2-11-64733/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-64733

Tsiviilasi

AS-i

S

hagi

AZvastu

võlgnevuse

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

58,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS S (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia

tee 28, Tallinn)

Hageja volitatud esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse

Õigusbüroo,

Weizenbergi

20,

Tallinn,

e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: AZ(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AZ AS-i S kasuks võlgnevus 58,32 eurot, millele lisandub hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 58,27 eurot, kokku 116,59 eurot.

3. Välja mõista AZ AS-i S kasuks viivis 0,2% päevas põhinõudelt (58,32 eurot) alates

30.12.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tagastamiseni.

4. Jätta menetluskulud AZ kanda.

5. Välja mõista AZ AS-i S kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 113,91

eurot, s.o riigilõiv hagi esitamisel 63,91 eurot ja õigusabikulud 50 eurot.

6. Välja mõista AZ viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud

määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS

§ 177 lg 2).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Asjaolud

AS S esitas 30.12.2011 hagi AZ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb

poolte vahel 02.06.2003 sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise lepingust nr XXXja

06.0.2007 sõlmitud kliendilepingust nr XXX.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse esitamise nõue on 17.01.2012 kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud.

Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral

võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel

tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Poolte vahel 02.06.2003 sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise lepingust nr XXX ja

06.0.2007 sõlmitud kliendilepingust nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite

põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

põhivõlgnevus 58,32 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 58,27

eurot, kokku 116,59 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

alates 30.12.2011 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,2% päevas põhinõudelt 58,32

eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 127,82 eurot järgmiselt:

63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 63,91 eurot õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vajalik ega põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine summas 63,91 eurot. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid

vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 63,91 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 50

eurot ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

õigusabikulud summas 50 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 63,91 eurot,

kokku 113,91 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik