2-08-76058/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-08-76058

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida

Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2012, Tallinn

Tsiviilasi

N S hagi AS Eesti Ajalehed vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks,

edaspidi

hageja

õiguste

rikkumisest

hoidumiseks

kohustamiseks

ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6071,61 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N

S

apellatsioonkaebus,

AS

Eesti

Ajalehed

vastuapellatsioonkaebus

Istugi toimumise aeg

30.01.2012

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N S (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxx),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov

ja vandeadvokaat Ramon Rask

Kostja AS Eesti Ajalehed (endise ärinimega Eesti

Ekspressi Kirjastuse AS, registrikood 10004521,

asukoht Narva mnt 11E, 10151 Tallinn), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Villu

Otsmann

ja

vandeadvokaadi vanemabi Karmen Turk

Resolutsioon

Jätta Harju Maakohtu 29.09.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus ja

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte

kanda.

Jätta rahuldamata AS Eesti Ajalehed taotlus ja eelotsuse taotlus Euroopa Liidu kohtule

esitamata.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada

menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

14.11.2008 esitas N S Harju Maakohtule hagi AS Eesti Ajalehed vastu. N S palus:

1. Mõista Eesti Ajalehed AS-lt välja 30.10.2008 artiklis “Maadevahetuse pöörasid

parseldamiseks reformierakondlased” sisalduvate alljärgnevate ebakohaste väärtushinnangute

ja mittetõeste faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt

kohtu äranägemisele:

1.1.väär faktiväide: hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse

muutmise;

1.2. ebakohane väärtushinnang:

1.2.1. hageja kujutamine ainuisikulise seaduste muutjana;

1.2.2. hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide abil kaitstavate loodusobjektide

seaduse muutjana;

1.2.3. kaitstavate loodusobjektide seaduse (pärast muudatusettepanekute sisseviimist

2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva

seadusena;

1.2.4. hageja põhjendamatu seostamine Margus Kübara ja Avo Ombleriga kontekstis, kus

nimetatud

isikutele

omistatakse

kaitstavate

loodusobjektide

seaduse

alusel

maadevahetustehingute sooritamist;

1.2.5. hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja “S grupeering” alla ja

seeläbi mulje loomine, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaks kuritegeliku

ühenduse.

2. Mõista Eesti Ajalehed AS-lt välja 19.02.2009 artiklis “Kaheksa ärigrupeeringut, kes

valitsevad Eestit” sisalduva alljärgneva ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele:

2.1. ebakohane väärtushinnang: „Ekspress on kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust

algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud – ju pole siis nii vanade

asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi

valitsuspartei ühe olulise tegelasega.“

3. Kohustada Eesti Ajalehed AS lükkama meediaväljaandes Eesti Ekspress (nii elektroonilises

keskkonnas kui paberkandjal) ümber järgmise 30.10.2008 artiklis “Maadevahetuse pöörasid

parseldamiseks reformierakondlased” avaldatud ebaõige faktiväite:

3.1. Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise;

4. Mõista Eesti Ekspressi Kirjastuse AS-lt välja 30.10.2008 artikli “Maadevahetuse pöörasid

parseldamiseks

reformierakondlased”

juures

alljärgnevalt

avaldatud

ebakohaseid

väärtushinnanguid ja mittetõeseid faktiväiteid sisaldavate kommentaaridega tekitatud

mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele:

4.1. “Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada?

30.10.2008 09:12

S on lihtlabane valgekraest pätt. Kogu tema äri põhineb poliitilistel privileegidel, mis on

tüüpiline endistele komsomolidele. Tuleb olla poliitikas aktiivne, et saaks olla pumba juures

ja mõjutada pumba tegevust omakasu eesmärkidel. Ma arvan, et on palju neid ausaid inimesi

kes südamest soovivad KAPO-lt S tegevuse uurimist. Kuid kuidas, kui see mees pidi olema

ka KAPO komisjoni liige? Mida siis teha nende poliitiliste prostituutide, sahkerdajate, pättide

või MAFFIAGA?”

4.2. “MUSKETÄR: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus...

30.10.2008 10:40

Tänaseks võime väita, et ka pätid on saanud endale legaalse nimetuse, nüüd nimetatakse neid

ärimeesteks. Isegi tänasel kohtuistungil T üle, üritab kaitsja muuta kohtuistungi kinniseks ja

seda ikka selleks, et ärimeeste pätitembud välja ei tuleks. Mis aga Ssse puutub, siis selle

vennikese plekist peldik, mida ta ise nimetab bussijaamaks on juba ära peidetud...”

4.3. “Kardinal: suli, suur ja väike

30.10.2008 10:58

Pealtnäha paistab muidugi, et S on suur suli. Tegelikult on S nürimeelne jõujunn, keda

motiveerib esmalt ahnus. Peamine pätt ja tegelik skeemi-mees on ikka Kranich. Näeb küll S

kõrval kidur välja, aga kurje mõtteid liigub tema peas alati. Juba Lääne Eesti Panga

pankrotisusserdusest alates.“

4.4. “nublu:

30.10.2008 11:07

Ausalt öeldes hakkas seda lugu lugedes halb. Masendav, millised inimesed on Eesti Vabariigi

riigijuhid. Nad ei ole mitte lihtsalt sulid, vaid sulaselged vargad ja kurjategijad. Võibolla oleks

meile kõigile parem sellest üldse mitte kuulda ja kõik need korruptsiooniprotsessid peaksidki

olema kinnised.”

4.5. “Ossa

30.10.2008 14:23

Ega sinna midagi parata ka pole, iga varanduse taga on varjul kuritegu, ammuteada asi.

kagebiitidele on siin riigis ikka roheline tee, kes sahkerdab riigi (rahva) metsaga, kes müüb

juba riiki, tema saladusi. Kokkuvõttes kõik üks, S peaks võrdselt Simmiga saama aga sittagi,

suured sulid tõllas.........”

4.6. “???:

30.10.2008 14:31

Kas see tuleb tõesti uudisena, et Reformierakondlased on vargad ja jätised?”

4.7. “vahindra:

30.10.2008 18:41

Selle loo peale - aga sellest ju üritati kirjutada varemgi, ainult et kellelgi oli vaja hoida tuld

Villu peal - tuleks S koos bandega kinni panna ja nende hoidmiskulud jätta mainitud 61le

riigikogu liikmele. Toitu toogu pättajakirjanikud.”

4.8. “Rein:

30.10.2008 20:26

Tegelikult on ju teada, et esimene miljon saadakse mustalt. Nii on see olnud igas riigis. Et S

on pättide pätt ja mitmed teised on pätid, on peaaegu et loomulik. Kui ripakil rikused jagatud,

siis algab normaalne majandamine. Venelasele 09:24 - ega siis Vene riigis teisiti pole, seal

veel hullem.

AGA kõige rohkem vapustas mind see Eesti metsade lagedaks raiumine. Metsad võivad küll

kellelegi kuuluda, kuid looduse tervise mõttes on need meie kõigi omad. Ja ka see, et Eesti

riik ja Põhiseaduse preambula on sihukestele mölakatele peldikupaberiks. Kas on ärimehi, kes

kasvõi veidigi mõtleksid ka riigi, st teiste kodanike huvidele? Masendav! Kui tuleks tänaval

vastu, sülitaksin Sle näkku ja oleksin valmis väärteo eest karistust kandma. Valetada

Riigikogus, et saada kannikas endale! Pask!”

4.9. “jokk

31.10.2008 18:47

Kübar vahetas oma maad Valgamaal, sel ajal oli seal prefekt Otsalt, kes on ka Kübara parim

sõber ning loomulikult ei puudu sellest seltskonnast S. Jõudu õiguskaitseorganid, et olete

selliste meeste osas saamatud. Väiksed sulid võllas, suured tõllas ja kaitse all.”

4.10. “uskumatu

02.12.2008 07:45

Tõepoolest Tartu vargad on end Toompeale mehkeldanud.”

5. Kohustada Eesti Ajalehed AS edaspidi hoiduma ajalehes Eesti Ekspress jt tema poolt

hallatavates meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat negatiivses

valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt asjaolude pinnalt, et hageja oli

kaitstavate loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise ajal 2001 Riigikogu ja

keskkonnakomisjoni

liige

ning

osales

eelnõu

teisel

lugemisel

15.05.2001

asendusettekandjana.

Kostja

on

avaldanud

artiklis

„Maadevahetuse

pöörasid

parseldamiseks

reformierakondlased“ (edaspidi artikkel) faktiväite, nagu oleks hageja lükanud Riigikogus

läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise. See faktiväide on väär, kuna hagejal ei

olnud kõne all oleva seaduse muutmisel määravat, veel enam otsustavat rolli. Artiklis

esitatakse lisaks eelmärgitud valele faktiväitele veel teisi fakti- ja väärtushinnanguid, mis

kostja poolt valitud meelevaldsesse konteksti asetades loovad N Sst kuvandi kui kuritegeliku

ühenduse juhist (artikli juhtmõte: “S grupeering. Üks muutis seadust, teine andis laenu,

kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid“). Taoline kuvand kujutab endast põhjendamatut

väärtushinnangut, mis teotab N S au ja kahjustab tema head nime.

Artiklis „Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit“ (edaspidi jätkuartikkel)

avaldatud faktiväide selle kohta, et N S on „maadevahetuse algataja“, on põhjendamatu

nendel samadel põhjustel, mis artiklis avaldatud faktiväide ja väärtushinnangud. Hageja on

olnud pelgalt seadusemuudatust menetlenud Riigikogu koosseisu ja keskkonnakomisjoni

liige; hageja ei ole kunagi osalenud üheski maadevahetuse tehingus. Artiklis ja jätkuartiklis

on teadlikult esitatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil, mis üritab hagejat siduda

avalikkuse silmis negatiivse hinnangu pälvinud n.ö „maadevahetamise“ skandaaliga. Hagejal

kui avaliku elu tegelasel, suurettevõtjal ja mitmete kolmanda sektori ühingute ja liikumiste

aktiivsel liikmel on lai tutvusringkond, kuid meelevaldne ja põhjendamatu on „noppida“

hageja tutvusringkonnast välja isikud, kes on tegelenud kaitstavate loodusobjektide seaduse

alusel maade vahetamisega, ning luua nende isikute ja hageja vahele maadevahetuse

kontekstis seos. Tegemist on pahatahtliku ja teadliku katsega omistada hagejale tegevust,

milles ta ei ole kunagi osaline olnud (kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade

vahetamine).

Artiklite kommentaarid sisaldavad otsest laimu elik on õigusvastased – N S nimetatakse

pätiks, jätiseks, suliks jne. Kostja on kommentaaride avaldajaks, kuna ta on sisuteenuse

pakkuja. Kommentaarid on osa artiklist, oma olemuselt on need klassikalises mõttes

„arvamusavaldused“, mida ka trükiväljaannetes kastutatakse (artikkel ja selle juures on

toodud seotud isikute, huvigruppide arvamused sel teemal). Kostja on loonud ja teinud

avalikkusele kättesaadavaks tehnilise lahenduse, mille kaudu saab avaldada kolmandatele

isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Kostja jaoks kujutab kommenteerimise võimaluse

loomine ärilise tulu teenimise vahendit, kuna veebikeskkonna külastajate arvu suurusest

sõltub sellele lehele reklaami müümise kergus ja kasumlikkus. Kostja kui Eesti Ekspressi

veebikeskkonna haldaja on kohustatud tagama, et tema poolt kontrollitavas veebikeskkonnas

ei avaldataks isikute head nime ja au teotavaid kommentaare. Kostja on kohustatud

rakendama eelkontrolli vahendeid, et vältida isikute isiklike õiguste riivet ning tegema kõik

endast oleneva, et kõrvaldada viivitamatult kommentaarid, mis evivad isiklike õiguste riive

potentsiaali. Hoolsusmeetmete mitterakendamisel lasub kostjal vastutus VÕS § 1046 lg 1 ja §

134 lg 1 alusel.

Artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides avaldatud valed faktiväited ja põhjendamatud

väärtushinnangud on tekitanud hagejale kahju, mis seisneb hingelises valus ja vaevas, mida

hageja on pidanud artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides loodud väärkujutelma ja laimu

tõttu taluma. Kostja on avaldanud artiklis, jätkuartiklis ja kommentaarides hageja aadressil

valesid faktiväiteid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid, teotades sellega hageja au ja head

nime ning põhjustades hagejale mittevaralist kahju. Kaitstavate loodusobjektide seaduse

alusel maade vahetamisega hageja nime meelevaldne sidumine on põhjustanud hagejale

olulist mittevaralist kahju, kuna „maadevahetuse“ mõiste seondub tänasel päeval Eesti

avalikkusele „korruptsiooni“, „illegaalse tulu“, „kuriteokahtlustuse“ jms märksõnadega, mis

massimeedia AS Merko Ehitus jt suhtes käimas oleva kriminaalmenetlusega seonduvalt esile

on toonud. Seega hageja sidumine maadevahetusega võrdub nende märksõnade omistamisega

temale. See toob paratamatult kaasa kahju tekkimise. Mittevaralise kahjuna on käsitletav

hingeline valu ja vaev, mida hageja on pidanud artiklis toodud väärkujutelma tõttu taluma.

Hagejal on temale põhjendamatult ebameeldivas kontekstis tulnud selgitada artiklis esitatud

väiteid ja oletusi tuttavatele, äripartneritele jt. Hageja on avaliku elu tegelane, suurettevõtja ja

kuulub mitmete mittetulundusorganisatsioonide juhtkonda (nt Eesti Kaubandus Tööstuskoja

juhatuse liige, Tartu Linnavolikogu liige, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige, Eesti

Reservohvitseride Kogu vanematekogu liige, EROK Tartu piirkonna esimees, Eesti

Olümpiakomitee president, Eesti Olümpiakomitee asepresident, SA Eesti Rahvuskulutuuri

Fond, SA TÜ Kliinikumi nõukogu liige jpm), siis kahjustab taoline väärinformatsioon ka

isiku positsiooni nimetatud organisatsioonide silmis ning omakorda organisatsioonide mainet

avalikkuse silmis. Hageja leiab, et artikliga ja jätkuartikliga on talle põhjustatud olulist

mittevaralist kahju, mille täpset summat ei ole võimalik hagiavalduse esitamise hetkel

määrata, artiklist tulenev kahju alles koguneb (hageja märgistamine).

Samuti palus hageja kohustada kostjat edaspidi hoiduma ajalehes Eesti Ekspress jt

tema poolt hallatavates meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat

negatiivses valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt asjaolu pinnalt, et hageja

oli kaitstavate loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise ajal 2001 Riigikogu ja

keskkonnakomisjoni

liige

ning

osales

eelnõu

teisel

lugemisel

15.05.2001

asendusettekandjana. Hoidumisnõuet tuleb vaadelda tervikus teiste nõuetega – vaid läbi

hoidumisnõude on võimalik tagada hageja õiguste efektiivne kaitse, kuna vastasel juhul ei

piira miski kostjat avaldamast hagiavalduse rahuldamisele järgneval päeval uus samasisuline

artikkel.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Artiklites „Maadevahetuse pöörasid…“ ja „Kaheksa

ärigrupeeringut…“ ei ole tegemist valefaktiga ega selliste ebakohaste hinnangutega, mille

talumist hagejalt kui Riigikogu liikmelt ei saa nõuda. Igasuguse arvamuse esitamine mis tahes

PS §-s 45 nimetatud viisil ja vormis on selle teabe avaldanud isiku põhivabaduse –

väljendusvabaduse teostus. Hageja taotleb hagis tuvastada isiklike õiguste rikkumise ehk

hageja leiab, et esinevad õigustatud põhjused kostja väljendusvabaduse riivamiseks ja selle

teo

tunnistamiseks

õigusvastaseks.

Tuleb

tuvastada,

kas

hagi

rahuldamine

ehk

väljendusvabaduse riive on lubatud PS § 45 lg 2 ja § 11 alusel. Ajaleheartiklitega seoses

taandub küsimus sellele, kas riive on materiaalõiguslikult õigustatud ehk kas sellise

väljendusvabaduse keelamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja põhjendatud ning

piisavalt kaalukas kitsamas tähenduses, s.o ei välju kaalutlusruumi piiridest. Tuginedes EIÕK

kohtupraktikale, on artiklites õigustatult ning lubatud piirides antud hinnang hageja

tegevusele ning selle seostele maadevahetuse seaduse muutmise kontekstis ning sisaldab

arvamusi hageja ja temaga seotud isikute tegevuse osas maadevahetuse seaduse muutmise

järgselt. Artiklites esitatud väärtushinnangutel on üldine objektiivne faktiline baas, mistõttu

on need põhjendatud.

Hageja puhul on tegemist poliitikuga, Riigikogu liikmega, kes oli asjakohase

maadevahetuse aluseks oleva seaduseelnõu eest vastutav isik ning kes tegi ettekande

seaduseelnõu teisel lugemisel, pärast mida seadus vastu võeti. On üldteada, et maadevahetuse

teema on Eesti ühiskonnas saanud pigem negatiivse kui positiivse kuvandi, hageja ei saa

välistada ja nõuda ajakirjanduselt, et tema sellest kuvandist täiesti puutumata jääb. Seega pidi

ja peab hageja taluma enda mis tahes seostamist maadevahetuse temaatikaga, sealjuures karmi

ja otsekohest kriitikat ning liialdusi ja provokatsiooni, mis ei ületa sündsuse piire. Artikkel on

uuriv ja analüüsiv ning püstitab küsimusi ja kahtlusi neid põhistades. Ebasündsust artiklist ei

leia ja seda ei heida hageja tegelikult ka ette. Seega artikkel ei ületa taluvuspiire. EIÕK

11.02.2010 lahendis Fedchenko v Venemaa sedastab, et riikidel on avalikku huvi omavate

arutelude piirangute õigustatuse osas kitsas kaalutlusruum, mis tingib selle, et

väljendusvabaduse piiramiseks tuleb veenvalt tuvastada, et eksisteerib tungiv ühiskondlik

vajadus asetamaks poliitiku isikuõigused ettepoole väljendusvabadusest ja üldisest huvist

edendada ajakirjandusvabadust avaliku huvi omavate teemade kajastamist.

Kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole

täidetud. Samuti on alusetu hageja poolt VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud rikkumise

lõpetamise nõue. Kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole hageja au teotavad, lisaks

kostja ei vastuta au teotavate kommentaaride avaldamise tagajärgede eest samaväärselt

kommentaaride autoritega. Puudub seadus, mis kohustab portaalipidajat teostama eelkontrolli

artiklist eraldiseisvas kommentaariumis kolmandate isikute avaldatavate kommentaaride üle.

Sellise kohustuse eeldamise alusel vastutuse panemine kostjale ei ole kooskõlas PS §-ga 45.

Infoühiskonna teenuse seadus ja selle aluseks olev direktiiv keelavad sellise kohustuse

panemise portaalipidajale. Vaba ühiskonna põhimõttest tuleneb, et isikul on valikuvõimalus

käituda õigesti või valesti ja selle eest vastutada. Selline valikuvabadus on kommentaaride

kirjutajatel ning demokraatlikus ühiskonnas ei ole põhjendatud kohustuslik järelevalve nende

tegevuse üle teiste eraisikute poolt. Ainult kommentaaride koostajaid õigete kostjatena

käsitledes on võimalik tegelda tegeliku ebakohase kriitika põhjustega ühiskonnas.

Euroopa Kohus 26.03.2010 otsuses Google AdWords kohtuasjas on pärast Riigikohtu

Delfi lahendi jõustumist tõlgendanud direktiivi artiklit 14, s.o IÜTS § 10 vastupidiselt

Riigikohtule. Seetõttu ei ole Riigikohtu Delfi lahendi praktika portaalipidaja vastutusest

seoses kommentaaride avaldamisega kohaldatav käesolevas kohtuasjas. IÜTS § 10 lg 1

kohaselt teabe talletaja ei vastuta kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest juhul, kui:

1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik faktidest või

asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave ning 2) sellistest asjaoludest

teadlikuks saades kõrvaldab teabe talletaja kohe vastava teabe või tõkestab sellele

juurdepääsu. Kostja näol on tegemist internetiportaaliga, mis avaldab oma töötajate ning

kaastöö loojate artikleid Interneti leheküljel. Internetileheküljest, millel on avaldatud kostja

loodud materjal, on eraldi kommentaarium, mis sisaldab internetiportaali kasutajate, s.o

kolmandate isikute loodut – arvamusi ja kommentaare.

Samuti

on

alusetu

hageja

nõue

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks,

kuivõrd

kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole oma sisult hageja au teotavad. VÕS § 1046

lg 1 kohaselt on isiku au teotamine võimalik muuhulgas ebakohase väärtushinnangu

andmisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-

02 punktis 7 leidnud, et „Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või

vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. /.../ Halvustava tähendusega

hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus)

selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise.”

Kostja vastuväited kommentaaride kaupa:

Kommentaar 1 - Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada? (30.10.2008 09:12)

Kommentaaris nr 1 nimetab kommenteerija hagejat „pätiks”. Arvestades artiklis käsitletut

(hageja poolt algatatud seaduse muudatus võimaldas nn maadevahetuse tehingute tegemist,

sellise süsteemi loomine on pälvinud avalikkuse põhjendatud kriitika ja halvakspanu, nn

maadevahetuse tehingutega seotud seitsme avaliku elu tegelase suhtes on algatatud

kriminaalasja menetlemine, seaduse muutmise tulemusena tegid mitmeid Reformierakonnaga

seotud isikud maavahetustehinguid), on artikli pinnalt tekkinud kommentaatorite pahameel ja

kriitika mõistetav.

Mõistet „pätt” kasutatakse tavakeeles üldiselt kergelt taunitava sisuga teo (ehk n.ö

„pättuse”, „pätitembu”) toime pannud isiku suhtes. Ka õigekeelsussõnaraamat defineerib pätti

kui paadialust, hulgust, suli ja isikut, kes teeb pätti ja pätitegusid. Nii nimetab näiteks endine

Rahandusminister Ivari Padar ennast populaarse ajakirja Kroonika veebiväljaandes

04.03.2009 ilmunud artiklis „pätiks” (öeldes, et „pätt on pätt”), kui kommenteerib

endapoolset maksukohustuse rikkumist.

Kommentaaris esitatud lausest „Mida siis teha nende poliitiliste prostituutide,

sahkerdajate, pättide või MAFFIAGA?” ei nähtu selle suunatus hageja isikule, hageja

järeldus, et nimetatud lause on suunatud just tema isiku suhtes hinnangu andmisele, on

meelevaldne. Artiklis käsitletakse ka mitmete teiste isikute tegevust maadevahetusega seotult.

Lause sisuks on retoorilise küsimuse esitamine (millele ei eeldata vastuse andmist) ja riigi

korruptiivsete suhete paratamatuse tunnistamine, milline on kantud pahameelest artiklis

kajastatud asjaolude suhtes.

Kommentaar nr 2 - Musketär: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus... (30.10.2008 10:40)

Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „pätiks”, vaid on esitatud üldistav hinnang Eesti

ärimeeste pättideks nimetamisel, millise hinnangu esitamine on tingitud eelduslikult artiklis

kajastatud ärimeeste oskusest kasutada seaduse lünki endale soodsal viisil. Kommentaaris

mainitakse hagejat üksnes „vennikesena, kelle plekist peldikut peetakse bussijaamaks,”

millise väite esitamist ei ole hageja tema au teotavaks pidanud.

Kommentaar nr 3 – Kardinal: suli, suur ja väike (30.10.2008 10:58)

Väär on hageja väide, et nimetatud kommentaaris peetakse teda „suureks suliks“.

Kommentaaris on kirjas, et pealtnäha paistab see nii, kuid tegelikult see nii ei ole. Selle

asemel

peab

kommentaator

hagejat

„nürimeelseks

jõujunniks,“

millise

hinnangu

tõsiseltvõetavus ja halvustav sisu ei ole suur, et lugeda seda au teotavaks.

Kommentaar 4 – nublu (30.10.2008 11:07)

Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „sulaselgeks vargaks ja kurjategijaks.” Pigem

on ka käesoleva kommentaari puhul tegemist artiklist tingitud pahameelest tulenevalt Eesti

riigijuhtide suhtes väljendatud üldise kriitikaga ning sellise, avalikkuse poolt nimetatud JOKK

lahendusel põhineva, tegevuse hindamisel „varastamise ja kuritegevusena.”

Kommentaar 5 – Ossa (30.10.2008 14:23)

Kommentaari sõnakasutust ja konteksti arvestades on hageja kõrvutamine riigireetmises

süüdi mõistetud Herman Simmiga iroonilise ja artiklist tingitult pahameelt väljendava sisuga

ega ole suunatud hageja käsitlemisele kurjategijana või tegelikult hageja kriminaalkorras

karistamise soovile ja vangistuse määramisele.

Kommentaar 6 - ??? (30.10.2008 14:31)

Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist vargaks ja jätiseks, vaid see on suunatud

reformierakondlaste kui erakonda kuuluvate isikutele. Kommentaari sõnastustest „kas tuleb

tõesti uudisena, et /.../.” nähtub, et seisukoht reformierakonna liikmete suhtes on kujunenud

varem ning mitte artikli pinnalt ning et kommentaar on esitatud oma varasema seisukoha

väljendamiseks. Seega ei ole kommentaari sisuks oleva hinnangu aluseks artikkel ega ole

suunatud hageja suhtes hinnangu andmisele.

Kommentaar 7 – vahindra (30.10.2008 18:41)

Kommentaaris esitatud lause, et „Sellise loo peale … tuleks hageja koos bandega kinni

panna…“, on kommentaari sõnakasutust ja konteksti arvestades iroonilise ja pahameelt

väljendava sisuga ega ole suunatud hageja käsitlemisele kurjategijana või tegelikult hageja

kriminaalkorras karistamise soovile ja vangistuse määramisele.

Kommentaar 8 - Rein (30.10.2008 20:26)

Hageja nimetamisel „pätiks” on kostja seisukoht sama nagu kommentaar 1 osas.

Kommentaaris esitatud lause kommenteerija oletusliku teo (N Sle näkku sülitamine) kohta ei

ole käsitletav hageja suhtes antud väärtushinnanguna.

Kommentaar 9 – jokk (31.10.2008 18:47)

Kommentaaris ei viidata hagejale kui kurjategijale, vaid kui „sulile”, millise sõna tähendus

on sarnane mõiste „pätt” tähendusega ning millise sõna kasutamise tingis sarnaselt „päti”

kasutamisega eelmistes kommentaarides hagejale kui ühele artikli kesksele isikule artiklis

kajastatust tuleneva põhjendatud kriitika ja pahameele suunamine.

Kommentaar 10 – uskumatu (02.12.2008 7:45)

Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „vargaks.” Pigem on ka käesoleva

kommentaari puhul tegemist artiklist tingitud kriitikal põhineva põhjendatud pahameele

väljendamisega.

Kokkuvõtvalt, arvestades artiklis kajastatud negatiivse sisuga asjaolusid, hageja rolli nn

maadevahetuse tehingute aluseks oleva seadusemuudatuse algatamisel ning hageja kui

avaliku elu tegelase kõrgendatud talumiskohustust, ei ole kommentaarides esitatud hinnangute

näol tegemist hageja au teotavate väärtusotsustustega.

Samuti ei ole hageja tõendanud talle kommentaaride avaldamisega mittevaralise kahju

tekkimist. Hagi nõude aluseks olevad kommentaarid avaldati veebilehel 30.10.2008 –

02.12.2008. Kuivõrd hageja väidab, et kommentaarid põhjustasid temale hingelisi kannatusi

ning et tal on tulnud taluda pilkeid oma äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävib, pidid

kommentaarid olema hagejale avaldamisest alates teada. Samas hageja ei ole kordagi

varasemalt taotlenud kostjalt kommentaarid veebilehelt kõrvaldada või osundanud, et

kommentaarid rikuvad tema isiklikke õigusi. Iga kommentaari juures on link „teata

sobimatust kommentaarist“. Sellega on kostja loonud igaühele (sealhulgas hagejale ja tema

lähedastele) lihtsa võimaluse häiriva kommentaari kustutamise soovist teavitamiseks. Hageja

seda võimalust ei kasutanud, selle asemel otsustas hageja esitada kostja vastu hagi ning

teavitada kostjat hagiavalduse vahendusel kommentaaride häirivast iseloomust alles 8 kuud

peale kommentaaride avaldamist. Hageja poolt kostjale kommentaaride häirivusest

mitteteatamine ning hagiavalduse esitamine alles 8 kuu möödumisel kommentaaride

ilmumisest näitab üheselt, et kommentaarid ei põhjustanud hagejale selliseid kannatusi ja

hingelist valu, mis oleks käsitletav mittevaralise kahjuna VÕS § 128 lg 5 tähenduses ning mis

õigustaks kahju hüvitamise kohustuse panemist kostjale. VÕS § 128 lg 5 käsitleb

mittevaralise kahjuna mitte kõiki ebameeldivaid ja häirivaid hingelisi tundmusi, vaid eelkõige

selliseid, mis on käsitletavad hingelise valu ja kannatusena. Samuti sätestab VÕS § 134 lg 2,

et isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või

hingeline valu, seda õigustab. Kommentaarides esitatud hinnangud ei ole sedavõrd häiriva või

solvava sisuga, et võiksid põhjustada isikule hingelist valu ja kannatusi. Kostja nõustub, et

kommentaarides esitatud hinnangud ei ole positiivse tähendusega ning et selliste hinnangute

avaldamine võis olla hageja jaoks ebameeldiv, kuid iga ebameeldiva tundmuse läbielamine ei

ole käsitletav automaatselt mittevaralise kahju tekkimisena. Hagejal kui avaliku elu tegelasel

lasub suurem talumiskohustus kui tavalisel isikul. Avaliku elu ja riigivõimu esindaja suuremat

talumiskohustust on kinnitanud ka Riigikohus ja Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites.

Kostja tegu ei ole õigusvastane. Kuigi Riigikohus käsitleb Delfi kaasuses nii

kommentaari autorit kui ka portaalipidajat (kostjat) mõlemaid kommentaaride avaldajatena,

seab Riigikohus portaalipidaja tegevuse õigusvastasuse hindamisele eraldi kriteeriumid.

Riigikohus leidis, et internetiportaali pidaja teo õigusvastasus ei seisne mitte au teotava sisuga

kommentaari automaatse avaldamise faktis kui sellises, vaid portaalipidaja tegevusetuses

sellise kommentaari mõistliku aja jooksul kõrvaldamata jätmisel. Riigikohus leiab Delfi

kaasuse punktis 16, et õigusvastane on kostja (portaalipidaja) tegevusetus olukorras, kus

kostja jättis kommentaarid, milliste sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, pärast

avaldamist omal initsiatiivil portaalist kõrvaldamata.

Eeltoodust tulenevalt tuleb portaalipidaja teo (ebakohase väärtushinnangu avaldamise)

õigusvastasuse tuvastamiseks (i) esmalt tuvastada kommentaaride sisu õigusvastasus (ehk

selles antud halvustava väärtushinnangu ebakohasus) ning (ii) teiseks hinnata, kas

kommentaarides sisalduv ebakohane väärtushinnang on sedavõrd ilmne, et mõistlikult ja

hoolsalt käituvale internetiportaali pidajale saaks ette heita tegevusetust selliste

kommentaaride kõrvaldamata jätmisel – s.t kostja poolt PS §-st 17 ja VÕS §-st 1046 tuleneva

kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise

(VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustuse rikkumist (vt Delfi kaasuse punkt 15 viimane lõik). Seega

kui kommentaari autori teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab VÕS § 1046 lg-st 1 tulenevalt

kommentaaris antud väärtushinnangu ebakohaseks lugemisest, tuleb kostja (portaalipidaja)

teo õigusvastaseks lugemiseks tuvastada lisaks ka kostjapoolne n.ö käibekohustuse

rikkumine. Tulenevalt reaalajas toimiva veebipõhise kommenteerimiskeskkonna tehnilisest

omapärast, milles kommentaaride avaldamine toimub automaatselt ilma eelneva kontrollita, ja

tänasele infoühiskonnale iseloomulikust meedia kommenteerimise ülisuurele mahust ja

kiirusest, ei saa kostjalt kui portaalipidajalt mõistlikult eeldada, et ta teostaks veebilehele

postitatud kommentaaride sisulist analüüsi ja kontrolli sellises ulatuses, nagu enda poolt

koostatud artiklitele. Seega saab portaalipidajat pidada käibekohustust rikkunuks üksnes

juhul, kui kommentaarides esitatud ebakohane väärtushinnang on oma sisult sedavõrd

vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav, et sellise kommentaari õigusvastasus on

igale lugejale (ja kostjale) ilmne. Kostja on eelnevalt põhjendanud, et kommentaarides

esitatud väärtushinnangud ei ole ebakohased ning ei ole seetõttu oma sisult õigusvastased.

Isegi, kui kommentaarides toodud väärtushinnanguid võiks lugeda VÕS § 1046 lg 1 alusel

ebakohasteks, siis ei ole nende ebakohasus sedavõrd ulatuslik, et kommentaaride

õigusvastasus oleks pidanud olema kostjale ilmne ning kommentaaride eemaldamata jätmist

saaks kostjale tulenevalt käibekohustusest ette heita.

Kui käsitledagi kommentaare hageja au teotavatena ning kostja poolt nende mitte-

eemaldamist õigusvastasena, ei vastuta kostja kommentaaride avaldamisega hagejale

põhjustatud mittevaralise kahju eest, sest kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg

1 välistab kahju tekitaja vastutuse, kui too tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja

on kommentaaride avaldamisel järginud käibes vajalikku hoolt. Samuti ei ole kostja soovinud

mis tahes õigusvastase tagajärje saabumist. Kostja hinnangul on tema veebilehel avaldatud

kommentaarid ühiskonna vaba mõtteavalduse tribüün, millesse kostja sekkub üksnes

mõistlikus ulatuses – ehk ulatuses, mis on tehniliselt võimalik ning vajalik isiku õiguste

tugeva rikkumise ärahoidmiseks. Kostja kasutab isiklike õiguste rikkumise vältimiseks

mitmeid meetodeid – veebilehel on automaatselt blokeeritud roppusi sisaldavate

kommentaaride sisestamine, samuti blokeeritakse kasutajad, kes on eksinud kostja poolt

kehtestatud kommenteerimise reeglite vastu. Kostja töötajad loevad pidevalt kommentaare

ning kustutavad kommentaarid, mis esmasel vaatlusel on isiku õigusi ilmselgelt ja tugevalt

riivavad. Lisaks on kommentaari lisamisel tehtud link kommenteerimisreeglitele, mis

keelavad solvavate ja vaenu õhutavate kommentaaride lisamist veebilehele. Seega on kostja

teinud endast mõistlikult oleneva, et vältida kolmandatele isikutele (sealhulgas hagejale)

kahju tekkimist.

Kui kohus asub seisukohale, et kommentaarid on hageja au teotavad VÕS § 1046 lg 1

tähenduses ning kostjal lasub mittevaralise kahju hüvitamise kohustus, esineb kostja arvates

ülaltoodud asjaolude pinnalt alus kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 139 lg 1 võimaldab

vähendada kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel.

Samuti võimaldab sama sätte lõige 2 kohaldada kahjuhüvitise vähendamist juhul, kui

kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise

ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks

tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja

ükskõikne ja passiivne suhtumine ning 8 kuud peale kommentaaride ilmumist hagiavalduse

esitamine (pöördumata eelnevalt kordagi kostja poole palvega kommentaarid kustutada)

annab aluse kahjuhüvitise vähendamiseks olulises ulatuses.

Kommentaaridega seoses hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõue kahju tekitava

tegevuse lõpetamiseks on alusetu, kuivõrd kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju

tekitanud. Teiseks on kostja tänaseks kommentaarid oma veebileheküljelt eemaldanud,

mistõttu puudub alus vastava nõude rahuldamiseks.

VÕS § 1055 lg 1 kohaselt on võimalik nõuda vaid konkreetse kestva õigusi kahjustava

tegevuse lõpetamist, mitte aga abstraktse nõude esitamist võimaliku õiguste rikkuja vastu

kõigi tulevikus võimalike asetleidvate sündmuste suhtes, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ka

hageja nõue kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja kohta ebaõigete andmete levitamisest.

Esimese astme kohtu otsus

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmelise delikti

üldkoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et

kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

Hageja on kinnitanud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju kostja avaldatud artiklite

ja kommentaaride põhjustatud hingeliste üleelamiste tõttu. Kostja on artiklites teadlikult

esitanud faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil, mis üritab siduda hagejat avalikkuse silmis

negatiivse hinnangu pälvinud n.ö „maadevahetamise“ skandaaliga, kuigi hageja ei ole

kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamises kunagi osaline olnud.

Mittevaralise kahjuna käsitleb hageja hingelist valu ja vaeva, mida on hageja pidanud artiklis

loodud väärkujutelma tõttu taluma. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes tema hingeliste

üleelamiste kohta, seega tuleb hagejal mittevaralise kahju tekkimist eeldada.

Artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“ esitatud väide

„2001 lükkas Riigikogu liige N S … Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muudatuse“ on

kohtu hinnangul väärtushinnang. Üldiselt on teada, et seaduseid võtab vastu Riigikogu

hääletamise teel. Vaatlusalusel juhul ei saa mõistlik inimene - lugeja lugeda väljendit „läbi

lükkama“ faktilise tegevuse sõna-sõnaliseks kirjelduseks ehk faktiks. Väljend „lükkas läbi“

on ilukirjanduslik ning viitab üksnes sellele, et kostja arvates N S tegevus eelnõu

menetlemisel mõjutas seaduse vastuvõtmist Riigikogu poolt. Mis põhjusel iga Riigikogu liige

seadusemuudatuse poolt või vastu hääletas, ei ole tõsikindlalt kontrollitav. Seega ei ole

kohtumenetluses kontrollitav, kas seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt hääletati hageja

tegevuse tõttu, s.t kas on tõene, et hageja „lükkas läbi“ seadusmuudatuse. Kostja on hinnanud

hageja rolli ja tegevust eelnõu menetlemisel dokumentide alusel ning leidnud, et just hageja

antud selgitused eelnõu teisel lugemisel mõjutasid Riigikogu liikmeid seadusemuudatust

vastu võtma. Kohtu hinnangul on kostja teatud asjaolude pinnalt teinud väärtusotsustuse

hageja tegevuse kohta. Kohus saab hinnata, kas kostja selline hinnang hageja tegevusele oli

põhjendatud või mitte.

Kuna seadusemuudatuse „läbi lükkamise“ väite näol ei ole tegemist faktiväitega, tuleb

jätta rahuldamata hageja esitatud nõue kohustada Eesti Ajalehed AS lükkama

meediaväljaandes Eesti Ekspress (nii elektroonilises keskkonnas kui paberkandjal) ümber

järgmise 30.10.2008 artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“

avaldatud ebaõige faktiväide: Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide

seaduse muutmise.

Pooled ei vaielnud selle üle, et artiklis hageja kohta esitatud muude seisukohtade (hageja

kujutamine ainuisikulise seaduste muutjana, hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide

abil kaitstavate loodusobjektide seaduse muutjana, kaitstavate loodusobjektide seaduse (pärast

muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle

toimepanemisele üleskutsuva seadusena, hageja seostamine Margus Kübara ja Avo

Ombleriga kontekstis, kus nimetatud isikutele omistatakse kaitstavate loodusobjektide

seaduse alusel maadevahetustehingute sooritamist; hageja ja tema tutvusringkonna asetamine

ühisnimetaja „S grupeering“ alla ja seeläbi mulje loomine, justkui hageja ja tema

tutvusringkond moodustaks kuritegeliku ühenduse) puhul on tegemist väärtushinnangutega.

Pooled vaidlesid selle üle, kas avaldatud väärtushinnangud on kohased, s.t kas nende

hinnangute avaldamine on kostjale etteheidetav.

Artklis ei looda hagejast muljet kui ainuisikulisest seadusemuutjast. Üldteadaolevalt on

seaduste ja seadusemuudatuste vastuvõtmine kollegiaalse otsustusorgani – Riigikogu –

pädevuses ning Riigikogus on 101 liiget. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saanud artiklist

tekkida muljet, et N S sõna otseses mõttes reaalselt ainuisikuliselt seadust muutis. Lisaks

nimetatakse artiklis otsesõnu, et Riigikogu arhiivist ei selgu, kes ja mis põhjendusega sokutas

seaduseelnõusse revolutsioonilise muudatuse, mille kohaselt hakkab maade vahetuse üle

otsustama keskkonnaminister üksi. N S oli 2001 Riigikogu liige, samuti kuulus ta Riigikogu

keskkonnakomisjoni, mis vaidlusaluse seaduseelnõu algatas ja oli ühtlasi eelnõu

juhtivkomisjon, ning hageja oli kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise eelnõu osas

vastutav Riigikogu liige ning 15.05.2001 eelnõu teisel lugemisel ettekandjaks. Nendel faktidel

põhinev ajakirjaniku järeldus N S olulisest rollist kaitstavate loodusobjektide seaduse

muutmise seaduse eelnõu menetlemisel on põhjendatud.

Artikliga luuakse aga üheseltmõistetav mulje, et N Sl oli kaitstavate loodusobjektide

seaduse (nn maadevahetuse seaduse) muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmisel

määrava tähtsusega roll. Artiklist nähtuvalt saavutas N S eelnõu seadusena vastuvõtmise

Riigikogule valetades. Kostja selline hinnang hageja tegevusele on objektiivselt põhjendamata

ja ei ole kooskõlas tegeliku faktilise olustikuga. Kuvand hagejast kui valetajast on negatiivne.

Kostja on teinud sellise järelduse ebaõigete ja puudulike andmete alusel. Kostja kasutas

artiklis andmeid valikuliselt. Kostja jättis arvestamata dokumendid, mis kuvandit hagejast kui

valetajast ei kinnitanud. Oma järelduse põhjendatuse tõendamiseks on kostja esitanud kohtule

kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu algteksti koos seletuskirjaga

ning teksti, mis väidetavalt esitati teisele lugemisele täiskogu istungile 10.05.2001 (s.o enne

keskkonnaministeeriumilt

kompromissvariandi

küsimist

ja

saamist).

Kaitstavate

loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele esitatud ja Riigikogus

tegelikult vastu võetud lõpptekst erines kostja esitatud tekstidest oluliselt. Seega ei saanuks

kostja kõiki eelnõu menetlemist kajastavaid olemasolevaid dokumente arvesse võttes teha

järeldust, et kostja Riigikogus ettekannet tehes valetas. Kuna kostja eelnõu lõppteksti

ilmselgelt arvesse ei võtnud, ei ole ka õige kostja väide, et kostja on artikli avaldamisel

lähtunud temale kättesaadavast avalikust materjalist, mistõttu saab kostjale ette heita

käibekohustuse rikkumist. Eeltoodust tulenevalt on ebakohane ka kostja hinnang, et hageja

Riigikogule valetas.

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kaitstavate loodusobjektide seadust (pärast

muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutatakse artiklis oma olemuselt kuritegeliku või

selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena. See, et üldsuse jaoks seostuvad maadevahetuse

seadusega mõisted „korruptsioon“, „illegaalne tulu“, „kuriteokahtlustus“ jms märksõnad, ei

ole kuidagi põhjustatud kostja avaldatud artiklist. Enne artikli avaldamist mitu aastat varem

oli rea isikute suhtes algatatud kriminaalmenetlus seoses maadevahetusega ning sündmus

leidis ja leiab jätkuvalt meedias laialdast kajastamist.

Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja ja artiklis nimetatud, riigiga maid

vahetanud hageja tuttavate/äripartnerite vaheliste seoste äranäitamine ei ole alusetu.

Demokraatilikule liberaalsele ühiskonnale omaselt ei ole Eestis tsensuuri. Seadusemuudatuse

ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel osalenud Riigikogu liikmena ei saa hageja eeldada, et teda

maadevahetuse seadusemuudatusega ei seostataks. See ei välista aga, et kogu artikli

kontekstis võib hageja seostamine maadevahetusega ja maid vahetanud isikutega olla

ebakohane ja hageja au ning väärikust riivav.

Hageja on põhjendatult seisukohal, et artiklis hageja ja tema tutvusringkonna asetamine

ühisnimetaja „S grupeering“ alla jätab mulje, justkui hageja ja tema tutvusringkond

moodustaksid

kuritegeliku

ühenduse.

