2-10-35863/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 23. jaanuaril 2012

Tsiviilasja number

2-10-35863

Tsiviilasi

Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hagi

OÜN(likvideerimisel)

vastu

võlgnevuse

6 105,25

eurot

väljamõistmiseks

Hagihind

6 105,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu,

A.H. Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn), lepingulised

esindajad Erik N , Sirje N

Kostja: OÜN(likvideerimisel, registrikood: XXX, XXX),

lepinguline esindaja AK

Kohtuistungi aeg

12. detsember 2011

Resolutsioon

1. Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hagi

OÜN(likvideerimisel)

vastu

võlgnevuse

6 105,25

eurot

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista OÜ N (likvideerimisel) Tallinna linna kasuks

6 105,25 (kuus tuhat ükssada viis eurot ja 25 senti)

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta OÜN(likvideerimisel) kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hageja sõlmis 24.09.1999 kostjaga mitteeluruumide rendilepingu nr XXX, millega andis XXX

asuvad mitteeluruumid viieks aastaks kostja kasutusse. 01.07.2004 muutsid pooled rendilepingut

ning pikendasid üürile andmise tähtaega kuni 01.07.2009. 25.03.2009 arutas Mustamäe linnaosa

äriruumide kasutusse andmise komisjon rendilepingu nr XXX tähtaja pikendamist, kuid otsustas

jätta tähtaeg pikendamata ning kuulutada välja rendilepingu lõppemisel 01.07.2009 konkurss uue

üürniku leidmiseks. Nimetatud otsusest teavitas Mustamäe Linnaosa Valitsus kirjaga XXXnr XXX

ka kostjat.

Rendileping nr XXX lõppes 01.07.2009 ning vastavalt rendilepingu p. 2.7 tekkis kostjal kohustus

kasutuses olnud ruumid rendilepingu lõppemise päeval üürileandjale üle anda. Vaatamata

korduvatele nõudmistele üüripinnad Mustamäe Linnaosa Valitsusele üle anda, kostja oma

lepingust tulenevat kohustust ei täitnud ning jätkas üüripindade kasutamist. Kuivõrd kostja üürieset

ei tagastanud jätkas Mustamäe Linnaosa Valitsus arvete esitamist üürieseme kasutamise eest.

Kostja jättis esitatud arved nr XXX…., juuli 2009 - september 2009 eest, tasumata. Kostja andis

üüritud ruumid Mustamäe Linnaosa Valitsusele üle 04.09.2009, viivitades üüritud asja

tagastamisega üle kahe kuu. Rendilepingu nr XXX p. 2.7 kohaselt kohustus rentnik lepingu

lõppemisel andma koos tema poolt oma vahenditega paigaldatud päraldistega, mida ei ole võimalik

ära võtta ilma ruume kahjustamata, ruumid rendilepingu lõppemise päeval üle rendileandjale

rendile saamise seisukorras, arvestades ruumide normaalset kulumit, kui rendile andmise aluseks

olevas halduskatis ei ole ette nähtud ruumide üleandmist paremas seisukorras. Rendilepingu nr

XXX p. 5.3 kohaselt kohustus rentnik rendilepingu p. 2.7 mittetäitmise korral tasuma lisaks rendile

leppetrahvi. Kostja viivitas ruumide üle andmisega kaks kuud ja kolm päeva. Vastavalt

rendilepingu p. 5.3.2 kohustus rentnik ruumide vabastamisega viivitamise korral 1 kuust kuni 3

kuuni tasuma leppetrahvi 25 % ulatuses kuu rendisummast iga viivitatud päeva eest. Seega on

hagejal õigus kostjalt nõuda rendilepingu p. 5.3.2 alusel leppetrahvi kuni 619 145,80 krooni.

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi üürieseme üleandmisega viivitamise tõttu tekitatud kahju eest

summas 86 745,37 krooni.

Hageja esitab leppetrahvi nõudele alternatiivse nõude, mille palub rahuldada üksnes juhul, kui

kohus leppetrahvi nõuet ei rahulda.

Vastavalt VÕS § 335 nõuab üürileandja kostjalt kahjuhüvitisena ajavahemikus 02.07.2009 -

04.09.2009 arvestatud üüri juulis 36 872,23 krooni, augustis 38 101,30 krooni ja septembris

5080,17 krooni kokku 80 053,70 krooni. Üürieseme tagastamisega viivitamisega on kostja

tekitanud hagejale üürisummat ületava kahju üürieseme halduskulu tasumata jätmisega juuli kuu

2009 halduskulude eest 3 118,33 krooni, augusti kuu 2009 halduskulude eest 3 118,33 krooni ja

septembri kuu 2009 halduskulude eest 415,78 krooni ning juuli 2009 elektrikäidu ja hoolduse eest

tasumata jätmisega 39,23 krooni. Seetõttu nõuab hageja kostjalt üürisummat ületava kahju kokku

6 691,67 krooni hüvitamist. Hageja poolt kostjalt nõutav kahjuhüvitis on kokku 86 745,37 krooni.

Lisaks üürieseme üleandmisega viivitamisele jättis kostja hagejale tasumata ka üürilepingu

lõppemise päeva 01.07.2009 eest summas 1 229,07 krooni. Rendilepingu nr XXX p 2.1.1

kohaselt kohustus rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele tasuma üüri igakuiselt,

maksustava kuu 15. kuupäevaks. Kostja ei ole nimetatud kohustust siiani täitnud, mistõttu

nõuab hageja kostjalt 01.07.2009 üürivõlgnevuse 1 229,07 krooni tasumist.

Samuti

jättis

OÜ

N

tasumata

üürieseme

kasutamisega

seotud

2009

juunikuu

kõrvalkulude - elektrinäidu ja hoolduse eest 239,15 krooni ning tarbitud vee eest 7 312,83

krooni, kokku 7 551,98 krooni. Rendilepingu nr XXX p 2.1.2 kohaselt kohustus rentnik

vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele tasuma kommunaalteenuste eest. Juuni kuu

kõrvalkulud kajastusid kostjale esitatud juuli kuu arvel nr XXX. Arve on kostja poolt siiani

tasumata ning kohustus kostja poolt täitmata, mistõttu nõuab hageja kostjalt juuni kuu 2009

kõrvalkulude võlgnevuse 7 551,98 krooni tasumist. Hageja palus kostja tasaarvestuse nõudele

kohaldada aegumist.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt kehtis leping hagejaga kuni 01.07.2009.a., mitte

kaasa arvatud, tegemist oli aastatega (5 aastat) arvutatava tähtajaga, seega on hageja nõue tasuda

üüri 01.07.2009.a. päeva eest summas 1229.70 krooni põhjendamatu; kostja lõpetas ruumide

kasutamise lepingu tähtaja lõppemisel ja oli valmis andma ruumide valduse lepingu p 2.7. kohaselt

hagejale üle, kuid hageja ei ilmunud vara ülevõtmiseks kohale, alles 04.09.2009.a kutsus hageja

kostja esindaja ruumide üleandmise akti vormistama; kostja esindaja käis kohal, kuid akte alla ei

kirjutanud, kuna nendes olid kajastatud üleandmise kuupäev ja ruumide seisukord (täiendav

remondivajadus) tegelikkusega mittevastavuses, kostja esindaja kohalviibimine ei tähenda, et

kasutussuhe oleks kestnud kuni 04.09.09; lepingu punkti 2.7 alusel ei saa esitada iseseisvat

leppetrahvi nõuet, seda saaks esitada koos rendi nõudega; pärast 01.07.09 puudub hagejal alus

nõuda kostjalt halduskulude hüvitamist; hageja on esitanud nõude rohkem kui aasta pärast

väidetavat rikkumist, mistõttu see on vastuolus hea usu põhimõttega; kostja ei nõustu veetarbimise

võlaga, kuna ruumides ei tegutsetud ja veetarbimist ei olnud; kostja esitas tasaarvestusavalduse

poolte vaheliste vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamiseks; tasaarvestuse aluseks on hageja

poolt kostjalt nõutud ja kostja poolt ekslikult tasutud üürisummad; 24.09.1999.a. sõlmitud

mitteeluruumi üürilepingu nr XXX p 1 kohaselt oli lepingu objektiks kaupluseruumid üldpinnaga

450 m2 ja selles suuruses on hageja poolt esitatud ja kostja poolt tasutud üüriarveid; ruumide

tegelikuks suuruseks oli 410 m2, mille kohta tegi hageja paranduse 01.07.2004.a. lepingu lisas 3;

nimetatud 40 m2 eest üüri nõudmine perioodil 01.10.1999.a. kuni 01.07.2004.a. on tühine tehing,

mistõttu kostjal tekkis nõudeõigus tühise tehingu järgi tasutu tagastamiseks; tühise tehingu puhul ei

kohaldata tehingu suhtes aegumist; hageja on kostjalt saanud tühise tehingu alusel kokku vähemalt

161424 EEK e 10316,87€, mille palub kostja hageja nõudega tasaarvestada.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja sõlmis 24.09.1999 kostjaga mitteeluruumide rendilepingu nr

XXX, millega andis XXX asuvad mitteeluruumid viieks aastaks kostja kasutusse ning et

01.07.2004 muutsid pooled lepingut ja pikendasid üürile andmise tähtaega kuni 01.07.2009.

Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et 25.03.2009 otsustas Mustamäe linnaosa äriruumide kasutusse

andmise komisjon rendilepingu nr XXX tähtaeg pikendamata jätta ning kuulutada välja

rendilepingu lõppemisel 01.07.2009 konkurss uue üürniku leidmiseks.

Pooled vaidlevad rendilepingu lõppemise tähtpäeva, üürivõlgnevuse suuruse, leppetrahvi

kohaldamise võimalikkuse, kahju hüvitamise ja kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise üle.

VÕS § 339 kohaselt kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks

rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite

järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

Poolte vahel sõlmitud rendilepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 341 tulenevalt

üürilepingu kohta sätestatut, kui 16.peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole

varem erakorraliselt üles öeldud.

Mitteeluruumide rendilepinguga nr XXX 24.09.99 ja lisaga 3 01.07.2004 on tõendatud, et hageja

andis kostjale rendile XXX asuvad mitteeluruumid tähtajaga 01.10.1999 kuni 01.10.2004, mida

muudeti 01.07.2004 lepingu lisas 3 ja sõlmiti leping tähtajaga 01.07.2004 kuni 01.07.2009.

TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kuna pooled määrasid tähtaja

kindlaks kuupäevaliselt, mitte aastates, siis lõppeski üürileping viimasel päeval ehk 01.07.2009.

Üürilepingu tähtaeg oleks saabunud ka TsÜS § 136 lg 2 alusel aastates arvutatava tähtaja puhul

01.07.2009, sest sellisel korral oleks olnud vastav päev, millal üürileping lõpeb ikkagi 01.07.2009,

mitte sellele eelnev päev.

Rendilepingu nr XXX p. 2.7 kohaselt kohustus rentnik lepingu lõppemisel andma koos tema poolt

oma vahenditega paigaldatud päraldistega, mida ei ole võimalik ära võtta ilma ruume

kahjustamata, ruumid rendilepingu lõppemise päeval üle rendileandjale rendile saamise

seisukorras, arvestades ruumide normaalset kulumit, kui rendile andmise aluseks olevas

halduskatis ei ole ette nähtud ruumide üleandmist paremas seisukorras.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb juhinduda

hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning täita kohustus õigel ajal, õigel viisil ja õigustatud isikule.

Seega pidi kostja rendilepingu lõppemise päevale järgneval päeval vastavalt rendilepingu p.-le 2.7

andma tema kasutuses olnud ruumid üle hagejale. Hageja kirjadega 17.07.09 nr. XXX ja 19.08.09

nr. XXX ning vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga 04.09.2009 on tõendatud, et hageja pöördus

kostja poole nõudmisega üüripinnad Mustamäe Linnaosa Valitsusele üle anda, et ta hoiatas kostjat

ruumide üleandmisega viivitamisel üüri- ja kõrvalkulude arvete esitamise jätkamisega ning, et

üüriruumid anti hagejale üle 04.09.2009.

Rendilepingu nr XXX p. 5.3 kohaselt kohustus rentnik rendilepingu p. 2.7 mittetäitmise korral

tasuma lisaks rendile leppetrahvi. Kostja viivitas ruumide üle andmisega kaks kuud ja kolm päeva.

Vastavalt rendilepingu p. 5.3.2 kohustus rentnik ruumide vabastamisega viivitamise korral 1 kuust

kuni 3 kuuni tasuma leppetrahvi 25 % ulatuses kuu rendisummast iga viivitatud päeva eest.

Hageja arvestas kostjale leppetrahvi 25 % ühe kuu rendisummast 38 101,30 krooni, kusjuures

viivitati 65 päeva, kokku on leppetrahv 619 145,80 krooni. Hageja vähendas leppetrahvi nõuet ja

nõuab kostjalt leppetrahvi summas, mis vastab kostja poolt üürieseme üleandmisega viivitamise

tõttu tekitatud kahjule 86 745,37 krooni.

Kostja vaidles leppetrahvi nõudele vastu põhjusel, et hageja esitas leppetrahvi nõude rohkem kui

aasta pärast rendilepingu lõppemist.

VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab.

Hagejale oli kostja kohustuse rikkumine teada alates 02.07.2009, kui kostja pärast rendilepingu

lõppemisele 01.07.2009 järgneval päeval ruume talle üle ei andnud. Sellest hetkest hakkas kulgema

VÕS § 159 lg-s 2 märgitud mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks. Hageja ei ole kostjat

leppetrahvi nõudest saadetud kirjades teavitanud. Esmakordselt esitati leppetrahvi nõue kostjale

27.07.2010 hagiavalduses, seega rohkem kui aasta pärast rikkumisest teada saamist. Kohus

arvestades, et leping lõppes tähtaegselt, et hageja ei nõustunud selle pikendamisega, et hageja ei

esitanud kostjale leppetrahvi nõuet kirjades, milles ta tegi ettepaneku ruumid vabastada ning et

hageja esitas leppetrahvi nõude alles rohkem kui aasta pärast lepingu lõppemist, leiab, et hageja ei

teatanud kostjale leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul, mistõttu tuleb leppetrahvi nõue VÕS

§ 159 lg 2 alusel jätta rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 370 lg 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt,

et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Hageja esitas leppetrahvi nõudele alternatiivse kahjuhüvitise nõude kokku 86 745,37 krooni ja

palus see rahuldada üksnes juhul, kui kohus leppetrahvi nõuet ei rahulda.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse

täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja

viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on

samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab

asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja

õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.

Rendilepingu nr XXX p 2.1.2 kohaselt kohustus rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud

arvetele tasuma kommunaalteenuste eest. Rendilepingu nr XXX lisa 3 punktis 2 muudeti lepingu

punkti 2.1.1 ja sätestati, et lisaks igakuisele rendile, kuuluvad tasumisele äriruumiga seonduvad

kõrvalkulud, maksud ja koormised proportsionaalselt üürniku poolt hoones kasutatavate

äriruumide suurusega.

Hageja ja KÜ XXX vahel 24.03.2008 sõlmitud lepinguga nr 3-25/93 on tõendatud, et vastavalt

lepingu punktile 2.1 kohustub hageja viieteistkümne päeva jooksul arve saamisest tasuma KÜ-le

arvel märgitud tähtajaks summa vastavalt p 1.5, mis koosneb kulutatud vee ja soojusenergia

maksumusest, lisaks 4.35 krooni rendipinna 1 m2 (573,9) kohta haldus ja hoolduskuludeks, kokku

2496,47 krooni. Väliskoristuse eest 3,20 krooni rendipinna ruutmeetri kohta moodustab 1836,48

krooni.

Kostjale 17.07.2009 esitatud arvel nr XXX kajastuv halduskulu, kokku 3118,33 krooni, on

arvestatud proportsionaalselt kostja poolt kasutavale rendipinnale 410 m² KÜ XXX arve nr 42

alusel. Arvelt nr 42 nähtub, et esitatud üldpinna 573,9 m² kohta arvestatud haldus-, hoolduskulud ja

välikoristuse kulud on kostjale tasumiseks ümber arvestatud proportsionaalselt tema poolt

kasutatud äripinna suurusele 410 m² - väliskoristuse eest 1321,68 krooni ja haldus-hoolduskulude

eest 1796,65 krooni, kokku halduskuludena 3118,33 krooni.

24.09.1999 sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu nr XXX punkti 6.1 kohaselt, võib muuta

lepingutingimusi poolte kokkuleppel, kusjuures lepingutingimuste muutmise aluseks on vara

rendile andmist otsustanud organi haldusakt. Rendilepingu lisas 3 muutsid pooled lepingu punkti

2.1.1 ja kehtestasid uueks renditasuks 75.00 kr/m², mis 410 m² rendipinna kohta moodustab rendiks

30 750,00 krooni. Mustamäe Linnaosa vanema 21.06.2004 korraldusega nr 1-1/455 on tõendatud,

et rendilepingu muutmise aluseks oli haldusakt, mille punktis 3 sätestati üüritariifi suurenemine

üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Korralduse punktis 5 sätestati haldusakti

vaidlustamisviide. Kostja nimetatud haldusakti vaidlustanud ei ole.

Kostjat on üüri ja kõrvalkulude arvutamisel rakendatud tarbijahinna indeksi muutustest teavitatud

kirjadega 12.10.2006 nr 1-12/1261, 19.10.2007 nr 1-12/1492 ja 20.10.2008 nr 1-12/1233.

20.10.2008 kirjaga nr 1-12/1233 on tõendatud kostja teavitamine tarbijahinna indeksi muutusest,

kusjuures ka sellest, et järgneval 12 kuul on alates 01.10.2008 renditariifiks 92,93 kr/m².

Eelnimetatud renditariifi on rakendatud rendisumma arvutamisel (92,93 x 410 = 38 101,30 krooni).

Ülaltooduga on tõendatud, et kostja on olnud rendi tarbijahinnaindeksi võrra suurenemisest teadlik

ega ole seda vaidlustanud. Vaidlust ei ole, et kostja on eelnevad arved tariifiga 92,93 kr/m²

tasunud, mida tõendab 19.06.2009 esitatud arve nr XXX kostja poolt tasumine 13.07.2009.

Vastavalt VÕS § 13 lg 1 võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või ka lepingus ettenähtud

muul alusel. Järelikult saab rendi suurendamise kokkuleppe tarbijahinnaindeksi võrra lugeda

tõendatuks.

Kuna kohus eelpool tuvastas, et rendilepingu lõppemise päevaks oli 01.07.09, siis pidi kostja

maksma renti ka 01.07.2009 eest, mistõttu on hageja nõue rendivõlgnevuse 1 229,07 krooni nõudes

põhjendatud ja esitatud arvestusega arves nr. XXX 17.07.2009 tõendatud.

Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena ajavahemikus 02.07.2009 - 04.09.2009 arvestatud üüri

järgmiselt: juulis 36 872,23 krooni, augustis 38 101,30 krooni ja septembris 5 080,17 krooni,

kokku 80 053,70 krooni, üürieseme halduskulu juuli kuu eest 3 118,33 krooni, augusti kuu eest 3

118,33 krooni ja septembri kuu eest 415,78 krooni ning juuli kuu elektri tarbimise ja hoolduse eest

39,23 krooni. Seega on üürisummat ületav kahju kokku 6 691,67 krooni. Kahju on tõendatud

üüriarvestusega arvetes XXX 17.07.09, XXX 21.08.09 ja XXX 23.09.09.

Tõenditest nähtuvalt koostatakse XXXäripindade veekulu arved korteriühistu esitatud veetarbimise

andmeid sisaldavate arvete alusel. KÜ XXXMustamäe Linnaosa Valitsusele esitatud juunikuu

2009 arvest nr 39 nähtub kostja maikuu 2009 veetarbimine kasiino veemõõtja veenäidu numbritega

2871-2894 ning maikuu veetarbimise kulu on kokku 1733,97 krooni. Kostja on aktsepteerinud

veekulu, mida tõendab tarbitud vee eest esitatud arve nr XXX tasumine 13.07.2009. Seega oli

maikuu lõpuks kostja poolt tarbitud veemõõtja näit 2894. Järelikult jätkus vee tarbimine pärast

allüürniku CityClub, kes tegeles kasiinodega, lahkumist märtsis. KÜ XXXMustamäe Linnaosa

Valitsusele esitatud juulikuu 2009 arvel nr 42 kajastub kostja juunikuu 2009 veetarbimine kasiino

veemõõtja veenäidu numbritega 2894-2991 ning summa juunikuu veetarbimise eest on kokku

7312,83 krooni. Veetarbimise algnäit vastab eelmise kuu veetarbimise lõppnäidule. KÜ XXX

esitatud veemõõtja lõppnäitu tõendab septembris koostatud üüripindade üleandmis-vastuvõtmisakt

04.09.2009, milles on fikseeritud veemõõtja lõppnäit 2998,1, mis on 7,1 m³ suurem, kui juunikuu

lõpus fikseeritu. Nimetatud veenäitu on kostja aktsepteerinud ning on aktile allakirjutanud.

Tähtsust ei oma, kas sellises mahus tarbis vett kostja või tema allüürnik või oli mõni muu põhjus

veekulu tekkeks. Seega on tõendatud kostja veetarbimine üüripindadel näidust 2894 näiduni

2998,1.

Kostja ei ole tõendanud arvete nr XXX, nr XXX ja XXX tasumist.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, siis on

võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

Seega on hagi üüri- ja kõrvalkulude nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses

rahuldamisele, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 95 526,44 krooni, mis kehtivas vääringus

on 6105.25 eurot.

VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 198 lg 1 toimub

tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse

tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Kostja tasaarvestuse nõude aluseks on asjaolu, et 24.09.1999.a. sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu

nr XXX p 1 kohaselt oli lepingu objektiks kaupluseruumid üldpinnaga 450 m2 ja lähtuvalt sellest

suurusest hageja esitas ja kostja tasus üüriarveid. Ruumide tegelikuks suuruseks oli aga 410 m2,

millise paranduse tegi hageja 01.07.2004.a. lepingu lisas 3. Nimetatud 40 m2 eest üüri nõudmine

perioodil 01.10.1999.a. kuni 01.07.2004.a. on tühine tehing ja kostjal on nõudeõigus tühise tehingu

järgi tasutu tagastamiseks. Hageja on viinud kostja eksitusse ja saanud temalt tühise tehingu alusel

kokku vähemalt 161 424 krooni/ 10 316,87€ (40 m2 X 60 EEK X 18% X 57 kuud), mis on kostja

rahaline nõue hageja vastu.

TsÜS §-dest 86 ja 87 tuleneb, et tühine on heade kommete või avaliku korraga või seadusest

tuleneva keeluga vastuolus olev tehing. Selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa rendilepingu

tühisuse, ei ole kostja esile toonud ja kohus ei ole neid ka tuvastanud. Hageja tõi tehingu tühisuse

alusena esile kostja eksimuse lepingus märgitud rendipinna suuruses. TsÜS § 90 lg 1 tuleneb, et

eksimuse mõjul tehtud tehingu võib pool tühistada seaduses sätestatud korras. TsÜS § 99 lg 1 p 2

sätestab, et tehingu võib tühistada eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest

teadasaamisest. Kostja pidi eksimusest teada saama hiljemalt 01.07.2004, kui sõlmiti rendilepingu

lisa 3, milles märgiti rendipinna suuruseks 450 m2 asemel 410 m2. Seega pidi kostja esitama

lepingu tühistamise avalduse hagejale hiljemalt 01.01.2005. TsÜS § 99 lg 2 tuleneb, et tehingut ei

või tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Käesolevaks ajaks on tehingu

tegemisest ehk lepingu sõlmimisest 24.09.1999, möödunud oluliselt rohkem kui kolm aastat. Seega

ei ole kostjal õigust tehingut tühistada ega nõuda tasaarvestuse tegemist ja sellekohane avaldus

tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies

ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: