3-11-2057/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2057 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 7. septembri 2011. a ja 20. septembri 2011. a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebused.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 7. septembri 2011. a ja 20. septembri 2011. a määrused.

3. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et Viru Vangla on hoidnud teda õigusvastaselt nõuetele mittevastavas kartserikambris rohkem kui 45 ööpäeva järjest ning on jätnud kaebaja kahju hüvitamise kaebuse tähtaegselt läbi vaatamata.

2. Tartu Halduskohtu 7. septembri 2011. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on A. Streltsov haldusasjas nr 3-11-1625 esitatud kaebuses väitnud, et viibis alates

29. aprillist 2011 kartserikambris nr XXXX, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas ta sai samal ajal viibida kartserikambris nr XXXX . Esitatud kaebusest ei tulene distsiplinaarkaristuse käskkirja tühisus või õigusvastasus, seega on kaebaja väited distsiplinaarkaristuse õigusvastasuse kohta põhjendamatud ja paljasõnalised. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast saab inimväärikuse alandamisega tegemist olla tõsise rikkumise puhul, mille alla vaidlusalune juhtum ei kuulu. A. Streltsovile ei saanud seoses kambri nr XXXX tingimustega riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju tekkida. Seega ei saa A. Streltsovi väljatoodud põhjendatud huvi kuidagi kaasa aidata kaebuses nimetatud õiguse (kahju hüvitamine) teostamisele või kaitsmisele.

3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 7. septembri 2011. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu määrus õigusvastane ja põhjendamata. Halduskohus on eksinud kambri numbriga. A. Streltsov kaebas kambri nr XXXX tingimuste peale. Kaebuses on A. Streltsov toonud välja põhjendatud huvi, milleks on soov esitada tulevikus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise taotlus.

Määruskaebuses esitas A. Streltsov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

4. Tartu Halduskohtu 20. septembri 2011. a määrusega jäeti A. Streltsovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja tagastati määruskaebus. Määruse põhjenduste kohaselt eksis halduskohus küll kaebuses nimetatud kambri numbriga, kuid antud eksimus ei mõjuta ega muuda määruse sisu. Vaidlust ei ole selle üle, et A. Streltsov on maksejõuetu, kuid esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest A. Streltsovile ei saanud seoses kambri tingimustega riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju tekkida. Seega ei saa A. Streltsovi väljatoodud põhjendatud huvi edaspidi kuidagi kaasa aidata kaebuses nimetatud õiguse (kahju hüvitamine) teostamisele või kaitsmisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 20. septembri 2011. a määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus A. Streltsovi määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata õigusvastaselt ja põhjendamatult. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine jätab A. Streltsovi võimaluseta kaitsta oma õigusi ning rikub Eesti Vabariigi põhiseadust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Andmaks hinnangut küsimusele, kas A. Streltsovi määruskaebus on perspektiivitu või mitte, tuleb ühtlasi vaadelda ka määruskaebuse esemeks olevat määrust - praegusel juhul siis halduskohtu 7. septembri 2011. a määrust, millega A. Streltsovi kaebus tagastati.

8. Kaebuses väitis A. Streltsov eeskätt kahte asjaolu – et teda hoiti kartseris 78 päeva vangistusseaduse § 63 lg 1 p-ga 4 lubatud maksimaalse 45 ööpäeva asemel, ja et kartseritingimused olid jubedad ja ebainimlikud.

Halduskohtu 7. septembri 2011. a kaebuse tagastamise määruses on tsiteerinud hulgaliselt Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid ning riigivastutuse seaduse regulatsiooni, kuid jäetud tähelepanuta sealjuures kõige olulisem – käesolev kaebus ja selles esitatud faktilised asjaolud. Halduskohtu määrusest ei nähtu sealjuures, et kohus oleks üldse tähelepanu pööranud sellele, et kaebaja vaidlustab ka enda kartseris hoidmist seaduses ettenähtud ajast pikema aja jooksul. Halduskohtu määrus on õigusvastane ning kuuluks tühistamisele juba seetõttu, et täielikult on tähelepanuta jäetud üks argumente vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kohta, mis oli kaebuses esitatud.

9. Samuti on ringkonnakohtu jaoks arusaamatu, kuidas saab halduskohus pelgalt kaebuse põhjal väita, et kaebus on perspektiivitu ka kambri ebainimlike tingimustega seonduvas osas. Halduskohus on tsiteerinud vangistusseaduse § 45 lg 1 regulatsiooni kinnipeetava kambri osas ning teinud sellest automaatselt järelduse, et kamber vastab eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas halduskohus selle järelduse tegi, kui kaebuses väidab kaebaja korduvalt, et kartseritingimused olid „õudsed“, „ebainimlikud“ ja „jubedad“. Üksnes asjaolu, et kaebuses ei olnud täpsemalt kirjeldatud, mida kaebaja jubedate tingimuste all silmas pidas, ei tähenda, et kaebus oleks perspektiivitu. See tähendas üksnes seda, et kaebuses oli puudusi - selles ei olnud lähemalt põhjendatud oma väiteid – kuid see ei tähenda, et kaebus tulnuks seetõttu koheselt perspektiivituse tõttu tagastada. Kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 11 lg 2 sätestas, et kui kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb halduskohus selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ka halduskohus oleks pidanud kõigepealt laskma kaebajal oma väiteid täiendavalt põhjendada, enne kui otsustada kaebuse perspektiivikuse üle. Kuna halduskohus ei ole kaebajale puuduste kõrvaldamiseks võimalust andnud ning on seega otsustanud kaebuse perspektiivituse üle ennatlikult, kuuluks 7. septembri 2011. a määrus tühistamisele ka seetõttu.

10. Seega on A. Streltsovi määruskaebus halduskohtu 7. septembri 2011. a määruse peale perspektiivikas. Järelikult on halduskohtu 20. septembri 2011. a määrus, millega kaebajat määruskaebuse perspektiivituse tõttu riigilõivust ei vabastatud, põhjendamatu, ning tuleb tühistada.

11. Menetlusökonoomia põhimõttest ning kehtiva HKMS § 207 lg-st 3 tulenevalt peab ringkonnakohus lahendama ka määruskaebuse halduskohtu 7. septembri 2011. a määruse peale (kaebuse tagastamise määruse peale).

Praeguse määruse p-s 8-9 toodud põhjenduste tõttu kuulub ka halduskohtu 7. septembri 2011. a määrus tühistamisele. Ringkonnakohus rahuldab seega A. Streltsovi määruskaebused ja saadab asja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

Agu Timmi Maili Lokk Einar Vene