3-11-2703/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2703

Haldusasi

MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte kaebus Tallinna

linna kohustamiseks tasuda erakooli tegevuskulud

vastavalt esitatud arvetele.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Esindaja: juh. liige Urmas Keller

Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus

Esindaja: Svetlana Kadel-Gleeson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldad MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte kaebus.

2. Kohustada Tallinna linna osalema MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte peetava

eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis

õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Tallinna

linna haldusterritooriumil ning tasuma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83

lõikes 6 sätestatud korras ja alustel MTÜ Haridus- ja Kultuuriselt Läte poolt

Tallinna linnale esitatud arved.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS §

180, § 181 lg 1).

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Tallinna linna kohustamist erakooliseaduse § 222 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks.

Kaebuse kohaselt peab kaebaja erapõhikooli, kus 21. novembri 2011 seisuga õppis 60 õpilast,

nende hulgas 12 last, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Tallinnas. Kaebaja selgitab,

et esitas Tallinna Haridusametile taotluse, milles on välja toodud arvestus, kui suure osa

tegevuskulust peab Tallinna linn katma ning kui suur on katmisele kuuluv osa ühe õpilase

kohta ning on esitanud Tallinna linnale ka arved, ent Tallinna linn ei ole arveid tasunud

Tallinna Haridusameti ökonoomikateenistuse direktor on kaebajale 31. oktoobri 2011 e-kirjas

teatanud, et Tallinna linn keeldub seda tegemast.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

2. Tallinna linna peab kaebust põhjendamatuks, taotledes esmalt selle läbi vaatamata jätmist

ilmse perspektiivituse tõttu. Vastustaja leiab, et kaebuses esitatud kohustamisnõue on

ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebaja ei ole esitanud taotlust vastustaja 31. oktoobri 2011

kirja, mida tuleb käsitada haldusaktina, tühistamist ning kohustamisnõude rahuldamine ei

kohustaks vastustajat seda haldusakti muutma.

3. Teiseks leiab vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud, et kulud, mille kandmises osalemist ta

vastustajalt nõuab, vastavad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 83 lõikele 4

ning et esitatud kuluarvestus vastab PGS § 83 lõikes 4 toodud tingimustele.

4. Kolmandaks märgib vastustaja, et ta ei ole keeldunud raha maksmisest, kuid ei saa teha

seda enne, kui riik ei ole linnale eraldanud seadusest tuleneva riikliku ülesande täitmiseks raha.

Vastustaja selgitab, et Tallinna linn on pöördunud Eesti Vabariigi vastu kohtusse nõudega

kehtestada regulatsioon põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud riiklike lisakohustuste

täielikuks rahastamiseks riigieelarvest. Vastustaja on seisukohal, et 1. septembril 2010

jõustunud PGS paneb kohalikule omavalitsusele mitmeid uusi kohustusi ja kulusid, mille

panemisel on riik kohustanud tagama kohustuste täitmiseks vajaliku tulubaasi, kuna vastasel

juhul ei ole võimalik linal seadusega pandud kohustusi täita. Vastustaja märgib, et

erakooliseaduse § 222 lõige 1 jõustus 1. septembril 2011 ning varasemalt sellekohast

regulatsiooni ei ole olnud. Vastustaja rõhutab, et on taganud kõigile koolikohustuslastele

õpilaskoha ning võimaluse õppida munitsipaalkoolis ning kui riik soovib, et lisaks

olemasolevale õpilaskohtadele peab vastustaja hüvitama seaduses sätestatud ulatuses ka

erakooli õpilaskohtade maksumuse, siis kaasnevad sellega paratamatult täiendavad kulud,

mille hüvitamise süsteemi ja tulubaasi pole riik sätestanud. Seoses eeltooduga taotleb

vastustaja alternatiivselt käesoleva haldusasjas menetluse peatamist kuni haldusasjas 3-10-2261

kohtulahendi jõustumiseni.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et MTÜ Haridus ja Kultuuriselts Läte kaebus on põhjendatud

ning tuleb rahuldada.

6. Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks pidada vastustaja taotlust kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks. Kaebaja on esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse. Kaebuse esitamise ajal

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HkMSv.r) § 6 lg 1 p 2 kohaselt võis kaebusega

halduskohtult taotleda sooritamata toimingu sooritamist. Sellise kohustamiskaebuse

esitamiseks sätestati HkMSv.r § 9 lõikes 2 30-päevane tähtaeg arvates päevast, mil haldusorgan

on toimingu sooritamisest keeldunud. Haldusorgani kestva tegevusetuse korral, ilma et

toimingu sooritamisest sõnaselgelt keeldutud oleks, tuli kohustamiskaebus igal juhul

tähtaegselt esitatuks lugeda. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud Tallinna Haridusametile

taotluse

toimingu

sooritamiseks

ehk

raha

maksmiseks.

Tallinna

Haridusameti

ökonoomiateenistuse direktor on sellele taotlusele viidates saatnud kaebajale 31. oktoobril

2011 e-kirja, milles on teatanud, et eelarvevahendite puudumise tõttu ei ole võimalik esitatud

arveid tasuda (toimingut sooritada) enne riigi poolt Tallinna linnale vastavate vahendite

eraldamist. Maksetähtaega sisaldavate arvete esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel

näidatud rahasumma mingiks konkreetseks ajaks. Vastus, millega keeldutakse arve tasumisest

maksetähtaja jooksul tuleb käsitada arve tasumisest keeldumisena, sõltumata sellest, et

vastuses jäetakse teoreetiline võimalus, et arve tasutakse kunagi tulevikus. Seega tuleb 31.

oktoobri 2011 kirja käsitada vastustaja keeldumisena toimingu sooritamisest. Kaebus

vastustaja toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes on kohtule esitatud 21. novembril

2011, seega HkMSv.r § 9 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. See, kas Tallinna Haridusameti

ökonoomiateenistuse direktori 31. oktoobri 2011 e-kirja käsitada haldusaktina või mitte, ei

oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Toimingu sooritamiseks, samuti haldusakti

andmiseks kohustamise nõude saab halduskohtule esitada ilma, et oleks tingimata vaja esitada

taotlus tühistada otsus, millega on soovitud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest

keeldutud. Toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks kohustamise nõude saab isik

esitada siis kui haldusorganil on seadusest tulenev kohustus haldusakt anda või toiming

sooritada ning ta ei ole seda teinud või on õigusvastaselt selle tegemisest keeldunud.

Käesoleval juhul on kohustamisnõude esitamise eeldused täidetud ning asjaolu, et kaebaja ei

ole halduskohtule taotlenud vastustaja ametniku 31. oktoobri 2011 kirja tühistamist, ei võta

kaebajalt kaebeõigust kohustamisnõude osas ega muuda seda perspektiivituks, mistõttu

puudub ka alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

7. Erakooliseaduse § 222 lõikes 1 sätestatakse, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli

tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle

rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sama

paragrahvi

3. lõike

kohaselt

lähtutakse

tegevuskulude

katmisel

põhikooli-

ja

gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude

katmises osalemise tingimustest ja korrast. Koostoimes EkS §-iga 222 tuleneb PGS § 83

lõigetest 3 ja 4, et tegevuskuludena mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse

tähenduses, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata õppega ja õpilase huvitegevusega seotud

kulusid, mille katab õpilane või vanem, riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavaid kulusid,

eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses

sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavaid kulusid,

õppekavaväliste tegevustega seotud kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid,

põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu

kulu. EkS §-st 222 ning PGS § 83 lõikest 6 tuleneb, et tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli,

kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud

tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved

tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu

maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui lõike 7 alusel

kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel

õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad

§ 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides. Käesoleval

juhul ei ole vaidlust selles, et Haridus- ja Kultuuriselts Läte peab erapõhikooli, mis on

käsitatav eraüldhariduskoolina. Samuti pole vaidlust selles, et ajal, mil kaebaja esitas Tallinna

Haridusametile taotluse (tl. 8), omandas selles eraüldhariduskoolis haridust 12 õpilast, kelle

elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli Tallinna linn. Vaidlust pole ka selles, et kokku õppis

kaebaja poolt peetavas eraüldhariduskoolis 61 õpilast. Kohus leiab, et EkS § 222 lg 1 kohaselt

on Tallinna linnal kohustus osaleda kaebaja poolt peetava kooli tegevuskulude katmises.

8. Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks pidada vastustaja poolt erakooli tegevuskulude

katmises osalemisest keeldumist põhjusel, et esitatud taotlusest ja arvetest ei selgu, kas

tegevuskulude suurus on arvutatud õigesti ning kas mitte ei taotleta ka selliste kulude

kandmises osalemist, mida PGS § 83 lg 4 kohaselt tegevuskuludeks ei loeta. Esiteks ei ole

vastustaja seda argumenti välja toonud 31. oktoobri 2011 e-kirjas, milles kaebaja poolt

esitatud arvete tasumisest keelduti. Teiseks on kaebaja kaebuse täienduses õigesti märkinud, et

juhul kui isiku poolt haldusorganile esitatud taotlus on puudulik, sealhulgas kui sellele ei ole

lisatud tõendeid, mis on haldusorganile vajalikud selleks, et otsustada haldusakti andmine või

toimingu sooritamine, tuleb esitatud taotlus käiguta jätta ning nõuda selles esinevate puuduste

kõrvaldamist. See nõue tuleneb HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest ning HMS § 15

lõikest 2. Juhul kui vastustaja leiab, et esitatud taotlus või arved ei ole nõuetekohased, tuleb tal

kaebajalt nõuda vajalikke selgitusi, kulude kandmises osalemisest keeldumisel tuleb ka

põhjendada, miks ei peeta kuluarvestust põhjendatuks või miks asutakse seisukohale, et

erakooli pidaja on tegevuskulude hulka arvanud ka PGS § 84 lõikes 4 sätestatud kulud. Seda

vastustaja antud juhul teinud ei ole. Paljasõnaline väide, et esitatud kuluarvestus ei võimalda

hinnata, milliste kulude kandmises osalemist taotletakse, ei õigusta kulude kandmises

osalemisest keeldumist. Liiatigi tuleneb EkS § 222 ning PGS § 83 lõikest 8, et kooli

munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei

vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.

9. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, nagu võiks EkS §-s 222 sätestatud kohustuse

mittetäitmist õigustada sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud PGS-ist ja EkS-ist

tulenevate, väidetavalt riikliku iseloomuga kohustuste täitmiseks piisavalt eelarvevahendeid.

See, kas erakooli tegevuskulude kandmises osalemine on loomuldasa riikliku või kohaliku

omavalitsuse iseloomuga ülesanne, ei ole käesoleval juhul üldse oluline. Seaduses on kulude

kandmises osalemise kohustus pandud sõnaselgelt linnale või vallale. Tegemist ei ole

tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul kui riik linnale selleks raha eraldab.

Seetõttu ei ole millegagi põhjendatud ka vastustaja taotlus käesoleva haldusasja menetluse

peatamine kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-10-2261. Viimatinimetatud

haldusasja sisuks on Tallinna linna taotlus kohustada Eesti Vabariiki PGS-iga pandud

lisakohustuste täitmiseks vajalike summade väljamaksmiseks. Kuna EkS §-s 222 sätestatud

kohustus ei sõltu sellest, kas riik linnale raha eraldab või mitte ega ka sellest, millise lahendiga

lõpeb haldusasi nr 3-10-2261, siis ei saa eeltoodud vaidlust käesolevaga puudumises olevaks

pidada. Isegi juhul kui leiab tuvastamist, et riigil on kohustus Tallinna linnale eraldada

täiendavaid vahendeid, ei tähenda see, et Tallinna linn saaks õigustada enda kohustuste

täitmata jätmist või täitmisega viivitamist kolmandate isikute, sh. kaebaja ees. Juhul kui

Tallinna linna kaebus peaks aga rahuldamata jääma, ei lõpeta see samuti EkS §-st 222

tulenevat kohustust kaebaja ees. Asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse

täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda.

10. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus kaebuse ning kohustab Tallinna linna osalema MTÜ

Haridus- ja Kultuuriselts Läte peetava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises

proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht

asub Tallinna linna haldusterritooriumil ning tasuma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83

lõikes 6 sätestatud korras ja alustel MTÜ Haridus- ja Kultuuriselt Läte poolt esitatud arved.

11. 1. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud

kaebaja kasuks. Kaebaja ei ole vastustajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega

jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik