2-12-3970/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-3970

Tsiviilasi Parex banka AS-i hagi Veljo Krosmanni ja Inna Krosmanni vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 13 881,44 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Parex banka AS (reg.nr 40003074590, Riia, LV-1522, Republikas Iaukums 2A), hageja esindaja AS Parex banka Eesti filiaal (likvideerimisel) reg nr 11028527, Tallinn, Roosikrantsi 2, Kaire Visnapuu, kostja Veljo Krosmann ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xx), kostja Inna Krosmann, (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxx xxx x)

Resolutsioon Välja mõista Veljo Krosmannilt 17 521,55 eurot, millest Veljo Krosmannilt ja Inna Krosmannilt solidaarselt 15 977,91 eurot ASi Parex banka kasuks.

Välja mõista Veljo Krosmannilt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhiosa summalt alates 27.01.2012 kuni põhiosa täieliku tasumiseni ASi Parex banka kasuks.

Menetluskulud jätta solidaarselt Veljo Krosmanni ja Inna Krosmanni kanda.

Välja mõista Veljo Krosmannilt ja Inna Krosmannilt solidaarselt riigilõiv 1438,01 eurot ASi Parex banka kasuks.

Välja mõista Veljo Krosmannilt ja Inna Krosmannilt solidaarselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult 1438,01 eurot ASi Parex banka kasuks.

Tunnistada kohtuostus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Veljo Krosmann ja Inna Krosmann võivad esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Hageja ja kostja V.Krosmann sõlmisid 10.06.2005 laenulepingu nr xxx-xxx, mille kohaselt laenas kostja hagejalt 250 000.- kr. Laenusumma kohustus laenusaaja hagejale tagastama maksegraafikus fikseeritud kuumakse alusel. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 8 muudeti intressi iga kuue kuu järel. 10.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja I.Krosmann tarbijakäenduslepingu nr xxx-xxx-xx, millega käendaja võttis endale solidaarvastutuse laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. 18.09.2006 sõlmisid hageja ja kostja V.Krosmann laenulepingu lisa nr 1, mille alusel muudeti laenulepingujärgset intressimäära. Laenulepingu täitmise tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteegid kostjale kuuluvale kinnistule Salumaa 12 Salutaguse külas ja kostjale kuuluvale korteriomandile nr 4 Salutaguse külas. Kostja laenulepingust tulenevaid igakuiseid graafikujärgseid kuumakseid nõuetekohaselt ei tasunud. Võlgnevusest tingituna saatis hageja kostjale korduvalt nõudekirju lepingust tulenevate kohustuste kohaseks täitmiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja laenulepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 27.01.2009 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Hageja saatis ka teisele kostjale nõude käendatava kohustuse täitmiseks. Ka teine kostja võlgnevust ei tasunud. Ülesütlemise avalduse koostamise hetkel oli kostja võlg hageja ees 231 211,23 kr. Hageja avalduse alusel on kohtutäitur algatanud täitemenetluse laenu tagatiseks oleva vara realiseerimiseks. Kinnisvara madalseisust tingituna ei ole tänaseni vara müüdud. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingus on 250 000.- kr ehk 15 977,91 eurot

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Visnapuu palub VÕS §-de 416 lg 1; 4 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1;

113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg

13 881,44 eurot, intressid 414,29 eurot, kindlustusmakse 187,50 eurot, viivis 3038,32 eurot; mõista kostjalt I.Krosmannilt solidaarselt kostjaga V.Krosmann hageja kasuks välja eelpoolnimetatud summad, kuid mitte rohkem kui 15 977,91 eurot. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt riigilõiv 1438,01 eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult 1438,01 eurot hageja kasuks.

Kostja vastuväited Kostjad Veljo Krosmann ja Inna Krosmann kohustusid kohtule kirjalikult vastama 13.02.2012. Kostjad kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kostjalt I.Krosmannilt ei kuulu väljamõistmisele viivis põhiosa summalt alates 27.01.2012, kuna nimetatud viivis ületaks käenduslepinguga kokkulepitud kostja vastutuse maksimummäära. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik: