2-11-58359/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-11-58359

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Danske Bank A/S hagi Tõnu Traat vastu võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

1 903.12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Danske Bank A/S, rk 61126228, asukoht Taani Kuningriik; hageja seaduslik esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal, rk 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn; hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik, OÜ Julianuse Õigusbüroo, kylliki@julianus.ee ; kostja Tõnu Traat RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista Tõnu Traadilt (Traat) Danske Bank A/S kasuks 2 247 (kaks tuhat kakssada nelikümmend seitse) eurot. Välja mõista Tõnu Traadilt Danske Bank A/S kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1 903.12 eurot alates 20.01.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni arvestusega 0,018 % tasumisega viivitatud põhivõlalt päevas.

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta Tõnu Traadi kanda. Välja mõista Tõnu Traadilt Danske Bank A/S kasuks menetluskulud 483.46 eurot. Välja mõista Tõnu Traadilt Danske Bank A/S kasuks viivis 483.46 euro suuruselt menetluskulult alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2007 kapitalirendilepingu nr 270921TT, mille kohaselt võttis kostja liisingusse sõiduauto Opel Omega maksumusega 115 000 krooni ja kohustus maksma lepingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 15.10.2012. Samuti kohustus kostja maksma sõiduki kindlustamiseks hageja poolt sõlmitud kindlustuslepingute makseid. Kostja ei tasunud makseid alates 16.03.2010. Hageja ütles lepingu üles ning nõudis vara tagastamist. Seoses vara realiseerimisega kandis hageja kulutusi.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 903.12 eurot, intressid 132.50 eurot ja viivise 211.46 eurot, kokku

2 247.08 eurot ning lisanduva viivise alates kohtuotsuse tegemisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt võtab ta hagi õigeks. Kapitalirendileping on sõlmitud ajal, mil kostja oli võimeline makseid tasuma, kuid käesolevaks ajaks on kostjal võlad, mille maksmine toimub kohtutäituri kaudu. Kostjal ei ole raha hageja nõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. VÕS § 367 lg 1 kohaselt Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Kostja on sõlminud 21.09.2007 kapitalirendilepingu nr 270921TT, mis on üles öeldud.

Kostja võlgneb hagejale lepingujärgsed maksed, kindlustusmaksed ja renditud vara müügist saadud kahjumi hüvituse. Hageja on arvutanud lepingujärgsetelt maksetelt intressi ja viivist vastavalt kokkulepitule.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 383.46 eurot ja esindajatasu 100 eurot. Hageja on nõudnud esindajatasu väljamõistmist 230.08 euro ulatuses, mida kohus ei pea põhjendatuks, sest kohtuotsus tehakse kirjalikus eelmenetluses hageja õigeksvõtu alusel.

Kohtunik