2-10-65328/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 01.novembril 2011

Tsiviilasja number

2-10-65328

Tsiviilasi

KM hagi MV vastu võlgnevuse 45 377,27 eurot ja viivise

väljamõistmiseks

Hagihind

45 377,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KM(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja advokaat Helen Hääl

Kostja: MV(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja advokaat Siiri Schneider

Kohtuistungi aeg

21. september 2011

Resolutsioon

1. KM hagi MV vastu võlgnevuse 45 377,27 eurot ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista MV45 377,27 (nelikümmend viis tuhat

kolmsada seitsekümmend seitse eurot ja 27 senti) KM kasuks

3. Välja mõista MV viivis põhivõlalt 45 377,27 eurot 0,022%

päevas alates 21.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni KM

kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Poolte menetluskulud jätta MV kanda

2. Välja mõista MV menetluskulu 1 038,56 (üks tuhat

kolmkümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kasuks

3. Välja mõista MV viivis menetluskuludelt 1038,56 eurot

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks

4. MV tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

10220034796011

SEB

Pangas

või

nr

221023778606

Swedbankis,

viitenumber

2900078444.

Maksekorralduse

selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja

menetlusosalise nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus XXX.a kuni 27.juulini 2009. 24. juulil 2009.a sõlmisid

pooled ühisvara jagamise lepingu ning kokkuleppe elatise maksmise ja muude kohustuste kohta.

Pooled jagasid vara kaldudes kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest selliselt, et kostja

ainuomandisse jäi osa ühisvarast, mille väärtus ületas oluliselt hagejale jääva ühisvara väärtust.

Vastukohustustena, säilitamaks abikaasade võrdsuse ning hüvitamaks hagejale jääva vara väiksema

väärtuse, kohustus kostja muretsema hagejale uue eluaseme poolte senise elukoha piirkonnas

maksumusega ligikaudu 1 700 000 krooni. Pooled leppisid suusõnaliselt kokku, et hageja elab

abielu kestel ehitatud majas kuni kostja täidab varajagamise lepinguga võetud kohustuse muretseda

hagejale samas piirkonnas uus eluase maksumusega 1 700 000 krooni. Hageja lahkus XXX

elamust 2009.aasta septembrikuu lõpul. 21. septembril 2009.a omandas ta poolte senise elukoha

piirkonda poolelioleva ehitisega kinnistu asukohaga XXX maksumusega 990 000 krooni. Kuna

hoone oli ehitusjärgus, kohustus müüja lõpetama vajalikud ehitustööd kogumaksumusega 710 000

krooni. Müügihind ja remonttööde maksumus moodustasid kokku 1 700 000 krooni, millest kostja

oli teadlik. Kostja kandis hagejale üle 990 000 krooni kinnistu ostuhinna tasumiseks, kuid keeldus

edaspidi erinevatel ettekäänetel oma lepingust tuleneva kohustuse täitmisest ning hagejale 710 000

krooni

ülekandmisest.

Kostja

hakkas

hagejalt

nõudma

ehituskulude

aruandeid

ja

projektimaksumusi leides, et ehitustööde kulud peaksid olema kostjale arusaadavad ning selged ja

kui eeltoodud tingimused on täidetud, siis minnakse lepingu täitmisega edasi. 30.oktoobri 2009.a e-

kirjas tunnistas kostja lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale 710 000 krooni ehk ostuhinna

ja poolte vahel kokkulepitud elamu maksumuse vahe. 01. juulil 2010.a esitas hageja kostjale

kohtuvälise ettepaneku 24. juuli 2009.a notariaalsest lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaseks

täitmiseks, kostja leidis, et ta on endale võetud kohustuse täitnud. Kuna kostja keeldus kohustuse

täitmisest ning hagejal puudusid rahalised vahendid 710 000 krooni ulatuses, millest oleks saanud

kinnisaja ehitustööd lõpetada ning muuta maja elamiskõlbulikuks hagejale ja poolte ühistele

lastele, siis oli hageja sunnitud 25. oktoobril 2010.a XXX kinnistu võõrandama. 09. novembril

2010.a omandas hageja korteri asukohaga XXX Tallinnas, mille ostu hageja finantseeris suuremas

osas XXX kinnistu müügist saadud rahaga ning puuduolevas osas AS-lt Swedbank saadud

sihtotstarbelise laenuga summas 15 988 EUR. Kostja ei ole käesoleva ajani täitnud 24. juuli 2009.a

lepingust tulenevat kohustust muretseda hagejale uus eluase XXX piirkonnas maksumusega

ligikaudu 1 700 000 krooni ega tasunud hagejale puuduolevat 710 000 krooni. Hageja oli sunnitud

loobuma võimalusest elada senise elukoha piirkonnas ning soetama endale oluliselt väiksema

väärtusega eluaseme, jäädes selliselt olulises ulatuses ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis.

Hageja palus esitatud hagis mõista kostjalt kohustuse täitmiseks välja 710 000 krooni ja viivise

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel, mis hagi esitamise seisuga oli 8% aastas ehk

0,022% päevas ehk 156,2 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Kostja ei

vaidlusta kirjalikes vastuväidetes, et ta pidi lepingu p 3.5 kohaselt muretsema hagejale uue

eluaseme Harjumaal, XXX piirkonnas maksumusega ligikaudu 1 700 000 krooni. Kostja leidis, et

eluaseme hind 1 700 000 krooni oli määratud ligikaudne, rõhk oli eluaseme soetamisel, mitte täpse

rahasumma maksmisel ning tegemist ei olnud ühisvara ebavõrdse jaotuse tasakaalustamisega.

Kostja pakutud eluasemed hagejale ei sobinud, hageja valis ise eluaseme asukohaga Harku vallas,

XXX ise, olles teadlik täiendavate tööde vajadusest. Kostja tasus hageja nõutud hinna 990 000

krooni. Alles pärast kostjapoolse lepingulise kohustuse täitmist teavitas hageja kostjat, et tal on

raha juurde vaja, kuna ta soetas ehitusjärgus oleva elamispinna. Kostja oli seda esialgu nõus

kaaluma arvates, et tegemist võib olla sanitaarremondiga. Hageja saadetud tööde loetelust selgus,

et tegemist on elamispinnaga, mis on sisuliselt „karbi" kujul. Hageja hakkas nõudma täiendava

raha maksmist, mitte ehitustööde eest tasumist ega esitanud mitte ühtegi kuludokumenti

eluasemele täiendavate kulutuste tegemise kohta. Täiendavaid ehitustöid eluasemele ei teostatud,

hageja võõrandas kinnistu 25.10.2010.a. ja omandas uue eluaseme. Kostja ei nõustu, et ta andis e-

kirjas hagejale VÕS § 30 lg 1 kohase võlatunnistuse, kuna kostja ei ole võlga tunnistanud, e-kirjas

lepingu täitmisega edasimineku mainimine ei vasta vormi ega sisunõuete poolest võlatunnistusele,

lisaks eluaseme soetamisele sisaldas leping arvukalt muid tingimusi (kostja poolt lastele elatusraha

maksmine, kui lapsed elavad hageja juures, kostja poolt auto ostmine hagejale jms) ning e-kirjas ei

ole mainitud, milles väljenduks lepingu edasitäitmine. Hageja nõudel puudub õiguslik alus,

lepingus ei ole kokku lepitud kostja kohustust tasuda hagejale 1 700 000 krooni, lepingu p 3.5

eesmärgiks oli tagada hagejale eluase, mille hageja on ka saanud. Hageja ei saa kostjalt nõuda

elamu valmisehitamise kulusid, kuna hageja on elamu võõrandanud. Lepingus ei ole kokku lepitud,

et juhul, kui eluaseme väärtus on väiksem 1 700 000 kroonist, siis on kostja kohustatud hüvitama

hagejale vahesumma rahaliselt.

Kostja täitis lepingulise kohustuse siis, kui hageja teatas, et sobiv eluase on välja valitud, selle

maksumus on 990 000 krooni ja kostja kandis nimetatud summa hageja kontole. Kuna kostja ei ole

kohustust rikkunud ja lepingu p 3.5 ei ole sätestatud tähtaegu, siis on viivise nõue alusetu.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooled olid abielus 23. novembrist 1996.a kuni 27.juulini 2009. Poolte abielu ajal kehtinud

perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 3 sätestas, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Pooled

sõlmisid 24.juulil 2009 ühisvara jagamise lepingu, mille kohta koostas notariaalakti ja tõestas

Tallinna notar Lee Jäetma.

Lepingu 1.-s ja 2.-s punktis määrasid pooled kindlaks ja jagasid lepingu esemeks olnud ühisvara,

3.-ndas punktis leppisid kokku elatise ja muude kohustuste maksmises. Lepingut pooled

vaidlustanud ega muutnud ei ole. Lepingu 3.-nda punkti alapunktis 3.5 kohustus kostja muretsema

hagejale uue eluaseme Harjumaa Harku valla XXX piirkonnas, maksumusega ligikaudu üks miljon

seitsesada tuhat (1 700 000) krooni.

Pooled vaidlevad lepingu punktis 3.5 sätestatud kohustuse kohase täitmise üle ja selle üle, kas

kohustus on lõppenud täitmisega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Kinnistu mõttelise osa 21.septembril 2009 notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepinguga on

tõendatud, et hageja ostis 21.septembril 2009.a poolelioleva ehitisega kinnistu asukohaga XXX,

Harkujärve külas, mis asub poolte senise elukoha piirkonnas. Kinnistu maksumuseks oli lepingu

punkti 2.1 kohaselt 990 000 krooni, lepingu punktis 2.3 leppisid hageja ja kinnistu müüja HT

kokku, et müüja kohustub lõpetama müügilepingu oluliseks osaks oleva ehitise ehitustööd.

Punktist 2.5 nähtuvalt leppisid hageja ja kinnistu müüja kokku, et lepingu punktis 2.3 toodud tööde

maksumus ei sisaldu müügilepingu eseme ostuhinnas ja hageja kohustus tasuma nimetatud tööde

eest müüjale vastavalt käesoleva lepingu lisas nr. 3 toodud hinnale ja müüja poolt esitatud arvetele.

Lepingu lisas 3 loetletud ehitustööde maksumuseks oli 710 000 krooni.

Swedbank AS-i konto väljavõttega on tõendatud, et kostja kandis 21.septembril 2009 hageja

kontole 900 000 krooni, 05.novembri 2009 maksekorralduse 248 200 krooni ülekandmiseks

05.novembril 2009 kostja tühistas ja teavitas sellest 30.oktoobri 2009 e-kirjas hagejat. Poolte

kirjavahetusega (e-kirjad kuupäevadega 30.10.2009, 09.11.2009, 13.11.2009) on tõendatud, et

kostja teadis asjaolust, et hageja poolt 900 000 krooni eest soetatud kinnistul olev ehitis oli

ehitusjärgus, et selle valmisehitamiseks pidi hageja ehitajale maksma 710 000 krooni ning, et

hageja võlausaldajana ei pidanud ühisvara jagamise lepingu punkti 3.5 nõuetekohaselt täidetuks

900 000 krooni ülekandmisega.

Kostja 30.10.2009 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et ka kostja ise ei pidanud lepingut 21.09.2009

900 000 kroonise ülekande tegemise järgselt lõppenuks, vaid lubas lepingu täitmist jätkata, kui

hageja esitab talle XXX ridaelamuboksi ehituskulude aruande, mis sisaldab teostatud töid,

materjalide maksumust jms ning need on talle arusaadavad ja selged. Sama saab järeldada 248 200

kroonise maksekorraldusest (dokumendi nr. 881, teostamise kuupäev 05.11.09), mille selgituses on

märgitud, et ülekanne tehakse vastavalt ühisvara jagamise lepingu 1525 punktile 3.5.

Põhjendamata, tõendamata ja vastuolus kirjavahetuse kontekstiga on kostja väited, et 30.10.09 e-

kirjas pidas ta lepingu täitmisega jätkamise all silmas mõne teise ühisvara jagamise lepingust

tuleneva nt. sõidukiga seonduva kohustuse täitmist.

Nimetatud e-kirja ei saa pidada võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes, kuna antud paragrahvis

reguleeritakse

iseseisva

abstraktse

kohustuse

võtmist

võlatunnistusega

(konstitutiivset

võlatunnistust).

Poolte käitumine, kirjavahetus ja 900 000 kroonise rahaülekande tegemine hagejale tõendavad

lisaks eelmärgitule, et pooled aktsepteerisid 24.07.2009 lepingu punkti 3.5 täitmise viisina, et mitte

kostja ei pea, vaid hageja ise võib soetada endale uue eluaseme endise elamuga samas piirkonnas.

Kuna pooled leppisid punktis 3.5 kokku üksnes uue eluaseme asukohas ja väärtuses, mis pidi

olema ligikaudu 1 700 000 krooni ega täpsustanud, kas antud väärtus pidi väljenduma otseselt

eluaseme ostuhinnas või ostuhinnas koos väljaehitamiskuludega ega seadnud uue eluaseme

valmidusastmele mingeid tingimusi, siis ei oma üksnes eluaseme ostuhind kohustuse kohase

täitmise seisukohalt tähendust. Pooltevahelise võlakohustuse sisuks oli hagejale eluaseme

soetamine ligikaudu 1,7 miljoni väärtuses, seega vastab kokkuleppele eluaseme väärtuse tõstmine

selle valmisehitamise teel. Seetõttu ei ole kooskõlas kokkuleppega kostja seisukoht, et kohustus sai

täidetud hagejale eluaseme soetamisega sõltumata selle väärtusest. Kooskõlas kokkuleppega ei ole

kostja e-kirjades hagejale seatud tingimused kohustuse täitmise jätkamiseks (30.10.09 e-kiri esitada

ehituskulude aruanne, projektimaksumuse aruanne, teostatud tööde, materjalide jms seonduv)

kuivõrd sellekohaseid tingimusi lepingu punktis 3.5 sätestatud ei ole.

Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lõigetest 3 ja 7, et kui kohustuse aega ei

ole kindlaksmääratud tuleb kohustus täita mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist

ning et võlausaldajal on õigus nõuda selle aja möödumisel kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg-st 4

tuleneb, et võlgnik peab täitma kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või

võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.

Pooled ei ole lepingu punktis 3.5 kokku leppinud kohustuse täitmise aega ega selle täitmist osade

kaupa. Kohustuse olemuseks oli hagejale uue eluaseme soetamine. Kohus, võttes arvesse

kokkuleppe sõlmimise aega 24.juuli 2009, kohustuse olemust, täitmise viisi, et hageja ostis

kinnistu Harkujärve külas XXX21.septembril 2009, et hageja palus elamu valmisehitamiseks

30.10.09-13.11.2001 e-kirjades kostjalt 710 000 krooni, asub seisukohale, et kohustus mõistlik aeg

kohustuse täitmiseks oli möödunud ja kohustus muutus tervikuna sissenõutavaks hiljemalt

13.novembril 2009. Hageja 01.juuli 2010 kirjas kostjale antud tähtaega - 05.august 2010, tuleb

kirja sisust lähtudes lugeda kostjale kohustuse täitmiseks antud täiendavaks tähtajaks asja

kohtuväliselt lahendamiseks.

Vaidlust ei ole, et käesolevaks ajaks ei ole kostja muretsenud hagejale eluaset väärtuses 1,7

miljonit krooni ega tasunud hagejale rahasummat, mille eest saaks hageja endale kokkulepitud

väärtuses eluaseme soetada.

Eeltoodud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt

täitnud, et ta on täitnud kohustust osaliselt 900 000 krooni osas ning et lepingu punktis 3.5 võetud

võlakohustus ei ole täitmisega lõppenud.

25.10.2010 ja 09.11.2010 notariaalselt tõestatud müügilepingutega on tõendatud, et hageja

võõrandas Harkujärve külas asuva XXX kinnistu ja ostis korteriomandi aadressil XXX Tallinnas.

Laenulepinguga nr. XXX on tõendatud hageja väide, et ta pidi korteriomandi soetamiseks võtma

Swedbank AS-ist laenu. Eelnimetatud tõendid tõendavad kogumis hageja väidet, et tal ei olnud

pärast kostja keeldumist kohustuse täitmisest võimalik finantseerida Harkujärve külas XXX

kinnistul asuva elamu valmisehitamist ning ta oli selle sunnitud võõrandama, tasuma ehitamisest

tulenevad võlad ja ostma korteriomandi XXX Tallinnas. Tähtsust ei oma asjaolu, et käesolevaks

ajaks on hageja Harkujärve külas XXX asuva kinnistu müünud ja elab XXX Tallinnas asuvas

korteris.

Kuivõrd kohus eelpool tuvastas, et pooltevaheline leping punkti 3.5 osas ei ole täitmisega

lõppenud, vaid kehtib, siis on hagejal võimalik kostjapoolse kohustuse täitmisel ja 710 000 krooni

tasumisel soetada omale ka elamispind vastavalt punktis 3.5 sätestatule – Harjumaal Harku vallas

Harkujärve külas XXX piirkonnas 1,7 miljoni krooni väärtuses, mistõttu ei oma kohustuse täitmise

seisukohalt tähtsust hageja praegune elukoht. Kokkuleppe sõnastusest lähtuvalt võiks hageja uus

eluase olla nii kallim kui odavam kui 1,7 miljonit krooni, kuid mitte oluliselt. Kuna käesoleva

eluaseme väärtus 870 000 krooni erineb oluliselt kokkulepitud eluaseme väärtusest, siis ei saa ka

sellest tulenevalt lugeda kohustust kohaselt täidetuks.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1

tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse, sealhulgas raha maksmise kohustuse täitmist, kui

võlgnik on seda rikkunud.

Kostja vastuväited, et hageja saaks nõuda punktis 3.5 sätestatud kohustuse täitmist, mitte 710 000

krooni väljamõistmist, ei ole põhjendatud, ei vasta võlakohustuse sisule ega poolte senisele

käitumisele. Kuna kohus eelpool tuvastas kohustuse osalise täitmise viisil, et hageja soetas endale

ise uue elamispinna ja kostja tasus selle eest, siis on põhjendatud kohustuse täitmise jätkamine

samal viisil. Kuna kostja kohustus on osaliselt, 900 000 krooni ülekandmisega hagejale täidetud,

siis oleks kostja suhtes ebaõiglane nõuda kohustuse täies ulatuses täitmist lepingu punktis 3.5

kirjeldatud viisil, ka rikastuks hageja sellisel viisil kohustuse täitmisel alusetult 900 000 krooni

võrra. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt 710 000 krooni, kehtivas vääringus

45 377,27 eurot, väljamõistmise teel.

Hageja esitas lisaks põhivõla nõudele viivise nõude VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS §

367 alusel. Hageja viivise arvestus vastab VÕS § 113 lg 1 sätestatule. Viivisenõude eeldus -

rahalise nõude sissenõutavaks muutumine on täidetud, mistõttu kuulub viivisenõue rahuldamisele

ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 8% aastas ehk 0,022% päevas alates hagiavalduse esitamisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kuna hageja esitas 24.juulil 2009 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu punkti 3.5 täitmise nõude,

siis ei oma antud vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust poolte väited ja tõendid, mis on

esitatud poolte omavaheliste suhete, laste ülalpidamisega seotud kohustuste või teiste lepingus

sätestatud kohustuste täitmise, ühisvarasse panustatud vara osakaalu või väärtuse ega lepingus

jagatud muu vara väärtuse kohta, mistõttu kohus neid asja lahendamisel ei arvesta. Tähendust ei

oma ka eksperthinnangud nr XXX laenu saamiseks ja nr XXXXXX Harkujärve külas Harjumaal

asuva kinnistu turuväärtuse kohta, kuna kinnistu turuväärtuseks on 21.09.09 müügilepingus

märgitud kinnistu hind.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Et hageja vabastati vastavalt Harju Maakohtu 31.01.2011 kohtumäärusele hagi esitamisel osaliselt

1038,56 € osas riigilõivu tasumisest, siis tuleb TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 3 alusel kostjalt välja

mõista riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks 1 038,56 eurot.

TsMS § 179 lg 5, 6, 7 ja 9 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb

menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Seega

tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

Eesti Vabariigi kasuks. Kostjal tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606

Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: kohtu nimetus,

tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: