3-11-2559/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

31. oktoober 2011 esitas Kristian Kala Tartu Vanglale taotluse kahju 836 eurot hüvitamiseks, kuna vangla ei ole täitnud tema individuaalses täitmiskavas (ITK) seatud eesmärke ehk ei kindlustanud teda tööga. detsembri 2011 Tartu Vangla otsusega nr 3-30/321-1 jäeti taotlus rahuldamata.

Kohtuasja number 3-11-2317 Otsuse kuupäev 09.07.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.R.

25.11.2014, 26.11.2014 ja 12.12.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Aleksei Maksimovi „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebused Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-14-53023, nr 3-14-53016, 3-14-53035 ja nr 3-14-53177. Kaebuste kohaselt on A. Maksimov läbinud kohtueelse menetluse ja on saanud kahjunõude osas vanglalt vastuse. Kuna vastus kaebajat ei rahulda, pöördub ta kohtusse ning nõuab hüvitist summas 10 eurot päevas/300 eurot kuus (haldusasjas nr 3-14-53023), 100 eurot (haldusasjas nr 3-14-53016), 50 eurot (haldusasjas nr 3-14-53035) ja 3650 eurot aastas ( haldusasjas nr 3-14-53177). Kaebuste juurde on A. Maksimov lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelsed kahju hüvitamise nõuded, mis olid vanglas registreeritud 09.10.2014 nr-ga 1-13/985-1, 20.10.2014 numbritega 1-13/1000-1 ja 1- 13/1003-1 ning 28.10.2014 nr-ga1037-1.

V.Š. esitas 01.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla kohustamist hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju summas 1316 eurot. Kohus palus Tartu Vanglal 08.03.2017 kohtunõudes esitada info, kas Tartu Vangla on vastanud kaebaja kahju hüvitamise taotlusele ning kui kaebaja poolt on kaebuses toodud asjaolude suhtes vanglale esitatud muid pöördumisi, siis edastada need dokumendid koos vangla vastustega.

X (edaspidi kaebaja) esitas 08.09.2020 Tartu Vanglale (edaspidi vastustaja) kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/233-1, milles soovis saada hüvitist suuruses 2500 eurot selle eest, et vangla on teda perioodil 21.03.2019 – 07.07.2020 piinanud. Kaebaja selgitas, et kuivõrd vastustaja keeldus talle isiklikku abistajat määramast, ei saanud ta nagu teised kinnipeetavad kasutada kööki, käia puhketoas, raamatukogus, spordisaalis ja kirikus. Kaebaja leidis, et vastustaja tegevuse tulemusena tekkis tal tervisekahjustus (maosong), ta on pidanud kannatama nii füüsilist kui ka hingelist valu. Samuti on ta pidanud pöörduma psühhiaatri poole, kes kirjutaks talle välja antidepressandid, et ta saaks öösel magada. Vastustaja jättis oma 06.11.2020 otsusega nr 1-13/233-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse perioodi 21.03.2019 – 30.04.2020 osas läbi vaatamata, sest kaebaja oli varasemalt viidatud perioodi osas kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning vangla oli selle oma 30.06.2020 otsusega nr 1-13/82-2 rahuldamata jätnud. Perioodi 01.05.2020 – 07.07.2020 osas jättis vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata leides, et Tartu Vangla direktori 18.03.2020 kinnitatud käskkirja nr 1-1/54 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakavajärgsete tegevuste peatamine“ tõttu ei toimunud kuni 18.05.2020. a kella 14:30-ni kinnipeetavate saatmisi kirikusse ega spordisaali. Samuti ei saanud kinnipeetavad kasutada eluosakonnas üldkasutuses olevaid köögija puhkeruume. Seega puudus kaebajal kuni 18.05.2020 spordisaalis ja kirikus käimiseks ning köögija puhketoa kasutamiseks isikliku abistaja vajadus. Kuivõrd kaebaja viibis perioodil 07.06.2020 – 07.07.2020 eraldatud lukustatud kambris ning tema vanglasisene liikumine oli piiratud, ei saanud ta piirangutest tulenevalt külastada spordisaali, käia kirikus ega kasutada osakonna olmeruume. Kaebajale oli perioodil 19.05.2020 – 06.06.2020. a tagatud võimalus käia nii spordisaalis kui ka kirikus ning seda ilma isikliku abistaja määramise vajaduseta, vahemaa pikkuse tõttu lükkas kinnipeetava ratastooli kirikusse ja spordisaali majandusabitöölisest kinnipeetav.