotluse ja määras uueks kohtuistungi ajaks 13.06.2011.

Vastavalt

AS

Swedbank

esitatud

korduvatele

taotlustele

pikendas

kohus

kompromissläbirääkimiste pidamise tähtaega kuni 19.09.2011 (tl 134-154).

36. 29.07.2011 täpsustas hageja veelkord nõuet (tl 145-147). Hageja märkis, et hageja

lepingust nr 05-087059-EL tulenev nõue T. Palsi, T. Õispuu ja L. Eineri vastu on

17 437,08 eurot, mis koosneb põhiosavõlgnevusest summas 8718,54 eurot,

intressivõlgnevusest summas 458,14 eurot ja viivisvõlgnevusest summas 8260,40 eurot.

Hageja lepingust nr 07-016932-EV tulenev nõue T. Paasi ja T. Õispuu vastu on

46 219,85

eurot,

mis

koosneb

põhiosavõlgnevusest

summas

34 173

eurot,

intressivõlgnevusest summas 1182,27 eurot, menetlustasust summas 44,74 eurot,

viivisvõlgnevusest summas 10 819,84 eurot.

07.12.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 161)

37. Hageja esitas 14.11.2011 hageja ja T. Paasi vahel sõlmitud kompromissi, mille palus

kinnitada ja T. Paasi suhtes menetlus lõpetada (tl 158-160). Lõplik nõue on 17 620,90

eurot, jooksvat viivist hageja enam ei arvesta.

38. T. Palsi avaldas, et kuna on võtnud laenu, tuleb see tal tagasi maksta. Ta sooviks

sõlmida kompromissi, kuid ei tea, mida selleks teha. L. Eineri esindaja vaidles vastu nii

põhinõudele kui ka kõrvalnõuetele ja palus esitada kirjalikult viivisearvestus. Pooled

kinnitasid, et on nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses.

39. 09.12.2011 määrusega kinnitas kohus AS Swedbank ja T. Paasi vahel sõlmitud

kompromissi (tl 162-164).

HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT LEINO EINERI VASTUSE OSAS (tl 173-174)

40. Hageja selgitab, et L. Eineri liitumine lepinguga hilisemalt ei oma asjas tähtsust.

Lepingu lisaga nr 1, mille alusel liitusid lepinguga T. Õispuu ja L. Einer, märgiti

laenulimiidiks 63 952,52 eurot, mille tasumise eest vastutavad nii T. Palsi, T. Õispuu

kui ka L. Einer solidaarselt. Laenulimiidi arvestamisel ei olnud T. Palsil omaette

tasumata võlga. Tasutud summad olid laenu katteks arvestatud ning veel tasumata

summa arvestati laenulimiidi sisse. T. Õispuu ja L. Einer andsid nõusoleku vastutada

alates lepingu lisa nr 1 sõlmimisest märgitud laenulimiidi eest solidaarselt T. Palsiga,

arvestades seejuures, et osa laenulimiidist oli juba T. Palsi kasutuses ning ülejäänu

väljastati hiljem. Lisa sõlmimise hetkel oli T. Palsi kasutuses laenujääks summas

3016,16 eurot, mis on lisa 1 sõlmimise hetkel tasumata laenusumma (tl 40-44) ning kuni

22.12.2005 (laenulimiidi kasutusele võtmise tähtaeg) andis hageja täiendavalt laenu

60 936,36 eurot.

41. L. Einer on lepingu lisa nr 1 sõlmides sellise laenulimiidi eest vastutamisega nõustunud,

mis tähendab, et L. Einer vastutab kogu lepingust 05-087059-EL tuleneva võlgnevuse

eest solidaarselt T. Palsi ja T. Õispuuga.

TIINA PALSI SEISUKOHT (tl 192)

42. T. Palsi avaldas, et temale kuulunud kinnistu müüdi alla turuhinna. Viivisenõue on

ebamõistlikult suur, T. Palsi palub vähendada viivist mõistliku suuruseni. Samuti

avaldas T. Palsi, et pärast temale kuulunud tagatiseks olnud kinnisvara realiseerimist

tuleb lugeda tema osa laenust tasutuks ja kohustused seoses laenuga täidetuks. Võetud

laen kulus äriühingutele, mille osanikeks olid T. Õispuu ja L. Einer.

43. L. Eineri esindaja esitas kohtule 31.01.2012 taotluse seisukoha esitamiseks antud tähtaja

pikendamiseks kuni 29.02.2012 (tl 196-197). Kuna hageja ja L. Eineri vahelised

kompromissläbirääkimised veel kestavad, palus L. Einer pikendada seisukoha esitamise

tähtaega kuni 29.02.2012. Juhuks, kui kohus ei rahulda tähtaja pikendamise taotlust,

märkis L. Einer järgmist. L. Einer ei vastuta põhivõlgnevuse eest summas 3198 eurot,

kuna L. Einer kaasati kaaslaenusaajana alles 23.01.2006 sõlmitud lepingu lisaga nr 1

ehk pärast seda, kui laenusumma 3198 eurot oli antud T. Palsi käsutusse. Seda kinnitab

ka asjaolu, et lepingu lisas nr 1 puudub mistahes viide või kokkulepe selle kohta, et L.

Einer vastutab kaaslaenusaajana lepingust tulenevate varasemate kohustuste eest.

44. Arvestades asjaolu, et hageja viivisenõue koosneb ka viivistest, mida on arvestatud

summadelt, mis on juba tasutud, siis taotleb L. Einer VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel

viivise vähendamist mõistliku suuruseni. L. Einer on seisukohal, et viivise mõistlikuks

suuruseks on viivis, mida on arvestatud hageja põhinõudelt 8718,54 eurot miinus

põhinõude osa, mille eest L. Einer ei vastuta ehk summalt 8718,54-3198=5 520,54

eurot. Viivist arvestusega 8,25 % aastas oleks põhjendatud nõuda alates enampakkumise

toimumisest.

45. Kohus kohaldas asjas kirjalikku menetlust 02.02.2012 määrusega ning andis pooltele

aega täiendavate seisukohtade või kompromisslepingu esitamiseks kuni 29.02.2012 (tl

199).

KOHTU SEISUKOHT

46. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

47. Asjas ei ole vaidlust lepingute ja lepingu lisade sõlmimise üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostjad ei täitnud

nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi.

48. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, seda kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).

Laenuleping nr 05-087059-EL

49. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib

solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist

võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või

tehingu alusel.

50. T. Palsi sõlmis Swedbank AS-ga 05.05.2005 laenulepingu nr 05-087059-EL ja

22.09.2005 sõlmisid T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer nimetatud lepingu lisa nr 1, mille

punkti 2 kohaselt on lepingu poolteks ka T. Õispuu ja L. Einer kui kaaslaenusaajad ja

vastutavad kohustuste täitmise eest T. Palsiga solidaarselt. Samuti on nimetatud punkti

kohaselt kaaslaenusaajad kinnitanud, et on tutvunud lepinguga ja on endale võetud

kohustustest täielikult aru saanud. Kohus rõhutab, et lepingule koostatud lisad on varem

sõlmitud lepingu lahutamatud osad. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et L. Einer

on lepingu nr 05-087059-EL lisa nr 1 allkirjastamisega muutunud sisuliselt laenusaajaks

ja laenusaajana on ta lepingule alla kirjutanud. Seega ei ole L. Eineri väited, mille

kohaselt tema ei ole esialgset lepingut sõlminud ega laenukohustust võtnud ja ei vastuta

05.05.2005 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste eest, asjakohased ning L. Einer

vastutab solidaarselt T. Palsi ja T. Õispuuga laenulepingu nr 05-087059-EL ja selle

lisade 1 ja 2 alusel võetud kohustuste täitmise eest. Lisaks selgitab kohus, et

täitemenetluse seadustik (TMS) ei sätesta, millise aja jooksul ning mitu enampakkumist

peab kohtutäitur täitemenetluses korraldama. Kui kostjad ei olnud rahul kohtutäituri

tegevusega täitemenetluse läbiviimisel, oleks kostjatel tulnud esitada kaebus täituri

tegevusele vastavalt TMS §-le 217.

51. Vastavalt lepingu lisale nr 2 oli uueks laenulimiidiks 76 062,57 eurot, mille

tagasimaksmise eest vastutavad T. Palsi, T. Õispuu ja L. Einer solidaarselt.

Laenulepingu tagatiseks seati Tartu notar Aune Harujõe poolt 26.08.2005 tõestatud

lepingu alusel hüpoteek T. Palsile kuuluvale kinnistule, mis müüdi enampakkumisel

hinnaga 67 107,23 eurot ja hagejale laekus sellest 61 112,06 eurot, mis arvestati

põhivõlgnevuse katteks. Hageja on viimases hagiavalduse täpsustuses ning 07.12.2011

toimunud kohtuistungil avaldanud, et lõplikuks lepingust nr 05-087059-EL nõude

suuruseks on 17 620,90 eurot, mis moodustub põhivõlgnevusest 8718,54 eurot,

intressivõlgnevusest 458,14 eurot, varakindlustusest 183,82 eurot ning viivisest 8260,40

eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud summad tuleb T. Palsilt, T. Õispuult ja L.

Einerilt välja mõista.

52. T. Palsi on palunud jätta tema osas hagi rahuldamata ja lugeda tema kohustus täidetuks

kinnistu müügist saadu arvel, kuna kinnistu on müüdud alla turuhinna. TMS § 74 lg 1 ja

lg 3 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti, hind

määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. TMS § 74 lg 4 sätestab, et kui võlgnik

ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest

ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik

ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

TMS §-s 217 sätestatud korras. Täitemenetluses määratud kinnisasja hinda ei ole

vaidlustatud, seega ei ole põhjendatud T. Palsi väited selle kohta, et kinnistu müüdi turul

valitsevatest hindadest odavamalt.

53. T. Palsi väite osas, et võetud laen kulus äriühingule, mille osanikeks olid T. Õispuu ja L.

Einer, märgib kohus järgmist. Laenu tagasi maksmise kohustus lasub isikul, kes on

laenulepingu sõlminud, solidaarselt käendajate või kaaslaenusaajatega. Seega ei ole

kohtu hinnangul ka T. Palsi esitatud väide laenu kasutamise kohta asjakohane ega anna

alust jätta T. Palsi suhtes hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et kui keegi

solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust

täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga

solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega (VÕS § 67

lg 1). VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse

täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene

teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike

vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69

lg 2). Solidaarvõlgnike omavahelised suhted ei oma aga käesoleva tsiviilaja lahendamise

seisukohalt tähtsust.

54. T. Palsi ja L. Einer on taotlenud viivise vähendamist, kuivõrd hageja poolt nõutud viivis

on kostjate hinnangul ebamõistlikult suur.

55. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi loetakse

viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib maksmiseks kohustatud isik võib nõuda

viivise vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162

kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

56. Taotlus viivise vähendamiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kostjad ei ole

lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kohustuste täitmisega viivitamise

tõttu on hageja arvestanud viivist kokkulepitud määras. Lisaks on hageja märkinud, et

sissenõutavaks muutunud viivis lepingust nr 05-087059-EL tulenevate kohustuste

täitmise rikkumise tõttu oli 29.04.2011 seisuga 19 869,27 eurot, kuid viimases

hagiavalduse täpsustses nõuab hageja viivist vaid 8260,40 eurot. Kohus selgitab, et

viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja

võlausaldaja huvisid kaaludes. Kohus on seisukohal, et nõutav viivis (8260,40 eurot) ei

ole ebamõistlikult suur ja sellest tulenevalt ei ole viivisemäära vähendamine

põhjendatud. Kostjad on laenulepingust tulenevad kohustused jätnud nõuetekohaselt

täitmata alates 20.12.2007. Arvestades laenu põhiosa suurust ja tasumisega viivitatud

aega, on kohus seisukohal, et viivisenõue summas 8260,40 eurot ei ole ülemäära suur.

Laenuleping nr 07-016932-EV

57. T. Paas ja T. Õispuu sõlmisid hagejaga 08.02.2007 laenulepingu nr 07-016932, mille

kohaselt andis hageja T. Paasile ja T. Õispuule laenu 34 795 eurot. Lepingust nr 07-

016932-EV tulenevate T. Paasi ja T. Õispuu kohustuste täitmise tagamiseks seati Tartu

notar Aune Harujõe poolt 30.01.2007 tõestatud lepingu alusel hüpoteek T. Palsile

kuuluvale kinnistule. T. Paas ja T. Õispuu ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ning võlgnevad solidaarselt hagejale kokku 46 219,85 eurot, mis

koosneb põhiosavõlgnevusest summas 34 173 eurot, intressivõlgnevusest summas

1182,27 eurot, menetlustasust summas 44,74 eurot, viivisvõlgnevusest summas

10 819,84 eurot.

58. TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest

saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute

vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras

või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad

sissenõudjad

tulemi

jaotamisel

sama

järjekoha.

Enampakkumine

viidi

läbi

hüpoteekidega tagatud nõuete täitmiseks. Hüpoteeke oli nimeteatud kinnistule seatud

kokku 149 137,83 euro ulatuses. Enampakkumisel saadud tulem 67 107,23 eurot ei

katnud täielikult ka esimesel järjekohal asunud nõuet, seetõttu täitemenetluses

laenulepingust nr 07-016932-EV tuleneva nõude katteks laekumisi ei arvestatud.

59. T. Paasiga sõlmis hageja kompromisslepingu, mille kohus 09.12.2011 määrusega

kinnitas. T. Õispuu kohtule sisulisi vastuväiteid hagiavalduse osas ei esitanud. T. Õispuu

kinnitas 02.05.2011 toimunud kohtuistungil, et tunnistab nõuet, võetud laenukohustus

on jäänud täitmata. Kohus leiab, et hagi T. Õispuu vastu laenulepingu nr 07-016932-EV

alusel tuleb samuti rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel,

kuivõrd hageja on oma nõuet T. Õispuu vastu tõendanud nig T. Õispuu ei ole nõudele

sisulisi vastuväiteid esitanud.

60. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud

jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik