2-11-17518/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-17518

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

V.S. hagi AS Hanza Tarkon vastu varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

9 180.75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja V.S.

hageja esindaja vandeadv Li Uiga riigi õigusabi korras,

li@valgejauiga.ee ;

kostja AS Hanza Tarkon, rk 10019012, asukoht Puiestee 2,

Tartu;

kostja

esindaja

vandeadv

Peeter

Viirsalu,

peeter.viirsalu@varul.com.

RESOLUTSIOON

V.S. hagi AS Hanza Tarkon vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldada.

V.S. hagi AS Hanza Tarkon vastu varalise kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

Välja mõista AS-lt Hanza Tarkon V.S. kasuks kahjuhüvitis ühekordses summas 1 542 (üks

tuhat viissada nelikümmend kaks) eurot 66 senti pärast kõikide maksude mahaarvamist.

Välja mõista AS-lt Hanza Tarkon V.S. kasuks kahjuhüvitis alates 1. märtsist 2012

igakuuliselt 70 (seitsekümmend) eurot 12 senti pärast kõikide maksude mahaarvamist.

Jätta rahuldamata V.S. hagi AS Hanza Tarkon vastu varalise kahju hüvitamiseks igakuulise

maksena 17.53 euro ulatuses ja vastavas ulatuses ühekordse hüvitise väljamõistmiseks.

Välja mõista AS-lt Hanza Tarkon V.S. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 10 000 (kümme

tuhat) eurot.

Menetluskulud jätta 80 % ulatuses AS Hanza Tarkon kanda ja 20 % ulatuses V.S. kanda.

Kohtuotsus saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2007 töölepingu nr 45, mille kohaselt hageja asus tööle

seadistaja ametikohale. 16.10.2008 andis stantsimisjaoskonna meister hagejale tööülesande

valmistada automaatressil 800FCP detaili SXA 1136391/10 materjalist SS1151-20. Järgmisel

päeval, kui hageja valmistas järjekordset detaili, läks pressi juhtpuldis põlema punane tuli, mis

tähendas, et järgmist töötsüklit press ei tee. Kogu seadistamine ja järgnev tööprotsess oli

teostatud pressi avatud uksega, sest ukse avamise blokeering oli välja lülitatud. Tööprotsess

toimus

kahekäe

lülitussüsteemis.

Pressi

seiskumise

põhjuseks

oli

asjaolu,

et

etteandmismehhanism oli materjalilindi surunud vastu ülemist andurit. Lint oli stantsi ääre

alla kinni jäänud. Hageja surus vasaku käega lindi ühe nurga alla ja lint läks edasi. Samal ajal

toimus töötsükkel ja töötaja vasaku käe sõrmed jäid stantsi vahele. Tööõnnetuse tagajärjel

tekkis vasaku käe II-V sõrme amputatsioon, mis on raske kehavigastus. Hageja on seisukohal,

et tööõnnetuse põhjustasid tööandjapoolsed rikkumised seoses mitte korrasolevate masinatega

ja ebaõigete töövõtete õpetamine. Hageja oli noor ja väheste kogemustega töötaja, kelle

suhtes mingit eriväljaõpet ei teostatud. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis läbi

tööõnnetuse uurimise ja tuvastas, et kostja on rikkunud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

(TTOS) § 4 lg 2 nõudeid, mille kohaselt tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on

võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud ka TTOS §-des 5 lg 1 ja 13 lg 1 p 1 sätestatut.

Ettevõttes oli koostatud ja kinnitatud Töötervishoiu ja tööohutuse juhend stantsimisseadmete

ja stantside seadistajale, kuid juhendist ei selgu, kuidas peab kinnijäänud materjali stantsist

vabastama. Tööandjat on karistatud väärteo korras 10.12.2008 kiirmenetluse otsusega nr 8-2-

29/20363,

mis

hageja

arvates

samuti

kinnitab

tööandja

süüd.

Hageja

tugineb

Võlaõigusseaduse §-des 1043 ja 1045 lg 1 p 2 sätestatule: kahju tekitanud isik peab

kannatanule tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelõige siis, kui see

tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Hageja põhistab mittevaralise kahju hüvituse suurust asjaoludega, et tema vasakul käel

puudub neli sõrme, proteesi ei ole võimalik olnud saada ja vasak käsi on täiesti kasutu. Hageja

töövõime on alanenud, õpitud erialal töötamine on välistatud. Visuaalselt nähtub füüsiline

puue, mis on ka emotsionaalselt ebameeldiv. Vähenenud elukvaliteeti taastada on praktiliselt

võimatu.

Hageja nõuab temal terviserikkega tekkinud kahju hüvitamist, mis 29.11.2011 esitatud hagi

täpsustuse kohaselt on järgmine: varalise kahju hüvitus ühekordses summas 1 402.43 eurot,

igakuuline hüvitus alates septembrist 2011 87.65 eurot ja kohtu määramisel mõistlikus

suuruses hüvitis mittevaralise kahju eest, mis hageja arvates võiks olla 30 000 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei olnud noor ja kogenematu töötaja, vaid oli töötanud kostja

juures õppepraktika raames alates 2005. aastast. Vastavalt Tartu Kutsehariduskeskuse

koduleheküljel avaldatud mehaanika ja metalltöö õppekava eesmärkidele ja ülesannetele pidi

hageja pärast vastava õppekava läbimist muuhulgas omandama oskuse vastutada enda ja

kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime ohuolukordades.

Hageja oli alaliselt tööle asumisel läbinud uue töötaja koolituse ning talle on tutvustatud

muuhulgas ka töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaalast juhendit. Hagejat on juhendatud

ohutusjuhendiga stantsimisseadmele nr 08-02-003, mark FCP 800-1. Töösisekorraeeskirja p

4.2.7 kohaselt pidi hageja teatama tööandjale viivitamatult töötakistusest või ohust ning

võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või ohu. Samuti sätestas

hageja ametijuhendi p 5.5., et ettenägematute takistuste ja kõrvalekallete, mille iseseisev

kõrvaldamine on raskendatud, korral tööpingi seiskamise ja pöördumise meistri, tootmisjuhi

või ettevõte juhi poole ilmnenud takistuste ja kõrvalekallete kõrvaldamiseks. Hagejaga juhtus

õnnetus 17.10.2008. Hageja on andnud õnnetuse kohta seletuse 20.10.2008, kus kinnitab, et

teda on ohutustehnika-alaselt juhendatud selliselt, et mingil juhul ei tohi kätt pressi alla panna.

20.10.2008 viidi läbi pressi plaaniväline kontroll ja tuvastati, et press oli õnnetuse ajal

töökorras.

Pärast õnnetust jätkas hageja töötamist kostja juures. Vaatamata kostja positiivsele

suhtumisele hakkas hageja kostja tagant varastama. Tartu Maakohtu 11.11.2010 otsuse

kohaselt tunnistati hageja süüdi KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohus

rahuldas kostja tsiviilhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks vargusega tekitatud kahju

hüvitamiseks välja 56 150 krooni. 02.12.2010 sõlmisid pooled maksegraafiku nimetatud

summa tasumiseks. Hageja ei ole kokkulepet täitnud. Hageja enda kriminaalse tegevuse

tulemusena lõppes ka töösuhe. Hageja töötas pärast temaga toimunud tööõnnetust jätkuvalt

kostja juures sama töötasuga, kuni tekkis probleem vargustega ja jõustus kohtuotsus

kriminaalasjas. Seega tekkis hagejal varaline kahju mitte töövigastuse tõttu, vaid selle tõttu, et

hageja pani kostja suhtes toime kuriteo.

Kostja on seisukohal, et hageja oli kindlustatud ohutute töötingimustega. Samuti olid hagejale

tutvustatud kõik töökaitse ja tööohutuse nõuded. Hageja on endale ise kahju tekitanud. Antud

seletuses kinnitab hageja, et teda oli juhendatud selliselt, et kätt ei tohi pressi alla panna.

Kostja oli omalt poolt teinud kõik mõistlikult võimaliku, et selliseid õnnetusi vältida. Hagejal

ei saa olla nõuet kostja vastu ei lepingu rikkumisest tuleneval ega deliktiõiguslikul alusel.

Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et mittevaralise kahju nõue on mingiski osas

põhjendatud, taotleb kostja selle vähendamist eeltoodud asjaoludel. Kostja on seisukohal, et

hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue on üldse ebamõistlikult suur. Kohtupraktika kohaselt

on välja mõistetud tunduvalt raskema tervisekahjustuse põhjustamise eest oluliselt väiksem

hüvitis, kui seda nõuab hageja.

Kohtu seisukoht ja põhjendused.

Kohus on seisukohal, et hagi varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada

osaliselt, mittevaralise kahju hüvitise mõistlikuks suuruseks määrab kohus 10 000 eurot.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 kohaselt Tööandja kujundab ja sisustab

töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja

töövõime ja heaolu. TTOS § 4 lg 41 kohaselt Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt

heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja

ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused,

mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. TTOS

§ 5 lg 1 kohaselt Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu

tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine,

seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja

puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja

elukeskkonda. TTOS § 5 lg 3 p 1 kohaselt Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav

töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. TTOS §

14 lg 1 p 1 kohaselt Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TTOS § 22 lg 1 1. lause kohaselt Tööõnnetus on töötaja

tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal

tehtaval tööl… TTOS § 22 lg 2 kohaselt Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks,

raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas

töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei vastuta hagejal tekkinud tervisekahjustuse

eest, põhjusel, et hageja on tööõnnetuse tekkimises ainult ise süüdi.

Tl 39 olevast töölepingust nr 45 nähtub, et V.S. asus AS-s Hanza Tarkon tööle seadistajana

01.10.2007 ja tl 42 oleva teatise kohaselt viidi tema suhtes 04.10.2007 läbi uue töötaja

koolitus, kus tutvustati ettevõtte töösisekorraeeskirja, ametijuhendit, ettevõtte struktuuri,

kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikat, töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnalast sissejuhatavat

juhendit ning valmisolekut hädaolukordadeks ja tegutsemist nende puhul. Tl 47-52 on AS

Hanza Tarkon töötervishoiu ja tööohutuse juhend stantsimisseadmete ja stantside

seadistajatele. Selle punkt 3.5. kohaselt „Kaitseseadiseid peab seadistama ohutusnõuete

kohaselt.“ Juhendis ei ole märgitud, mida peab töötaja tegema materjali kinnijäämise korral.

Tl 56-60 on stantsimisseadme FCP 800-1 ohutusjuhend. Ka siin ei ole märgitud, mida peab

töötaja tegema materjali kinnijäämise korral. Tl 73-74 on V. S ametijuhend, mis on

üldsõnaline, märkides töötaja kohustust täita ohutustehnika, töökaitse jm asjakohaseid

eeskirju. V.S. on andnud seletuse toimunu kohta tööandja esindajale 20.10.2008. Seletuse

kohaselt oli V. S ohutustehniliselt instrueeritud, et kätt ei tohi panna pressi alla mitte mingil

juhul, vajadusel tuli kasutada kruvikeerajat. V. S tunnistas, et kätt pressi alla pannes eksis ta

ohutusnõuete vastu. Kohtumenetluse käigus vaidlustas V. S selle tunnistuse, sest see oli antud

kohe pärast õnnetuse toimumist, V. S oli haiglas ja toimunust veel šokis.

Tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt sai V. S 16.10.2007 tööülesande valmistada

automaatpressil 800 FCP detaili SXA 1136391/10 materjalist SS1151-20. Järgmisel päeval

jätkas V.S. seda tööd, alustades kell 7.00. Kell 7.25 paiku järjekordset detaili valmistades

süttis pressi juhtpuldis punane tuli, mis tähendas, et järgmist töötsüklit press ei tee. Kogu

seadistamine ja järgnev tööprotsess oli teostatud pressi avatud uksega, sest ukse avamise

blokeering oli välja lülitatud. Tööprotsess toimus kahekäe lülitussüsteemis. Pressi seiskumise

põhjuseks oli asjaolu, et etteandmismehhanism oli materjalilindi surunud vastu ülemist

andurit. Lint oli stantsi ääre alla kinni jäänud. V. S surus vasaku käega lindi ühe nurga ja lint

läks edasi. Samal ajal toimus töötsükkel ja töötaja vasaku käe sõrmed jäid stantsi vahele (tl 8-

9). Samas uurimiskokkuvõttes on tööinspektor (tl 9) tuvastanud, et „Stantsimisjaoskonnas

riskianalüüs korraldatud, vigastusoht masina liikuvatelt osadelt ohutegurina hinnatud. Riskide

maandamiseks on pressidel üle mindud kahekäe lülitusrežiimile. Sisekontrolli käigus

puudused fikseeritud, presside osas probleeme pole täheldatud. Ettevõttes on koostatud ja

kinnitatud

„Töötervishoiu

ja

tööohutuse

juhend

stantsimisseadmete

ja

stantside

seadistajatele“. … Juhendist ei selgu, kuidas peab kinnijäänud materjali stantsist vabastama.

Meister A.N. sõnul pidi seda tegema näpitsate abil. V.S. oma seletuses väidab, et seda tehti

käte abil ja teda on niimoodi õpetatud. … Ettevõtte poolt läbiviidud töövahendi plaanivälise

kontrollakti kohaselt oli automaatpress FCP 800 töökorras. Kõik seadme ohutuslülitid

töötasid ja avariiolukorras press ühtegi lisalööki ei teinud. Peale avariiolukorda peab pressi

juhtimissüsteemist kustutama veateated ja press käivitub ainult kahele nupule vajutamisel.

Samas V. S juhtunud õnnetuse ajal tegi press lisalöögi. Puht füüsiliselt ei saanud kannatanu

parema käega mõlemale juhtimispuldis olevale nupule vajutada, hoides ise vasakut kätt stantsi

all. Seega esines pingil tehniline rike. Ilmselt oli pink lülitatud automaatrežiimile ja veateade

ei hoidnud ära töötsüklit. Sündmuskoha vaatlusel õnnetusejärgselt tuvastati, et pressi ohutust

tagava ukse blokeering ei toiminud. Uks oli võimalik avada, ilma, et tööprotsess oleks

seiskunud.

Meistri

sõnul

toimus

töö

kogu

aeg

niimoodi.“

Tööinspektor

asus

uurimiskokkuvõttes seisukohale, et AS Hanza Tarkon rikkus töökoha sisustamise nõudeid,

sest seda ei olnud tehtud nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning

säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Automaatpressi töötsooni ees oleva ukse avamise

blokeering oli välja lülitatud. Blokeeringu toimimise korral oleks tööprotsess seiskunud ja

kannatanu poleks sattunud ohualale. Juhendid, mis puudutavad olukorda, kui materjal jääb

stantsi kinni, olid puudulikud, samuti oli puudulik töötaja juhendamine ja väljaõpe.

Väärteomenetluse otsuse kohaselt on AS Hanza Tarkon toime pannud Töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse §-des 4 lg 2 ja 5 lg 1 sätestatu rikkumise, samuti Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise. AS-le Hanza Tarkon on määratud rahatrahv.

Väärteomenetluse otsus on jõustunud, seda pole muudetud või tühistatud.

Tunnistaja I.K. , kes on AS Hanza Tarkon tehnoloog, ütluste kohaselt tuli kasutada näpitsaid,

kui materjal läks vastu andurit. Näpitsad olid olemas. Ka seiskunud masinasse ei tohi kätt

panna, sest ka siis võib muul moel kätt vigastada. Automaatrežiimil töötamise ajal on pressil

kahekäe lülitussüsteem välja lülitatud. Kuid kui vahepeal on tõrge, siis enne kui

automaatrežiim uuesti tööle hakkab, tuleb vähemalt nelja nuppu kahe käega vajutada.

Tunnistaja arvates pidi S kätt liigutama ajal, mil ohutuli ei olnud süttinud. Muul moel ei

olevat võimalik toimunut seletada. Pressi turvauks oli avatud ja sellest oli tööandja teadlik.

Tunnistaja ütluse kohaselt oli selline olukord tavaline. Käesolevaks ajaks on turvauks ümber

ehitatud, sinna on paigaldatud trellid. Uks oli avatud põhjusel, et läbi tuhmi pleksiklaasi ei

olnud võimalik vaadata tööprotsessi.

AS Hanza Tarkon on süüdi selles, et V. S töövahendil, automaatpressil FCP 800-1 oli välja

lülitatud turvaukse blokeering. Sellega rikkus tööandja TTOS §-s 4 lg 2 ja 5 lg 1 sätestatut.

V.S. töökoht ei olnud kujundatud ja sisustatud selliselt, et tööõnnetuse toimumine oleks olnud

välistatud. Tunnistaja I. K ütlusest nähtuvalt on käesolevaks ajaks eemaldatud pleksiklaasist

turvauks, millest läbi ei olnud näha tööprotsessi, ja selle asemele on paigaldatud võre/trellid.

Kui tööõnnetus oleks toimunud isegi sellisel viisil, nagu on seda pakkunud tunnistaja I. K (V.

S pidi panema käe töötava automaatpressi alla), ei oleks see saanud turvaukse toimiva

blokeeringu puhul toimuda. Turvaukse blokeeringu väljalülitamine tekitas olukorra, kus

töövahendi kasutamine võis ohustada ja ohustas töötaja tervist. Tl 13 oleva tööõnnetuse

teatise kohaselt oli V. S 17.10.2008 toimunud tööõnnetus raske: vasaku käe II-V sõrme

osaline traumaatiline amputatsioon. Tl 89-96 on meditsiiniline ja püsiva töövõimetuse

tuvastamise dokumentatsioon V. S kohta. V. S on tuvastatud töövõime kaotus 60 % ulatuses

töövigastuse tõttu. Töövõime kaotus on tuvastatud alates 30.04.2010 tähtajaga 2 aastat.

Ekspertarst S. Pärna-Roopalu tegi kindlaks, et isiku vasema käe 2.-5. sõrme traumaatilise

amputatsiooni tõttu on kannatanul töövõime tunduv langus, võimalik kergem töö

eritingimustes. V. S on tuvastatud 18.05.2010 otsusega nr 624258 (tl 95) keskmine puue, sest

tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi ja puudest

tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele jne. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hüvitus hagejal tööõnnetuse tagajärjel saadud raske

kehavigastuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Tl 4 oleva avalduse kohaselt töötas V.S.

AS-s (Hanza) Tarkon alates oktoobrist 2006 kuni maini 2010. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043 kohaselt Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS §

128 lg 1 ja 2 kohaselt Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 130 kohaselt

Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud,

sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest

töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike

võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 136 lg 2 kohaselt Surma põhjustamise,

kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste

rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju

hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana.

Automaatpressi mittetöökorras olekut ei ole kohtule tõendatud. Tööinspektori poolt

uurimiskokkuvõttes toodu on järelduslik. Ühtegi tõendit seadme rikke kohta ei ole. Tl 191-

192 on akt uue seadme arvelevõtmise kohta nr 2, mille kohaselt on remondijaoskond andnud

üle ja stantsimisjaoskond on võtnud vastu muu hulgas töökorras automaatpressi FCP800. Tl

64 on töövahendi plaaniväline kontrollakt, mille kohaselt viidi pressi FCP 800 kontroll läbi

20.10.2008. Kontrollimise käigus tuvastati, et seadme ohutuslülitid töötasid ja avariiolukorras

press ühtegi lisalööki ei teinud. Tl 182-184 oleva ekspertiisakti kohaselt on 12.01.2012 pressi

FCP 800-1 üle vaadanud OÜ Konecranes OÜ hooldustehnik A. L. Kokkuvõtte kohaselt

töötasid sel ajal pressi turvaseadmed nõuetekohaselt. Iseeneslikku lisalööki ei saa tekkida, sest

enne töö jätkamist peab pingi operaator juhtimispuldist vead kustutama, seejärel käivitama

pingi hüdromootori eraldi nupust uuesti ja tegema käsirežiimis üksiku töötsükli selleks eraldi

kahte nuppu kahe käega vajutades.

Kohus ei nõustu hageja väitega selle kohta, et töötaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kätt

ei tohi automaatpressi stantsi alla panna. Tl 88 oleva 26.06.2007 lõputunnistuse koopia

kohaselt on V. S omandanud Tartu Kutsehariduskeskuses kutsekeskhariduse metallitöö

erialal, seega ei olnud tegemist töötajaga, kes pole varem tööpingiga kokku puutunud ning ei

ole informeeritud võimalikest põhimõttelistest ohuteguritest automaattööpingil töötamisel.

Kuigi ühestki kirjalikust juhendist ei nähtu, kuidas pidi V.S. käituma juhul, kui materjal kiilus

automaatpressis kinni, ei ole mõistlik lähtuda V.S. väitest, et temale antud ainus juhis oli

panna käsi pressi alla ja eemaldada nii takistus. Tl 11 on meister A.N. poolt tööinspektorile

antud seletus tööõnnetuse kohta. Selle kohaselt oli ettevõttes olemas abivahend, mida pidi

kasutama, kui materjal jäi stantsi kinni, selleks olid näpitsad. V.S. eriväljaõpet ei teostatud,

juhendamine toimus vanemate kolleegide poolt. Tl 135 2. lõigus hageja 08.11.2011

seisukohtades on hageja esindaja märkinud, et „Hageja selgitas esindajale, et olid olemas küll

näpitsad, mida pidi kasutama materjali stantsi kinnijäämisel, kuid reaalselt ei olnud võimalik

neid näpitsaid kasutada, sest nad ei mahtunud materjali liigutama.“ Kohus on seisukohal, et

kohtus ärakuulatud tunnistajate ütlustest, tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte juures oleva A.N.

seletusest ja hageja enda poolt seletuskirjas ja kohtule esitatud seisukohtades väidetust nähtub,

et materjali kinnikiilumise puhul oli ette nähtud kasutada abivahendit: näpitsaid või

kruvikeerajat. Abivahendi kasutamine võib olla ebamugav, tekitades vajadust seda kuskilt

võtma minna vms, kuid automaatpressi stantsi all materjali nihutamine käega ajal, mil seade

on seiskunud ja juhtpaneelil on süttinud veatuled, kuid seade ei ole välja lülitatud, on

ebamõistlik käitumine, mis eirab tööohutuse kõige üldisemaid põhimõtteid. Asjaolu, et

näpitsad olid kasutamisel ebamugavad, ei anna alust väita, et sellisel juhul võis ja pidi töötaja

liigutama stantsi all materjali käega.

Tunnistaja K.B., kes on AS Hanza Tarkon keskkonnajuht, ütluste kohaselt oli avatud

turvauksega töötamine ka töötaja poolt ohutusnõuete rikkumine. Kohus nõustub selle

asjaoluga. Töötaja ise oleks võinud ja pidanud sellisele asjaolule tähelepanu pöörama, sest ta

teadis seadmel blokeeringu väljalülitamisest ning sellest tulenevalt ohtliku olukorra tekkimise

võimalusest. Kohus on seisukohal, et kogumis oli V.S. toimimises samuti tegu raske

hooletusega. V.S. võis ja pidi ette nägema võimalust, et käega materjali edasi nihutades võib

tema käsi saada vigastuse kas siis stantsilt või muult seadmeosalt isegi seiskunud seadme

korral. Stantsi all materjali liigutamiseks oli ette nähtud abivahendi kasutamine, mis on

mõistlik, ettearvatav ja töö üldisest käigust tulenev nõue. Samuti teadis V.S. turvaukse

blokeeringu väljalülitamisest, kuid jätkas tööd. TTOS § 14 lg 1 kohaselt peab ka töötaja ise

osalema ohutu töökeskkonna loomises ja pidama kinni tööohutuse nõuetest.

Kuigi tööleping lõpetati mitte hagejal tekkinud töövigastuse tõttu, vaid hageja poolt

toimepandud varguse tõttu, on töötajal siiski õigus saada hüvitust kaotatud töötasu eest.

Hageja jätkas pärast tööõnnetust töötamist kostja juures, kuid ta ei saanud enam teha sama

tööd, mida tegi varem. Seda on väitnud hageja ja on kinnitanud tööandja seaduslik esindaja

22.12.2011 kohtuistungil. Hagejal on tuvastatud püsiv töövõime kaotus 60 % ulatuses ja raske

puue seoses vasakul käel 4 sõrme amputatsiooniga. Hagejal ei ole enam võimalik teha tööd

omandatud erialal. Hageja ei pidanud ilmtingimata jätkama töötamist kostja juures ning ta

oleks võinud lahkuda töölt ka omal soovil. Olenemata töösuhte lõppemise alusest tuleb kostjal

maksta hüvitust seoses hageja töövõime osalise kaotusega ning sellest tingitud sissetuleku

vähenemisega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viimast arvestust, mis on kohtule esitatud

29.11.2011 ja mille kohaselt nõuab hageja ühekordset hüvitust 1 402.43 eurot ning alates

01.09.2011 igakuulist hüvitust 87.65 eurot.

VÕS § 139 lg 1 ja 3 kohaselt Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku surma põhjustamise

või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku

tahtlus või raske hooletus.

Kohus on seisukohal, et on täidetud VÕS §-s 139 lg 1 ja 3 toodud eeldused hüvitise

vähendamiseks. Kuigi tööõnnetus toimus mõlema poole raske hooletuse tagajärjel, on kostja

üldine hoolsuskohustus töövahendite omanikuna ja töö korraldajana suurem kui töötajal, kelle

hoolsuskohustus piirdub töökorralduste täitmisega ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuetest

kinnipidamisega. Kohus vähendab kostja poolt hagejale makstavat hüvitist 20 % võrra,

arvestades hageja käitumist, mida kohus hindab raskeks hooletuseks. Arvutuslikult vähendab

kohus hageja poolt nõutavat igakuist hüvitist 20 % võrra ning vastavalt ka varasema perioodi

eest ühekordselt väljamõistetavat hüvitist. Kostjal tuleb maksta hagejale ühekordset hüvitist

perioodi eest mai 2010 kuni 29. veebruar 2012 summas 1 542.66 eurot ja igakuulist hüvitist

70.12 eurot alates 1. märtsist 2012 kuni V.S. töövõime kaotuse astme muutumiseni või temale

makstava pensioni suuruse muutumiseni. Hüvituse suurus on arvutatud hageja netotöötasult,

seega tuleb hüvitis välja maksta nimetatud suuruses pärast kõikide ettenähtud maksude

mahaarvamist.

Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures hüvitise suuruse palub

hageja määrata kohtul. Hageja on avaldanud arvamust, et hüvitis võiks olla 30 000 eurot.

VÕS § 134 lg 2 ja 5 kohaselt Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleb mittevaralise kahju eest mõistliku

rahasumma väljamõistmisel kohtul arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet,

poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

Kohus on seisukohal, et automaatpressi turvaukse blokeeringu mahavõtmisele nn vaikiva

nõusoleku andmisega, samuti automaatpressis kinnikiilunud materjali käitlemiseks vajalike

töövahendite järjekindla kasutamise mittenõudmisega on tööandja pannud töötaja suhtes

toime tööohutusnõuete raske rikkumise, mis tõi kaasa tööõnnetuse ja töötajal raske

kehavigastuse tekkimise. Kostja on süüdi hagejal kahju tekkimises ja temal tuleb maksta

hüvitist ka tekkinud mittevaralise kahju eest. Kuid käesolevas vaidluses tuleb mittevaralise

kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta tööandja poolt töötajat soosivat käitumist

pärast tööõnnetust. Hageja jätkas pärast töövõimetuslehe lõppemist töötamist tööandja juures

sama töötasuga, mis temal oli enne töövigastust, kuigi ta tegi võimetekohast lihtsamat tööd.

Hageja töötas kostja juures pärast tööõnnetust veel ca ühe aasta, enne kui ta tabati tööandja

vara varguselt, mis tõi kaasa töösuhte lõpetamise. Tl 131 on AS Hanza Tarkon juhatuse

liikme V.E. kinnitus, et V. S, kes jätkas pärast temaga toimunud tööõnnetust tööd tööandja

juures õnnetusele eelnenud ametikohal ja palgaga, oleks võinud Hanza Tarkon AS-s edasi

töötada, kui ta ei oleks toime pannud varguseid, mille tõttu lõpetati temaga töösuhe.

Tl 66-69 on Tartu Maakohtu otsus, mille kohaselt on kokkuleppemenetluses tunnistatud V.S.

süüdi KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda on karistatud 5 kuu

pikkuse vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga. Kannatanu AS Hanza Tarkon kasuks on V.

S välja mõistetud kahju hüvituseks 56 150 krooni.

Kohus on seisukohal, et tööandjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis läbielatud valu ja

kannatuste eest seoses töötaja raske kehavigastusega, kuid hüvitist ei ole põhjendatud välja

mõista hageja tulevikus võimalike sissetulekute vähenemise ning sellest põhjustatud

elukvaliteedi languse jms hüvitamiseks. Hageja pani kostja suhtes toime tahtliku teo: kostja

vara varguse, mis tõi objektiivselt kaasa hageja majandusliku olukorra halvenemise, sest

kostja lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu ja hageja kaotas oma senise sissetuleku, mis ei

olnud pärast hagejal tervisekahjustuse tekkimist vähenenud. Kohus on seisukohal, et antud

asjaoludel on 10 000 euro suurune hüvitus mõistlik ja põhjendatud, hüvitamaks hageja valu ja

kannatusi ning püsiva terviserikke põhjustamist. Kohus on seisukohal, et 10 000 euro suurune

hüvitis ei ole kostja majanduslikke võimalusi arvestades ebamõistlikult suur. 8.11.2011

kohtuistungil (protokoll tl 140) on kostja lepinguline esindaja kompromissi läbirääkimiste

käigus avaldanud, et kostja on pakkunud hagejale 10 000 eurot ühekordse maksena, millega

hageja ei nõustunud.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 %

ulatuses kostja kanda, võttes arvesse ainult varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamise

proportsiooni. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse on hageja jätnud kohtu määrata, mistõttu

kohus ei lähtu hageja pakutud eelduslikust hüvitise nõude ja kohtuotsusega välja mõistetud

hüvitise proportsioonist.

Kostja esindaja taotlust arvestada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel hageja nõude

olulist vähendamist kohtumenetluse kestel kohus ei rahulda. Hageja nõudis kahju hüvitamist,

kostja oli kuni kohtumenetluse lõppemiseni seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus

rahuldab hageja varalise kahju hüvitamise nõude selle parandatud osas 80 % ulatuses. Puudub

mõistlik põhjendus, miks peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud, kui tema nõue

põhimõtteliselt rahuldatakse.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist

lahendis

sisalduva

kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule.

Kohtunik