2-11-43054/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-43054

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. veebruar 2012, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Dominus Inkasso hagi Ilmar Raua vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

161.22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Dominus Inkasso (rk 11449068; asukoht

Narva

mnt

11E,

Tallinn;

e-post

info@dominusinkasso.ee)

hageja esindaja: juhatuse liige Ahti Jesse

kostja: Ilmar Raud

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Ilmar Raualt OÜ Dominus Inkasso kasuks:

2.1. põhivõlg 127.82 eurot, intress 33.56 eurot ja viivis 127.66 eurot, kokku 289.04 eurot

(kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja neli senti);

2.2. viivis 0,084% tagastamata põhivõlalt päevas alates 09.09.2011 kuni põhivõla

tasumiseni, kusjuures viivise suurus koos juba väljamõistetud viivisega kokku ei või

ületada põhivõla suurust.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 98% kostja ja 2%

hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista Ilmar Raualt menetluskulu 115.87 eurot (ükssada viisteist eurot ja

kaheksakümmend seitse senti) OÜ Dominus Inkasso kasuks.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

2/3

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

10. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Hagiavalduse kohaselt andis OÜ SMS Kiirlaen kostjale 08.03.2008 lepingu alusel laenu

2000 krooni ning kostja kohustus tagastama laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 525

krooni. SMS Kiirlaen OÜ esitas kostjale tasumiseks arve nr 18310 summas 2525 krooni.

Kostja ei tasunud arvet nõuetekohaselt. OÜ SMS Kiirlaen loovutas nõude hageja vastu

23.02.2011 nõudeõiguse loovutamise lepinguga hagejale.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja arve nr 18310 alusel tasumisele kuuluva

võla 161.38 eurot, mõistliku viivisintressi 0,084% päevas summas 127.66 eurot ja viivise

arve nr 18310 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamise eest alates

09.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks

välja kohtukulud, s.h riigilõivu 111.84 eurot ja õigusabikulu 95 eurot (tlk 2-5).

2. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

Kohus toimetas hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale kätte teate avaldamisega 06.12.2011 Ametlikes Teadaannetes.

Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud.

Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tlk 23).

3/3

Arvestades eeltoodut ja hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 76 lg-st 1, § 108

lg-st 1, § 113 lg-st 1, §-st 396, §-st 397, §-st 164, TsMS §-st 367, peab kohus

põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista kokku 289.04 eurot ja jooksev viivis põhivõlalt.

2.1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Kohus leiab, et laenulepingu tasu 525 krooni tuleb käsitada intressikokkuleppena.

Selleks annavad alust järgmised asjaolud: laenulepingu tingimustest nähtuvalt

sõltub tasu suurus laenusummast ja laenuperioodi pikkusest (tlk 6-7) ning eraldi ei

ole intressi ega selle maksmise kohustust välja toodud.

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 2000 krooni ja intress 525

krooni, kokku 2525 krooni, s.o 161.38 eurot.

2.2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi

(viivis),

arvates

kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu tingimuste p-i

11.1 kohaselt on laenuandjal õigus arvestada viivist 0,85% päevas puudujäävalt

summalt (tlk 10). Ka kostjale esitatud arvel on märgitud viivise määraks 0,85%

päevas (tlk 12). Hageja vähendab viivise päevas 0,084%-ni ning palub mõista

kostjalt välja viivise 2000 kroonilt 1189 päeva eest alates 07.06.2008, kokku

1997.52 krooni, s.o 127.66 eurot. Viivis taotletud summas tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

2.3. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub mõista kostjalt välja viivise arve nr 18310 alusel tasumisele kuuluva

summa tasumisega viivitamise eest alates 09.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

Arves nr 18310 sisaldub laenusumma 2000 krooni ja laenulepingu tasu 525 krooni.

Kuna laenulepingu tasu tuleb käsitada intressina, ei saa hageja sellelt viivist

nõuda. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega

viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis tasumata

põhivõlalt 0,084% päevas alates 09.09.2011 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures

viivise suurus koos juba väljamõistetud viivisega kokku ei või ületada põhivõla

suurust.

3. TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: 98% hageja menetluskuludest tuleb jätta kostja ja 2%

hageja enda kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

4. Arvestades TsMS § 1741 lg-t 3, menetluskulude jaotust ja hageja taotlust (tlk 5), tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 115.87 eurot (98% hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust 63.91 eurost (tlk 1), Ametliku Teadaande avaldamise eest

tasutud riigilõivust 6.39 eurost (tlk 42) ja TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivust 47.93 eurost (tlk 15)). Toimiku materjalidest ei nähtu,

et hagejal oleks olnud käesolevas menetluses lepinguline esindaja, hagejat esindas

juhatuse liige. Seega ei ole hageja väidetud õigusabikulu TsMS § 138 lg-st 1, §-st 144,

§-st 175 tulenevalt menetluskulu, mis tuleks kostjalt välja mõista.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt/