3-11-809/152 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Lauri Madise, liikmed Kaire Pikamäe ja Sil-

via Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-809

Haldusasi

M M i kaebus Konkurentsiameti 22.12.2010 otsuse nr

7.3-3/10-032 ja 22.02.2011 vaideotsuse nr 7.3-3/11-

002 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustami-

seks

Menetlusosalised

Kaebaja – M M (isikukood XXXXXXXXX)

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad

Margus Kasepalu ja Kaspar Endrikson

Kolmas isik – Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registri-

kood 11050857), volitatud esindaja v.adv Marit

Toom

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M M i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16. veebruar 2012

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M M i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 1.

juuli 2011. a otsus haldusasjas osas, milles halduskohus mõistis M M ilt Eesti Energia

Jaotusvõrk OÜ kasuks välja menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega mõista

M M ilt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks välja menetluskulud summas 650 (kuussa-

da viiskümmend) eurot. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

2. Mõista M M ilt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks välja viimase apellatsiooniast-

me menetluskulud summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. märtsil 2012 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-11-809

2(14)

1. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (EEJV) töötajad kontrollisid 16.10.2010 M M i tarbimisko-

has Tallinnas XXX elektri mõõtesüsteemi. EEJV koostas 16.10.2010 olukorra fikseerimise

akti nr 097086 (I kd, tl 33 ja tl 100, edaspidi ka 2010 OFA), mille kohaselt tuvastati, et mõõ-

tesüsteemi kaitsekaane plommidel nr 2091956 ja 2091928 olid erinevad matriitsi numbrid

„K07“ ja „K007“, mis viitas asjaolule, et üks plommidest võib olla vahepeal kõrvaldatud või

rikutud, võltsimistunnustega kaitsekaane plomm asus paremal, mis võimaldas ligipääsu

mõõtmata ahela juurde. 2010 OFA blanketil tähistati ristikesega kirjeldus: “Plommide rikku-

mine“.

EEJV töötajad A. V, A. V ja E. A koostasid 16.10.2010 teatise nr 10-238935, milles fikseeri-

sid teostatud töö (mõõtesüsteem teisaldatud liitumiskilpi ja „koostatud OFA nr 097086 plom-

mide rikkumine“) ja mõõteseadmete andmed (I kd, tl 32).

2. EEJV tellis Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ-lt plommide ekspertiisi, tuvastamaks, kas

plommid nr 2091956 ja nr 2091928 on teistkordselt üles riputatud. Võrdluseks esitati ka ar-

vesti klemmikaanelt eemaldatud plommid nr 2091985 ja nr 2091904. 27.10.2010 ekspertar-

vamuse (tõlkega I kd tl 45-53) järelduse kohaselt oli plommil nr 2091928 silindrikujuline

pöörduv sisetükk välja vahetatud teise sisetükiga valmistuspartii seerianumber „h 003“ all

ning plomm oli teistkordselt üles riputatud. Arvamuses märgiti, et plommi nr 2091928 sisetü-

kil olevale plommile on kantud valmistuspartii seerianumber „h 003“, mida on üritatud koh-

makal kodukootud meetodil muuta, lisades tähele „h“ kriimustusega täiendava elemendi ning

püüdes numbrit “3“ ümber teha numbriks “7“. Plommi nr 2091928 korpusel on mehaanilise

mõjutuse jäljed.

3. M M esitas 18.10.2010 Konkurentsiametile kaebuse, taotledes EEJV 16.10.2010 teatise

nr 10-238935 tühistamist ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamist. Samuti taot-

les kaebaja EEJV 16.10.2010 OFA nr 097086 tühistamist.

Kaebaja leidis, et kaitsekaane plommide rikkumine ei ole tõendatud. EEJV 30.11.2009 teati-

sest nr 09-171649 (edaspidi ka 2009 Teatis) ei nähtu, et elektrikapi kaitsekaanele oleks pai-

galdatud plommid, ega nende plommide matriitsi numbreid. Väär on ka väide, nagu pääseks

kaitsekaane ühe plommi eemaldamisel ligi mõõtmata ahelale. Kaebaja ja EEJV olid kokku

leppinud tarbimiskohas paikneva mõõtesüsteemi teisaldamises liitumispunkti, kuid

16.10.2010 tarbimiskohta saabunud EEJV töötajate eesmärk oli tarbimiskohas asuva mõõte-

süsteemi kontrollimine, elektrikapi pildistamine ning ruumi, milles asus elektrikapp, läbiotsi-

mine kaebajat etteteavitamata. Nende tegevus ei vastanud heas usus käitumise põhimõtetele,

sest selle eesmärk oli mingi vea otsimine mõõteseadme teisaldamise ülesande sildi all.

4. Konkurentsiamet (KA) jättis 22.12.2010 otsusega nr 7.3-3/10-032 (I kd, tl 54-66) M.

Mi kaebuse rahuldamata.

1) KA-l puudub pädevus tunnistada tühiseks või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks et-

tevõtja teatisi ja muid dokumente. Elektrituruseaduse (ElTS) § 93 lg 1 annab KA-le pädevuse

teostada riiklikku järelevalvet üksnes selle seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

täitmise üle. Nende õigusaktidega oli EEJV tegevus kooskõlas. Kui kaebaja leiab, et EEJV on

oma lepinguliste kohustuste täitmisel käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb selleko-

hane vaidlus lahendada tsiviilkohtus;

2) ElTS § 68 lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34

kehtestatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning

ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ (edaspidi Määrus nr

34) § 2 lg 1 kohaselt koostab ettevõtja esindaja elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku

kasutamise tuvastamisel akti elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku

või tema esindaja juuresolekul. Kuna EEJV koostas OFA kaebaja juuresolekul, on seda nõuet

3-11-809

3(14)

järgitud. OFA vastab Määruse nr 34 §-s 3 sätestatud nõuetele, sisaldades selles sättes nõutud

andmeid;

3) Vaidlus puudub selles, et 30.11.2009 paigaldati kaebaja tarbimiskohas asuva elektrikapi

kaitsekaanele pärast samal kuupäeval olukorra fikseerimise akti nr 084274 (2009 OFA) koos-

tamist plommid ning plommid asusid kaitsekaanel ka 16.10.2010. Seetõttu ei ole oluline, et

2009. a koostatud tööülesande nr 09-171649 (edaspidi ka 2009 Tööülesanne) kohaselt on

kaitsmele paigaldatud plommide numbriteks 2091960 ja 2091905. EEJV vastuse kohaselt

märgiti tööülesandel need plommide numbrid ebaõigesti ja tegelikult paigaldati elektrikapi

kaitsekaanele kaebaja juuresolekul plommid nr 2091956 ja 2091928. EEJV töötajate A. Vi ja

A. Vi kirjalike seletuste kohaselt paigaldas kaitsekaanele 30.11.2009 plommid nr 2091956 ja

2091928 matriitsitangidega „K07“ A. V. Ka 2009 Tööülesandes on real matriits märgitud

K07. EEJV selgituste kohaselt on vaatamata sellele, et 2009 Teatisele ei kantud matriitsi

numbrit, teada vastava tööülesande teostaja nimi ja viimasele kasutada antud plommitangide

matriitsi number, sest plommitangide kasutamise õigusega töötajate andmed ja neile antud

plommitangide numbrid on kantud andmebaasi, mille väljavõttest nähtub, et matriits „K07“

on 05.08.2008 väljastatud A. V ja on kehtiv. Seega on tuvastatud, et 30.11.2009 paigaldati

kaitsekaane plommid EEJV töötaja A. Vi poolt, kelle plommitangide matriits on „K07“. Kuna

EEJV seletuse kohaselt ei ole kaitsekaane plomme pärast 30.11.2009 toimunud kontrolli

EEJV poolt vahetatud ja sellisele asjaolule ei ole viidanud ka kaebaja, siis pidanuks ka

16.10.2010 elektrikapi kaitsekaanel asunud plommidel olema matriitsi numbriks „K07“.

EEJV esitatud ekspertiisiaktist nähtub selgelt, et kaitsekaane plommil nr 2091928 oli sisetükk

välja vahetatud sisetüki vastu, millel oli matriits „h 003“ ja mida oli kriibitud eesmärgiga

muuta matriits rohkem „K07“ sarnaseks. Seega on leidnud tuvastamist, et kaitsekaane plomm

nr 2091928 oli rikutud. Seetõttu oli 2010 OFA-l vastav märge põhjendatud;

4) Kuna plommi nr 2091928 sisetükk on välja vahetatud sisetüki vastu matriitsiga „h 003“,

palus KA EEJV-l selgitada, kelle oma on matriits „h 003“. EEJV vastuse kohaselt on see mat-

riits osa matriitsitangide komplektist, mis on AS KH Energia-Konsult (KHEK) omand, ka

andmebaasi väljavõttest nähtub, et see matriits on 26.01.2007 väljastatud KHEK-le. Seoses

sellega palus KA KHEK-lt selgitusi, kas viimase valduses on plommitangid selle matriitsiga

ning kas KHEK on kaebaja tarbimiskohas enne 2010 OFA koostamist käinud ja töid teosta-

nud. KHEK 15.12.2010 vastusest nähtub, et plommitangid selle matriitsiga olid KHEK tööta-

jate kasutuses ja tagastati EEJV-le mõni nädal tagasi, KHEK kaebaja tarbimiskohas töid teos-

tanud pole. KHEK ja EEJV selgituste põhjal leiab KA, et matriits nr „h 003“ oli 26.01.2007-

01.12.2010 KHEK valduses, kes kaebaja tarbimiskohas mingeid töid teostanud pole. Seetõttu

on välistatud võimalus, et KHEK võis plommile paigaldada sisetüki matriitsiga „h 003“ ning

seda seejärel ekspertiisiaktis kirjeldatud viisil rikkuda. Andmebaasi väljavõttest nähtuvast

matriitsi „h 003“ väljastamisest KHEK-le ja kaebaja tarbimiskohas töid teostanud EEJV töö-

tajate matriitsinumbritest nähtuvalt on välistatud, et plommi väljavahetatud sisetükile võis

matriitsi „h 003“ kanda mõni kaebaja tarbimiskohas käinud EEJV töötaja, nagu väidab kaeba-

ja. Pealegi on plommi võltsimine aegaviitev tegevus ning nii 2009 OFA kui 2010 OFA koos-

tamise ajal jälgis EEJV töötajate tegevust kaebaja;

5) Põhjendamatu on kaebaja väide, et ekspertiisiakti ei saa arvestada tõendina põhjusel, et

kaebajale pole antud võimalust akti koostamisel osaleda ning selle suhtes oma seisukohti esi-

tada. Kaebaja viide HMS §-le 39 on asjakohatu, sest KA pole selles sättes nimetatud viisil

kaasanud eksperti kaebuse lahendamise menetlusse. EEJV tellitud ja esitatud ekspertiisiakt on

kaebuse menetlemise käigus kogutud dokumentaalne tõend HMS § 38 mõttes. Paljasõnaline

on kaebaja väide, et EEJV võib olla teinud mitu ekspertiisi, millest eelnevad on andnud kae-

bajale soodsa hinnangu. 16.10.2010 teatisest nähtuvalt on EEJV paigutanud plommid turva-

kotti nr 107293 ja ekspertiisi taotlusest ning ekspertiisiaktist nähtuvalt on EEJV esitanud kait-

3-11-809

4(14)

sekaane plommid eksperdile uuringuks turvakotis nr 107293. Järelikult ei ole EEJV plommide

suhtes muid ekspertiise teinud. Põhjendamatud on kaebaja väited, et elektrikapi kaitsekaanelt

16.10.2010 plommide eemaldamisega ja rikkumisega võttis EEJV töötaja E. A endale riisiko

plommide rikkumise osas ning ekspertiis oleks ainult siis olnud asjakohane, kui ekspert oleks

hinnanud kaitsekaane plomme tarbimiskohas. Kuna ekspertiisiakti kohaselt seisneb plommi

rikkumine sisetüki väljavahetamises ja moonutamises ja väliskorpuse mehaanilistes vigastus-

tes, pole oluline, et EEJV töötaja plommi kaitsekaanelt eemaldas, olulised on ekspertiisiaktis

tuvastatud asjaolud. ElTS ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei näe ette EEJV-le kohus-

tust teostada ekspertiis tarbimiskohas;

6) Kaebaja on seisukohal, et EEJV on lavastanud tõendeid, pidades silmas fotot P2, mis on

tehtud pärast kaitsekaane plommide eemaldamist elektrikapi kaitsekaanest, ja mille tegemisel

tõstsid EEJV töötajad eelnevalt eemaldatud kaitsekaane elektrikapile tagasi selliselt, et oleks

võimalik näidata võimalust ligipääsuks vooluahelale, ning mille tegemise kaebaja enda sõnul

keelas. Kaebaja need väited ei oma tähtsust selles osas, kas kaitsekaane plomm on rikutud.

Foto P2 ei ole tõend, vaid näitlik foto sellest, mida oleks kaebajal teoreetiliselt võimalik teha,

kui elektrikapi kaitsekaanelt eemaldada parempoolne kaitsekaane plomm nr 2091928. Kaeba-

ja väide, et tarbimiskohas 30.11.2009 ja 16.10.2010 käinud A. V on erinevad isikud, on asja-

kohatu ja tõendamata.

5. M. M esitas 03.02.2011 KA 22.12.2010 otsusele vaide. KA jättis 22.02.2011

vaideotsusega nr 7.3-3/11-002 (I kd tl 18-28) vaide rahuldamata. Vaideotsuses jäi KA

22.12.2010 otsuses toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist:

1) Vaide esitaja märgib seoses kaebuse menetlemise käigus EEJV poolt KA-le esitatud foto-

dega, et KA on lugenud tõendiks EEJV väite, et osadel kruvidel on vähem tolmu (EEJV juhtis

tähelepanu, et 2009 OFA koostamise ajal on elektrikapi sees asuvate kaitsmete alustel alumii-

niumlatte kinnitavatel mutritel tolmukord, mis 2010 OFA koostamise ajal tehtud fotol samas

kohas puudub, mis annab alust oletada, et vahepeal on täiendavate juhtmete ühendamiseks

mutreid keeratud), mille kohta kaebaja väitis, et 30.11.2009 vahetasid EEJV töötajad arvesti

ja keerasid neid kruve, teisi kruve ei ole keeratud arvatavasti enam kui 5 aastat. KA-le jääb

väide arusaamatuks, sest KA ei ole otsuses sellist seisukohta väljendanud. Kuna kaebuse ese-

meks oli võimalik kaitsekaane plommide rikkumine, ei pidanud KA vajalikuks hinnata, kas

mõõtekapi sees paiknevad mutrid olid tolmused või mitte;

2) EEJV on juba esimeses 25.10.2010 selgituses KA-le öelnud, et tarbimiskohta paigaldati

kaitsekaane plommid 2091956 ja 2091928, ega ole menetluse käigus oma seisukohti muut-

nud. EEJV ei ole kordagi väitnud, et tarbimiskoha mõõtekapi kaitsekaanele oleks paigaldatud

plommid nr 2091960 ja 2091905;

3) Vaide esitaja seadis kahtluse alla EEJV väite, et plommitangid matriitsiga „h003“ on

KHEK valduses ja varastatud 19.12.2006 KHEK kaubikust, mille kohta olevat KHEK kirju-

tanud avalduse Lõuna Politseiprefektuurile. Kaebaja taotles KA-lt pöördumist KHEK andme-

te õigsuse kontrollimiseks teabepäringuga politsei poole. 08.12.2010 teavitas KHEK KA-d, et

esitatud info plommitangide varguse osas ei ole täielikult tõene ning KA võttis vaide esitaja

sõnul millegipärast kohe tagasi teabepäringu politseile, kui KHEK olevat saanud teada, et

teabepäring oli tehtud vaide esitaja palvel, et kontrollida KHEK seisukohti. 15.12.2010 esitas

KHEK KA-le täiendavad seisukohad, milles selgitas, et plommitangide vargus oleva toimu-

nud, kuid ei ole varastatud plommitange matriitsiga „h 003“, need olid KHEK töötajate val-

duses ja tagastati EEJV-le mõni nädal tagasi. Vaide esitaja leiab, et EEJV ja KHEK omavahe-

lised asjaolud soovitakse temale kui tarbijale vastuolus heade kommetega teha siduvaks ning

miski ei välista, et plommitangid matriitsiga „h 003“ on EEJV kasutuses või nende töötajate

käes. KA märgib, et võttis teabenõude tingituna KHEK 08.12.2010 vastusest tagasi, kuna info

3-11-809

5(14)

plommitangide varguse osas osutus ebaõigeks. Jääb arusaamatuks vaide esitaja väide, nagu

KHEK oleks teadnud, et KA teabepäringu tegi. KA ei olnud KHEK-i teabepäringu esitamise

plaanist teavitanud. 16.12.2010 teavitas KA-d ka EEJV, et plommitangid matriitsiga „h 003“

tagastati EEJV-le KHEK poolt 01.12.2010. Vaide menetluse käigus esitas EEJV ka oma töö-

taja S. D kirjaliku selgituse, et matriits „h 003“ tagastati KHEK poolt 01.12.2010. Seega tu-

vastas KA tõendite põhjal ,et plommitangid matriitsiga „h 003“ olid 26.01.2007-01.12.2010

KHEK valduses, mistõttu on väär vaide esitaja oletus, nagu võisid need plommitangid olla

30.11.2009 EEJV käes. Pealegi ei saa KA-le esitatud kaebuse esemeks olla küsimus, kes võis

millised plommitangid KHEK-lt varastada. Otsuses leidis tuvastamist, et matriitsi „h 003“ ei

saanud tarbimiskohta 30.11.2009 paigaldada EEJV töötajad;

4) EEJV vanempersonalispetsialisti 07.02.2011 tõendi JV/PEO kohaselt töötab A. V mõõte-

teenuste osakonna Põhja piirkonna mõõteteenuste elektrikuna alates 08.08.2008 ja teist sama-

nimelist isikut samal ajal samas struktuuriüksuses ei ole töötanud;

5) KA-le ei tulene ElTS §-st 99 eksperdi kaasamise kohustust. KA on kaebaja, EEJV ja

KHEK selgituste, dokumentide jm tõendite alusel uurimisprintsiipi rakendades välja selgita-

nud kaebuse lahendamiseks olulised asjaolud. ElTS §-st 94 tulenevalt ei ole KA ülesandeks

kontrollida mõõteseadmete korrasolekut ja plommide võimalikku rikkumist.

6. M. M esitas 30.03.2011 kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes KA 22.12.2010 otsu-

se nr 7.3-3/10-032 ja 22.02.2011 vaideotsuse nr 7.3-3/11-002 tühistamist ning KA kohusta-

mist kaebus uuesti läbi vaadata. Kaebuse esitaja kordas kaebuse ja vaide menetlemisel esita-

tud väiteid, mis kokkuvõtlikult olid järgmised:

1) Kaebaja palus elektrikapil olevaid plomme mitte eemaldada enne, kui töötaja kinnitaks, et

nendega ei ole mingit probleemi, või vastasel korral plomme mitte rikkuda ja kutsuda juurde

sõltumatu ekspert. E. A märkis, et ei ole probleemi, ja eemaldas plommid. Kogu toiming oli

pahatahtlik ja vea otsimiseks planeeritud;

2) Väide, et kaitsekaane ühe plommi eemaldamisel pääseb ligi mõõtmata ahelale, ei vasta

tõele, selleks peab eemaldama kaane mõlemad plommid. Vastustaja poolt vastupidise tõen-

damiseks tehtud fotolavastus (I kd, tl 117) ei kajasta tegelikku olukorda, sest kate paigaldati

pildistamise ajaks tagasi lahtise kruvi peale, millelt oli plomm juba eemaldatud. Kaebaja taot-

les KA-lt sõltumatut ekspertiisi, mis hõlmaks elektrikappi kui tervikut ja tõestaks, et kaitse-

kaane ühe plommi eemaldamisel ei ole võimalik pääseda vooluahelale ligi selliselt, et saaks

elektrit tarbida ebaseaduslikult. EEJV tellitud ekspertiisi teostamisel ei olnud kaebajal võima-

lik esitada küsimusi ega eriarvamusi;

3) KA tuvastas, et EEJV 2009 tööülesandes olid märgitud valesti kaitsekaane plommide

numbrid: 2091960 ja 2091905, matriitsiga „K07“, 30.11.2009 koostatud teatises ei ole kaitse-

kaane plomme märgitud. EEJV on varasemalt väitnud, et tööülesandele jäid algselt plommide

numbrid kirjutamata, siis aga, et tööülesande kohaselt on kaitsele paigaldatud plommide

numbriteks märgitud 2091960 ja 2091905, seejärel, et tegelikult paigaldati elektrikapi kaits-

mele plommid nr 2091956 ja 2091928. Vaatamata sellele EEJV eksimusele, loeb KA kaebaja-

le siduvaks matriitsi numbri „K07“. Samuti on loetud kaebajale siduvaks segadus ütluste osas

plommitangide „h 003“ varguse osas;

4) Tallinn XXX 30.11.2009 ja 16.10.2010 viibinud EEJV töötaja A. V ei olnud üks ja sama

isik;

5) Kaebaja kordas ka selgitust kruvidel oleva tolmukorra osas.

7. Tallinna Halduskohtu 01.07.2011 otsusega jäeti M. M kaebus rahuldamata ja kaebajalt

mõisteti kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1501,44 eurot. Põhjendused:

3-11-809

6(14)

1) KA-l on ElTS või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise tuvastamisel

õigus teha ElTS § 95 lg 1 alusel rikkujale ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks. KA on õigesti

tuvastanud, et EEJV on 2010 OFA koostamisel järginud ElTS ja Määruse nr 34 nõudeid.

Samuti on KA järginud kaebuse menetlemisel HMS sätteid ja viinud läbi nõuetekohase

haldusmenetluse. KA otsus on motiveeritud ja õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi sellega

ei rikuta. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tulenevalt ElTS §-st 99, on turuosalisel õigus esitada

KA-le kirjalik kaebus, kui EEJV tegevus on vastuolus heade kommetega. KA riiklik

järelevalve ei hõlma tsiviilõiguslike vaidluste lahendamist;

2) Asja arutamisel on kaebaja möönnud, et 16.10.2010 olid elektrikilbi kaitsekaanel

plommid peal ja plommid asetati 2009. a novembris. Plommide nr 2091956 ja 2091928

olemasolu kaitsekaanel on kaebuse esitaja märkinud ka kaebuses, samuti on see asjaolu

fikseeritud ka 2010 OFA-s. Asjas ei ole tuvastatud, et ajavahemikus 30.11.2009-16.10.2010

oleks EEJV kaitsekaane plomme vahetanud. EEJV 30.11.2009 tööülesanne on puudustega,

samas ei ole OFA koostamist seostatud 2009 tööülesandele märgitud kaitsme plommidega ja

KA ei ole jätnud tähelepanuta, et 30.11.2009 teatises kaitsekaane plomme märgitud ei ole.

Asjaolu, et ekslikult on kõnealusele tööülesandele kantud, nagu oleks lisaks arvestile 2

plommi paigaldamisega paigaldatud ka 2 plommi kaitsele numbritega 2091960 ja 2091905,

ehkki kaebuse menetluses KA poolt kogutud tõenditest (EEJV seletus I kd tl 123-125, EEJV

töötajate seletused I kd tl 126-126 pöördel) järelduvalt paigaldati kaebuse esitaja

tarbimiskohas 30.11.2009 kaitsekaane plommid, ei tähenda, et tööülesandel on ebaõige ka

matriitsi number „K07“. Jättes arvestamata tööülesande, on asjas kogutud tõenditega

tuvastatav, et 30.11.2009 paigaldas EEJV töötaja A. V tarbimiskohta Välja 38 kaitsekaane

plommid matriitsiga K07. Seda kinnitab EEJV andmebaasi väljavõte A. Vile 05.08.2008

plommitangide matriitsiga „K07“ väljastamise kohta (I kd tl 121) ja EEJV 02.12.2010 vastus

KA järelepärimisele, millest nähtuvad teiste kõnealusel tööülesandel märgitud EEJV töötajate

E. A, A. Vi ja R. Tüütsi kasutuses olevate või olnud plommitangide matriitsid (I kd tl 123-

125). Et 16.10.2010 ei teadnud EEJV töötajad peast, millise matriitsinumbriga pidi kohapeal

plomm kaitsekaanel olema, s.o milline EEJV töötaja need paigaldas, ei oma tähtsust;

3) Kaebaja väide, et 30.11.2009 ja 16.10.2010 kaebaja tarbimiskohas käinud A. V ei ole

sama isik, on paljasõnaline ning on EEJV personaliteenistuse 07.02.2011 tõendiga (I kd, tl

136 pöördel) ümber lükatud. Kaebuse esitajale edastatud teatistes ei pidanudki matriitsi

numbrit kirjas olema, sest see ei ole kliendile vajalik teave, sellekohast andmevälja ei ole ka

teatise vormil ja matriitsi number kantakse tööülesandele;

4) Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo 27.10.2010 ekspertiisiakti põhjal on vastustaja

põhjendatult leidnud, et plommi rikkumine on tuvastatud;

5) Õige on kaebaja viide EEJV ja KHEK vastuolulistele selgitustele seoses plommitangidega

matriitsiga nr „h 003“ (kohtuotsuses ekslikult märgitud „h007“), kuid kaebuse menetlemisel

tõendeid kogumis hinnates on KA põhjendatult jõudnud järeldusele, et plommitangid

matriitsiga „h 003“ olid 26.01.2007-01.12.2010 KHEK töötajate valduses ja seega ei saanud

EEJV töötajad neid 30.11.2009 kasutada. Plommitangide KHEK töötajate valduses olekut

tõendavad järgmised tõendid - EEJV 15.11.2010 kiri (I kd tl 41pöördel), EEJV andmebaasi

väljavõte (I kd tl 121-121pöördel), KHEK 01.12.2010 kiri (I kd tl 122) ja 15.12.2010 kiri (I

kd tl 131), EEJV 07.02.2010 kiri ühes S. D kinnituse ja andmebaasi väljavõttega (I kd tl 135-

136). KHEK töötajate mitteviibimist kaebaja tarbimiskohas 30.11.2009 kinnitab 2009 OFA (I

kd tl 115) ja tööülesanne nr 09-171649 (I kd tl 116), samuti KHEK 01.12.2010 (I kd tl 122) ja

15.12.2010 kiri (I kd tl 131). Seega on väide, et kaitsekaane plommi matriitsiga „h 003“

võisid paigaldada EEJV või KHEK töötajad, oletuslik ja paljasõnaline ning ümber lükatud;

3-11-809

7(14)

6) Kaitsekaane plommide rikkumine ei seisne nende eemaldamises EEJV töötaja poolt, vaid

asjaoludes, mis on kirjeldatud OFA-s ja tuvastatud ekspertiisiaktiga. Asjakohased ei ole

kaebaja väited, et plommide eemaldamine ilma eksperdi kohalekutsumiseta oli õigusvastane.

Kaebaja arusaam, nagu pidanuks EEJV lähtuma ekspertiisi tellimisel HMS sätetest, on ekslik.

ElTS-st ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene kohustust ekspertiisi teostamiseks

kaebaja tarbimiskohas. Väide, et EEJV võis teha kuni endale sobiva tulemuse saamiseni mitu

erinevat ekspertiisi, on ümber lükatud plommide ekspertiisitaotlusega (I kd tl 44),

ekspertiisiaktiga (I kd tl 50) ja EEJV 16.10.2010 teatisega nr 10-238935 (I kd tl 32), millest

nähtub, et samas turvakotis, millesse pandi kaebaja tarbimiskoha kaitsekaane plommid, esitati

need ka ekspertiisi;

7) Asjaolu, et 2010 OFA blanketiosal, kus on ette antud rikkumiste lühikirjeldused, on tehtud

märge „plommide rikkumine“ juurde, ei tähenda, et kaebaja suhtes on tuvastatud enam kui

ühe kaitsekaane plommi rikkumine;

8) Kuna kaebaja tarbimiskohas asunud mõõteseadme plomm oli rikutud, siis on ElTS § 68 lg

1 p 3 kohaselt tegemist ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega, mille tuvastamise korral

tuleb Määruse nr 34 § 2 lg 1 järgi koostada vastav akt. Kaebuse väited, mille kohaselt üksnes

elektrikilbi paremal servas asunud kaitsekaane plommi eemaldamisel ei oleks kaebaja

mõõtmata vooluahelale ligi pääsenud, ei lükka ümber KA otsuse järeldusi. Kaitsekaane

plomm oli paigaldatud, takistamaks ligipääsu mõõteseadmele. Asjas on tuvastatud ligipääsu

takistava kaitsekaane plommi rikkumine, mistõttu on sellega tuvastatud ka elektrienergia

ebaseaduslik kasutamine;

9) Kolmas isik on taotlenud menetluskulu (esindajatasu) 3002,88 euro väljamõistmist.

Kulude kandmine on tõendatud. Kaebuse esitaja väitel oleks menetluskulude väljamõistmine

temalt vastuolus HKMS § 92 lg-ga 10, samuti viitab ta asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus

vabastas kaebuse esitaja haldusasjas nr 3-10-258 apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 98

eurot tasumisest, kaebuse esitaja käib koolis (TTÜ kaugõpe), on töötu ja kasvatab 8-aastast

last. Kuigi kaebaja on kohtule esitanud töötukassasse pöördumised ja õpingukava, ei saa

kaebaja esitatud tõendite põhjal tõsikindlalt tuvastada isiku maksejõuetust. Kohtul puuduvad

andmed kaebaja sissetulekute kohta. Haldusasjas nr 3-11-568 esitas kaebaja maksejõuetuse

kinnituseks pangakonto väljavõtted, ent samas on viidatud asjas ilmnenud regulaarse üüritulu

saamine. Kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole TsMS § 190 lg 1 kohaselt

aluseks, mille tõttu tuleks jätta hüvitamata kolmanda isiku menetluskulud. Riigikohus on

26.01.2010 lahendis nr 3-2-1-142-10 leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa

üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud

standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 92 lg 10 kohaldamiseks pole alust.

Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja et kolmas isik oli

menetlusosaliseks ka eelnenud haldusmenetluses, milles ta juba kujundas oma seisukohad

kaebuse kohta, on HKMS § 93 lg 5 mõttes põhjendatud menetluskulu suurus 1501,44 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. M. Mi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Põhjendused:

1) Kaebaja poolt kohtuistungi alguses esitatud taotlus tõendite hindamiseks jäeti rahuldama-

ta ja sellega välistati apellandi õigus küsida, mida vastustaja ja kolmanda isiku esitatud tõendi-

tega tõendada soovitakse. Apellant on samas kogu aeg olnud seisukohal, et EEJV on esitanud

tõendeid, mis on saadud ebaseaduslikult (apellandi eluruumides apellandi loata tehtud lavas-

tuslikud fotod). Apellant märgib ka, et vastustaja esitatud EEJV tõend (foto I kd tl 118) ei ole

3-11-809

8(14)

tehtud 30.11.2009, nagu väidavad kolmas isik ja vastustaja, vaid samuti 16.10.2010 nagu foto

I kd tl 117), st pärast mõõteseadmelt ja elektrikapilt kaane eemaldamist;

2) Halduskohus jättis tähelepanuta, et plomm, mis oli N K ekspertiisibüroo arvates riputatud

üles teistkordselt, ei asetsenud mõõteseadmel ega mõõteseadmele juurdepääsu või selle toi-

mimise mõjutamist või toimimist jäädvustaval seadmel, vaid eraldi asetseval kaitsekaanel, mis

on apellandile kuuluva elektrikapi osa. Puudub ekspertarvamus, kas ühe vaidlustatud plommi

rikkumise tulemusel on võimalik elektrienergiat ebaseaduslikult kasutada, ning EEJV pole

väitnud, et elektrienergiat või võrguteenust oleks ebaseaduslikult kasutatud. Halduskohus jät-

tis asja juurde tõendina võtmata videosalvestuse 16.10.2010 toimunud EEJV töötajate toimin-

gust. Apellandi keelust hoolimata EEJV töötajate 16.10.2011 tehtud fotolt (I kd tl 117) võib

näha, et nimetatud kaant ei saa avada selliselt juhul, kui see kaas on kõigi kolme poldi otsas,

kolme mutriga kinni. Vastustaja pöördus haldusmenetluse alguses apellandi poole küsimuse-

ga, kas on võimalik teha ekspertiisi elektrikapi suhtes apellandi eluruumides olevale kilbile ja

apellant oli sellega nõus, kuid vastustaja jättis ekspertiisi tegemata. Eksperdi kaasamata jätmi-

ne on käsitletav menetlusveana. N K ekspertiisibüroo hinnangust ei nähtu, millal on rikutud

plomm teistkordselt üles riputatud, mistõttu ei välista miski, et seda võidi teha 30.11.2009

EEJV toimingute käigus;

3) 2009 Tööülesandel puudub lahtris „kliendi allkiri“ apellandi allkiri ja elektrikapil olevale

kaanele paigaldatud plommide numbrid on valesti fikseeritud. Apellant ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et 2009 Teatises ei pidanud olema märgitud matriitsinumbrit, sest samas vormis

16.10.2010 vormistatud EEJV teatises on matriitsinumber märgitud, nagu ka kõik plommide

numbrid. 2009 Teatises puuduvad plommide numbrid, mis olid asetatud elektrikapi kaanele,

seal on märgitud mõõteseadmele asetatud plommide numbrid;

4) Puudub vaidlus, et plommitangid matriitsiga „h 003“ ei saanud olla apellandi käsutuses.

S. D on oma seisukohti plommitangide varguse osas muutnud. Seetõttu ei saa aktsepteerida ka

EEJV tagasiulatuvalt tehtud akte plommitangide kasutajate ja tagastamise kohta;

5) Vastustaja küsis haldusmenetluse alguses apellandi luba ekspertiisi tegemiseks elektrikapi

suhtes apellandi eluruumides asuvale kilbile, kuid ekspertiisi ei teostatud. Eksperdi kaasamata

jätmine on käsitletav menetlusveana. Teostatud eksperthinnangust ei selgu, millal on rikutud

plomm teistkordselt üles riputatud, ja seega võidi plomm paigaldada teistkordselt 30.11.2009

EEJV toimingute käigus. Ekspertiis ei tuvastanud, et mõõteseadmele ligipääs või selle toimi-

mist takistav seade oleks rikutud. EEJV turvakottide avamise juurde soovis kutset ka apellant,

kuid EEJV jättis apellandile sellest teatamata. Ekspertiisi teostati EEJV poolt valitud eksper-

tiisibüroos ja avalikustati alles pärast eksperdi arvamuse saamist. EEJV edastas ekspertiisi

rikutud plommid, st plommid, mille EEJV töötaja E. A rikkus elektrikapilt eemaldamise käi-

gus. Vastustaja ei ole teinud paikvaatlust;

6) EEJV 16.10.2010 teatises on matriitsinumber märgitud, kuid 30.11.2009 teatises seda ei

ole. Plommitangid matriitsiga „h 003“ ei ole olnud apellandi käes, vaid EEJV ja KHEK käsu-

tuses. EEJV töötaja S. D ja KHEK muutsid oma seisukohti plommitangide osas pärast seda,

kui apellant palus vastustajalt politsei kinnitust. Esitatud väidete ja tõendite valguses ei oleks

tohtinud aktsepteerida EEJV poolt tagasiulatuvalt koostatud akte plommitangide kasutajate ja

tagastamise kohta;

7) Halduskohus on asja juurde võtnud kaasatud kolmanda isiku poolt esitatud tõendi, 2009

OFA (I kd, tl 104), mille KA 06.09.2010 haldusaktiga nr 7.3-2/10-020 tühistas. Vastustaja ei

ole läbi viinud paikvaatlust. Halduskohus ei rahuldanud apellandi taotlust võtta haldusasja

juurde KA toimiku, milles olid kaebuse lahendamisel kogutud dokumendid ja EEJV ütlused.

Halduskohus ei võtnud asja materjalide juurde apellandi fotosid, millega apellant tõestas, et

elektrikapi juures on käinud toiminguid sooritamas ajavahemikul 30.11.2009-16.10.2010

3-11-809

9(14)

EEJV töötajad kahel korral. Samuti jättis kohus asja materjalide juurde võtmata AS Eesti

Energia ja apellandi vahel sõlmitud teenuste ja võrguteenuse osutamise lepingu, millega apel-

lant tahtis tõendada, et tal puudub leping EEJV-ga. Samuti keeldus halduskohus asja juurde

võtmast EEJV tüüptingimusi madalpingel kuni 63A ja jättis tähelepanuta apellandi seisuko-

had, et EEJV on muutnud tüüptingimuste p-e 5.3.1-5.3.5;

8) Kolmanda isiku taotlus õigusabikulude osas tulnuks jätta rahuldamata. Kaheldav on kol-

manda isiku esindamise õigus advokaadibüroo poolt lähtuvalt riigihangete seaduse (RHS) §-st

3. Ei ole välistatud, et EEJV kasutab advokaadibüroo teenuseid teistes tsiviilvaidlustes ning

summad ületavad RHS §-s 19 sätestatut. Menetluskulud olid ebamõistlikud ja kaebaja majan-

duslikku seisundit arvestades ebaõiglased. Apellant väitis haldusasjas nr 3-11-568, et perioo-

dil, mil EEJV lülitas välja elektri, ei saanud üürnik üüritud ruume kasutada ja pöördus advo-

kaadi poole. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja pärast kohtuvaidlusi, mis tuli apel-

landile ootamatult. Halduskohtu viidatud Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-10 ei ole haldusasjas

kohane materiaalõiguslik alus.

9. Konkurentsiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. KA jääb otsuses ja

vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde, märkides järgmist:

1) Plomm nr 2091928 on mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takis-

tav seade. Plomm asus elektrikilbi kaitsekaanel, mille taga paiknes mõõteseade ja mõõtmata

vooluahel. Kui plommi nr 2091928 eemaldamisega ei tekiks võimalust ligi pääseda mõõte-

seadmele ning mõõtmata vooluahelale, siis puudunuks EEJV poolt ka vajadus selle paigalda-

miseks. Plommi nr 2091928 rikkumise tuvastamisega on ühtlasi tuvastatud ka elektrienergia

ebaseaduslik kasutamine ElTS § 68 lg 1 p 3 mõttes sõltumata sellest, et elektrikilbi kaitsekaa-

ne taga asunud mõõteseadmel paiknesid täiendavad plommid, mille rikkumist pole tuvastatud.

Mõõteseadmel paiknenud plommid kuuluvad ElTS § 68 lg 1 p 3 esimese alternatiivi alla.

Plommi nr 2091928 rikkumisel tekkis apellandil võimalus mõjutada mõõteseadme toimimist

ning pääseda ligi mõõtmata vooluahelale (mõõtmata vooluahelale juurdepääsu korral on isikul

teoreetiliselt võimalik elektrienergiat tarbida ilma, et mõõteseade sellist tarbimist fikseeriks).

ElTS § 68 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolu tuvastamisel oli EEJV-l õigus koostada 2010 OFA;

2) Apellant on väitnud, et plommi nr 2091928 võisid rikkuda EEJV töötajad juba

30.11.2009, kui see paigaldati elektrikilbi kaitsekaanele, seejärel, et plommi rikkus

16.10.2010 EEJV töötaja, kes plommid ekspertiisi toimetas. Apellandi väited, et plommi nr

2091928 võisid ekspertiisiaktis nimetatud viisil rikkuda EEJV töötajad, ei ole leidnud kinni-

tust. Teiseks ei seisne plommi rikkumine üksnes selle teistkordses ülesriputamises, ekspertii-

siakti kohaselt on plommi rikutud ka sellega, et matriitsi „h 003“ on püütud muuta. Puuduvad

tõendid, et EEJV töötajatel oli motivatsioon ja võimalused apellandi juuresolekul selliseid

toiminguid teha. EEJV ja KHEK töötajad ei saanud 30.11.2009 või 16.10.2010 plommi nr

2091928 ekspertiisiaktis nimetatud viisil rikkuda. See ei välista aga, et apellandil endal oli

ajavahemikul 30.11.2009–16.10.2009 ise või kolmandate isikute abil võimalik plommi nr

2091928 rikkuda. Elektrikilp paiknes apellandi eramus, kuhu sai pääseda üksnes apellandi

teadmisel;

3) Ebaõiged on väited, nagu poleks halduskohus pidanud aktsepteerima EEJV selgitusi ja

akte selle kohta, millal EEJV sai enda valdusse tagasi plommitangid matriitsiga „h 003“.

EEJV töötaja S. D ei ole oma 07.02.2011 kinnituses väljendanud midagi sellist, nagu väidab

apellant. Oma seisukohti plommitangide matriitsiga „h 003“ valduse osas muutis KHEK, mit-

te EEJV. KHEK poolt oma seisukohtade täpsustamine ei saa seada kahtluse alla EEJV esita-

tud seletusi ja tõendeid. KHEK täpsustas oma seisukohta ilma, et KA oleks KHEK-le või

EEJV-le teatanud, et on vastava teabepäringuga politsei poole pöördunud;

3-11-809

10(14)

4) KA-l puudus täiendava ekspertiisi tellimiseks kohustus ja vajadus. M. M ei ole

18.10.2010 KA-le esitatud kaebuses ega hiljem KA-le esitatud seisukohtades taotlenud eks-

pertiisi teostamist. Sellist soovi võis apellant suuliselt väljendada alles 07.12.2010 KA-s toi-

munud ärakuulamisel, kuid selleks ajaks oli EEJV KA-le 15.11.2010 esitanud ekspertiisiakti.

Jääb arusaamatuks, miks ja mille suhtes oleks KA pidanud paikvaatlust teostama. Paikvaatlu-

sel ei oleks olnud võimalik vaadelda olukorda 2010 OFA koostamise hetkel, sest mõõteseade

koos uute plommidega teisaldati pärast 2010 OFA koostamist EEJV poolt väljaspool eramut

asuvasse liitumiskilpi;

5) EEJV on foto P9 esitanud KA-le juba 25.08.2010, kui KA menetles teist apellandi kae-

bust. Foto metaandmetest nähtub, et võtte kuupäev on 30.11.2009, mitte 16.10.2010, nagu

apellant on väitnud. Ebaõige on apellandi viide KA poolt apellandi tarbimiskohas 30.11.2009

koostatud 2009 OFA tühistamisele. KA ei tühistanud 2009 OFA-t ega lükanud ümber 2009

OFA-s ja ekspertiisiaktis tuvastatud järeldusi mõõteseadme ja mõõteseadme plommide rik-

kumise kohta. KA pädevuses ei ole tühistada ettevõtjate teatisi vm kirju.

10. Kolmas isik palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. EEJV nõustus kohtu ja vastus-

taja seisukohtadega ja märkis apellandi väidete kohta täiendavalt järgmist:

1) Eksperdi ülesandeks ei ole tuvastada, kas mingi tegevus on ebaseaduslik, st anda õiguslik

hinnang, vaid lahendada faktiküsimusi. Plommi rikkumise fakt täidab ElTS § 68 lg 1 p-s 3

sätestatud koosseisu, kuid ekspert seda küsimust hindama ei pea;

2) Asjaolu, et apellant ei ole fotode tegemisega nõus, ei tähenda, et fotode näol on tegemist

ebaseaduslikult saadud tõenditega. Fotod tehti menetluse käigu fikseerimiseks. EEJV esitatud

fotod olid TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõistes dokumentaalseteks tõenditeks, mille alusel kohus

võis asjaolusid tuvastada;

3) EEJV ei olnud kohustatud ekspertiisi teostama apellandi tarbimiskohas ega lähtuma HMS

sätetest;

4) EEJV ei ole haldusorgan, vaid on eraõiguslik juriidiline isik, mistõttu ei rakendu kohtu-

praktikast pärinev piirang välise õigusabi kasutamisele ja sellise õigusabi kulude hüvitamisele.

Viited RHS-le on asjakohatud. Ebaõige on apellandi väide, et EEJV menetluskulude nimekiri

esitati pärast kohtuvaidlusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitati menetluskulude nimeki-

ri nõuetekohaselt enne asja sisulise arutamise lõpetamist. Apellant on ise avaldanud kohtule,

et ta saab regulaarset tulu XXX ruumide üürileandmisest. Kohus mõistis apellandilt välja

EEJV menetluskulud üksnes pooles ulatuses, seega on kohus juba arvestanud apellandi ma-

janduslikku seisundit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebuse esitaja on vaidlustanud KA otsuse, millega jäeti tema poolt ElTS § 99 lg 1 alusel

EEJV peale esitatud kaebus rahuldamata. ElTS § 99 lg 1 kohaselt võib turuosalise tegevuse

või tegevusetuse peale, mis on vastuolus selle seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga,

teine turuosaline esitada KA-le kirjaliku kaebuse. Kaebuse rahuldamisel saaks KA kasutada

sama seaduse § 95 lg-s 1 sätestatud volitust teha turuosalisele selle seaduse või selle alusel

kehtestatud õigusakti rikkumise korral kohustusliku ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.

Seega sõltub KA otsuse õiguspärasus sellest, kas EEJV vaidlustatud tegevus (2010 OFA ja

16.10.2010 teatise nr 10-238935 koostamine) oli vastuolus ElTS või selle seaduse alusel keh-

testatud õigusaktiga.

12. 2010 OFA koostamist reguleeris Määrus nr 34. Selle määruse § 2 lg 1 kohaselt koostab

elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel ettevõtja esindaja akti

elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul.

3-11-809

11(14)

Viidatud sättest tulenevalt on sellise akti koostamise faktiliseks aluseks elektrienergia või võr-

guteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamine. Elektrienergia või võrguteenuse ebaseadus-

liku kasutamisega on ElTS § 68 lg 1 p-st 3 tulenevalt tegemist, kui „mõõteseadme plomm või

taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või

toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse.“

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et plommi nr 2091928, mille rikkumise üle

vaidlus käib, saab pidada „mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takis-

tavaks seadmeks“ ElTS § 68 g 1 p 3 mõttes. Asjas ei ole vaidluse all, et plomm nr 2091928

asus sellise elektrikapi, milles paiknes mõõteseade apellandi tarbitava elektrienergia koguse

mõõtmiseks ja mõõtmata vooluahel, millele juurdepääsu korral on võimalik elektrienergiat

tarbida ilma, et mõõteseade sellist tarbimist fikseeriks, kaitsekaanel ning oli mõeldud kaitse-

kaane avamist takistama. See on ringkonnakohtu hinnangul ElTS § 68 lg 1 p 3 kohaldamiseks

oluline asjaolu. Selle sätte kohaldamise seisukohast ei ole oluline apellandi tõstatatud vaidlus

küsimuses, kas ainuüksi plommi nr 2091928 rikkumisest piisas tegelikult kaitsekaane avami-

seks või eeldas see ka teise kaitsekaanel paiknenud plommi (nr 2091956) rikkumist, mida ei

ole tuvastatud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas olulise tähtsusega ka EEJV töötajate poolt tar-

bimiskohas 16.10.2010 tehtud foto P2 (I kd tl 117), mille tegemist apellant peab lubamatuks.

Ka KA ei ole oma 22.12.2010 otsust rajanud sellele fotole (vt selle otsuse põhjenduste käes-

olevas otsuses (p 4) toodud refereeringu alap 6).

14. Kuna plomm nr 2091928 on ElTS § 68 g 1 p-s 3 nimetatud seade, on asja lahendamise

seisukohast oluline, kas selle rikkumine on tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas

halduskohtu järeldustega (vt halduskohtu otsuse käesolevas otsuses (p 7) toodud refereeringu

alap-d 4 ja 6) ega korda neid.

15. Halduskohus on tuvastanud, et plommi nr 2091928 matriitsiga K07 paigaldas elektrikapi

kaanele EEJV töötaja A. V (vt halduskohtu otsuse käesolevas otsuses (p 7) toodud refereerin-

gu alap-d 2, 3 ja 5). Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu järeldustega ja märgib ühtla-

si, et 2010 OFA koostamiseks andis aluse juba ElTS § 68 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu tuvas-

tamine. Sellise akti koostamine ei eelda, et kindlaks on tehtud isik, kes on nimetatud seadme

rikkunud, ja välistatakse kõik kahtlused selles, et see oli tarbimiskoha omanik. Sellise nõude

täitmine pole praktikas ka võimalik, arvestades, et rikkumise fakt tuleb fikseerida esimesel

võimalusel. Olukorras, kus puudub alus arvata, et plommi nr 2091928 rikkusid Nora Kasemaa

Ekspertiisibüroo OÜ 27.10.2010 ekspertiisiaktis märgitud viisil EEJV töötajad ning 2010

OFA-s kirjeldatud juhtum oleks kolmanda isiku enda fabritseeritud, ei oma tähtsust apellandi

arutlused ebaselgusest küsimuses, kelle valduses olid plommitangid matriitsiga „h 003“,

millega apellant soovib näidata, et plommi võis rikkuda keegi teine peale tema. Pealegi ei saa

kaebuse esitaja ehitises asuva elektrikapi puhul, millele juurdepääsu kontrollib kaebuse

esitaja, mitte elektrikapile plommi paigaldanud kolmas isik, panna sellele kolmandale isikule

tõendamiskoormust, et seda plommi ei rikkunud kolmas isik ise.

16. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et KA on õigesti tuvastanud,

et EEJV on 2010 OFA koostamisel järginud ElTS ja Määruse nr 34 nõudeid, järginud kaebuse

menetlemisel HMS sätteid ja viinud läbi nõuetekohase haldusmenetluse. Ringkonnakohus ei

nõustu apellandiga, et KA menetlusviga seisnes ElTS § 93 lg-s 2 sätestatud õiguse kaasata

järelevalvesse sõltumatuid eksperte kasutamata jätmises. Eksperdi kaasab KA selle sätte

kohaselt „vajaduse korral“. Apellandi väited sellise vajaduse esinemist ei näita. Küsimused,

millele apellandi arvates oleks ekspert pidanud vastama (millal riputati plomm nr 2091928

üles teistkordselt ja kas ainuüksi selle plommi rikkumisel oli võimalik juurde pääseda elektri-

kapis asuvale mõõteseadmele ja mõõtmata vooluahelale) ei ole 2010 OFA koostamise õigus-

pärasuse seisukohast olulised.

3-11-809

12(14)

17. Halduskohus ei ole apellandi taotlust võtta asja materjalide juurde apellandi nimetatud

tõendeid rahuldamata jättes rikkunud protsessinorme.

Kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 5 lg-st 1 ja TsMS § 236 lg-st 3 tulenevalt pidi

tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel menetlusosaline põhjendama, millise asjas

tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.

TsMS § 238 lg 1 kohaselt võttis halduskohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldas sellise

tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust, tõendil ei ole sama lõike p 1 kohaselt asjas tähtsust

eelkõige, kui tõendavata asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune.

TsMS § 238 lg 4 kohaselt teeb kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest

keeldumise kohta põhjendatud määruse.

24.05.2011 esitas kaebuse esitaja halduskohtule taotluse (I kd tl 167) võtta haldusasja juurde

16.10.2010 videosalvestus ja KA toimik kaebuse lahendamise kohta. Selle taotluse on

halduskohus jätnud rahuldamata 27.05.2011 määrusega (I kd tl 171), põhjendades tõendite

vastuvõtmise vajaduse puudumist täiendavalt ka 27.05.2011 määruse peale esitatud vastuväite

rahuldamata jätmise 01.06.2011 määruses (I kd tl 182-183). Kaebuse esitaja pidas

videosalvestusega vajalikuks tõendada, et ta ütles EEJV töötajale selgelt, et kui on

mingisuguseid probleeme, siis palub ta plomme mitte rikkuda, et oleks tagatud võimalus

kutsuda kohale sõltumatu ekspertiis, kuid EEJV töötaja eemaldas plommid siiski

kaitsekaanelt, ja videost on näha ka, et EEJV töötajad ei tea, mis matriitsi number peab olema

nimetatud plommidel. Millised asja lahendamisel olulised asjaolud, mida KA poolt vastuses

kaebusele esitatud dokumendid ei kajasta, peaksid nähtuma KA toimikust, kaebuse esitaja ei

täpsustanud.

Halduskohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist videosalvestuse osas kokkuvõtlikult

sellega, et küsimus, kas EEJV töötaja teadis matriitsi numbreid, ei oma asja lahendamisel

tähtsust, kaebuse esitaja ei ole väitnud, et matriitsi numbri muutmine, mida on käsitletud

plommi rikkumisena, toimus EEJV töötajate poolt plommi eemaldamise käigus ja vaidlus

puudub selles, et kaebuse esitajal ei võimaldatud kohale kutsuda sõltumatut eksperti. Toimiku

vastustajalt välja nõudmata jätmist põhjendas halduskohus sellega, et vastustaja on esitanud

kohtule koos seletusega haldusmenetluse käigus kogutud materjalid. Ka ringkonnakohus

nõustub, et faktiliste asjaolude osas, mida kaebuse esitaja videosalvestusega püüab tõendada,

puudub vaidlus. Ringkonnakohus märgib, et juba 2010 OFA-s osas „turuosalise/tunnistaja

selgitus“ on fikseeritud kaebuse esitaja taotlus mitte avalda kaitsekaant enne, kui on selge, kas

plommid on terved.

17.06.2011 kohtuistungil lahendati kaebuse esitaja taotlust võtta asja materjalide juurde AS

Eesti Energia ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud võrguteenuse leping ja tüüptingimused ning

foto, mille juurdevõtmist põhjendas kaebuse esitaja sellega, et vastustaja ja kolmas isik võivad

mingis menetlusastmes hakata vaidlema lepingu sisu üle ning foto tõendab, et vastustaja on

töötajad on pärast 30.11.2009 ja enne 16.10.2010 käinud tarbimiskohas mõõteseadmeid

kontrollimas. Teiste menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt järeldas kohus, et lepingu

tingimused ei ole vaidluse all ning vastustaja ja kolmas isik ei eita, et nimetatud perioodil

käisid EEJV töötajad elektrikapi juures näite fikseerimas. Seetõttu jättis halduskohus taotluse

HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel õigesti rahuldamata (vt istungi protokolli lk 2-3

I kd tl 238-239).

18. Eeltoodud põhjendustel on halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata jätnud.

19. Kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Sama paragrahvi lg 1

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nendest sätetest tulenevalt oli

3-11-809

13(14)

kolmandal isikul tulenevalt kaebuse rahuldamata jäämisest õigus enda menetluskulude hüvi-

tamisele.

Kolmas isik taotles halduskohtus menetluskulude (esindaja õigusabi) hüvitamist summas

3002,88 eurot (vt menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid I kd tl 204-210). Vaidlus puu-

dub selles, et kolmas isik on sellised kulud antud kohtumenetlusega seoses kandnud. Haldus-

kohtu 17.06.2011 istungi protokolli lk-lt 11 nähtub, et kolmas isik esitas menetluskulude ni-

mekirja ja kuludokumendid kohtule enne asja sisulise arutamise lõpetamist ja kohtuvaidlusi.

Seetõttu oli menetluskulude väljamõistmine lubatav ka eelviidatud seadustiku § 93 lg 1 koha-

selt.

Menetluskulude väljamõistmata jätmise aluseks ei ole apellandi esile toodud asjaolu, et kol-

mas isik on riigile kuuluva Eesti Energia AS, kellel on palgal juristid, tütarfirma, ja pole põhi-

õiguste kandja. Subjektiivne avalik õigus menetluskulude väljamõistmisele tulenes kolmanda-

le isikule kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg-test 1 ja 7 ning puudub alus arutleda selle

üle, kas see õigus on hõlmatud mõne kolmanda isiku põhiõigusega. Apellandi viidatud HKMS

§ 93 lg 3, milles märgitud „riigi või riigi haldusorganiga“ apellant kolmandat isikut samastab,

ei ole asjasse puutuv, sest ei reguleeri selliste menetluskulude hüvitamist, mis ei ole riigi või

riigi haldusorgani kui menetlusosalise HKMS § 92 alusel jaotatavad menetluskulud. Asjaolu,

et menetlusosalise majanduslik seisukord on halb, ei tähenda, et menetluskulude väljamõist-

mine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik HKMS § 92 lg 10 mõttes. Ring-

konnakohus ei pea võimalikuks tugineda apellandi oletusele, et kolmas isik võib esindajalt

õigusteenuse ostmisel olla rikkunud riigihangete seaduse nõudeid. Samuti ei saa apellandi see

väide tekitada kahtlusi kolmanda isiku esindaja esindusõiguses, arvestades, et RHS § 4 lg 2

teise lause kohaselt ei mõjuta seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine hankelepingu keh-

tivust, kui seadusest ei tulene teisiti.

Samas kuulusid eelviidatud seadustiku § 93 lg 5 alusel väljamõistmisele üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Halduskohus ongi menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata

jätnud põhjendusega, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja kolmas isik oli

menetlusosaline ka eelnenud haldusmenetluses, milles ta juba kujundas oma seisukohad

kaebuse kohta. Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu põhjendustega, kuid leiab, et

neid arvestades on ka esindaja õigusabi tasu halduskohtu poolt väljamõistetud ulatuses

(1501,44 eurot) osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus peab neid kaalutlusi arvestades

kolmanda isiku väljamõistmisele kuuluva esindajatasu põhjendatud suuruseks 650 eurot.

20. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu on kolmandal isikul alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva

HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 tulenevalt õigus apellatsiooniastme menetluskulude

väljamõistmisele apellandilt. Kolmas isik esitas ringkonnakohtu 16.02.2012 istungil taotluse

mõista apellandi kasuks välja menetluskuludena esindajatasu summas 1131,60 eurot ja

21.02.2012, ehk 3 tööpäeva jooksul pärast 16.02.2012 istungi lõppu, viitega sama seadustiku §

109 lg-le 1, 3. veebruari ja 16. veebruari 2012 istungitega seotud esindajatasu summas 694,80

eurot väljamõistmiseks. Esitatud kuludokumendid tõendavad selles ulatuses menetluskulude

kandmist.

Kehtiva HKMS § 109 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri kohtule

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuna asja arutamist ei lõpetatud

ringkonnakohtu 3. veebruari, vaid 16. veebruari istungil, laieneb viidatud sättest tulenev

tähtaeg üksnes 16. veebruari istungil osalemisega seotud kuludele, mille väljamõistmist ei

olnud kolmandal isikul võimalik sellel istungil taotleda. Selliseks on arvele nr 120276 lisatud

spetsifikatsioonil lahti kirjutatud kuludest üksnes tasu 1,5 h ulatuses (tunnihinnaga 160 eurot)

3-11-809

14(14)

16.02.2012 istungil osalemise eest kogusummas käibemaksuga 288 eurot. Ülejäänud osa arvel

nr 120276 näidatud kuludest (406,8 eurot) väljamõistmiseks pidanuks kolmas isik kehtiva

HKMS § 109 lg 1 esimesest lausest tulenevalt esitama menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid enne kohtuvaidlusi ringkonnakohtu 16.02.2012 istungit.

Seega on kolmas isik HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaegu järgides esitanud taotluse

apellatsiooniastme esindajatasu väljamõistmiseks summas 1419,6 (1131,60+288) eurot.

Kehtiva HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Arvestades kolmanda isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust

esimese astme kohtumenetluses, tuleb kolmanda isiku kasuks HKMS § 109 lg-t 6 arvestades

mõista välja esindaja kulud summas 350 eurot.

Lauri Madise

Kaire Pikamäe

Silvia Truman