2-09-33341/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-33341

Tsiviilasi

Hugo Toode, Harri Kase, Valdo Lindma ja Tiiu Kaasiku

hagi

Aleksandr

Krivonogovi

vastu

ebaseadusliku

ehitustegevuse peatamiseks ning hoone endise olukorra

taastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. novembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hugo Toode, Harri Kase, Valdo Lindma ja Tiiu Kaasiku

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (hagejad) – Hugo Toode (IK:

XXXXXXXXXXX), Harri Kask (IK: XXXXXXXXXXX),

Valdo Lindma (IK: XXXXXXXXXXX) ja Tiiu Kaasik (IK:

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo

Kütt

Vastustaja

(kostja)

–

Aleksandr

Krivonogov

(IK:

XXXXXXXXXXX)

Kolmandad isikud Aleftina Kolpakova (IK: XXXXXXXXXX),

Õnnela Väits (IK: XXXXXXXXXXX) ja Marje Kliimant (IK:

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Tartu Maakohtu 24. novembri 2011 määruse

resolutsiooni menetluskulude jaotuse punktid 1 ja 2, ning

teha

tühistatud

osas

uus

määrus,

millega

jätta

menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Muus osas jätta Tartu Maakohtu 24. novembri 2011

määrus muutmata.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Hugo Toode, Harri Kask, Valdo Lindma ja Tiiu Kaasik esitasid 13.07.2009 maakohtule hagi

Aleksandr Krivonogovi vastu ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks ning hoone endise

olukorra taastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad ja kostja Mustvee linnas XXX korterelamu kaasomanikud.

Kostja on ebaseaduslikult, ilma hagejate nõusolekuta, teostanud korterelamu rekonstrueerimist ja

ehitanud elamule kolmanda korruse. Hagejad palusid kohtul kohustada kostjat ebaseaduslikult

teostatavad ehitustööd lõpetama ja taastama endine olukord.

Hagejate taotlusel otsustas kohus 17.07.2009 määrusega hagi tagamise abinõuna kostja poolt

teostatavad ehitustööd korterelamu laiendamiseks peatada. Tartu Ringkonnakohus jättis

03.09.2009 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

2. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu.

3. Kohus otsustas asja menetleda hagita menetluses ning kaasas menetlusse puudutatud isikutena

TsMS § 614 alusel elamu kaasomanikud Aleftina Kolpakova, Õnnela Väitsi ja Marje Kliimanti.

17.12.2009 kohtuistungil taotlesid pooled asja arutamise edasilükkamist läbirääkimiste

pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus rahuldas taotluse.

02.06.2010 kohtuistungil teatasid pooled, et on jõudnud vaidluseseme suhtes kokkuleppele ja

soovivad selle notariaalselt vormistada. Kaasomanikud väljendasid kohtuistungil nõustumist

A. Krivonogovi tehtavate ehitustöödega. Ehitustööde tulemusel elamus toimuvate muutuste

kompenseerimiseks nõudsid kaasomanikud A. Krivonogovilt teatud tingimuste täitmist ja

ehitustööde tegemist. Tingimuseks seatud ehitustööd on fikseeritud 20.01.2010 üldkoosoleku

protokollis ja selle lisas nr 1. Kohus lükkas asja arutamise edasi kokkuleppe vormistamiseks.

4. 15.08.2011 esitasid avaldajad kohtule avalduse asja menetluse lõpetamiseks. Avalduse põhjal

on menetlusosalised jõudnud vaidlusalustes küsimustes kokkuleppele ning on sõlminud

korteriomandite liitmise, korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade pindade suuruse

muutmise ja kasutuskorra kokkulepped ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse. Eeltoodust

tulenevalt on ära langenud vajadus kohtumenetluseks. Avaldajad olid seisukohal, et kuivõrd

kohtumenetluse põhjustas otseselt oma ebaseadusliku tegevusega A. Krivonogov ning

avaldajatel ei olnud muid võimalusi peale hagiga kohtusse pöördumise, siis tuleb jätta kõik

menetluskulud A. Krivonogovi kanda. Avaldajad palusid kohtul menetluskulud kindlaks määrata

ja mõista A. Krivonogovilt välja menetluskulud summas 2 688,81 eurot (sh riigilõiv

5 450 krooni ja lepingulise esindaja tasu 36 620,74 krooni) E.T. kasuks (kes on avaldajate

menetluskulud tegelikult kandnud).

5. A. Krivonogov ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise taotlusele, kuid leidis, et

menetlusosaliste menetluskulud peaksid jääma nende endi kanda. A. Krivonogov esitas kohtu

ettepanekul ka oma õigusabiarve summas 3 000 krooni, s.o 191,73 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus lõpetas 24. novembri 2011 määrusega menetluse H. Toode, H. Kase,

V. Lindma ja T. Kaasiku nõudes A. Krivonogovi vastu ebaseadusliku ehitustegevuse

peatamiseks ja hoone endise olukorra taastamiseks.

Menetlusosalised, s.o kinnistu XXX kaasomanikud, on saavutanud kokkuleppe selles, et

nõustuvad A. Krivonogovi poolt XXX asuva korterelamu rekonstrueerimisega ja kolmanda

korruse pealeehitamisega ning üksikasjalik kokkulepe ja selle tingimused on fikseeritud Tartu

notar Aune Harujõe poolt 18.04.2011 vormistatud notariaalaktis „Korteriomandite liitmine,

kokkulepe korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade pindade suuruse muutmise kohta,

kokkulepe kasutuskorra kohta ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus“.

Kohus tühistas 17.07.2009 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud jättis kohus avaldajate kanda ning mõistis välja avaldajatelt A. Krivonogovi

kasuks menetluskulud summas 43,25 eurot.

Kohus tagastas E.T. pangakontole enamtasutud riigilõivu summas 255,65 eurot.

Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on taotlus menetluse lõpetamiseks põhjendatud ja tuleb,

juhindudes TsMS § 477 lg-st 1 ja § 428 lg 1 p-st 3, rahuldada. Avaldajad on enda nõudest

loobunud. Kohtule on esitatud 18.04.2011 Tartu notar A. Harujõe poolt tõestatud korteriomanike

vahel sõlmitud kokkulepe korteriomandite liitmise, korteriomandite koosseisu kuuluvate

reaalosade pindade suuruse muutmise ja kasutuskorra kohta ning asjaõigusleping ja

kinnistamisavaldus. Nimetatud dokumendis on menetlusosalised sõlminud käesolevas tsiviilasjas

vaidluse all olnud küsimustes kokkulepped ja seega puudub vajadus asja edasiseks

menetlemiseks.

Kohus leidis, et asjaolusid arvestades tuleb jätta menetluskulud avaldajate kanda.

Avaldajad on esitanud avalduse A. Krivonogovi vastu tema poolt teostatud ebaseadusliku

ehitustegevuse peatamiseks ja hoone endise olukorra taastamiseks. Avaldajad heitsid

A. Krivonogovile ette seda, et viimane on korterelamu kaasomandi suhtes teinud

rekonstrueerimistöid (ehitanud elamule kolmanda korruse) ilma kaasomanike enamuse

nõusolekuta. Asja materjalidest nähtub, et Mustvee Linnavalitsus on A. Krivonogovile

väljastanud 08.04.2009 kolmanda korruse ehitamiseks ehitusloa ja ehitusloa kehtivuse

tingimuseks on seatud kõigilt korteriomanikelt kirjaliku nõusoleku saamine. A. Krivonogov on

enne ehitusloa taotlemist 2008 jaanuaris korterelamu üldkoosolekul avaldanud soovi ehitada

elamule peale lisakorrus. A. Krivonogovi väitel andsid koosolekul osalejad selleks nõusoleku.

Koosolekut aga ei protokollitud ja otsust kirjalikult ei vormistatud. 10.01.2008 vormistas

A. Krivonogov lisakorruse ehitamiseks korteriomanike kokkuleppe (tl 33). Kaheksa korteri

omanikest on kokkuleppe allkirjastanud ja nõusoleku andnud kuus. Hiljem on neist üks

nõusoleku tagasi võtnud. Nõusoleku andmisest keeldumise kohta korteriomanike otsust ei ole

vormistatud. Seega puudus A. Krivonogovil võimalus sellist otsust vaidlustada, aga ka asja

kohtuväliselt lahendada.

Kohtumenetluse käigus on selgunud, et A. Krivonogovi poolt kavandatud tööde käigus on

võimalik kõigi kaasomanike omandit tervikuna rekonstrueerida ja parendada, renoveerida olulisi

süsteeme ja tõsta kogu kinnistu väärtust. 02.06.2010 kohtuistungil kinnitasid kaasomanikud, et

on nõus selliste tööde tegemisega A. Krivonogovi poolt. Sama on kajastatud üldkoosoleku

protokollis (tl 120). See tähendab, et kokkulepe oli kaasomanike vahel saavutatav ja see on kõigi

kaasomanike huvides. Kohtumenetlus oleks olnud välditav. Olukorras, kui notariaalset

kokkulepet ei oleks sõlmitud, tulnuks kohtul vormistada kokkulepe kirjalikult (TsMS § 615 lg 2)

ja avaldajate avaldus (hoone endise olukorra taastamiseks) oleks jäänud rahuldamata. Selline

lahend oleks toonud kaasa menetluskulude jätmise avaldajate kanda (TsMS § 172 lg 7 teise lause

alusel). Käesolevaks ajaks on vaidlus lahendatud sisult sama tulemusega: avaldajad on

nõustunud A. Krivonogovi teostatavate rekonstrueerimistöödega, nad on avaldanud omapoolseid

soove veel täiendavate tööde tegemiseks ja on loobunud nõudest, et ehitustegevus peatataks ja

hoone endine olukord taastataks. Tulemus on kõigi kaasomanike huvides vormistatud

notariaalses vormis tõestatud lepinguga ning selle vormistamise kulud on kandnud

A. Krivonogov (ja Õ. Väits). Seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane ning TsMS § 172 lg 1

teise lausega ja lg 7 teise lausega kooskõlas, et menetluskulud jäävad avaldajate kanda.

A. Krivonogovi menetluskuluks on õigusabikulud summas 191,73 eurot. A. Krivonogov on

esitanud menetluskulu tõendava dokumendina Legalitas OÜ 18.08.2009 arve nr 90803 summas

3 000 krooni (191,73 eurot). Õigusabi on antud ajal, mil A. Krivonogov on esitanud kohtule

kirjaliku vastuse ja määruskaebuse. Arve selgitusest nähtub, et A. Krivonogovile on antud

konsultatsiooni 2,5 tundi hinnaga 1 000 krooni tund, millele lisandub käibemaks 20%. Kohtu

hinnangul on nimetatud kulu vajalikus mahus ja põhjendatud.

Menetlusosalise esindaja ja nõustaja kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud.

TsMS § 172 lg 8 näeb ette, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses

menetlusosalistele samal alusel tunnistajatele makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 sätestab, et

kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu

alam- ja ülemmäära piires. VV 22.12.2005 määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-,

tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 7

lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis

on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. VV 11.06.2009

määrusega nr 90 on kehtestatud tunnipalga alammääraks 1,73 eurot tund. A. Krivonogovile on

antud juriidilist konsultatsiooni 2,5 tundi. Arvestades asja keerukust, on kohtu hinnangul

põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja tasu tunnitasu maksimummäära ulatuses ehk

10-kordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses (17,3 eurot tund).

Seega tuleb avaldajatel hüvitada A. Krivonogovile õigusabikulud summas 43,25 eurot.

E.T. on tasunud avaldajate eest riigilõivu kokku 5 450 krooni, hagi tagamise eest 450 krooni ja

avalduse esitamise eest 5 000 krooni (319,56 eurot). Algselt võttis kohus asja menetlusse hagina.

Hiljem otsustas kohus menetleda asja hagita menetluses tulenevalt nõudest (TsMS § 613 lg 1 p

1; § 614). Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 kohaselt tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestamata hagita asjas riigilõivu 63,91 eurot. Seega on avalduselt tasutud riigilõivu ettenähtust

enam 255,65 eurot ning enamtasutud riigilõiv tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna

riigilõivu on tasunud E.T. ja avaldajad on palunud menetluskulud välja mõista tema kasuks,

tuleb riigilõiv tagastada E.T. kontole.

Avaldajate menetluskulud (esindaja kulud kui kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1) on

2 688,81 eurot (42 070,74 krooni). Kuna kohus jättis avaldajate menetluskulud avaldajate endi

kanda, ei hinnanud kohus nende menetluskulude suurust, kuid märkis, et käsitletava vaidluse

sisuks on kaasomandis oleva kinnisasja rekonstrueerimise ja parendamise võimalikkus. On

õiglane ja põhjendatud, kui kaasomanikud osalevad sellise menetluse kulude kandmises.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. H. Toode, H. Kask, V. Lindma ja T. Kaasik esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu

Maakohtu 24. novembri 2011 määruse tühistamist osaliselt, s.o menetluskulude jätmises

avaldajate kanda, ning uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud täies ulatuses

A. Krivonogovi kanda ja määrata menetluskulud kindlaks rahalises suuruses summas

2 688,81 eurot ning mõista avaldajate menetluskulud välja A. Krivonogovilt E.T. kasuks.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus arvestanud menetluskulude osas lahendi tegemisel vaidluse asjaolusid.

Kohtumenetluse põhjustas üheselt A. Krivonogov, mitte avaldajad. Tsiviilasja materjalidest

nähtub selgelt, et A. Krivonogov alustas kahekorruselisele majale kolmanda korruse

pealeehitamist ebaseaduslikult. Ilmselgelt on kahekorruselisele korterelamule kolmanda korruse

pealeehitamise puhul tegemist AÕS § 74 lg-s 1 sätestatud juhuga. Seega oli A. Krivonogovil nii

seadusest kui ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud reeglistikust tulenevalt kohustus saada

ehitamiseks kõigi kaasomanike nõusolek;

2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et A. Krivonogovil puudus võimalus osade kaasomanike

keeldumist vaidlustada. A. Krivonogovil oleks olnud võimalus taotleda kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramist kohtumenetluses (3-2-1-151-10);

3) olid avaldajad sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole, kuna neil puudusid muud

võimalused A. Krivonogovi ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Avaldajate taotlusel kohaldas

maakohus 17.07.2009 määrusega hagi tagamise abinõuna A. Krivonogovi poolt teostatavate

ehitustööde viivitamatut peatamist. Asja materjalidest nähtuvalt (kohtutäituri dokumentatsioon)

ei allunud isik kohtumäärusele ja jätkas ehitustegevust ka trahvihoiatusel. A. Krivonogov

vaidlustas hagi tagamise määruse ringkonnakohtus 03.08.2009. Alles pärast seda pöördusid

avaldajad õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Valge&Uiga poole ning advokaat Ivo Kütt osales

menetluses alates vastuse koostamisest määruskaebusele. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2009

määrusega jäeti A. Krivonogovi määruskaebus rahuldamata ning hagi tagamine muutmata.

Avaldajatel oli õigus ja vajadus kasutada õigusabi, kuivõrd vastaspool oli asunud õiguslikult

vastupidisele seisukohale ning jätkas seaduserikkumisi;

4) on kohtul iseenesest õigus selles osas, mis puudutab kinnistu väärtuse tõstmist. Samal ajal ei

saa üks kaasomanik otsustada korterelamu ehitustöid teiste kaasomanike nõusolekuta.

Kohtuvaidlus jäänuks olemata, kui A. Krivonogov ei oleks alustanud omavolilisi ehitustöid;

5) kuivõrd kohtumenetluse põhjustas otseselt oma ebaseadusliku tegevusega A. Krivonogov ning

avaldajatel ei olnud muid võimalusi peale hagiga kohtusse pöördumise, siis on põhjendatud kõigi

kohtukulude jätmine A. Krivonogovi kanda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. A. Krivonogov vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et menetluskulud peaks jääma igaühe

enda kanda. 18.04.2011 sõlmitud notariaalse lepingu p-s 3 on kirjas, et korterite omanikud ei

oma seoses käesoleva lepingu sõlmimisega üksteise vastu mingeid rahalisi ega muid nõudmisi.

Kui vastustaja rääkis naabritele oma plaanist ehitada lisakorrus, pakkus ta neile, et on omal kulul

nõus tegema maja parendused, kuid E.T. ei olnud sellega nõus ja otsustas anda asja kohtusse.

Kui ta ei oleks asja kohtusse andnud, ei oleks tal mingeid kulutusi olnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

Tartu Maakohtu 24. novembri 2011 määruse resolutsioonis märgitud menetluskulude jaotuse

punktid 1 ja 2, millega jäeti menetluskulud avaldajate kanda ja mõisteti avaldajatelt välja

A. Krivonogovi kasuks menetluskulud 43,25 eurot ning teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 24. novembri 2011 määrus muutmata.

Vastavalt TsMS §-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele

kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse

olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni

korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud.

Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud avaldajate

kanda ja mõisteti avaldajatelt A. Krivonogovi kasuks välja menetluskulud summas 43,25 eurot.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud

osas.

10. Maakohus on menetlenud asja hagita menetluse sätete kohaselt.

Vaidlustatud määruses esitatud maakohtu põhjenduste kohaselt leidis kohus, et on õiglane ja

TsMS § 172 lg 1 teise lausega ja lg 7 teise lausega kooskõlas, et menetluskulud jäävad avaldajate

kanda.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellise seisukohaga.

Avaldajad on esitanud maakohtule 15.08.2011 avalduse menetluse lõpetamiseks seetõttu, et

menetlusosalised

sõlmisid

18.04.2011

lepingu

„korteriomandite

liitmine,

kokkulepe

korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade pindade suuruse muutmise kohta, kokkulepe

kasutuskorra kohta ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus“ (tl 166-173) ja lepingu

sõlmimisega on vaidlus antud asjas lahendatud. Seega kuigi menetlusosalised ei ole sõlminud

kohtulikku kompromissi, on siiski taotletud menetluse lõpetamist seetõttu, et menetlusosalised

on saavutanud vaidluse lahendamiseks kokkuleppe. Formaalselt on õige maakohtu seisukoht, et

tegemist on avaldusest loobumisega ja menetluse lõpetamise aluseks on TsMS § 428 lg 1 p 3,

kuid samas, arvestades menetlusosaliste vahel kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist ning seda, et

maakohus on menetlenud tsiviilasja hagita menetluse sätete kohaselt, tuleks asjas kohaldada

menetluskulude jaotusel TsMS § 172 lg-t 1 ja jätta asjaolusid arvestades menetluskulud nii

maakohtus kui ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Samuti oleks juhul, kui

menetlusosalised oleksid sõlminud kohtuliku kompromissi, TsMS § 168 lg 3 alusel kandnud nad

oma menetluskulud ise, kui nad ei oleks kokku leppinud teisiti.

11. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson