Legislator Case Law & Legislation
3-11-2427/26 AI generated

3-11-2427/26 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

Case Number 3-11-2427/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

12.10.2011 esitas OÜ P Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja Kohus lahendas 17.10.2011 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning tegi kaebajale

Legislator headnote

AI generated

3-11-2427/26 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: 12.10.2011 esitas OÜ P Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja Kohus lahendas 17.10.2011 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning tegi kaebajale

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2427

Haldusasi

OÜ P kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskuse 10.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6269-21

tühistamise nõudes

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebus menetlusse.

2. Lugeda OÜ P kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-

ja tollikeskuse 10.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6269-21

tühistamiseks

esitatuks

pärast

seaduses

sätestatud

kaebetähtaja möödumist;

3. Jätta rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotlus ja

lõpetada haldusasja menetlus.

Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 3; 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KAEBAJA SEISUKOHT

1. 12.10.2011 esitas OÜ P Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskuse 10.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6269-21 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlusega.

2. Kohus lahendas 17.10.2011 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning tegi kaebajale

ettepaneku kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus selgitas kaebuse

esitajale, et esitada tuleb tähtaja möödalaskmise põhjused. 27.10.2011 saabus kohtule taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks.

3. 08.11.2011 esitas vastustaja kohtule vastuse OÜ P taotlusele kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks.

4. Kohus on 17.10.2011 määrusega lahendanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, kuid ei

teinud muid HKMS §-s 120 sätestatud toiminguid.

5. Haldusasi jagati seoses kohtunik Aivar Koppeli ametist vabastamisega kohtunik Kadriann

Ikkoneni menetlusse.

6. Vastavalt 1. jaanuaril 2012 jõustunud HKMS § 283 lg 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas

kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse

esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. HKMS § 286 lg 1 sätestab, et enne käesoleva

seadustiku jõustumist esitatud kaebus tagastatakse, kui see ei vasta kaebuse esitamise ajal kehtinud

sisu- ja vorminõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi ning

need takistavad asja läbivaatamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt enne käesoleva seadustiku

jõustumist esitatud kaebust ei jäeta käiguta ega tagastata selle kohta kehtinud sisu- või

vorminõuete rikkumise tõttu, kui kaebus vastab pärast käesoleva seadustiku jõustumist kehtivatele

sisu- ja vorminõuetele. Kehtivad nõuded kaebuse sisule sätestab HKMS § 38, mille lõike 5

kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja

ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebuse esitaja on 27.10.2011 kohtule

esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ning vastustaja on andnud omapoolse seisukoha

esitatud taotlusele. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus kaebuse menetlusse, et lahendada kaebuse

esitamise tähtaja küsimus.

TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS

7. MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte

allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektroniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud

kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Käesoleval juhul on maksuhaldur valinud väljastusteatega

kättetoimetamise. Väljastusteatega on kaebaja maksuotsuse kätte saanud 12.09.2011. Ebaõige on

vastustaja seisukoht, et maksuotsuse kättetoimetamiseks tuleb lugeda 14.06.2011.

8. E poolt väljastatud teabenõude vastusest tuleneb, et tähtkiri saabus S postkontorisse 13.06.2011.

Väljastuskatse tehti samal päeval, mis ebaõnnestus põhjusel, et antud aadressil firma ei asu, vaid

rendib sellel aadressil ruume ning kirjakandja ei saanud tähtkirja väljastada. Teade saadetise

saabumisest pandi saaja postkasti 14.06.2011. Kaebaja leiab, esitatud teave on ebaõige, kuna

käesoleval juhul puuduvad andmed, kuidas kättetoimetamise katse on toimunud. Postitöötaja ei ole

teinud mõistlikke jõupingutusi väljastusteatega tähtkirja kättetoimetamiseks, kusjuures nii

varasemalt kui hilisemalt on postitöötaja teisi kirju OÜ P kontorisse toonud.

9. OÜ P asub aadressil ..., sellel aadressil asub nii kontor kui tsehh. Samal territooriumil asub palju

äriühinguid, postkastid on toodud värava juurde ning seal on reas kõikide territooriumil asuvate

äriühingute postkastid. Värav on tööajal avatud, valvur on kohal tööpäeviti õhtul alates 17.00-

08.00 hommikuni ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. OÜ P kontor ja tsehh on avatud igal

tööpäeval kella 7.30-18.00. Väide, et antud aadressil firmat ei asu, ei vasta tõele.

10. Kaebaja rõhutab, et AS E vastuse kohaselt kuulub teade saadetise saabumise kohta

lihtsaadetise kategooriasse ning AS-il E puudub võimalus seda dokumentaalselt kinnitada, kuna

lihtsaadetist ei registreerita. Seega on 14.06.2011 tähtkirja OÜ P postkasti jätmine tõendamata.

Kaebaja kinnitab, et tema postkasti aadressil … ei ole tähtkirja saabunud.

11. Kaebajale ei saa ette heita juriidilisel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata jätmist.

Kaebaja on oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti vastuvõtmise. 14.06.2011 teatise

jätmine postkasti ei ole objektiivselt tõendatud. Kaebaja ei pea tõendama, et ta ei ole teatist

saanud.

Tõendamiskoormust

peab

kandma

maksuhaldur.

Maksuhalduri

kõrgendatud

tõendamiskohustus tuleneb asjaolust, et MKS § 54 lg 6 regulatsioon võib riivata ja kitsendada

põhiseadusega tagatud isiku kaebeõigust, teatise jätmine peab olema üheselt tuvastatav.

12. Maksuotsuse kohta teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes puudusid eeldused. Ametlikes

Teadaannetes avaldamine on sätestatud HMS § 31 ja MKS § 55. mõlemast sättest tuleneb, et

Ametlikes Teadaannetes avaldamise aluseks on üheaegselt esinevad asjaolud: kui isik ei asu

teadaoleval aadressil, asukoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte

toimetada. Käesoleval juhul puuduvad sellised alused, mis võimaldaksid väita, et asukohta ei oleks

teada ning dokumenti ei olnud muul viisil võimalik kätte toimetada. Kuna maksuhaldur ei

proovinud maksuotsust muul viisil kätte toimetada ega sellest kaebajale muul viisil teada anda, ei

olnud Ametlikes Teadaannetes avaldamise eeldused täidetud. Kuna muid meetmeid haldusakti

teatavakstegemiseks ega kättetoimetamiseks kasutusele ei võetud, ei saa lugeda maksuotsust

kättetoimetatuks ka 19.07.2011 (Ametlikes Teadaannetes 08.07.2011 avaldamisega). Riigikohus

on lahendis 3-3-1-57-02 märkinud, et ajalehes teate avaldamise puhul pole sugugi vähetõenäoline,

et teade ei pruugi puudutatud isikuni jõuda.

13. Maksuhaldur ei ole E poolt maksuotsuse tagastamisel proovinud maksuotsust muul viisil kätte

toimetada. Maksuhaldurile olid kontrollimenetluses teada nii OÜ P asukoht, kui ka e-maili

aadressid ning telefoninumbrid. Kontrollaktis ja maksuotsuses toodud asjaoludest nähtub, et

kaebaja on kogu maksumenetluse kestel oma kaasaaitamiskohustust täitnud.

14. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt kõikidest eelnimetatud asjaoludest ning tõenditest, on

kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvad ning käesoleval juhul esinevad alused

kaebetähtaja ennistamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

15. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtade, nende põhistamiseks toodud asjaolude ja esitatud

taotlusega menetlustähtaja ennistamiseks.

16. Vastustaja postitas osaühingule maksuotsuse esmakordselt väljastusteatega 10.06.2011, mille

kohta jäeti AS E poolt 14.06.2011 teade kaebaja postkasti tema registriaadressil (…). Osaühing

nõuetekohaselt oma registriaadressil posti vastuvõtmist ei korraldanud, mistõttu maksuotsus

tagastati AS E poolt 30.06.2011 märkusega: „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“.

17. Dokumentide, sh haldusaktid, kättetoimetamise viisid on toodud MKS § 52 lg 1. Kuna tehtud

maksuotsus jäeti kaebaja poolt vastu võtmata ja tagastati, oli LÄMTK sunnitud haldusakti

teatavakstegemiseks kasutama teisi, seadusandja poolt ettenähtud viise. MKS § 54 lg 3 võimaldab

menetlusosalisele edastada nende soovil dokumente elektroonselt. Maksumenetluse kestel edastas

osaühing osa dokumente elektroonselt e-posti aadressilt P@mail.ru . Osaühing ei avaldanud soovi

saada dokumente või haldusakte eelnimetatud e-posti aadressil ja maksuhalduril ilma

menetlusosalise sooviavalduseta sellisel viisil dokumentidesaatmiseks õigus puudub (MKS § 54 lg

3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2007 määruse nr 3-3-1-75-07 p 17).

18. Kuna posti teel maksuotsuse saatmine osaühingule ebaõnnestus, tehti maksuotsuse

resolutiivosa osaühingule teatavaks MKS § 55 alusel perioodilises väljaandes Ametlikud

Teadaanded 08.07.2011 avaldatud teatega, mis loetakse kättetoimetatuks kümne päeva

möödumisel teate avaldamisest, st 19.07.2011. MKS § 54 lg 6 kohaselt võib juriidilisele isikule

dokumente saata registriaadressil lihtkirjana. Kuna väljastusteatega saadetud maksuotsus jäeti

osaühingu poolt vastu võtmata ja selle elektronposti aadressile saatmiseks puudus õigus, kasutas

LÄMTK maksuotsuse teistkordseks teatavakstegemiseks ka perioodilist väljaannet.

19. Kaebaja seisukoht, et LÄMTK oleks võinud toimetada maksuotsuse käsipostiga osaühingu

registriaadressile, ei tulene seadusest. Selleks, et kontrollida kas maksukohustuslane ka pärast

kontrollimise lõppu tegutseb veel registriaadressil ja toimetada dubleerivalt AS-iga E haldusakt

maksukohustuslasele isiklikult kätte, puudub maksuhalduril vastav rahaline ja koosseisuline

ressurss ning seadusest tulenev kohustus. Kokkuvõtlikult öeldes on nii AS E kui LÄMTK teinud

kõik endast oleneva maksuotsuse edastamiseks osaühingule.

20. Kaebaja seisukoht 14.06.2011 tähtkirja kohta teate mittesaamise kohta on paljasõnaline ja

tõendamata ning vastuolus 28.09.2011 teabenõudele saadetud 29.09.2011 vastusega. Kuna

maksumenetluse kestel osaühing oma registriaadressi ei muutnud ega avaldanud konkreetset soovi

saada haldusakt kätte temale sobival muul kindlal viisil, oli LÄMTK õigustatud ja kohustatud

saatma maksuotsuse äriühingu registriaadressil ning maksuotsuse tagastamisel resolutiivosa

teatavaks tegema Ametlikes Teadaannetes.

21. Täiendavalt vastustaja märgib, et olles teadlik toimuvast maksumenetlusest ja antud

kontrollaktist, pidi osaühing mõistlikult käituva äriühinguna eeldama maksuotsuse koostamise ja

saamisega, ning seega vajaliku hoolsusega korraldama igapäevast postisaadetiste vastuvõttu.

Seisukohtades esitatud väide, et kaebajal puudus igasugune alus eeldamiseks, et koostatakse ja

saadetakse maksuotsus, on alusetu ja paljasõnaline ning toimunud maksumenetluse käiguga

(kontrollakt) mittekooskõlas.

22. Ülaltoodust nähtuvalt on maksuotsus osaühingule teatavaks tehtud erinevatel kuupäevadel

kolmel korral. Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004 määruse nr 3-3-1-37-03 punktis 8 on

Riigikohus selliste juhtude esinemisel seisukoha: Kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud

isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast

teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue

teatavakstegemisega. Seega maksuotsus tehti osaühingule esmakordselt teatavaks 14.06.2011, so

tähtkirja saabumise kohta teate jätmisega postkasti, millisest kuupäevast hakkab kulgema ka

HKMS §-s 9 lg 1 sätestatud kaebuse esitamise 30 päevane tähtaeg.

KOHTU PÕHJENDUSED.

23. MKS § 54 lg 2 kohaselt saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil.

Vastavalt MKS § 54 lg 6 teisele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil

tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud

aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. AS E andmetel on teatis

postisaadetise saabumise kohta välja trükitud ning kaebaja postkasti jäetud 14.06.2011.

24. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on …,. 10.06.2011 maksuotsus on

MKS § 54 lg 6 kohaselt kaebajale tähtkirjaga nimetatud aadressile saadetud ja seetõttu tuleb

10.06.2011 korraldus lugeda kaebajale kättetoimetatuks teate jätmisest tähtkirja saabumise kohta

14.06.2011. MKS § 54 lg 6 kohaldamise eeldused on täidetud. Eeltoodust tulenevalt tulnuks

kaebus maksuotsusele esitada hiljemalt 15.07.2011. Kuna kaebus halduskohtule edastati

12.10.2011, on tühistamiskaebuse kaebetähtaeg mööda lastud.

25. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud järgida

tähtaega mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et mõjuvaid põhjusi tühistamiskaebuse tähtaja järgimiseks

käesolevas asjas ei esinenud. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00

asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saab kohus lugeda üksnes

objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuvad

põhjused peab ära näitama tähtaja möödalasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima

asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohtu

halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09 leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks

pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti

teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini

jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Kohus leiab,

et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja ei ole

esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse halduskohtule õigeaegset

esitamist.

26. Riigikohtu halduskolleegium on 03.04.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud:

"Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest

juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab

juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega

peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete

esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust

maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast

juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil.

27. Kaebaja on märkinud, et OÜ P asub aadressil …, ning samal territooriumil asub palju

äriühinguid, postkastid on toodud värava juurde ning seal on reas kõikide territooriumil asuvate

äriühingute postkastid. Värav on tööajal avatud, valvur on kohal tööpäeviti õhtul alates 17.00-

08.00 hommikuni ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. Riigikohtu halduskolleegium on

10.03.2011 määruse nr 3-3-1-100-10 märkinud, et MKS § 54 lg 6, TsÜS § 29 lg 1 ja ÄS § 62 lg-

de 4 ja 5 ning § 145 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik täita oma

kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil

postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente

saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline

postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS § 54 lg-st 6 olema võimalik

aadressijärgselt üle anda.

28. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 10.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6269-21

tühistamistaotluse tähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. HKMS § 152

lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui

kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub haldusasja menetlus Maksu- ja Tolliameti

Lääne maksu- ja tollikeskuse 10.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6269-21 tühistamiseks

lõpetamisele.

Kadriann Ikkonen

kohtunik