3-10-1923/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse kuupäev

2. veebruar 2012 Haldusasja number 3-10-1923 Haldusasi Aleksandr Minini kaebus Tartu Vanglalt kahju 300 krooni ja intressi 6% aastas hüvitamiseks Apellant Aleksandr Minin Vastustaja Tartu Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg

9. veebruar 2011

RESOLUTSIOON 1. Jätta Aleksandr Minini taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.

2. Tagastada apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Minin esitas 19.04.2010 Tartu Vanglale taotluse talle tekitatud kahju hüvitamise ja

6 %-lise aastaintressi nõudes. Kahjuhüvituse taotluse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et alates 2005 aastast tegi ta regulaarselt sisseoste vangla kauplusest, kus kaupadele oli kuni 2009 aasta juulini ebaseaduslikult kehtestatud juurdehindlus. Tartu Vangla jättis 13.07.2010. a otsusega nr 3-30/85 kaebaja kahjuhüvitise taotluse rahuldamata.

2. A.Minin esitas 26.07.2010 kohtule kaebuse, millega taotles ajavahemikul 2008 aasta augustist kuni 24. juulini 2009 vangla kaupluses müüdavale kaubale juurdehindluse kehtestamise õigusvastasuse tuvastamist ning tema poolt sooritatud sisseostudele ebaseaduslikult lisatud juurdehindluse väljamõistmist. Tartu Vangla võttis juurdehindluse kohaldamisega tasu haldusülesande täitmise eest, millist oleks pidanud täitma tasuta.

3. Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Vangla avalik-õiguslike ülesannete hulka ei kuulunud kuni 24.07.2009 kinnipeetavatele kaupade müümine, vanglal oli vaid kohustus kinnipeetavate sisseostude tegemise võimalust vahendada. Alates 01.06.2008 kehtiva redaktsiooni kohaselt kuulus vangla ülesannete hulka sisseostude tegemise kontrollimine, mitte aga kaupade müümine. Vabas, turumajanduslikus ühiskonnas tasub tarbija kaupa ostes nii tootja, vahendajate kui kaupmehe äritegevusega seonduvad kulud, mis sisalduvad kauba väljamüügihinnas. Ükski õigusakt ei anna kaebajale kui tarbijale subjektiivset õigust nõuda müüjalt talle kauba müümist omahinna või sisseostuhinna eest ja tegeleda müügiprotsessiga tasuta. Seega on ka vanglas asuvas kaupluses müüdavatele kaupadele kehtestatud juurdehindlus tavapärane ja vajalik, et katta kaupluse pidamisega kaasnevad vajalikud ja paratamatud kulud. Tartu Vangla kaupluses perioodil august 2008 kuni 24. juuli 2009 kehtestatud hinnalisandi näol oli tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega ehk tasuga haldusülesande täitmise eest. Hinnalisand ei ole käsitletav riikliku maksu, koormise, lõivu, trahvi või sundkindlustuse maksena, mille saab kehtestada üksnes seadusega.

4. A. Minin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohus ei ole kontrollinud, kas suhetes kinnipeetavatega oli üldse kauba müüjaks Tartu Vangla, kelle peamine majandustegevus ei ole kaubandus. Kohus pole kontrollinud, missuguste vahendite eest ostis Tartu Vangla kaupakas kauba kokkuost toimus Tartu Vangla vahendite arvelt või kasutati selleks otstarbeks kinnipeetavate kontodel olevaid rahalisi vahendeid. Samuti pole kohus kontrollinud müügiga kaasnevat käibemaksuarvestust. Kaupade vahendamine kinnipeetavatele ei ole kitsalt võimaluse loomine kinnipeetavatele sisseostude tegemiseks, vaid ulatub märksa kaugemale. Sama leiab ka õiguskantsler, märkides, et Tartu Vangla ja kinnipeetavate vahel puudub eraõiguslikule lepingule omane privaatautonoomia. Kohus ei selgitanud, kas Tartu Vangla on teeninud juurdehindlusega kasumit või on katnud kokkuostu ja müügiprotsessi kulud või ei ole aset leidnud kumbagi. Kohus ei selgitanud kui palju vahendas Tartu Vangla juurdehindlust nendele kaupadele, mida ta vahendas kaebajale vaidlusalusel perioodil. Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Minin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. A. Minini isikukonto väljavõttest nähtub, et 13. jaanuari 2011 seisuga oli ta vabakasutuskontol X,XX eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll A. Minini maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi

23. septembri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8).

6. A. Minini kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus ei näe apellatsioonkaebuse pinnalt neid asjaolusid, mis annaks alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Alusetu on kaebaja kahtlus, et vangla ostis kinnipeetavate kontodel oleva raha eest kaupu. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. Seega pole toimunud vangla poolt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Riigikohtu 14.12.2011. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-72-11 leidis kohus, et Tartu Vangla ei ole kaupluses keskmiselt 17,99%-lise juurdehindluse rakendamisega rikkunud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 48 lg-t 1. Nimetatud protsent ei ületa praeguseks seadusandja poolt kindlaks määratud 20% suurust lubatavat maksimumpiiri, mille võrra müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kõrgem, ega ole ebanormaalselt kõrge võrreldes hindadega väljaspool vanglat. Kaupade müümine sisseostuhinnast 17,99% võrra suurema hinnaga ei piira ebaproportsionaalselt kinnipeetavate õigust sisseoste sooritada. Ka käesoleval juhul ei ole VangS § 48 lg 1 kehtivat sõnastust arvestades põhjust pidada juurdehindlust põhjendamatult suureks. Seega pole vangla kaebaja arvelt alusetult rikastunud.

7. Kuna kaebaja on samuti vaidlustanud kaupade juurdehindlust, siis tuleb apellatsioonkaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks ja kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätta. Kaebaja konto rahalisi liikumisi arvestades ei ole alust pidada riigilõivu tasumist tõenäoliseks ning seetõttu tagastab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse.

Maili Lokk Tiit Lõhmus Agu Timmi