Legislator Case Law & Legislation
3-10-3271/11 AI generated

3-10-3271/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-10-3271/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

H. Kesler esitas Tudulinna Vallavalitsusele taotluse pärimisõiguse tunnistuse järgi temale kuuluva kinnistu (katastritunnus 81501:005:0180) erastamiseks. Vastustaja ei rahuldanud kaebaja taotlust ja rahuldas M.M. analoogse taotluse, mille tõttu M. M. omandas õigusliku aluseta antud maatüki.

Legislator headnote

AI generated

3-10-3271/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohtu 14.03.2011. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kaebaja esindaja D. Rohtma ei kvalifitseeru ühegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 218 lg-s 1 esitatud lepingulise esindaja alla. Kohtule esitatud lihtkirjalik volikiri ei tõenda D. Rohtma esindusõiguse olemasolu kaebaja esindamiseks kohtus.

Keywords

AI generated
private investor test fraudulent insurance claim insurance qualification requirement right of insurer stock exchange listing undisclosed pre-existing condition
AI generated
2-22-15428/4
I. D. F. A. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 14. oktoobril 2022 hagiavalduse E. T. (kostja) vastu. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 6. detsembri 2022 määrusega käiguta ning määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli muuhulgas tõendada, et hageja esindamiseks volikirja allkirjastanud isikutel oli koos volikirja väljandmise õigus volikirja väljaandmise ajal ning esitada tõend, millest nähtub, et D. N. on I.
2-17-7332/42
Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas 17.04.2017 toimunud üldkoosolekul osales 57 ühistu liiget, nendest 31 volikirjade alusel.
4-25-4526/21
Juhindudes VTMS § 108 p 10 lõpetada Q Qi suhtes alustatud väärteomenetlus Menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 386, 88 eurot-jätta KrMS
2-21-7300/9
S. I. (avaldaja) esitas 07.05.2020 Tartu Maakohtule hagi T. l. p. vastu. Hagiavalduse kohaselt põhjustati hagejale valeraviga kahju. Lisaks hagile esitas hageja ka riigi õigusabi taotluse. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.06.2021 määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et tulenevalt Riigikohtu üldkogu seisukohast 28.06.2021 määruses kohtuasjas nr 3-21-30 on edaspidi kõiki kinnipeetavatele XXX tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi pädevad lahendama halduskohtud. Seega riigi õigusabi seaduse § 10 lg 2 järgi kuuluvad halduskohtu pädevusse ka vastavad riigi õigusabi taotlused.
3-15-176/5
Maarek Raimet esitas 22.01.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-3271 Haldusasi Heinrich Kesleri kaebus Tudulinna Vallavalitsuse toimingu (seoses maa erastamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks ja avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heinrich Kesleri määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2011. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. H. Kesler esitas Tudulinna Vallavalitsusele taotluse pärimisõiguse tunnistuse järgi temale kuuluva kinnistu (katastritunnus 81501:005:0180) erastamiseks. Vastustaja ei rahuldanud kaebaja taotlust ja rahuldas M.M. analoogse taotluse, mille tõttu M. M. omandas õigusliku aluseta antud maatüki.

2. H. Kesler esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tudulinna Vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks. Kaebaja on surnud H. Kesleri vara testamendijärgne pärija ja eelpool nimetatud kinnistu kuulub pärimistunnistuse järgi talle. Tartu Halduskohtu 07.01.2011. a määrustega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk riigilõivu tasumiseks. Tartu Halduskohtu 24.01.2011.a määrustega jäeti kaebus teistkordselt käiguta ja anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk riigilõivu tasumiseks.

3. Tartu Halduskohtu 14.03.2011. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kaebaja esindaja D. Rohtma ei kvalifitseeru ühegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 218 lg-s 1 esitatud lepingulise esindaja alla. Kohtule esitatud lihtkirjalik volikiri ei tõenda D. Rohtma esindusõiguse olemasolu kaebaja esindamiseks kohtus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. H. Kesler esitas 22.03.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 17.03.2011. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja esindaja D. Rohtma on TsMS § 218 lg 1 p 6 järgi muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Käesolevas asja on kaebaja eelistanud esindajana

D. Rohtmad, kuna ta tunneb antud valdkonda hästi ja omab kohtumenetluse kogemust. Tekkinud on absurdne olukord, kus Euroopa Inimõiguste Kohus peab D. Rohtmad kaebaja suhtes esindusõigust omavaks isikuks (lisa nr 4), aga Tartu Halduskohus sellega ei nõustu.

D. Rohtma on tõendanud esindusõiguse olemasolu ja Tartu Halduskohus ei ole temalt nõudnud notariaalselt tõestatud volikirja. Kohtunik Ü. Polluks on rikkunud lepingulist esindusõigust käsitlevaid kohtumenetluse norme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.03.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. TsMS § 218 ja alates 01.01.2012. a-st kehtiv HKMS § 32 sätestavad, kes võivad olla lepingulisteks esindajateks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohtu arvates puudub asjas vaidlus selle üle, et D. Rohtma ei saa olla H. Kesleri esindajaks halduskohtumenetluses. Asjakohatud on määruskaebuse esitaja viited TsMS § 218 lg-le 6, kuna sellest tuleneb, et lepinguliseks esindajaks saab kohtus olla muu isik, kelle õigus olla lepinguliseks esindajaks tuleneb seadusest. Määruskaebuses ei ole viidet, millise seaduse alusel võib D. Rohtma olla lepinguliseks esindajaks. Samuti on asjakohatu viide sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus peab D. Rohtmad kaebaja suhtes esindusõigust omavaks isikuks, kuna kaebaja on määruskaebusele lisanud ainult selle kohtu kirja, et D. Rohtma mingi avaldus on kätte saadud 16.11.2010. Seega on halduskohus kaebuse õigustatult jätnud läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus Maili Lokk Agu Timmi