Artiklis

nimetatakse

seadusemuudatust

revolutsiooniliseks, mille tagajärjel läheb maade vahetamise üle otsustamine käputäie

ametnike kätte, sellise seadusemuudatuse surus väidevalt vale abil läbi hageja. Artikli lõpus

kirjeldatakse S grupeeringut järgmiselt: üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas

vahetasid riigiga maid. Samas nimetatakse maadevahetuse reeglite muutjana hagejat.

Keelelise ekspertiisi arvamuse kohaselt mõjutab artikli kontekst, kindlasti ka artikli

pealkiri sõna „grupeering“ tähendust. Esitatud kontekstis pole sõna „grupeering“ neutraalne.

Nimelt on kaasaegses keeleteaduses domineeriv seisukoht, et sõna tähendus kujuneb selle

kontekstis. Sõna „grupeering“ viitab artikli kontekstis kuritegelikule rühmitusele. „S“ kuulub

täiendina põhiosa juurde. Seega on väljendi „S grupeering“ tähendus mõistetav järgmiselt: S

on grupeeringu juht, kes on ühtlasi ka grupeeringu liige.

Artiklist

tuleneb,

et

sarnaselt

kriminaaluurimise

alla

sattunud

rahvaliitlasest

keskkonnaministri poolt alates 2004 tehtud maadevahetustega on reformierakondlased maid

juba mitu aastat vahetanud. Hageja ja artiklis nimetatud hageja äripartnerid on

reformierakondlased. Artiklis kirjeldatakse, kuidas hageja valede abil muutis Riigikogus

maadevahetuse regulatsiooni. Seejärel kirjeldatakse erinevaid maadevahetustehinguid ning

seejärel tuuakse esile hageja, tema poja Kristo, venna Anti S (artiklis nimetatakse neid S

dünastiaks) ärilised ja isiklikud seosed väidetavalt maadevahetuse eesmärgil osaliselt ka

toetusfondidest saadud rahade abil looduskaitsealuseid maid kokku ostnud ja hiljem riigiga

maid vahetanud ärimeeste Margus Kübaraga ja Avo Ombleriga. Samuti nimetatakse

Avo Ombleri sugulust nn maadevahetuse kriminaalasjaga tegeleva riigiprokuröri Inna

Ombleriga ja riigiprokuratuuri uurija Mati Ombleriga. Nendel asjaoludel oli ajakirjanik

õigustatud kirjeldama hageja ja tema lähikondsete tegevust „S grupeeringuna“. Seega ei saa

hageja kohta artiklist nähtuvaid hinnanguid pidada ebakohaseks, kuigi need väited hageja au

ja head nime riivavad.

Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei

viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Ekspress.ee

veebilehel 19.02.2009 avaldatud jätkuartiklis (I kd, lk 196 - 199) on hageja kohta avaldatud

järgmine lõik (lk 198): „Ekspress on kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust algatajast.

Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud – ju pole siis nii vanade asjade kohta

kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe

olulise tegelasega“. Samas artiklis on Toomas Annuse tegevus seostatud maadevahetuse

afääriga ja korruptsiooniga. Sellest lõigust jääb mulje, et artikli autorile on teada mingid

asjaolud, mis annaksid alust hageja, sarnaselt Annusega, vastutusele võtta. N St käsitleva

lõigu viimase lausena tsiteeritakse keskerakondlast Aivar Riisalu: „Miskipärast ei kuule me

ajakirjandusest väga palju sellest, kui palju on N S endale maid vahetada saanud“. Tegemist

on ebaõigete andmetega VÕS § 1047 tähenduses: kostja on avaldanud väidete ja

väärtushinnangute kogumi, millest tuleneb teatav faktiväide. Lugejale jäetakse ühene mulje,

et autorile on teada konkreetsed N S maavahetustehingud, mille eest teda võiks vastutusele

võtta, kuid N S suhtes mingit menetlust ei ole algatatud seetõttu, et tehingutest on möödunud

liiga pikk aeg, tõendeid ei ole või on paberid juriidiliselt korrektselt vormistatud ning N S on

valitsuspartei liige. Selliste väidete põhjendatust ei ole kostja tõendanud. Spekulatiivsed

väärtushinnangud, mis ei ole õigustatavad konkreetsete faktiliste asjaoludega, tuleb lugeda

ebakohasteks.

On selge, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine ning temast negatiivse kuvandi

loomine rikuvad subjektiivseid isikuõigusi. Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad

PS §-s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust. PS § -dest 17 ja 18

nähtuvalt on isiklikeks õigusteks eelkõige au ja hea nimi ning väärikus, mis kuuluvad igale

inimesele, sõltumata tema eluviisist ja isikuomadustest. Nimetatud põhiseaduse normid

hõlmavad endas õiguse inimväärikusele.

PS § 45 sätestab igaühe õiguse vabale eneseväljendusele. PS § 45 teine lause näeb ette

võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

Väljendusvabadus on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum

eraelu sfääris. Sellega kehtestatakse väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused. Ükski

põhiõigus ei oma teiste ees eelist.

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades

muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Isikuõiguste rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel

tuleb kaaluda ühelt poolt hageja üldiste isikuõiguste (PS § 10 õigus inimväärikusele, PS 17

õigus hea nime ja au kaitsele ja PS § 18 õigus kaitsele väärikust alandava kohtlemise vastu) ja

teiselt poolt kostja kui meediaväljaande väljendusvabadust (PS § 45).

Ajakirjanduse ülesanne ei ole kitsalt neutraalse teabe andmine selliselt, et selle teabe

tõlgendamine jääks ainult lugeja hooleks. Kostja on reastanud artiklis mitmed hinnangulised

ja faktilised asjaolud ning loonud sellega paratamatult ka nendest hinnangutest johtuva

meelsuse. Samas käesolevas asjas artikliga ja jätkuartikliga loodava negatiivse kuvandiga

kaasnev hageja au ja hea nime riive ei ületa taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu tegelasena ja

poliitikuna on kohustatud taluma, so tegemist ei ole hageja au teotamisega.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) Lingens vs Austria kohtuasjas (otsus 08.07.1986)

leidis, et poliitik vältimatult ja teadlikult on andnud nii ajakirjandusele kui laiemale

avalikkusele loa jälgida tähelepanelikult iga oma sõna ja tegu ning sellest tulenevalt peab

poliitik üles näitama ka suuremat sallivust. Õigus suhtuda kriitiliselt seadusandja tegevusse

(sh seadusandliku kogu iga liikme tegevusse eraldi) on demokraatlikus riigis sõna-, mõtte- ja

ajakirjandusvabaduse üheks põhiliseks garantiiks. Artiklis on hageja tegevust ja suhted

leidnud käsitlemist just tulenevalt tema Riigikogu liikme staatusest ja tegevusest

maadevahetuse seaduseelnõu menetlemise ajal. Seetõttu peab hageja taluma ka tema suhtes

tehtavat karmi ja ulatuslikku kriitikat.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-123-97 märkinud, et mõiste "au ja hea

nimi" väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda

suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel.

Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Hageja ei ole

esile toonud, et tema enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole põhjust eeldada artiklist

johtuvat avaliku suhtumise olulist halvenemist hagejasse. Hageja on endiselt Eesti

Olümpiakomitee asepresident, muudes organisatsioonides artikli ilmumise tõttu hageja

mainega probleemide tekkimist ei ole hageja väitnud. Hageja on jätkuvalt edukas

suurärimees, kelle tegemisi ajakirjandus jätkuvalt laialdaselt kajastab. Eelnev näitab, et artikli

ja jätkuartikli põhjustatud hageja au ja hea maine riive ei saanud olla märkimisväärne.

Vaidlust ei olnud asjas selle üle, et kostja on artikli ja jätkuartikli osas hageja kohta

esitatud väärtushinnangute avaldajaks ning kannab hageja ees deliktiõiguslikku vastutust.

Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on käsitatav andmete avaldajana ka kostja poolt

hallatavas

veebikeskkonnas

kommentaariumisse

postitatud

kolmandate

isikute

kommentaaride puhul.

Kostja hinnangul kooskõlas 08.06.200 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv

2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise

kaubanduse kohta siseturul (edaspidi direktiiv) artikliga 14 ja 15 ja selle alusel vastu võetud

IÜTS § 10 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiranguga ning § 11 lg-s 1 sätestatud jälgimiskohustuse

puudumise põhimõttega ei saa vaid see, et kostja võimaldab internetikeskkonna kasutamist,

olla aluseks tema vastutusele avaldajana. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei saa

kohaldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2009 otsuses nr 3-2-1-43-09 (edaspidi Delfi

otsus) väljendatud seisukohti, sest pärast Riigikohtu nimetatud lahendi jõustumist tõlgendas

Euroopa Kohus Google AdWord kohtuasjas (23.10.2010 EK suurkoja otsus liidetud

kohtuasjades C-236/08-C-238/08, (Google France SARL, Google Inc versus Louis Vuitton

Malletier SA ja Google France SARL versus Viaticum SA, Luteciel SARL ja Google France

SARL versus Centre National de recherche en relations humaines (CNRRH) SARL, Pierre

Alexis Tohent, Bruno Raboin, Tiger SARL) 26.03.2010 tehtud otsuses Direktiivi artiklit 14

(IÜTS § 10) vastupidiselt Eesti Riigikohtule.

Maakohus ei nõustunud, et eelnimetatud kohtuotsused tõlgendavad Direktiivi artikleid 14

ja 15 ja Direktiivi alusel vastu võetud IÜTS § 10 lg 1 vastupidiselt. Riigikohus Delfi lahendis

järeldas, et majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on portaalipidaja

ettevõtjana avaldaja sarnaselt trükiajakirjanduse väljaandjaga. Euroopa Liidu Kohus Google

AdWords’ lahendis märkis, et üksnes Google’i poolt osutatava viitamisteenuse tasulisus ning

see, et Google määrab tasu tingimused või see, et Google annab oma klientidele üldisi

juhiseid, ei saa tingida seda, et Google’i suhtes ei saa kohaldada Direktiiviga 200/31 ette

näthud, vastutust piiravaid erandeid (vt viidatud otsuse punkt 116). Samas Euroopa Liidu

Kohus märkis, et siseriiklik kohus, kes tunneb kõige paremini põhikohtuasjas käsitletava

teenuse osutamise konkreetseid üksikasju, peab andma hinnangu sellele, kas Google’i kui

viitamisteenuse osutaja vastutus võib olla direktiivi 2000/31 artikli 14 alusel piiratud. Selleks

tuleb siseriiklikul kohtul uurida, kas selle teenuse osutaja täidab neutraalset rolli, nii et tema

tegevus on üksnes tehnilist, automaatset ja passiivset laadi, viidates teadmiste puudumisele

talletatava teabe kohta ja selle üle kontrolli puudumisele. EK Google AdWords lahend ei

välista, et teenuse tasulisus (portaalipidaja majanduslik huvi) võib olla üks kriteerium teiste

hulgas, mis võib konkreetse teenuseosutaja puhul anda aluse hinnanguks, et teenuseosutaja

tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Nii on Delfi kaasuses

Riigikohus kostja tegevust analüüsides leidnud, et kommentaaride avaldamine on kostja

kontrolli all ning IÜTS §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud Delfi suhtes ei kohaldu

seetõttu, et Delfi osutab sisuteenust, mitte passiivset vahendusteenust. Direktiivis ette nähtud

piirangute kohaldumise kohta märgib EK Google AdWords’i lahendi punktis 113 täpselt

sama. Eeltoodust Riigikohtu Delfi lahendi seisukohad kohaldatavad ka käesolevas tsiviilasjas.

Lähtudes IÜTS §-dest 8-10 ja Direktiivi artiklitest 12-15 ei vasta kostja tegevus

kommentaaride avaldamisel tingimustele, st kostja tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse

ja passiivse iseloomuga. Kostja eesmärgiks ei ole üksnes vahendusteenuse osutamine. Kostja

on loonud oma veebilehele www.ekspress.ee artiklite juurde kommenteerimiskeskkonna,

milles on kutse „Lisa oma kommentaar“. Kommentaaride arvust sõltub kostja veebilehe

külastuste arv, viimasest aga oleneb omakorda portaalis avaldatud reklaamist teenitav tulu.

Eeltoodust järelduvalt on kostja kommentaaride lisamisest majanduslikult huvitatud ning

vastutab ettevõtjana nende avaldamise eest.

Kohtule esitatud Ekspressi kommenteerimise reeglitest järeldub, et kostja osutab

tegelikult sisuteenust. Kostjal on täielik kontroll kommenteerimiskeskkonna üle. Kostja teab

talletatava teabe sisu ning kostja võimuses on määrata, millised sisestatud kommentaarid

avaldatakse ja millised mitte. Sellest, et kostja seda võimalust ei kasuta, ei saa järeldada, et

kommentaaride avaldamine ei ole kostja kontrolli all. Sisuteenuse osutajale IÜTS § 10 lg-s 1

ja § 11 lg-s 1 sätestatud vastutust välistavad asjaolud ei kohaldu.

Kuivõrd kostja võimaldab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul

kommentaare, on ta kommentaaride avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes ning vastutab

kommentaaride avaldamise tagajärgede eest.

Artikli juures on avaldatud 113 kommentaari. Hageja on nendest välja valinud 10, mis

hageja arvates tema au ja inimväärikust kõige enam alandavad. Vaidlust ei ole, et tänaseks on

kostja need kommentaarid eemaldanud. Seetõttu hageja loobus rikkumise lõpetamise nõudest

seoses kommentaaride avaldamisega ning taotleb üksnes mittevaralise kahju hüvitamist.

Kommentaarides hageja nimetamine näiteks pätiks, poliitiliseks prostituudiks ja sahkerdajaks

ja (kommentaar nr 1), suureks suliks (kommentaarid nr 3 ja 9) ja nürimeelseks jõujunniks

(kommentaar nr 3), S võrdsustamine riigireetmises süüdi tunnistatud Herman Simmiga

(kommentaar nr 5), N S nimetamine kurjategijaks, kes „tuleks koos bandega kinni panna“

(kommentaar nr 7), pättide pätiks (kommentaar nr 8), vargaks (kommentaar nr 10),

kommenteerija valmisolek tänaval vastutulevale Sle näkku sülitada ning hageja nimetamine

pasaks (kommentaar nr 8) on vulgaarses ja labases vormis väljendatud põhjendamatud

väärtushinnangud, mille ainus eesmärk on alandada hageja inimväärikust. Ajalise ja sisulise

tiheda seose tõttu võib kõiki kommentaare pidada hageja isiklike õiguste rikkumise

terviklikuks juhtumiks, ei ole õige iga kommentaari eraldiseisvana vaadelda.

Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel

(VÕS § 1046 lg 1). VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ebakohaste väärtushinnangutega isiku au

teotamine ei ole õigusvastane, kui rikkumist õigustavad muud seadusega kaitstud hüved ja

kolmandate isikute või avalikkuse huvi. PS § 45 sätestab, et igaühe õigust

väljendusvabadusele (sõnavabadusele) võib piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja

vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei

tohi teotada. Kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS § 18). Nii PS §-s 45 kui Euroopa

Inimõiguste

Konventsiooni

atiklis

8.2

tunnustatakse

inimväärikust

sõnavabadust

tasakaalustava tegurina. Riigikohtu seisukoha järgi saab kõige vähem piirata inimväärikust

kui kompleksset põhiõigust.

Hagis esiletoodud kommentaarides põhjendamatult ja tahtlikult hagejat solvavaid ning

tema inimväärikust alandavaid arvamusavaldusi ei saa pidada põhiseadusega kaitstud

väljendusvabaduse avalduseks. Kostja, riivates kommentaaride avaldamisega hageja

inimväärikust, ei ole tõendanud, et tal oli selliseks riiveks õiguslik alus ning et riive oli

proportsionaalne.

Seadusandja on rikkumise liigi juures pidanud silmas isikuõiguste kaitsesfääri, seda, kas

tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb meediaväljaande

puhul arvestada selle leviku ulatusega. Kommentaaride ainsaks eesmärgiks on hageja au ja

väärikustunde riivamine, tema alandamine ja teotamine. Kommentaarid olid meediakanali

kaudu üldsusele laialt kättesaadavad, mistõttu on hageja au ja väärikuse riive ulatuslik.

Kommentaaride avaldamise osas tuleb hagejale ette heita tegevusetust, mille eest

vastutusele võtmise eelduseks on seadusest või üldisest käibekohustusest tulenev kostja

vastutus. Üldiseks käibekohustuseks on tegutsemine oma õiguste teostamisel heas usus. Hea

usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. Kostja on

loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks võimaluse avaldada oma veebilehel

kommentaare. Kostja võimaldas avaldada hageja au teotavaid ja inimväärikust alandavaid

kommentaare ning jättis need ilmumise järel koheselt eemaldamata, kuigi kostja väidetel tema

töötajad pidevalt kontrollivad kommentaaride sisu. Eeltoodust järeldub, et kostja poolt

tarvitusele võetud meetmed ja loodud tehniline lahendus ei kaitse piisavalt üldisi isikuõigusi

ning ei võimalda järeldada, et kostja tegutses oma tsiviilõiguste teostamisel kooskõlas hea usu

põhimõttega.

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole süüdi (VÕS § 1050 lg 1)

kahju tekitamises.

Kohus tuvastas, et õigusvastane on üksnes hageja isiklike õiguste rikkumine

kommentaaride avaldamisega. Samas aga ei ole hagejale kommentaaride avaldamisega

tekkinud mittevaralist kahju (hingelist valu ja kannatusi) sellises ulatuses, mis õigustaks

kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Edukast suurärimehest hagejal, kes pikemat aega on

poliitikuna ja avaliku elu tegelasena pidevalt avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olnud, ei

ole närvikava nii nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnanguid sisaldavad

anonüümsed kommentaarid põhjustaksid hagejale pikemaajalist meeleolulangust või

solvumistunnet. Tugevamate psüühiliste häirete tekkimist (vaimse tervise riket) ei ole hageja

väitnud.

Kuigi kommentaari kahjulik mõju avaldub koheselt selle lugemisel ning kommentaari

kustutamisega ei ole võimalik seda mõju olematuks muuta, siis kommentaaridega hagejale

põhjustatud mittevaralise kahju ebaolulisust hageja jaoks näitab asjaolu, et hageja ei

pöördunud kommentaaride kustutamiseks kostja poole, samuti ei kasutanud kostja võimalust

teatada sobimatust kommentaarist iga kommentaari juures oleva vastava on-line nupu abil.

Hageja esitas väite, et kommentaarid rikuvad tema õigusi, esmakordselt 09.04.2009 (6 kuud

pärast kommentaaride avaldamis) hagi aluse laiendamise avalduses, milles taotles

kommentaaridega

põhjustatud

mittevaralise

kahju

hüvitamist,

kuid

ei

nõudnud

kommentaaride avaldamise lõpetamist. Alles 19.06.2009 eraldi hagis esitas hageja koos

kommentaaride kahju hüvitamise nõudega ka nõude rikkumise lõpetamiseks.

Kõike eeltoodut arvesse võttes, hageja isikuõiguste rikkumisega kaasnenud mittevaralise

kahju heastamiseks on kommentaaride kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise

hüvitise määramine ei ole põhjendatud ning hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

tuleb jätta rahuldamata.

Kohus jättis TsMS § 164 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus

tuvastas küll hageja õiguste rikkumise, kuid osaliselt õigustab rikkumist avalik huvi ning

kommentaaride kustutamisega on kostja hageja nõude osaliselt rahuldanud.

N S apellatsioonkaebus

N S palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude

ebaõige faktiväite ümberlükkamise ning kahjuhüvitamise osas. Kõik menetlusulud jätta AS

Eesti Ajalehed kanda.

Maakohus on hinnanud valesti asjas kogutud tõendeid – kohus on jätnud üksikute väidete

ja hinnangute analüüsimisel arvesse võtmata artikli konteksti. Otsuses on ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse norme ning asjassepuutuvad õigusnormid on jäetud osaliselt või

täielikult kohaldamata. Otsus on tervikuna vastuoluline, selles käsitletud seisukohad on

üksteisele vastukäivad, ei ole kooskõlas kohtuasja faktiliste asjaoludega või seadusele

antavate tõlgenduste ja kohtupraktikaga ning tekitavad hulgaliselt küsimusi au kaitse

võimalikkusest üldse olukorras, kus oluliselt on riivatud avaliku elu tegelase au.

Maakohus on jätnud hagis toodud ümberlükkamisnõude rahuldamata, leides, et tegemist

ei ole faktiväite, vaid väärtushinnanguga. Maakohus on takerdunud faktiväite ja

väärtushinnangu eristamisel hageja kasutatud kujundlikku verbi „läbi lükkama“ ning lugedes

selle ekslikult hinnanguks, asunud valele seisukohale kogu väite osas. Väide – hageja lükkas

Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise – on artikli, jätkuartikli ja

kommentaaride seisukohal keskne faktiline baas, millele rajanevad nii artiklis kui jätkuartiklis

avaldatud kostja väärtushinnangud (hageja kujutamine maadevahetuse tegeliku algatajana,

ainuisikulise seadusemuutjana, valede abil seaduse muutjana, kuritegeliku ühenduse juhina)

kui ka kommentaarides hageja aadressil avaldatud laim. Kui kõne all olev faktiväide oleks

väärtushinnang, ei saaks sellele rajaneda järgnevad väärtushinnangud. Asjaolu, et sellele

rajanevad

järgnevad

hinnangud,

kinnitab,

et

tegemist

on

faktiväite

ja

mitte

väärtushinnanguga.

Kohus ei ole pööranud faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel tähelepanu ka faktiväite

sisule, s.o hageja väidetavale tegevusele ja sellega avaldaja poolt seotud tagajärjele.

Seadusemuudatuse „läbilükkamine“ seisnes ju mingisuguses konkreetses faktilises tegevuses,

mida avaldaja hagejale omistas ja mis tõi kaasa konkreetse tagajärje ehk seaduseelnõu

vastuvõtmise. Selleks on „läbilükkamine“, mis kontekstipõhiselt tähendab millegi

korraldamist vaatamata vastuseisule. Seega on faktiväide, mille ümberlükkamist hageja

taotles teiste sõnadega järgmine: hageja korraldas vaatamata vastuseisule Riigikogus

kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise. Tegemist on kõige tavapärasema faktiväitega,

kus omistatakse hagejale konkreetne tegevus ja sellega kaasnenud tagajärg – see ei sisalda

hinnangut, vaid kirjeldab sündmusi.

Faktiväite ja väärtushinnangu vahel on teatud juhtudel vaid esmapilgul ebaselgem piir,

mis tuleneb just n.ö „kujundlike“ väljendite kasutamisest isiku tegevuse kirjeldamisel. Lisaks

tuleneb kostja esitatust üheselt, et hageja tegevusest tulenevalt võttis Riigikogu nn

maadevahetuse seaduse vastu. Seega on kostja avalikkusele esitanud enda arusaama

tegelikkusest, s.o hageja seaduseelnõu suhtes varasemalt tekkinud vastuseisu kõrvaldamine,

mille tulemusena loobusid rahvasaadikud oma kahtlustest kavandatava seaduseelnõu osas

ning hääletasid kõhklematult uue seaduse poolt. On selge, et saladusena, ehk faktilise

asjaoluna käsitleb kostja just konkreetset hageja tegevust ehk, kasutades kirjanduslikku

väljendit, seaduse läbilükkamist.

Asjakohatu on kohtu argumentatsioon, et kuna on üldteada, et Riigikogus võetakse

seadusi vastu kollektiivselt ja mitte ainuisikuliselt, siis on kostja poolt avaldatud väide

automaatselt väärtushinnang. Samuti ei ole kohus analüüsinud väite (hageja lükkas

Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise) sisu ning ajas omavahel sassi

hageja argumentatsiooni faktiväite ja sellele järgneva väärtushinnangu (hageja kujutamine

ainuisikulise seadusemuutjana) osas. Faktiväite sisuks ei ole see, et N S muutis üksi

Riigikogus seadust, vaid see, et N S korraldas vastuseisule vaatamata seaduseelnõu

vastuvõtmise.

Kuna kohus ei ole faktiväite tõesuse või vääruse osas seisukohta avaldanud, jääb hageja

maakohtus esitatud põhjenduste juurde, et tegemist on vale faktiväitega, mis riivas hageja

head nime ja au. Kahjuhüvitamise nõude rahuldamiseks on hageja tõendanud kostja tegevuse,

mis täidab au teotamise objektiivse kosseisu. Tuvastada tuleb ka kostja teo õigusvastasus ja

kostja süü.

Nii artiklis kui jätkuartiklis on avaldaja taotluseks olnud kujutada hagejat maadevahetuse

regulatsiooni muutjana ja seeläbi kuritegelike maadevahetustehingute osalisena, luues artiklis

põhjendamatu kuvandi hagejast kui maadevahetuse regulatsiooni, mida seejuures kujutatakse

artiklis kui ebaseaduslike tehingute sooritamisele üleskutsuvat, muutjast. Mis puutub kohtu

väidetesse, et hageja on avaliku elu tegelasena kohustatud taluma taolisi kuvandeid ja

provokatiivseid üldistusi, siis ei saa taolise väitega nõustuda. Kohus eirab käesoleval juhul

asjaolude tervikliku hindamise nõuet ja jätab tähelepanuta, et hagejale „seadusemuutja“ tiitli

omistamine ei teeni artikli kontekstis muud eesmärki, kui vaid seda, et omistada hagejale

ebaseaduslikes maadevahetustehingutes osalemine. Nii artikliga loodav tervikkuvand, kui ka

selle osaks olevad vahe-kuvandid (sh kuvand hagejast kui maadevahetuse regulatsiooni

muutjast), on ebakohased ja hageja au ja head nime oluliselt riivavad.

Olukorras,

kus

„revolutsioonilised

muudatused“

muudavad

kostja

hinnangul

ebaseaduslike maadevahetuse tehingute teostamise hõlpsamaks (kontrolli vähenemine) ja

maadevahetuse tehingud ise seonduvad avalikkusele tänasel päeval kuritegelike tehingutega,

ütleb lihtne süllogism, et artikliga loodava kuvandi kohaselt muudab eelnõu kuritegelike

tehingute teostamise hõlpsamaks. Lisades siia avaldaja loodud ebakohase kuvandi hagejast

kui selle regulatsiooni ainuisikulisest kehtestajast ongi avaldaja taotletud väärastunud

tervikkuvand hagejast loodud – hageja kui „maadevahetuse tegelik algataja; maadevahetuse

tehinguid sooritava kuritegeliku ühenduse juht („S grupeering“). Kuna maadevahetuse

tehingutele on nii üldsus kui ka kostja oma artiklis omistanud kuritegeliku varjundi, siis

nimetatud tehingute läbiviimiseks vajalik regulatsioon omandab samuti negatiivse –

kuritegeliku – alatooni. Seega, rajaneb hageja väide, et kostja on kujutanud kaitstavate

loodusobjektide seadust (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) oma olemuselt

kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena artiklis esitatud faktiväidetele,

väärtushinnangutele ja tervikkontekstile. Maakohus on jätnud hageja sellekohased väited

sisuliselt analüüsimata ning hinnanud tõendeid valesti.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et on põhjendatud hageja seostamine Margus

Kübara ja Avo Ombleriga. Kostja soovib artikliga sisuliselt omistada N Sle

maadevahetustehingute kaastäideviija rolli (S grupeering – üks muutis seadust, teine andis

laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid). Taoline seos on aga täiesti põhjendamatu.

Küsimus ei ole mitte selles, et N S ei peaks taluma enda seostamist maadevahetuse

regulatsiooniga, vaid küsimus on selles, mis viisil ja kontekstis see toimub. Kui see toimub

taotlusega omistada seeläbi hagejale ebaseaduslikke maadevahetustehinguid, millega tal

puudub igasugune seos, siis on see põhjendamatu. Kuna maadevahetustehingud omavad

negatiivset kuvandit avalikkuse silmis, siis on vaieldamatult hageja meelevaldne seostamine

taoliste tehingutega hageja head nime ja au riivav. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga,

mida hageja ei ole kohustatud taluma. Maakohtu vastupidine järeldus on põhistamata ja eirab

artikli konteksti.

Arusaamatuks jääb, kuidas saab kohus asuda seisukohale N S ja tema perekonnaliikmete

(poja Kristo ja venna Anti) kujutamist kuritegeliku ühendusena ning hagejat selle ühenduse

juhina. See tähendaks ju, et kohtu loetletud asjaolud annavad aluse lugeda põhjendatuks

väidet, et N S, tema vend ja poeg on kurjategijad, kes täidavad karistusseadustiku § 255

koosseisulised tunnused (kuritegelik ühendus). Tegemist on tõsise ja samaaegselt täiesti

alusetu süüdistusega, mis olulisel määral kahjustab hageja au ja head nime. „Ekspress on

kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel

rattale tõmmanud – ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid

on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe olulise tegelasega.“ (19.02.2009 artikkel

“Kaheksa ärirupeeringut, kes valitsevad Eestit”). Nimetatud avaldatud väärtushinnangu on

kohus lugenud ebakohaseks, kuid väär on maakohtu seisukoht, et hagejal lasus avaliku elu

tegelaseks olekust tulenevalt kohustus taolist negatiivset ebakohast väärtushinnangut taluda.

VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et teise isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. See, et au

teotamisele on lisatud sõna ebakohane, annab kohtule võimaluse kontrollida, kas antud asjas

ning ajahetkel on tegemist õigustatud ja põhjendatud väärtushinnanguga või mitte. Vale

faktiväite või ebakohase väärtushinnangu avaldamisel eeldatakse tegevuse õigusvastasust

ning kostjal lasub kohustus tõendada vastupidist.

Ebakohasus võib tuleneda sellest, et au teotav hinnang on kujundatud ebaõigete faktide

pinnalt. Seetõttu on oluline, et väärtusotsustuste aluseks oleks tavaliselt ka faktiline baas,

millega oma hinnangut toetada. Kuna kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja lükkas

Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muutmise, puudub ka tema edasistel ning valest

faktiväitest tulenevatel hageja kohta käivatel väärtushinnangutel igasugune faktiline baas,

millele oma väärtushinnangu põhjendatus rajada, mistõttu tuleb need väärutshinnangud

lugeda õigusvastaseks, kuna omavad vaid spekulatiivset iseloomu.

Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamisega hageja nime

meelevaldne sidumine on põhjustanud hagejale olulist mittevaralist kahju, kuna

„maadevahetuse” mõiste seondub tänasel päeval Eesti avalikkusele „korruptsiooni”,

„illegaalse tulu”, „kuriteokahtlustuste” jms märksõnadega, mis massimeedia AS Merko

Ehitus jt suhtes käimas oleva kriminaalmenetlusega seonduvalt on esile toonud. Seega võrdub

hageja sidumine „maadevahetusega” nende märksõnade omistamisega temale. See toob aga

enesega paratamatult kahju tekkimise.

Siinkohal on kohus kohaldanud avaliku elu tegelase kõrgendatud taluvuskohustuse

kriteeriumit ebaõigesti ning sisuliselt välistanud avaliku elu tegelase põhiseadusliku õiguse

nõuda au ja hea nime kaitset. Kuigi õigusvastasuse tuvastamise juhtmõttena on kohus otsuses

toonud esile just selle, et oluliseks teguriks on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja

ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid, ei

ole kohus neid põhimõtteid kohtuasja faktilistele asjaoludele rakendanud. Ühiskondlik

tähendus maadevahetuse negatiivse alatooni näol on asjaolu, mida pooled ei ole menetluse

kestel vaidlustanud. Samuti võib üldtuntud asjaoluks lugeda asjaolu, et mõiste maadevahetus

seondub avalikkuse jaoks korruptsiooni ja kuritegelike tehingutega. Lisaks on kohus ise

viidanud asjaolule, et isiklikeks õigusteks on PS §-dest 17 ja 18 tulenevalt eelkõige au ja hea

nimi ja väärikus, mis kuuluvad igale inimesele, sõltumata tema eluviisist ja isikuomadustest.

Seega on au teotamise tuvastamise ja õigusvastasuse hindamise alguspunkt kõikidel isikutel

üks ja sama.

Kohus on ette heitnud, et hageja ei ole esile toonud enesehinnangu langust, samuti ei ole

kohtu hinnangul põhjust eeldada artiklist johtuvat avaliku suhtumise olulist halvenemist

hagejasse. Tegelikult on hageja piisavalt põhjendanud juba hagiavalduses endale tekkinud

hingelist valu ja vaeva. Kuigi ta ei ole mittevaralise kahju sisustamisel kasutanud otseselt

väljendit „enesehinnang“, ei saa ühe sõna kasutamise tõttu jätta mittevaralise kahju nõuet

seetõttu rahuldamata. Sisuliselt on kahjustada saanud ka hageja enesehinnang. Lisaks on

hageja maakohtu menetluses selgitanud, et mittevaralise kahju tekkimise hindamise aluseks

on raskete isikuõiguste rikkumise korral rikkumise enda asjaolud. Seadusel ei põhine ka kohtu

väide, et kohtul ei ole alust eeldada artiklist johtuvalt avaliku suhtumise olulist halvenemist

hagejasse. Asjaolu, et hagejat on tänini võimalik tituleerida edukaks ärimeheks, on vaid tema

enda teene ja võime majandusasju edukalt ajada.

Kohus ei põhjenda, kust tuleneb põhimõte, et käibekohustuse täitmata jätmine väidete

avaldamisel võimaldab välistada kostja tegevuse õigusvastasuse tulenevalt hageja seisundist

avaliku elu tegelasena. Faktiväidete õigusvastasusele kohaldatakse esmajärjekorras VÕS §

1047, mitte VÕS § 1046, mis kohaldub au teotavate väärtushinnangute puhul. Seega tuleb

vaadata kostja õigustatud huvi andmete avaldamise vastu ning tema hoolsust andmete

kontrollimisel. Seega eeldanuks kohtu tuginemine õigusvastasuse välistamisel mitte ainult

viitamist apellandi talumiskohustusele, vaid ka teatud hoolsusnõuete (käibekohustuse)

järgimist kostja poolt. Hoolsusnõuete rikkumise on kohus tuvastanud, kuid jätnud selle siis

õigusvastasuse hindamisel tähelepanuta. Seega on kohus ebaõigesti sisustanud VÕS §-e 1046

ja 1047, mis on viinud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele.

Kostja poolt valele faktiväitele rajanedes põhjendamatute väärtushinnangute avaldamine,

eesmärgiga luua tervikkuvand hagejast kui kurjategijast (kuritegeliku ühenduse juhist) ning

andmata seejuures hagejale võimalust end rünnakute eest kaitsta (vastulause õigust) kujutab

endast tegevust, mis ületab ka avaliku elu tegelase taluvuskohustuse piirid. Kostja tegevus on

õigusvastane.

Süü olemasolu eeldatakse. Kostja ei ole esitanud tõendeid süüd välistavate või piiravate

asjaolude kohta. Vastupidi, maakohtu poolt tuvastatud fakt on see, et kostja eiras artiklis

faktide esitamisel käibekohustust, esitades fakte vaid tendentslikult eesmärgiga kujutada

hagejat valetajana. Samuti on fakt, et kostja ei võimaldanud hagejale vastulause õigust –

hageja luges enda kohta avaldatud artiklit esmakordselt 30.10.2008 Eesti Ekspressist. Seega ei

olnud kostja huvitatudki hageja seisukoha ärakuulamisest ja faktide väljaselgitamisest. Seega

avaldas kostja teadlikult kontrollimata väiteid ning tekitas tahtlikult hagejale kahju.

Kuigi kohus on jõudnud otsuses seisukohale, et kuigi kommentaarides sisalduvate

väidete ja hinnangute osas on deliktistruktuur täidetud, ei ole kahju hüvitamiseks rahalise

hüvitise määramine põhjendatud. Samas ei ole kohus täpsemalt selgitanud mis põhjusel jääb

hageja nõue rahuldamata, samuti ei viita kohus ühelegi õigusnormile.

Nõustuda ei saa kohtu argumentatsiooniga hüvitise väljamõistmata jätmise osas. Väär on

eitada hagejale tekkinud mittevaralist kahju põhjusel, et edukast suurärimehest hagejal, kes on

pikemat aega elanud avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, ei ole närvikava nii nõrk, et

vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnangud sisaldavad väljaütlemised põhjustaksid talle

pikemajalist meeleolulangust või solvumistunnet. Asjakohatud on ka kohtu viited hageja

puuduvale pikemaajalisele meeleolulangusele ja solvumistundele. Pikemaajaline on praeguses

olukorras igatahes hageja mainele tekitatud kahju ehk mittevaraline kahju (avalikkuse ees on

kehtiv siiani fakt, et hageja on lükanud läbi maadevahetuse seaduse muudatuse Riigikogus,

hagejat nähakse kui maadevahetuse reeglite muutjat, mis lõi võimaluse maadevahetuse

tehingute läbiviimiseks tema nn „grupeeringu“ liikmetel). Pikemaajaline on seetõttu kindlasti

ka eeltoodud asjaolust tulenev hageja meeleolulangus ja solvumistunne kui hagejale tekitatud

mittevaralise kahju üks komponent.

Kostja vastus apellatsioonkaebusele

Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

AS Eesti Ajalehed vastuapellatsioonkaebus

AS Eesti Ajalehed palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega menetluskulud jäeti

menetlusosaliste endi kanda.

Piisav ei ole maakohtu põhjendus menetluskulude jätmisel poolete enda kanda, et kohus

tuvastas osaliselt rikkumise, kuid osaliselt õigustab rikkumist avalik huvi ning kommentaaride

kustutamisega on kostja hageja nõude osaliselt rahuldanud. Maakohus ei rahuldanud ühtegi

hagiavalduses esitatud nõuet. Nõudest teadasaamisel eelmaldas kostja hageja viidatud

kommentaarid ning oleks seda teinud ka varem, kui hageja oleks pöördunud kostja poole. Seega ei

oleks ebaõiglane ega ebamõistlik jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Vastupidi, on ebaõiglane

ning ebamõistlik, et kostja, kes on käitunud igati hoolikalt, olnud sunnitud osalema menetluses,

mille nõuded on olnud põhjendamatud.

Hageja vastus vastuapellatsioonkaebusele

Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud

otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis

ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel

menetlusõiguse norme rikkunud ning vastavalt tuvastatud asjaoludele kohaldas õigesti

materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses toodud sellekohased väited ei ole põhjendatud.

Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses toodud seisukohti, leides, et kohtu

poolt nimetatud asjaolude tuvastamisel tulnuks hagi rahuldada. Kolleegium leiab, et

maakohus on andnud hinnangu kõigile hageja poolt esiletoodud asjaoludele ja tõenditele,

samuti kostja vastuväidetele ja esitatud tõenditele ning põhjendanud, miks hagi rahuldamisele

ei kuulu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et artiklis käsitletud ning hageja nõude aluseks

olevad väited, kuvandid ja hinnangud on kokkuvõtvalt väärtushinnangud ning on seda ka

otsuses piisavalt põhjendanud.

Maakohus leidis õigesti, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht, mille kohaselt kaitstavate

loodusobjektide seadust (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutatakse artiklis

oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena. See, et üldsuse

jaoks seostuvad maadevahetuse seadusega mõisted „korruptsioon“, „illegaalne tulu“, „kuriteo

kahtlustus“ jms märksõnad, ei ole kuidagi põhjustatud kostja avaldatud artiklist. Enne artikli

avaldamist mitu aastat varem oli rea isikute suhtes algatatud kriminaalmenetlus seoses

maadevahetusega ning sündmus leidis ja leiab jätkuvalt meedias laialdast kajastamist.

Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja ja artiklis nimetatud, riigiga maid vahetanud

hageja tuttavate/äripartnerite vaheliste seoste äranäitamine ei ole alusetu. Demokraatilikule

liberaalsele ühiskonnale omaselt ei ole Eestis tsensuuri. Seadusmuudatuse ettevalmistamisel

ja vastuvõtmisel osalenud Riigikogu liikmena ei saa hageja eeldada, et teda maadevahetuse

seadusmuudatusega ei seostataks.

Otsus ei ole ka vastuoluline, nagu märgitakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on

põhjendanud, miks hagi nii artiklis kui ka jätkuartiklis avaldatu osas rahuldamata jääb.

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ajakirjanduse ülesanne ei ole

kitsalt neutraalse teabe andmine selliselt, et selle teabe tõlgendamine jääks ainult lugeja

hooleks. Kostja on reastanud artiklis mitmed hinnangulised ja faktilised asjaolud ning loonud

sellega paratamatult ka nendest hinnangutest johtuva meelsuse. Samas kohtu hinnangul

käesolevas asjas artikliga ja jätkuartikliga loodava negatiivse kuvandiga kaasnev hageja au ja

hea nime riive ei ületa taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu tegelasena ja poliitikuna on

kohustatud taluma, s.o tegemist ei ole hageja au teotamisega. Artiklis on hageja tegevus ja

suhted leidnud käsitlemist just tulenevalt tema Riigikogu liikme staatusest ja tegevusest

kaitstavate loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise ajal. Seetõttu peab hageja taluma ka

tema suhtes tehtavat karmi ja ulatuslikku kriitikat. Selline talumiskohustus on vältimatu ning

ajakirjandusvabadusse sekkumine lubamatu.

Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt EIÕK praktika kinnitab, et

lubatava kriitika ja provokatsiooni piirid on poliitiku puhul laiemad kui eraisiku puhul ning et

poliitiku suhtes on lubatud sündsusepiire mitteületav karm ja otsekohene kriitika. Artikli autor

on lähtunud ajakirjanduslikust eesmärgist – teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvast

teemast. Maakohus on tõendeid analüüsides jõudnud järeldusele, et kostja ei ole artiklis ega

ka jätkuartiklis ülalnimetatud piire ületanud.

Kaebuses leiab hageja, et kuigi kohus on jõudnud otsuses seisukohale, et

kommentaarides sisalduvate väidete ja hinnangute osas on deliktistruktuur täidetud, siis ei ole

kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ikkagi põhjendatud. Samas ei ole kohus

täpsemalt selgitanud, mis põhjusel jääb hageja nõue rahuldamata, samuti ei viita kohus

ühelegi õigusnormile. Kolleegium ei nõustu nimetatud kostja väidetega. Maakohus on

põhjendanud otsuses, miks ta kahju hüvitamiseks rahalise hüvitamise nõude rahuldamata

jättis. Maakohus leidis, et kõike otsuses toodut arvesse võttes, hageja isikuõiguste

rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks on kommentaaride kustutamine

piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ei ole põhjendatud ning hageja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus on menetluskulud jaganud

ebaõiglaselt. Kolleegium sellega ei nõustu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Maakohus võttis arvesse käesoleva tsiviilasja

asjaolusid, eelkõige seda, et kohus tuvastas hageja õiguste rikkumise. Kuna aga osaliselt

õigustab rikkumist avalik huvi ning kommentaaride kustutamisega on kostja hageja nõude

osaliselt rahuldanud, siis jättis maakohus õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel

menetlusosaliste endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine hagejalt olenuks kohtu

hinnangul ebaõiglane.

Vastuapellatsioonkaebuses kordab kostja eelotsustuse taotlust Euroopa Liidu kohtule.

Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub täielikult

maakohtu 20.04.2011 määruse põhjendustega (lk 678, III kd). Kostja ei vasta Euroopa Kohtu

ja Riigikohtu poolt väljendatud passiivse vahendusteenuse osutajate kriteeriumitele. Vaidlus

puudub selles, et kostja omab kontrolli tema loodud tehnilisse keskkonda talletatavate või

edastatavate andmete üle ning ta saab olla teabe muutjaks. Kostja otsustab ainuisikuliselt

kommenteerimiskeskkonna sisu muutmise, kustutamise vms. Kommenteerimiskeskkonna

kasutajal selline võimalus puudub. Maakohus leidis põhjendatult eelnimetatud määruses, et on

üksnes siseriikliku kohtu hinnata, kas kostja tegevus kommentaariumi käivitamisel

kvalifitseerub passiivseks või aktiivseks teenuse osutamiseks. Asjassepuutuvad normid on

piisavalt selged ning täiendavaid juhiseid Euroopa Liidu kohtult tõlgendamiseks ei vaja.

Ülaltoodu alusel ei anna kaebustes toodud väited alust kaevatava ostuse tühistamiseks ega

muutmiseks. Kaebused tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

Kuna nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis tuleb

apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm