2-10-14989/25 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 9.veebruar 2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-14989 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi PN vastu solidaarselt võlgnevuse

3 330,46 euro ja viivise väljamõistmiseks Hagihind

3 330,46 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (reg kood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039) Hageja esindaja: Külli R (XXX) Kostja 1: PN (isikukood XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 09.01.2012 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank Liising AS-i hagi PN vastu.

2. Välja mõista PN Swedbank Liising AS-i kasuks võlgnevus 3330,46 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend eurot ja 46 senti) eurot.

3. Välja mõista PN Swedbank Liising AS-i kasuks viivis sh tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,25 % päevas tasumata põhinõudelt 3330,46 eurolt alates 07.10.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõue. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja PN kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse Tsiviilasi nr.2-10-14989

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ D , PN ja V Š vastu solidaarselt võlgnevuse 3 330,46 euro ja viivise hagi väljamõistmiseks. Hageja esitas hagi kostja PN vastu 7.10.2010 ning kaasas hageja toatlusel kostjatena menetlusse 06.04.2011 OÜ D ja V Š , kelle suhtes tegi tagaseljaotsuse 14.11.2011. Kohus jätkas menetlust PN vastu.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja ja DK OÜ sõlmisid 21.08.2006 liisinglepingu kaubiku Ford Transit kasutamiseks, liisinguvõtjal oli kohustus tasuda liisingumakseid. Hageja andis kaubiku liisinguvõtjale üle 23.08.2006. 02.02.2007 sõlmis liisinguvõtja kindlustusleppe, mille alusel pidi ta tasuma kindlustusmakseid. Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu, millega kostja tagas liisinglepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi piirmääraga 263 077,08 krooni. Liisinguvõtja jättis tasumata liisingumaksed perioodi 16.10.2007- 15.04.2008 eest kogusummas

19 152,37 krooni, hageja tasus ka kindlustusmaksed liisinguvõtja eest.

Hageja ütles liisinglepingu võlgnevuse tõttu üles oma 01.02.2008 kirjaga, andes liisinguvõtjale aega 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Hageja teavitas 01.02.2008 kirjaga ka kostjat võlast ja palus see tasuda 14 päeva jooksul. Liisinguvõtja ei tagastanud sõidukit vabatahtlikult ja hageja kasutas sõiduki tagastamiseks OÜ R teenuseid, mille eest tasus 2950 krooni. Vara realiseeriti SA AS vahendusel, mille eest hageja tasus 6555 krooni ja remonditööde ning müügieelse ülevaatuse eest 887 krooni. Vara realiseerimise eest sai hageja 92 584,75 krooni, mis ei kata vara jääkmaksumuse, debitoorse võlgnevuse ja muid lepingu ülesütlemisest tulenevaid kulusid kogu ulatuses. Liisinglepingu ülesütlemises kulu kokku on hagejal liisinguvõtja vastu 144 695,13 krooni, seega on kostja võlgnevus hageja ees 52 110,38 krooni. Liisinglepingus on pooled kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 52 110,38 krooni e 3330,46 eurot ja viivis 0,25 % tasumata makselt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt ka viivis.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma oma osa kohustusest. Kostja leiab, et ta ei pea vastutama teiste käendajate osa eest. Kostja pakkus enne kohtumenetlust pangale kompromissi. OÜ-le D on teade võla kohta saadetud valele aadressile. Kostja on töötu ja palub peatada viiviste arvestus kohtumenetluse ajaks.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Pooled ei vaidle liisinglepingu sõlmimise, lepingu ülesütlemise õiguspärasuse ega kostjaga sõlmitud käenduslepingute kehtivuse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hageja ees kogu võla ulatuses.

VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Kohtule esitatud käenduslepingutest nähtub, et kostja käendas liisinguvõtja poolt liisinglepinguga võetud kohustusi.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 21.08.2006 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisinglepingu kaubiku Ford Transit kasutamiseks, kaubik anti liisinguvõtjale üle 23.08.2006. 02.02.2007 sõlmis liisinguvõtja kindlustusleppe, mille alusel pidi ta tasuma kindlustusmakseid. Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu, millega kostja tagas liisinglepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi piirmääraga 263 077,08 krooni. Liisinguvõtja jättis tasumata liisingumaksed perioodi 16.10.2007- 15.04.2008 eest kogusummas 19 152,37 krooni, hageja tasus ka kindlustusmaksed liisinguvõtja eest. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 järgi nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on tõendanud nõude aluseks oleva kohustuse olemasolu ja kohustuse täitmise tingimusi. Hageja on andnud kostjatele VÕS § 114 lg 1 sätestatud täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja ei vaidle vastu lepingu rikkumisele ja kohustuse olemasolule. Kostjalt tuleb solidaarselt välja mõista debitoorne võlgnevus 19152,37 krooni e 1224,06 eurot.

Kohtule esitatud AS SA arvest nähtub, et hageja on müügiteenuse eest tasunud 6% liisinguesemete müügihinnast kokku 6555 krooni krooni, müügieelse tehnilise ülevaatuse eest

887 krooni ja OÜ-le R vara tagastamise teenuse eest 2950 krooni. Lepingu üldtingimuste p 7.5.1 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu rikkumisega tekkinud kahju. Kohus leiab, et liisingueseme võõrandamiseks tehtud kulutused on lepingu rikkumisega tekkinud kahju, sest hageja põhitegevuseks on üksnes liisinglepingute finantseerimine mitte liisinguesemete müügi korraldamine. Kulude suurus peab olema mõistlik. Kohus leiab, et 6% suurune tasu sõiduki võõrandamise vahendamise eest on mõistlik ja vastab tavapärasele sellelaadse teenuse hinnale. Kohus leiab, et sõiduki ülevaatamine enne selle realiseerimist on samuti mõistlik kulutus, mis tuleb kostjal hüvitada. Kostjalt tuleb välja mõista müügiks tehtud kulutused summas 8806,76 krooni e 565,85 eurot.

Lepingu üldtingimuste p 3.7 ja VÕS § 367 lg 1 järgi ning VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu ülesütlemisega tekkinud nõuete hüvitamiseks 52110,38 krooni e 3330,46 eurot.

Pooled on leppinud lepingus kokku viivise suuruse 0,25 % tasumata makselt päevas. Kostjalt tuleb VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning TsMS § 367 alusel välja mõista viivis 0,25 % päevas tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest 7.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Põhinõuet ületava viivise väljamõistmine oleks kohtu arvates hea usu põhimõtte vastane.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Menetluskulude summalise kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Menetluskulude viivise saab välja mõista menetluskulude summalise kindlaksmääramise avalduse esitamist.

Kohtunik