2-10-54981/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-54981

Tsiviilasi

INTRAC Eesti AS hagi OÜ Tammeotsa Tehnika vastu

3996,69 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5562,71 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. augusti 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

INTRAC Eesti AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – INTRAC Eesti AS (RK: 10103801),

esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Vastustaja

(kostja)

–

OÜ

Tammeotsa

Tehnika

(RK: 11233807), esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta

Tartu

Maakohtu

26. augusti

2011

otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda,

ringkonnakohtus INTRAC Eesti AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. INTRAC Eesti AS esitas maakohtule hagi OÜ Tammeotsa Tehnika vastu 3996,69 euro ja

viivise 0,15% täitmata kohustuselt päevas kuni põhikohustuse täitmiseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.07.2006 kliendilepingu nr 79206. 13.07.2010 esitas

hageja kostjale arve nr 657397 summas 3996,69 eurot maksetähtajaga 23.07.2010 masina

Case 695 SR remondi eest. Pretensioone kostja arve osas ei esitanud. 20.07.2010 pikendas

hageja kostja soovil arve tasumise tähtaega kuni 31.07.2010. Hageja esitatud nõudekirjadele

ja pretensioonile ei ole kostja reageerinud. Arve on siiani tasumata.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt pöördus kostja laadur-ekskavaatori

remondi teostamiseks hageja poole 2010 mais. Masinal oli kolm põhilist viga: laaduril ei

olnud jõudu, ride-controll ei töötanud nõuetekohaselt ja probleem oli libisplaadiga. Lähtuvalt

töökäsust nr 6004761 teostati käigukasti surve mõõtmine, kollektori tihendite vahetus,

noolepikendi libisplaatide vahetus, tuvastati ride-controlli viga ja mootor demonteeriti.

Käigukasti surve mõõtmiseks ei ole vaja mootorit demonteerida. Töökäsust ei nähtu turbiini,

simmerlingi ja õli vahetamist. Pärast remonti ei muutunud käigukasti ja ride-controlli töös

midagi, seega ei vastanud hageja töö lepingutingimustele. Libisplaatide vahetamise järel jäeti

korralikult sulgemata hüdroõli voolik, libisplaadid said õliga kokku ning õli külge kleepus

liiv, mis kulutas läbi libisplaadid ja noolepikenduse. Remondi käigus keerati üle

jahutussüsteemi torude klambrid, mille tagajärjel mootor kuumenes üle ja võtab nüüd üle

normi õli. Samuti lõhuti käigukasti õlitaseme kontrollimise ja õli lisamise toru. Hageja on

töökäsul näidanud tööajana 10.06.2010 ajavahemiku 8.30-11.30. Kostja sai masina kätte kell

9 parklast, tööd masina juures ei toimunud. Kostja esindaja ei ole spetsialist ega saanud

masinat kohapeal üle vaadata. Kui kostja esindaja vea avastas, teatas ta sellest koheselt hageja

esindajale M.K. le (10.06.2010 kell 8.51). Isegi kui kostja ei oleks teatanud koheselt peale

ebakvaliteetse töö avastamist sellest hagejale, on tal VÕS § 645 lg 1 järgi õigus

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sest lepingutingimustele mittevastavus on

tekkinud hageja raske hooletuse tõttu ning hageja pidi teadma lepingutingimustele

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest kostjale. Kliendileping ei

kehti lepingu p-st 10.1 tulenevalt alates 01.08.2008 ja ei oma vaidluse lahendamisel

tähendust. Kostja oleks nõus maksma arvest 632,93 eurot (sh vooliku valmistamine 50 krooni;

libisplaat 4009,89 krooni; W-puhastusspray 144,15 krooni; voolik 3/8 117,30 krooni; otsik

18,45 krooni; pressiv hülss 37,40 krooni; tihend 9,52 krooni; töötasu 5516,50 krooni). Kuna

hageja tekitas kostjale remondi käigus palju suurema rahalise kahju, teeb kostja 632,93 euro

ulatuses tasaarvestuse hagejale maksmisele kuuluva summaga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 26. augusti 2011 otsusega, juhindudes VÕS § 76 lg-st 1; §-st 113;

§-dest 644-645, hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt Tammeotsa Tehnika INTRAC Eesti AS

kasuks põhivõla 632,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 148,11 eurot ning viivise

0,15% päevas nõudelt (632,93 eurot) alates 4. jaanuarist 2011 kuni nõude täieliku

rahuldamiseni. Poolte menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 alusel nende endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 31.07.2006

kliendilepingu nr 79206, mis oma olemuselt oli töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1).

Samuti ei ole vaidlust selle üle, milliste kaebustega kostja pöördus hageja poole, milliste

puuduste kõrvaldamist masinal ja millise tulemuse saavutamist soovis. Töökäskudel (tl 44-45,

145) on märgitud „masin jõuetu, mootori pöörded kukuvad, kollektori tihe vahetus“. Kostjale

esitatud arvel (tl 18) on märgitud „masin jõuetu, mootori pöörded kukuvad“. Kostja esindaja

on kinnitanud, et soovis masina remonti, kuna masin ei suutnud teha vajalikku tööd,

kuumenes üle. Tunnistaja M.K. kinnitas kostja esindaja väiteid. Antud juhul on mõistlik

eeldada, et töövõtulepingu täitmise tulemusena pidi taastuma masina tavapärane töövõime.

Kohus leidis, et hageja ei ole esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 59-65) tõendanud kostja

tasumiskohustust tööde eest. Tunnistajate M.K. , K.K. ja R.S. ütlustega ning Priit Täpsi

vande all antud seletustega on tõendatud asjaolu, et ka pärast remonditöid ei sobinud masin

ettenähtud töö tegemiseks. Asjaolu, et masin ei olnud vahetult remondijärgselt piisavalt

töökorras, on tõendatud tunnistaja K.K. ütlustega. Tunnistaja R.S. ütlustega on tõendatud, et

masinal esinesid sarnased vead nii enne kui peale remonti hageja juures. Seega ei vasta

teostatud töö lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 mõttes.

Samuti on tõendatud asjaolu, et kostja teavitas hagejat (M.K. ) sellest, et masin ei ole endiselt

töökorras. Teavitamine on tõendatud suuliste tõenditega ja kõneeristustega (tl 113-142, 75-

77). Kui tellija on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, on tal VÕS § 643 kohaselt

kohustus töö ülevaatamiseks. Kohus leidis, et kostja esindaja on tegev muus valdkonnas kui

traktorite remont ning kohene ja viivitamatu puuduste olemasolu tuvastamine ei olnud

seetõttu võimalik. Kui tellija jätab töö ülevaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega ning

tööl on puudus, mille võinuks nõuetekohase ülevaatuse käigus avastada, loetakse tellija

puudusest teadma pidanuks alates ajast, mil korrektne ülevaatus pidanuks toimuma.

Käesoleval juhul on tegemist puudustega, mille olemasolu ei olnud võimalik kohapeal

tuvastada, kuid mille hageja kui töövõtja oleks pidanud avastama siis, kui väidetavalt masina

tööd pärast remonti ja enne kostjale üleandmist kontrollis. Tõendatud on, et juba masina

kättesaamise päeval teavitati hageja esindajat ilmnenud puudustest töös. Seetõttu ei ole

põhjendatud hageja viide VÕS § 644 lg-le 3. Õige on kostja väide, et leping on kohtuvaidluse

ajaks lõppenud. Leping sõlmiti 31.07.2006 ning selle p 10.1 kohaselt kehtis üks aasta; kui

pooled ei teata lepingu lõpetamisest, pikeneb see veel üheks aastaks. Seega ei kehti leping

alates 01.08.2008 ning hageja viited lepingu punktidele, mille kohaselt tulnuks kostjal teatada

esinenud puudustest kirjalikult, ei ole asjakohased.

Nõudeid saab tasaarvestada juhul, kui need on vastastikused ja samaliigilised, samuti peab

olema õigus nõuda vastaspoolelt kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestusavalduse

tegemisel

peab

tasaarvestada

sooviv

pool

tõendama,

et

esinevad

eeldused

tasaarvestusavalduse tegemiseks. Kostja on märkinud, et hageja on talle kahju tekitanud ja

seetõttu on kostjal hageja vastu nõue, mida kostja soovib tasaarvestada, kuid tõendeid selle

kohta ei ole kostja esitanud. Kostja esitatud fotodelt libisplaadist ei ole võimalik üheselt

järeldada, et tegemist on sama masinaga, mis oli antud hagejale remontida, ning et just hageja

töö tagajärjel on tekkinud õlileke, mille tagajärjel on plaadid kahjustada saanud. Kohus

nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt ei nähtu OÜ Masinateenus aktilt seda, millistel

asjaoludel on akt koostatud. Sama asjakohatu on AS Tatoli 25.11.2011 saateleht-arve koos

lisatud remondiinseneri seletuskirjaga. Arve on koostatud 10 kuud peale hageja tehtud tööd,

mistõttu ei saa see olla tõendiks hageja töö osas 2010 mais ja juunis, samuti ei nähtu,

missugustele algandmetele tuginedes on järeldused tehtud.

Kuna kostja ei ole saanud hagejalt sellist teenust, mida oleks mõistlik olnud eeldada, ei ole

kostjal kohustust tasuda temale osutatud teenuse eest. Pooled on kooskõlastanud teostatavate

remonttööde mahtu ja üldist võimalikku maksumust. Seega ei ole alust arvata, et kostja oleks

keeldunud töö eest tasumisest juhul, kui remonttööde tulemusena oleks masin korda saanud.

Et kostja ei ole vastu vaielnud kogu hageja nõutud summale, on põhjendatud kostjalt välja

mõista hageja kasuks tehtud töö ja detailide eest 632,93 eurot ning viivis nimetatud summalt.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

632,93 eurot (vooliku valmistamine 3,20 eurot; libisplaat 256,28 eurot; W-puhastusspray 9,21

eurot; voolik 3/8 7,49 eurot; otsik 1,18 eurot; pressiv hülss 2,39 eurot; tihend 0,61 eurot;

töötasu 352,57 eurot). Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis nimetatud summa tasumisega

viivitamise eest: sissenõutavaks muutunud viivis summas 148,11 eurot (632,93 eurot x viivis

0,15% päevas x 156 päeva) ning viivis 0,15% nõudelt päevas alates 04.01.2011 kuni nõude

täieliku tasumiseni. Viivise määr on näidatud kostjale esitatud arvel (tl 18).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. INTRAC Eesti AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. augusti

2011 otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata, ja vaidlustatud osas uue

otsuse tegemist, millega hagi rahuldada; apellandi menetluskulud mõista välja vastustajalt.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel asunud vastuolulisele seisukohale.

Kohus on märkinud otsuse p-s 32, et vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 31.07.2006

kliendilepingu nr 79206, mis oma olemuselt oli töövõtuleping. Samas on kohus otsuse p-s 40

asunud üllatavale seisukohale, et leping ei kehti alates 01.08.2008. Selline põhjendus on

vastuolus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudega (TsMS § 436 lg 1). Otsusest ei selgu,

kas kohtu arvates oli poolte vahel lepinguline suhe või mingisugune muu, nt lepinguväline

õigussuhe. Samuti kujutab otsuse p-s 40 esitatud järeldus endast sekkumist põhiseaduslikku

lepinguvabaduse põhimõttesse, sest lepingu lisa nr 4 Eritingimused nr 79206 kohaselt

otsustasid pooled kliendilepingu p-le 10.1 viidates lugeda lepingu kehtivusajaks 1 aasta,

kusjuures leping pikeneb järjepidevalt ühe aasta võrra (1+1 aasta asemel), kui pooled ei ole

kirjalikult teatanud oma soovist leping lõpetada. Kohus ei ole TsMS § 442 lg 8 nõudeid

rikkudes eritingimustele ja sellele osundavale hageja seisukohale tähelepanu pööranud;

2) on kohus jätnud tähelepanuta kõik asjas olulised hageja väited, kus hageja selgitas, et

kliendilepingu p-s 6.5 toodud viitega VÕS §-le 644 pidi kostja vaatama teenuse vastuvõtmisel

kauba koheselt üle ja teatama puudustest viivitamatult. Puudustest töös, mida tavalise

vastuvõtuviisi juures ei võidud avastada, on klient kohustatud teatama viivitamatult pärast

nende avastamist. Lepingu p 7.1 kohaselt peavad kõik lepinguga seotud teated olema esitatud

kirjalikus vormis. Lepingu p 7.2. järgi peab teade olema antud allkirja vastu või edastatud

tähitud kirjaga. Lepingu p 8.1 kohaselt võib klient esitada müüjale pretensiooni 8 päeva

jooksul teenuse arve esitamise kuupäevast. Pretensioon peab olema esitatud kirjalikult ja

selles peab sisalduma piisavalt täpne põhjus;

3) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 644 lg 3, millest tulenevalt, kui tellija ei

teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust

piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et sisuliselt toob see kaasa töövõtja vastutusest

vabanemise mittevastavuse osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Ka ollakse seisukohal,

et tegemist on dispositiivse sättega. Seetõttu võisid pooled teatamiskohustuse osas leppida

kokku kirjaliku vormi, mille rikkumisel kaotas tellija õiguse mittevastavusele tugineda isegi

siis, kui ta mittevastavusest telefoni teel teatas. Kuivõrd kostja hageja töö kohta õigeaegselt,

arusaadavaid, põhjendatud ja kirjalikus vormis pretensioone ei esitanud, oli ta sellise õiguse

kohtuvaidluse ajaks minetanud;

4) on kohus esitatud tõenditest teinud ebaõige järelduse, nagu poleks remonditud masin olnud

võimeline tegema nõuetekohast tööd. Pärast remonditöid teostatud tööde kohta on andnud

tunnistajana ütlusi üksnes K.K. , kelle ütlustest nähtub, et kopp oli peale remonti täiesti

töökorras, kuna tellitud töö tehti valmis sellesama masinaga, masinat vahepeal ei parandatud

ning töö teostamiseks kasutati mõlemat koppa. Asjaolu, et kopajuht tööd tehes omaette kirus,

ei oma töövõtja teostatud töö ja selle kohta temale esitatud pretensioonide hindamisel

tähendust. Ebaõige on kohtu järeldus, nagu oleks tunnistaja R.S. ütlustega tõendatud, et

masinal esinesid sarnased vead nii enne kui ka peale remonti hageja juures. Masina remont

teostati juunis 2010 ja tunnistaja R.S. nägi masinat alles 8 kuud peale remonti. Masina

ülevaatuse kohta on tunnistaja avaldanud, et: „see oli talvel 2011, jaanuar-veebruar. Varem

see masin pole meie juures remondis käinud.... käigukasti kuumenemise põhjusi võib olla

erinevaid, sisemine õlileke võib olla, seda me mõõtmise teel ei näinud.“ Ühestki tõendist ei

nähtu, et masin oleks kuumenenud üle enne hageja juurde remonti viimist. Sarnasus ilmneb

üksnes masina väidetavas jõuetuses, kuid jõuetuse hilisemaks põhjuseks võis olla mistahes

8-kuise ekspluateerimise jooksul ilmnenud viga. Kohus on jätnud põhjendamatult

tähelepanuta tunnistaja M. K. ütlused selle kohta, missuguseid töid ja kuidas masina juures

teostati, et masin peale remonti teostatud katsetuste ajal toimis, et kostja esindaja nõustus

turbiini (konverteri) vahetusega, et ta solenoidi akupaagi paigaldamisest loobus jms olulist

tähtsust omavad asjaolud. Vähetähtis ei ole M. K. ütlus ka selle kohta, et sügisel 2010

tuvastasid hageja töötajad masina jõuetuse põhjuseks pöörete langemise;

5) on kohus jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid turbiini mõõtmistulemuste kohta, kust

nähtub, et enne remonti erines rõhk turbiinis masina töörežiimil tehase etteantust olulisel

määral ning rõhuerinevust ei olnud ainult masina töötamisel tühikäigul. Samuti kinnitavad

turbiini mõõtmistulemused tunnistaja M. K. ütlusi selle kohta, et oktoobris 2010 tuvastati

masinal jõuetuse põhjusena mootori pöörete langus. Viidatud tõenditega on tõendatud, et enne

remonti oli turbiin vigane ja see oli vaja välja vahetada. Peale remonti ei olnud turbiini töös

vigu, mistõttu remont õnnestus. Kui masina töös tekkisidki mitmed kuud hiljem täiendavad

puudused, ei olnud selle põhjuseks hageja teostatud remondi ebaõnnestumine, vaid masina

tavapärane kulumine ja hooldusvajadus;

6) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 646 lg 1, mille järgi on tellija esmaseks

õiguskaitsevahendiks töövõtja suhtes ebaõnnestunud töö parandamise või uue töö tegemise

nõue. Kostja ei ole sellesisulisi nõudeid hagejale esitanud, mis kinnitab ka hageja seisukohta,

et masinal ei olnud peale remonti mingeid selliseid puudusi, mis oleks takistanud töö

tegemist. Selline tõsiasi ilmneb ka asja materjalidest, sh tunnistajate K.K. ja M.K.

ütlustest, millest nähtuvalt tegi kostja remonditud masinaga pidevalt töid;

7) on nii VÕS § 644 kui ka poolte vahel kehtiva lepingu mõte välistada olukorda, kus tellija

jätab töövõtjale teostatud tööde eest tasumata pikema perioodi jooksul ega teata sealjuures,

miks ta tasumata jätab. Esimesed vastuväited teostatud töödele ja esitatud arvetele esitas

kostja alles kohtumenetluses. Seejuures asus kostja neid vastuväiteid ja tõendeid

kohtumenetluses alles otsima. Nii on kostja alles 2011 talvel külastanud erinevaid ettevõtjaid

eesmärgiga hankida tõendeid hageja 2010 juunis teostatud tööde ebakvaliteetsuse kohta.

Tunnistaja M. K. ütlustest nähtuvalt on üks neist, s.o OÜ Masinateenuse „Akt“ ilmselt

võltsitud tõendi tunnustega dokument. VÕS § 644 „..peamine eesmärk on tagada, et müüdud

asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult peatselt pärast vastava puuduse

ilmnemist. See väldib esmalt olulisi tõendamisraskusi, teisalt aitab tagada müüja õigustatud

huvide kaitset“. Omistades kostja poolt rohkem kui poole aasta möödumisel tööde

teostamisest esitatud vastuväidetele põhjendamatult suure kaalu, jättis kohus töövõtja õigused

täielikult kaitseta. Kohus ei ole seejuures põhjendanud, kas üldse ja missugust

õiguskaitsevahendit kostja kohtu arvates kasutas.

5. OÜ Tammeotsa Tehnika vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole pooltevahelise suhte õiguslik hinnang otsuses vastuoluline. Kohus on teinud

korduvalt viiteid võlaõigusseaduse töövõtulepingut reguleerivatele sätetele ning seega on

arusaadav, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Leping võib olla sõlmitud ka suulises vormis

tellimuse esitamise ja selle täitmiseks võtmisega. Vastuväiteks hageja seisukohale, et poolte

suhteid peaks käsitlema lähtuvalt 2006. a sõlmitud kliendilepingust, selgitas kohus, miks ta

leiab, et kliendileping vaidlusalusele suhtele ei kehti. Kohus ei ole sekkunud lepinguvabaduse

põhimõttesse. Ühel ajal on allkirjastatud kaks erinevat teksti lepingu kehtivuse kohta. Kostja

on lähtunud lepingu p-st 10.1, hageja lähtub samal ajal allkirjastatud eritingimustest, mis on

vastuolus põhilepingu sättega lepingu kehtivuse osas. Seega on poolte tahe erinev. Sellisel

juhul saab asja lahendamisel lähtuda ainult võlaõigusseaduse töövõttu reguleerivatest sätetest.

Siit tulenevalt ei pidanud kohus otsuses analüüsima hageja seisukohti lähtuvalt 2006. a

sõlmitud kliendilepingust. Isegi kui poolte vahel oleks mingi kirjalik leping olemas olnud, on

asjaoludest ja tõenditest (kõneeristused, tunnistajate ütlused) lähtuvalt selge, et pooled

muutsid suulise kokkuleppe alusel lepingut (see on Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-6-08

lubatud) ning tegutsesid mitte lepingu, vaid suuliste kokkulepete alusel;

2) teatas kostja hagejale koheselt peale masina kättesaamist, et masin ei ole korras. See on

tõendatud P. Täpsi vande all antud seletustega ning tunnistajate K.K. ja M.K.

ütlustega ning M.K. telefonikõnede eristusega, millest nähtub, kui palju ta kostjale on

helistanud (numbril 5250712 10.06.2010, 04.10.2010, 05.10.2010, 18.10.2010, 02.11.2010,

09.11.2010, 07.12.2010, 09.12.2010, 21.12.2010, 27.12.2010, 30.12.2010). Ilmselt on osa

kõnedest tehtud teisel numbril, eelkõige 10. juunil, ka M.K. ei välistanud seda.

Pooltevahelist suhtlemist tõendavad ka kostja seadusliku esindaja telefoni kõneeristused,

millest nähtuvalt on ta M. K. helistanud 10. ja 18. juunil ning 20. juulil (tl 75-77). Nii M.K.

kui kostja kinnitavad, et peale masina remondi teemade nad muudel teemadel ei suhelnud.

Kohus on õigesti leidnud, et kostja esindaja on tegev muus valdkonnas kui traktorite remont

ning kohene ja viivitamatu puuduste olemasolu tuvastamine masina vastuvõtmisel ei olnud

seetõttu võimalik. Tegemist on puudustega, mille olemasolu ei olnud võimalik kohapeal

tuvastada, kuid mille hageja oleks pidanud avastama siis, kui masina tööd pärast remonti ja

enne kostjale üleandmist kontrollis;

3) oli kostja laadur-ekskavaatoril kolm põhilist viga:

- masinal ei olnud jõudu (masina käigukastis vahetuvad käigud õlisurve muutumise abil;

käigukasti õli hakkas üle kuumenema; käigukastis kadus normaalne/vajalik veojõud);

- ride-controll ei töötanud nõuetekohaselt (süsteem reguleerib laaduri noole amortisatsiooni;

masina ja esikopa vahel asuv sõidu ajal kopa õõtsumist pehmendav, gaasi ja õli koostööl

toimiv amortisatsioonisüsteem; sõidu ajal peaks esikopp õõtsuma ca 15 cm, tegelikult õõtsus

ca 5 cm; kui õõtsumine on nii väike, kahjustuvad põrutuse tagajärjel kõik masina sõlmed);

- libisplaat vajas väljavahetamist.

Kui hageja masina kostjale üle andis, ei olnud masinal endiselt jõudu, ride-controll ei

töötanud, libisplaadid olid küll vahetatud, kuid vahetamisel oli lahti jäetud õlivoolik. Neid

asjaolusid tõendas kostja P. Täpsi vande all antud seletustega ning tunnistajate K.K. , R.S. ja

M.K. ütlustega, millega on seega tõendatud, et ka pärast remonditöid ei sobinud masin

ettenähtud töö tegemiseks. Põhjendatud ei ole tasu maksmine tööde eest, mis kokkulepitud

tulemuseni ei viinud. Hageja ei teostanud kostja tellitud töid või teostas neid äärmiselt

ebakvaliteetselt. Isegi hageja tunnistaja, tehtud töö eest vastutav isik M.K. kinnitas, et masin

ei olnud peale remonti töökorras. Ta kirjeldas ka, kuidas ta püüdis masinat veel hiljem

Pangodis remontida. Masinaga sai kuidagimoodi töötada nii enne remonti kui ka peale

remonti, kuid vead, mis olid enne remonti, olid alles ka peale remonti.

Hageja viidatud turbiini mõõtmistulemused ei saa olla asjas tõendiks, kuna esitatud andmeid

ei saa seostada kostja masinaga. Mootori pöörete juurdekeeramisega, nagu väitis

M.K. , ei saa remontida masina jõuetust;

4) on apellandi väide, et kostja ei ole esitanud hagejale nõuet töö parandamiseks, ümber

lükatud muuhulgas tunnistaja M. K. ütlustega selle kohta, kuidas ta püüdis peale remonti

masinat uuesti remontida, samuti kõneeristustega, millest nähtub poolte intensiivne

suhtlemine. Veel detsembris lubas M.K. masina ära remontida või kreeditarve teha. Kui

lõplikult selgus, et remontimist ei toimu, hakkas kostja uurima, mida oleks masina remondiks

vaja teha, sellest ka pöördumine erinevate firmade poole remonditeemadel;

5) sätestab VÕS § 645 lg 1, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda,

sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja

tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Antud juhul

esinevad mõlemad asjaolud. Hageja kohustus oli kontrollida enne masina üleandmist, kas

masin on korras (kas veojõud on taastatud, kas ride-controll töötab nõuetekohaselt, kas kõik

mutrid on kinni keeratud). Kui hageja seda ei teinud, on tegemist vähemalt raske hooletusega,

hageja pidi teadma, et masin ei saanud korda. Seega ei teostanud hageja tellitud tööd ning

tulenevalt ka VÕS § 641 lg 2 p-des 1, 2 ja § 655 lg-tes 1, 2 sätestatust ei ole kostjal põhjust

remondi eest maksta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati osaliselt

ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 632,93 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 148,11 eurot ja viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuselt 632,93 eurot alates

04.01.2011 kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu

26.08.2011 otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi.

8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja hageja nõude täielikuks rahuldamiseks.

8.1. Maakohus on õigesti leidnud, et pooltevaheline kliendileping on käsitletav

töövõtulepinguna. Samas on maakohus ebaõigesti leidnud, et nimetatud leping on alates

01.08.2008 lõppenud. Kliendilepingu p 1.2 kohaselt on lepingu lisaks eritingimused ning

eritingimuste (I kd, t.l 16) kohaselt leping pikeneb järjepidevalt ühe aasta võrra (1+1 aasta

asemel), kui pooled ei ole kirjalikult teatanud oma soovist leping lõpetada. Kuivõrd kostja ei

olnud lepingu lõpetamise soovist hagejale teatanud, siis kehtis kliendileping ka pärast

01.08.2008. Nimetatud maakohtu ebaõige järeldus ei anna aga alust apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks.

Apellant on õigesti märkinud, et tulenevalt kliendilepingu p-dest 7.1 ja 7.2 peavad

pooltevahelised käesoleva lepinguga seotud teated olema esitatud kirjalikus vormis ning

olema antud poole esindajale üle allkirja vastu või edastatud tähitud kirjaga. Kliendilepingu

p 11.1 kohaselt kõik käesoleva lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist

mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

Nimetatud sätete alusel on apellant iseenesest õigesti märkinud, et kuigi tegelikkuses toimus

pooltevaheline suhtlus telefoni teel (ka kostja poolt teenuse mittevastavusest teatamine), ei saa

kostja sellele eelmärgitud kliendilepingu sätete ja VÕS § 644 lg 3 alusel tugineda.

Ebaõige

on

aga

apellandi

seisukoht,

et

kliendilepingus

kokkulepitud

vormis

teatamiskohustuse rikkumine toob kaasa töövõtja vastutusest vabanemise lepingutingimustele

mittevastavuse osas, kuna VÕS § 644 lg-s 3 sisalduvat õiguslikku tagajärge ei kohaldata VÕS

§ 645 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud juhtudel.

Kostja on 08.04.2011 menetlusdokumendis (I kd, t.l 70) tuginenud VÕS § 645 lg-le 1.

Nimetatud sätte kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata

sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei

teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske

hooletuse korral; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või

sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.

VÕS § 645 lg 1 p-st 1 tulenevalt saab tellija sõltumata sellest, kas ta on töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest nõuetekohaselt teatanud, töövõtja vastu lepingu

mittekohasest täitmisest

tulenevaid

õiguskaitsevahendeid

kasutada juhul, kui töö

lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja raske hooletuse tõttu.

Apellandi (töövõtja) puhul on tegemist isikuga, kes osutas remonditeenust oma majandus- ja

kutsetegevuses. Samuti on tunnistaja M.K. kinnitanud, et remonti toodud laaduri oli kostja

nendelt ostnud. Kuna apellandi näol oli tegemist oma kutsealal tegutseva professionaaliga,

annab apellandi kui töövõtja raskest hooletusest tunnistust mistahes töös esineb oluline

puudus, mille vältimist saaks vastaval kutsealal tegutsevalt hoolikalt ettevõtjalt oodata.

Lepingutingimustele mittevastavuse kaasa toonud puudused on reeglina töövõtja enda

ettevõttes tehtud vigade tagajärg, eelkõige vastava ettevõtte töötajate poolt sellise töö

tegemiseks ettenähtud hoolsusstandardite ning tehnoloogiliste nõuete eiramine.

Asja materjalidest nähtuvalt oli laaduril kolm peamist puudust, mille parandamist kostja

hagejalt soovis ning mille tõttu oli laadur kaks korda hageja juures remondis, s.o laaduril ei

olnud jõudu, laaduri ride-controll ei töötanud ning laaduri libisplaat vajas väljavahetamist.

Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ning põhjendatult leidnud, et ka pärast laaduri hageja

töökojast kättesaamist 10.06.2010 ei olnud kaks esimest puudust kõrvaldatud ning puudus

kolm oli kõrvaldatud osaliselt, st tehtud remonditööd ei vastanud lepingutingimustele ja

laaduri seisund oli sama, mis enne remonti viimist. Apellandi väide, et kostja tegi pärast

laaduri remondist äraviimist sellega tööd, ei tõenda, et laaduril ei esinenud remondieelseid

puudusi. Kostja on kinnitanud, et puudused, mille kõrvaldamist ta hagejalt soovis, ei

välistanud laaduriga töö tegemist. Apellandi viidatud tunnistaja K.K. ütlused ei kinnita

samuti apellandi väidet, et laaduril ei olnud pärast remonti puuduseid. Kostja esindaja P.

Täpsi vande all antud seletusega on tõendatud, et ta teatas puudustest telefoni teel

M.K. le varsti pärast laaduri remonditöökojast saamist juunis 2010 ning M.K.

lubas puudused kõrvaldada. Juuli lõpus või augusti alguses (2010) tuli M.K. koos kahe

töötajaga Pangodi objektile ning proovis puudusi kõrvaldada. Tal oli telefoni teel kuni

detsembrini M. K. jutuajamisi seoses laaduri puudustega ning ta usaldas M. K. lubadusi

puudused kõrvaldada. M.K. (hageja Tartu osakonna juhataja) on tunnistajana andnud ütlusi,

millest nähtub, et esimest korda helistas P. Täpsi talle umber nädal pärast laaduri

remonditöökojast kättesaamist ning kirjeldas laaduril esinenud puuduseid. Jutuajamisi oli veel

ning vastavalt omavahelisele kokkuleppele käis ta Pangodi objektil ning ta keeras masina

pöördeid juurde. Samuti on M.K. kinnitanud (I kd, t.l 101 pöördel), et ta peab tehtu eest

vastutama ja osaliselt ise puudujäägi katma ning, et tema jaoks on tööalaselt juba negatiivsed

tagajärjed saabunud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja M.K. eelnimetatud antud kinnitus

tõendab lisaks teistele maakohtu poolt viidatud tõenditele töövõtulepingu mittekohast täitmist

hageja poolt ning ka seda, et lepingutingimustele mittevastavus (kõrvaldamata puudused)

tekkis töövõtja raske hooletuse tõttu. Maakohus on põhjendatult arvestanud töö

lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemisel ka tunnistaja R.S. ütlustega. P. Täpsi

on vande all kinnitanud, et ta suhtles M.K. ga laaduri puudustega seoses kuni 2010. aasta

lõpuni ning laaduril olid selle ajani samad puudused, mis enne hageja juurde remonti viimist.

Kuigi M.S. nägi laadurit esmakordselt 2011 alguses ning kinnitas tunnistajana antud ütlustes

laaduril esinevaid puudusi (sarnased puudused, mida kinnitas P. Täpsi), ei saa sellest

järeldada, et M.S. e nimetatud puudused võisid tekkida laadurile vahepealse ekspluateerimise

jooksul. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole tõendatud ning sellist asjaolu ei ole kinnitanud

ka M.K. tunnistajana ülekuulamisel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja poolt 08.04.2011 esitatud tõendid

(I kd, t.l 59-66) ei tõenda hageja poolt lepingu nõuetekohast täitmist. Apellandi väide, et

maakohus on nimetatud tõendid jätnud tähelepanuta, on seetõttu ebaõige.

P. Täpsi vande all antud seletus, tunnistaja M.K. ütlused ning P. Täpsi ja M.K.

kõnede eristused tõendavad, et kostja seaduslik esindaja P. Täpsi teatas hagejale puudustest

kooskõlas kliendilepingu p 6.5 teises lauses ja VÕS § 644 lg-s 1 ettenähtud tähtaegadel ning

sellest tulenevalt on ekslik apellandi seisukoht, et kostja esitas vastuväited tehtud töödele alles

kohtumenetluses.

8.2. Vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused

kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda,

kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks

tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

VÕS § 111 lg 1 annab tellijale töö lepingutingimustele mittevastavuse korral õiguse keelduda

omapoolsete töövõtulepingust tulenevate põhikohustuste täitmisest, eelkõige tasu maksmisest

puudusele vastavas ulatuses.

Kuigi maakohus ei ole nimetatud sättele viidanud, on ta rahuldanud hagi osaliselt ning

mõistnud kostjalt välja lepingujärgse tasu ulatuses, mis vastab hageja poolt tehtud tööle.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingujärgse töö täitmist suuremas ulatuses, siis on

maakohus põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 632,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise.

9. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab apellandile

OÜ Tammeotsa Tehnika 2010. a majandusaasta aruande ja vastustajale rendiarved masina

rentimise kohta.

10. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja