3-12-171/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-171 Haldusasi E.V.´i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.12.2011 kirja nr 3-2/1259 ja 17.01.2012 kirja nr 3-2/1259 tühistamiseks; Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsuse nr 78 osaliseks tühistamiseks; Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks algatama Wismari tn 24 kinnistu kaasomandi lõpetamiseks vajalik detailplaneering; keelata Tallinna Linnavalitsusel Wismari tn asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks vajaliku detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise korralduse andmine. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD:

1. 26.01.2012 saabus Tallinna Halduskohtule E.V.´i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.12.2011 kirja nr 3-2/1259 ja 17.01.2012 kirja nr 3-2/1259 tühistamiseks; Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsuse nr 78 osaliseks tühistamiseks; Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks algatama Wismari tn 24 kinnistu kaasomandi lõpetamiseks vajalik detailplaneering; keelata Tallinna Linnavalitsusel Wismari tn 24 asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks vajaliku detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise korralduse andmine.

Kaebuse esitaja on Wismari tn 24 kinnistu kaasomanik. Kinnistul on Tallinna Linnavalitsuse 11.04.2007 korraldusega nr 646-k kehtestatud detailplaneering, mis võimaldab kortermaja ehitamist. 13.01.2009 on väljastatud ehitusluba. Ehitustööd on hetkel pooleli.

Kinnistu mõttelise osa müümisel leppisid kaebaja ja Melkostrex Invest AS kokku kinnistu kasutuskorras ja selle jagamises tulevikus. Vastav eelmärge sisaldub kinnistusraamatus.

29.07.2011 esitas Melkostrex Invest AS Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA) taotluse kinnistu jagamiseks vajaliku detailplaneeringu algatamiseks. Kinnistu jagamise initsiatiiv tuli kaebuse esitajalt.

11.10.2011 sai kaebajale teatavaks, et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Keskklinna Valitsus on esitanud oma keelduvad seisukohad detailplaneeringu algatamise osas viidates sellele, et kinnistu jagamise tulemusel ei vasta tekkivate kruntide hoonestatuse protsent, hoonestustihedus ja haljastuse osakaal Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitrseja kasutamistingimuste määramine” põhimõtetele. 27.12.2011 edastas TLPA kaebajale vastuse, et asutakse ette valmistama detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks haldusakti eelnõu. 17.01.2012 saatis TLPA vastuseks kaebaja vastuväidetele kirja, kus jäädi seisukoha juurde, et kaasomanike soovitud eesmärgiga detailplaneeringut ei algatata ja valmistatakse ette keelduva haldusakti eelnõu.

KOHTU PÕHJENDUSED:

2. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus).

3. Alates 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS § 45 sätestab kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Kohus on seisukohal, et kaebaja keelamiskaebus ei ole viidatud sätte alusel lubatav. Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta Tallinna Linnavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsust vaidlustades, juhul kui selline keelduv haldusakt antakse.

4. Kohus on seisukohal, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.12.2011 ja 17.01.2012 kirjad nr 3- 2/1259 ei ole käsitletavad eelhaldusaktidena, mistõttu ei saa neid vaidlustada tühistamiskaebusega.

TLPA viib läbi planeeringumenetlusi ja valmistab linnavalitsusele ette haldusakti eelnõusid. Keelduva haldusakti andmisele eelnevalt on TLPA teavitanud isikuid, kelle õigusi antav haldusakt võib piirata, et võimaldada neil realiseerida menetluslikke õigusi. TLPA seisukohadest ei teki kaebajale õigusi ega kohustusi, sellega ei ole määratud siduvalt kindlaks ühtegi asja lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. Ka juhul, kui TLPA seisukohta (või teiste asutuste nõusoleku mitteandmist, mida kaebaja vaidlustanud ei ole) käsitleda kooskõlastuse andmisest keeldumisena ei oleks selle eraldiseisev vaidlustamine enne lõpliku haldusakti andmist lubatav, kuna linnavalitsusele ei tulene ühestki õigusaktist keeldu kaebaja taotluse osas teistsuguse otsuse tegemiseks või TLPA-le teistsuguse eelnõu ettevalmistamiseks taotluse tagasisaatmiseks.

Menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kaebeõiguse piirang tuleneb HKMS § 45 lg-st 3 (menetlustoiminguga mittemenetluslike õiguste rikkumine, menetlustoimingu õigusvastasusest vältimatult tulenev lõpliku haldusakti õigusvastasus). Kui TLPA seisukohta käsitleda vastusena selgitustaotlusele, siis ei ole see kui toiming halduskohtus vaidlustatav vastuse sisu õigsuse osas.

Seega ei ole kaebus ka selles osas lubatav.

5. Kuna kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel ulatuslik diskretsiooniõigus ning kaebusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt selline õigus oleks taandunud nullini, ei saaks kohus menetlusse võtta esitatud kohustamistaotlust ka juhul, kui kaebus eelnevalt käsitletud taotluste osas oleks lubatav ning haldusorgan oleks otsuse tegemisega ebamõistlikult viivitanud.

6. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsuse nr 78 osalise tühistamise nõue (alternatiivnõudena) on esitatud seoses tühistamisja kohustamistaotlustega, seega ei ole ka märgitud taotlust alust menetleda. Eraldiseisvalt menetlemist kaebaja taotlenud ei ole. Kuna tegemist on üldkorraldusega hakkab selle vaidlustamise tähtaeg kulgema hetkest, kui see isiku õigusi puudutab (vt nt RKHK lahend 3-3-1-95-07). Käesoleval juhul ei ole selge, kas Tallinna Linnavalitsus sellele aktile võimaliku keeldumise korral tugineb.

7. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras keelata Tallinna Linnavalitsusel kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu jagamiseks vajaliku detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse andmine.

Kaebaja leiab, et korralduse andmine oleks seadusevastane ja piiraks kaebaja omandi käsutamist ning õiguskaitse kohaldamiseta oleks kaebuse rahuldamine võimatu. Ka tooks antava korralduse vaidlustamine kaasa vajaduse esitada täiendav kaebus, mis oleks ebaökonoomne ja pikendaks kohtuasja menetlust.

Kuna keelamiskaebus tuleb tagastada, ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine, mistõttu tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata.

Kristina Maimann Kohtunik