2-10-54936/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

11. jaanuar 2012.a, Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-54936

Tsiviilasi

EIOÜ hagi AS T vastu töövõtulepingust tuleneva võla,

viivise ja kahju hüvitamise nõudes ja AS T vastuhagi EIOÜ

vastu ettemaksu tagastamise, kahjuhüvitise, intressi ja

viivise nõudes

Hagi hind

3 182,80 eurot (49 800 krooni) eurot ja vastuhagi hind

3 182,80 eurot (49 800 krooni).

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastukostja) EIOÜ (registrikood XXX, XXX)

Hageja

esindaja

vandeadvokaadi

vanemabi

Sulev

Tammemäe (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt

20, 10141 Tallinn, e-post menetlus@lplaw.ee)

Kostja (vastuhageja) AS T (registrikood XXX, XXX)

Kostja esindaja Juhan R (XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

19.12.2011 toimunud kohtuistungil

Kohtuistungil osalenud isikud

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi

Sulev Tammemäe

kostja lepinguline esindaja Juhan R

RESOLUTSIOOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AS T EIOÜ kasuks põhivõlgnevus 3 182,80 (kolm tuhat sada

kaheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot.

3. Välja mõista AS T EIOÜ kasuks kuni 01.11.2010 sissenõutavaks muutunud

viivis summas 157,10 eurot ja alates 02.11.2010 määras 0,15% põhinõudelt

summas 3182,80 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Välja mõista AS T EIOÜ kasuks kahjuhüvitisena 580,95 (viissada

kaheksakümmend eurot ja 95 senti) eurot.

5. Vastuhagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta AS T kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus

tuleb

esitada

otse

Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.11.2010 Harju Maakohtusse saabunud hagiavaluse kohaselt hageja nõue kostja vastu

põhineb 14.06.2010 allkirjastatud töövõtulepingul nr 02/06/10 (edaspidi nimetatud Leping),

mille kohaselt pidi hageja teostama piirdeaia ehituse koos värava-automaatika paigaldusega.

Kostja oli tööde tellijaks. Kostja suhtes oli omakorda töö tellijaks TP.

Lepingu p 3.1 kohaselt pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile. Eritingimused puudusid.

Lepingu p 3.7 järgi oli kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest ja tasumisest, kui tööl ei

olnud kokkulepitud omadusi või kui töö ei sobinud otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse. Lepingu p 7.1 järgi tuli tööde jooksev ja lõplik vastuvõtmine fikseerida

kahepoolse aktiga. Lepingu p 7.2 mõtteks oli, et kostja omab tööde üleandmise akti saamisest

alates õigust 3 päeva jooksul teatada oma keeldumisest tööde vastuvõtmise kohta, esitades

selleks võimalikult täpse põhjendusega keeldumise. Sama punkti viimases lauses lepiti

ühemõtteliselt kokku, et kui kostja rikub eelnimetatud 3 päevast tähtaega, loetakse töö

tingimusteta vastu võetuks.

Kostja on tasunud Lepingu järgi ettemaksu summas 49.800 krooni ehk 50% Lepingu hinnast.

Ülejäänud osa kokkulepitud tasust on maksmata.

Erinevalt kostjast on hageja seisukohal, et töö on valmis VÕS § 637 lg 3 mõttes ning kostja

on selle ka vastu võtnud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei oleks teinud töid

Lepingus ettenähtud mahus, näiteks et aed oleks paigaldamata või et puudu oleks

väravaautomaatika. Vaidlus kvaliteedis ei tähenda vaidlust töö mahu osas.

Hageja soovis tööd üle anda 10.09.2010. Sama kuupäeva kannab ka tööde üleandmise akt.

Tööd esitati vastuvõtmiseks otse tööde lõpptellijale TP . Poolte hilisema kirjavahetuse käigus

on selgunud, et kostja andis töö lõpptellijale TP volituse töö vastuvõtmisel esindada kostjat.

Seega 10.09.2010 akti esitamisega TP pakuti töid kostjale vastuvõtmiseks. Järelikult ei saa

olla vaieldav, et 10.09.2010 tegi hageja kostjale tahteavalduse tööd vastu võtta. Kostja on oma

05.10.2010 kirjas asunud seisukohale, et 10.09.2010 dateeritud tööde üleandmise akt esitati

hoopis 17.09.2010. Eeltoodu aga ei vasta tegelikkusele. Esiteks ei ole kostja oma väidet

millegagi tõendanud. Teiseks kinnitab hageja ja tööde lõpptellija vaheline e-kirjade vahetus

10.09.2010 dateeritud akti esitamist just 10.09.2010. Ehkki kostja esindaja (TP) ei kirjutanud

aktile alla, ei ole see automaatselt tõendiks, et töö jäi tegelikkuses vastu võtmata. Nimelt

võimaldas Leping lugeda töö vastuvõtuks. Sama võimalus tuleneb ka VÕS §-st 638, mille

kohaselt loetakse töö vastu võetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle

selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb lepinguline kohustus täita vastavalt lepingu

tingimustele. Pakkudes valminud tööd 10.09.2010 kostjale, pidi kostja Lepingu p 7.2 kohaselt

3 päeva jooksul esitama tööde vastuvõtmisest motiveeritud keeldumise. Nimetatud kohustuse

mittetäitmise tagajärjeks vastavalt poolte ühisele tahtele oli tööde vastuvõetuks lugemine

(Lepingu p 7.2 viimane lause). Kokkulepitud tähtaja jooksul töö vastuvõtmisest keeldumist ei

esitatud. Järelikult kooskõlas Lepingu p-ga 7.2 tuleb lugeda tööd vastu võetuks alates

14.09.2010. Ka hiljem ei ole kostja esitanud selget tahteavaldust keelduda töö vastuvõtmisest.

Küll on aga kostja 5.10.2010 kirja lk-l 1 selgelt ja ühemõtteliselt asunud seisukohale, et tööd

on vastu võtud, kuivõrd kostja on selgelt osundanud VÕS § 637 lg-le 3 ning järgnevalt

selgitanud, et puuduste mittelikvideerimisest tulenevalt kostja ei aktsepteeri hageja rahanõuet.

Seega on kostja tuginenud VÕS § 111 lg-st 1 tulenevale õiguskaitsevahendile, mida saab

rakendada ainult töö vastuvõtmise järgselt, s.t tasunõue on muutunud küll sissenõutavaks,

kuid töö tellija kasutab VÕS § 111 tulenevat ajutist õigust kohustuse täitmine peatada teise

poole täitmise vastu. Kostja on 19.10.2010 kirjas üllatuslikult märkinud ka seda, et tööde

üleandmise akti allkirjastamata jätmise põhjus seisnes TP õiguse puudumises tööde

üleandmise aktile allkirja anda. Samas on kostja eelnevalt selgelt märkinud, et TP oli volitus

kostjat esindada. Nimetatud põhjusel allkirja mitteandmine on õiguslikult seletamatu. Ka

olukorras, kus aktile oli kostja esindajana trükitud AK, oleks TP saanud kostja nimel akti

allkirjastada, märkides aktile oma nime ja allkirja.

VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud,

siis eeldatakse, et pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Järelikult töö

vastuvõtmisega (vastuvõetuks lugemisega) 14.09.2010 muutus hageja tasunõue VÕS § 637 lg

4 alusel sissenõutavaks ning tõendamiskoormis osas, et vastu võetud töö ei vasta

lepingutingimustele ning sellega seoses on kostjal õigus VÕS § 111 alusel keelduda tasu

maksmisest, läks üle kostjale. Ka kostja käitumine viitab tööde vastuvõtmisele. Nimelt on

kostja esitanud nõudeid kõrvaldada töös esinevad puudused. Puuduste kõrvaldamise nõuet

saab aga esitada alles peale tööde vastuvõtmist (vastu võtuks lugemist). Nimelt tekib alles

tööde vastuvõtmise järgselt võimalus töö üle vaadata ning avastatud puudustest töövõtjat

teavitada. Olukorras, kus töid ei ole vastu võetud, ei saa ka tellija olla teadlik töö omadustest

ega kujundada oma hinnangut, kas töö vastab lepingule. Õigust jätta töö vastu võtmata võib

tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna

asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta

ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata (Riigikohus, tsiviilasi nr 3-2-1-16-

06 p 11). Poolte Leping sellist õigust ei sätestanud. Lisaks ei ole kostja poolt välja toodud

asjaolusid, mille põhjal võiks isegi oletada, et töö oleks kasutuskõlbmatu.

Kostja esitas esimese pretensiooni hagejale 05.10.2010, milles kokkuvõtvalt märkis, et töö ei

vasta Lepingu tingimustele ning pretensioonis ülesloetletud puudused tuleb kõrvaldada. Enne

nimetatud pretensiooni esitati hagejale 17.09.2010 tööde lõpptellija poolt vaegtööde nimekiri,

mille kättesaamist kinnitas hageja esindaja oma allkirjaga. Kuivõrd aga TP esitas vaegtööde

nimekirja oma nimel, ei saanud see mõjutada kostja Lepingust tulenevaid kohustusi hageja

ees. Esinduse kohta käivaid sätteid ei saa kohaldada, kui isik teeb tehingu iseenda nimel

(Riigikohus, tsiviilasi nr 3-2-1- 47-99).

Kostja 5.10.2010 pretensioonile esitas hageja vastuse 13.10.2010. Vastusele vastas kostja

omakorda 19.10.2010 kirjaga. Kostja kirja aluseks võttes ilmneb, et kostja ei soovi töö eest

maksta, viidates puudustele töös. Samas on oluline, et kostja, kirjeldades küll töö teatud

omadusi, ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid/põhjendusi selle kohta, miks tuleb neid

omadusi puudusena käsitleda. Ka 05.10.2010 pretensioonile lisatud asjatundja arvamus (OÜ

AE) ei selgita vähemalgi määral, miks on töö omadused kostja arvates käsitletavad

puudustena. Hageja osundas oma 13.10.2010 kirjas, et kuivõrd Leping nägi ette keskmise

kvaliteedi, tuleb vaidluse korral esmalt välja selgitada, milline on keskmine kvaliteet ning kas

sellest tulenevalt on töö omadused üldse puudusena käsitletavad. Seejuures ei saa keskmise

kvaliteedi tuvastamine põhineda kellegi subjektiivsel ettekujutusel, vaid konkreetsel

kontrollitaval alusel (ehitusnormid). Mitte üheski kirjas ei ole kostja oma etteheiteid rajanud

selgele kontrollitavale alusele. Ühelgi kontrollitaval alusel ei põhine ka ülalviidatud OÜ AE

hinnang. Samas on kostja oma 19.10.2010 kirjas selgelt möönnud, et eelnimetatud asjaolude

(s.o keskmise kvaliteedi standard, töö omaduste käsitlemine puudusena) tõendamiskoormis on

just temal. Tõendamiskoormis on kostjal ka tulenevalt asjaolust, et tööd on vastu võetud,

mille tagajärg on muuhulgas tõendamiskoormise ümberpööramine (VÕS § 76 lg 4). Sellele

vaatamata ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks ning piirdunud

paljasõnaliste ja kohati isiklikuks minevate hinnangute esitamisega. Hageja hinnangul on

kostja väited puuste kohta töös alusetud. Töö on hageja 10 aastase kogemuse põhjal tehtud

laitmatult ning kostja poolt nimetatud töö omadused ei ole puudustena käsitletavad. Kostja on

üksnes otsinud põhjusi vabaneda maksekohustusest.

Hagejal on kostja vastu nõue põhisummas 49.800 krooni. Põhinõudele lisandub viivisnõue

vastavalt Lepingu p-le 3.9 määras 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu

lisa p 10 kohaselt tuli tasu maksmise kohustus täita 10 päeva jooksul peale tööde

lõppakteerimist. Tööd saab lugeda vastu võetuks alates 14.09.2010. Seega hiljemalt

24.09.2010 tuli täita maksekohustus ning esimene viivituses olev päev on 25.09.2010. Viivise

summa rahalise kohustuse suuruselt on 74,70 krooni. Päevade arv alates 25.10.2010 kuni 1.

novembrini 2010 on 38 päeva, seega viivisnõue on 2.614,50 krooni. Lisaks palub hageja

viivise väljamõistmist TsMS § 367 järgi määras 0,15% põhinõudelt kuni põhinõude täitmise

päevani. Kostja poolt alusetu õigusvaidluse algatamine pani hageja olukorda, kus tal tuli oma

õiguste kaitseks teha kohtuväliselt kulutusi õigusabile. Tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 ja § 128

lg-st 3 on õigusabile tehtud kulutus summas 9.090 krooni käsitletav varalise kahjuna ning

tuleb kostja poolt hüvitada.

13.04.2011 esitatud vastuse kohaselt kostja vastusele leiab hageja, et kostja vastus ei

kummuta vähimalgi määral hagis esitatud nõudeid ega nõudealuseid.

Hageja leiab, et tööd on kostjale üle antud. Tööde üleandmine on toimunud 10.09.2010, mitte

19.09.2010 nagu väidab kostja. Vastuses väidab kostja ühemõtteliselt, et ta andis tööde

lõpptellijale (TP) õiguse vaadata kostja nimel üle hageja poolt üleantavad tööd ning puuduste

ilmnemisel esitada vastavad pretensioonid. Sama seisukoht on esitatud kostja kirjas, mille

kohaselt kostja andis TP volituse tööd üle vaadata. Volituse andmisega muutus TP

töövõtulepingu p 7.1 mõttes poole volitatud esindajaks. Seda, et tööde üleandmise

tahteavaldus oli tehtud just TP (kes esindas kostjat), kinnitab ka kostja omavastuses.

Kostja väide, et TP puudusid volitused tööde üleandmise aktile alla kirjutada, ehkki ta omas

volitusi tööd üle vaadata, on sisutu. Volituse andmine tööde ülevaatamiseks ei vaja eraldi

volitust tööde vastuvõtmise aktile allkirja andmiseks. Võrdluseks – volituse andmine lepingu

sõlmimiseks ei vaja volitust lepingule allkirja andmiseks. Vastupidisele seisukohale ei saa

asuda ka hageja poolt 27.09.2010 edastatud kirja põhjal, millele kostja on oma vastuses

osundanud.

Siinkohal on määrav, et hagejal kujunes lõplik selgus TP volituste ulatuses välja alles kostja

19.10.2010 kirjaga tutvudes. Seetõttu on mõistetav, miks hageja oma 27.09.2010 kirjas

mõningaid kahtlusi avaldas. Samas tuleb rõhutada, et hageja mõningane ebaselgus TP

volituste ulatuses ei mõjutanud tegelikku õiguslikku olukorda - TP volitused ei saanud sellest

kannatada ning tema poolt tehtud toimingute õiguslikud tagajärjed tabasid ikkagi kostjat.

Vastuses väidab kostja, et hagi juurde lisatud 10.09.2010 tööde üleandmise akt oli

kuidagimoodi „vale“, sest kostjal on originaalakt, millel puudub hageja esindaja allkiri.

Hageja hinnangul on kostja analüüs „õige“ ja „vale“ akti osas asjakohatu, kuivõrd vaidluse all

on üksnes tööde üleandmise kuupäev, mitte aga fakt kui selline, et tööde üleandmist-

vastuvõtmist pakuti. Tööde üleandmine on siiski õigustoiming, mille tegemist ei saa hinnata

pelgalt seeläbi, kas selle õigustoimingu fikseerimiseks koostatud akti kõikidel eksemplaridel

on üleandja allkiri või mitte. Öeldes täpsemalt – akt on üksnes tõend tahteavalduse tegemise

kohta, mitte tahteavaldus ise. Samas on väljaspool vaidlust asjaolu, et hageja nimel pakkus

töid üleandmiseks-vastuvõtmiseks just KK(kelle allkiri väidetavalt nn „originaaleksemplaril“

puudub). Järelikult isegi eeldades, et kostja avalduses oleva akti eksemplaril puudub KK

allkiri, ei järeldu sellest, et hageja ei oleks oma esindaja KK´e kaudu teinud tahteavaldust tööd

üle anda.

Kuivõrd vaidlus puudutab üksnes tööde üleandmise kuupäeva, tuleb akti nn „tegelik“ kuupäev

tuvastada teiste tõendite alusel. Siinkohal osundab hageja veelkord oma 11.09.2010 kirja

viimasele lausele: „Loodetavasti saate Kalmeri toodud aktil oma põhjendatud nõudmised ja

vaegtööd välja kirjutada, et saaksime selles osas esitada oma konkreetsed seisukohad ja

võimalikud meetmed“. Seega osundatakse 11.09.2010 kirjas faktile, et KK on toonud TP akti,

millele on võimalik vaegtööd kirja panna. On loogiline, et kirjas mainitud „Kalmeri toodud

akt“ pidi olema TP´ni jõudnud enne, kui hageja 11.09.2010 oma kirja kirjutas. Juba sellest

tulenevalt ei saa olla õige kostja väide, et tööde üleandmist pakuti 17.09.2010 ning et tööde

üleandmise aktil on sellest tulenevalt vale kuupäev.

Vastuses hagiavaldusele on kostja õigesti osundanud, et vaegtööde nimekiri märgiti tööde

üleandmise akti tagaküljele. Sama asjaolu on kinnitanud ka hageja oma 13.10.2010 kirja p-s

3.3.3, selgitades, et KK´e poolt 10.09.2010 toodud akti tagaküljele märgiti TP poolt

vaegtööde nimekiri. See, et vaegtööde nimekiri jõudis TP poolt KK´eni viimase poolt toodud

akti tagaküljele märgituna just 17.09.2010, mil KK vaegtööde nimekirjale oma allkirja pani,

on jälle väljaspool vaidlust.

Kõike eeltoodut kokku võttes ilmneb, et enne 11.09.2010 (s.o ikkagi 10.09.2010 nagu on

hageja algusest peale väitnud) oli KK toonud TP (kel tegelikkuses olid olemas kostja

esindamise õigused) tööde üleandmise akti. Akti toomise põhjus oli hageja soov tehtud tööd

üle anda, kuivõrd tööd olid lepingus sätestatud mahus lõpetatud. Vastupidist ei ole kostja ka

väitnud (näiteks ei ole kostja väitnud, et aed on paigaldamata või et värava mootor puuduks

vms).

Kõnealuse akti üleandmisega KK´e poolt tehti ühtlasi tööde üleandmise tahteavaldus. Fakt, et

KK poolt üle antud akti tahaküljele märgiti TP poolt vaegtööd ning selle akti (koos

tahaküljele märgitud vaegtöödega) andis TP oma nimel 17.09.2010 üle KK´ele, kes ka sellele

alla kirjutas, on väljaspool vaidlust. Järelikult kooskõlas kostja selgitustega ning hageja

11.09.2010 kirjaga on ainumõeldav asuda seisukohale, et tööde üleandmist-vastuvõtmist

pakuti kostjale siiski 10.09.2010, mis KK akti TP andis. Vastupidine oleks ebaloogiline, sest

sellisel juhul ei oleks hageja oma 11.09.2010 kirjas saanud kuidagi viidata „Kalmeri poolt

toodud aktile“, kui see akt kostja selgituste kohaselt toodi TP alles 17.09.2010.

VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Andes TP õiguse tegutseda

ASi T esindajana, pidi TP lepingu p 7.2 kohaselt 3 päeva jooksul alates akti saamisest esitama

pretensioonid puuduste kohta töös. Pretensioonide mitteesitamisel kokkulepitud tähtaja

jooksul loetakse tööd tingimusteta vastuvõetuks. Hageja möönab, et tööde vastuvõtmine

iseenesest ei võta kostjalt õigust keelduda VÕS § 111 järgi sissenõutavaks muutunud tasu

maksmisest viitega puudustele töös, kuid nimetatud keeldumisõiguse kasutamise eelduseks

on, et kostja tõendab puuduste olemasolu. Seda asjaolu ei ole kostja senini suutnud teha.

Hageja leiab, et puuduste olemasolu töös ei ole leidnud tõendamist. Seda, kas töös esinevad

puudused või mitte, tuleb hinnata ennekõike lepingutingimuste põhjal. Kuivõrd leping ei

sätestanud konkreetseid kvaliteedinõudeid, siis kohaldub VÕS § 77 lg 1 järgne keskmine

kvaliteet. Kõik need töö omadused, mis jäävad keskmisest kvaliteedist allapoole, on

käsitletavad puudusena töös. Järelikult tuleb enne küsimuse otsustamist, kas konkreetne

omadus on puudus või mitte, tuvastada, milline on keskmine kvaliteet sellistele piirdeaedadele

sellises komplektis, nagu see oli täpsustatud töövõtulepingus. Siinkohal võib olla oluline ka

see, et kostja ei tellinud piirdeaia nn täieliku väljaehitamist, kuivõrd lepinguga jäi hõlmamata

näiteks laudise paigaldamine ning laudise kinnitamiseks vajalike tariraudade kinnitamine.

Hageja rõhutab siinkohal, et kostja küll järjepidevalt kirjeldanud tehtud töö omadusi, kuid

ühestki dokumendist ei tulene vastust küsimusele, miks peaks töö omadusi lugema

puudusteks e keskmisest kvaliteedist allapoole jäävateks kvaliteeditingimusteks. Lisaks on

oluline, et osad nn „puudused“ on hageja poolt parandatud tulenevalt vastutulekust lõpptellija

soovidele. Näiteks on parandatud 17.09.2010 vaegtööde akti järgsed positsioonid 1, 6 ja 7.

Vastav nähtub ka hageja 27.09.2010 kirjast. Samas osundab hageja sellele, et eelnimetatud nn

„puuduste“ kõrvaldamine ei tähendanud kostja positsioonidega nõustumist. Hagejale oli

lihtsalt majanduslikult kasulikum omal kulul kõrvaldada töö teatavad omadused lootuses

kiirendada lepingu järgse tasu saamist. Samuti on oluline, et vaegtööde akti positsioonis 2

märgitud asjaolu (metalli kolin) puudusena käsitlemine on välistatud, kuivõrd lepingus ei

olnud kokkulepet, et metallist liugvärav peab hääletult töötama. Pealegi asjaolu, et metall

tekitab liikumisel häält, on üldteada ning füüsikalises mõttes paratamatu. Kummaline on

käsitleda puudusena asjaolu, mis on paratamatu. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta,

kui suur see müra siis tegelikkuses on ning kas see ületab Sotsiaalministri 04.03.2001

määrusega nr 42 kehtestatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud norme.

Vaegtööde positsioonis nr 3 märgitud tariraudade kinnituste lugemine puuduseks on

välistatud, kuivõrd tariraudade kinnitamine ei olnud lepinguga hõlmatud. Hõlmatud oli üksnes

tariraudade tarne. Vaegtööde akti positsioonis nr 4 märgitud asjaolu ei saa samuti puudusena

käsitleda, kuivõrd puuduvad normid, mis reguleerivad keevisvõrgu „laine“ asendit. Lepingust

keevisvõrgu laineasendile tingimusi ei tulenenud.

Kostja ei ole seni suutnud näidata ühtegi normi, mis reguleeriks keevisvõrgu laineasendit ning

annaks alust väita, et näiteks ülespidi laineasend on ebaõige ja seetõttu puudusega. Hageja

lisab siinkohal uue tõendina MTÜ XXXteaduri ja nõukogu esimehe AS´e (omab keemia alast

teadusmagistri kraadi) arvamuse, et PVC keevisvõrgu vastupidavus, kasutatavus ega kestvus

ei sõltu sellest, millist pidi on keevisvõrk aiapostidele asetatud (s.o kas lainehari on üles või

alla).

Vaegtööde akti positsioonis nr 5 sätestatud asjaolu on ääretult ebamäärane. Eeldada võib, et

on püütud kirjeldada töö mingit omadust, kuid see kirjeldus ei võimalda töö omadust isegi

aimata. Räägitakse üksnes mingi aiaposti otsast ning viidatakse värviparandustele, selgitamata

seda, mis selle aiaposti otsaga ja värviparandusega siis lahti on. VÕS § 644 lg 2 kohaselt

oleks kostja pidanud puudust piisavalt täpselt kirjeldama. Selle kohustuse rikkumise tagajärg

on VÕS § 644 lg 3 järgi õiguse kadumine tugineda puudusele.

Samavõrd sisutu on ka 28.09.2010 koostatud AE OÜ arvamus, milles on kirjeldatud töö

omadusi, kuid mille pinnalt on võimatu mõista, kas ja millistel põhjustel jäävad kirjeldatud

töö omadused allapoole keskmist kvaliteeti. Pealegi on AE OÜ hinnang paljuski

spekulatiivne.

Olukord ei muutu paremaks ka ehitusinseneri KH ja riiklikult tunnustatud eksperdi KSi

26.11.2010 ekspertarvamuses. Esmalt tuleb osundada sellele, et riiklikult tunnustatud ekspert

KS on andnud arvamuse asjale, mida ta ise vahetult ei ole tajunud. Nimelt on arvamuse lk 2

selgelt märgitud, et objekti ülevaatuse viis läbi ainult KH. Seega on riiklikult tunnustatud

eksperdi poolt antud hinnang kõlbmatu, kuivõrd asjatundja poolt arvamuse andmise vältimatu

eeldus on uuritava asjaga tutvumine ning selle vahetu tajumine. Lisaks ei ole teada ega ole ka

kontrollitav, kas ja kui suures ulatuses mõjutas arvamuses kajastatud teksti kujunemist

riiklikult tunnustatud ekspert, kellel uuritava objektiga puudus igasugune vahetu kontakt.

Seetõttu ei ole välistatud, et 26.11.2010 ekspertiisiakt tuleb jätta tervikuna tähelepanuta.

Lisaks on kõnealune ekspertarvamus olulisel määral spekulatiivne ja ebamäärane. Näiteks

osundatakse arvamuse lk-l 7, et kui väravale asetatakse peale puitlaudis, siis värava omakaalu

suurenemisega kaasneb väravat lükkava mootori liigne koormamine. Selgusetu on aga see,

mida tähendab „liigne“ ning mis põhjusel on eksperdid üldse jõudnud arvamusele mootori

liigsest koormamisest. Puuduvad mistahes andmed mootori tööjõudluse kohta.

Arvamuse lk-l 8 avaldatakse, et aiapostide lõikepindade katmine värviga ei ole piisav ja toob

pikemas perspektiivis kaasa aiapostide halvenemise. Sama punkti all lk 9 jätkub ebamäärane

hinnang, mille kohaselt lõikepindu oleks pidanud töötlema selleks sobiva vahendiga.

Selgusetuks aga jäävad väljend „ei ole piisav“, „selleks sobiva vahendiga“ ning „pikemas

perspektiivis“. Lisaks on ebamäärane ka see, mil määral siis aiapostide väidetav halvenemine

toimuma saab. On selge, et kui kostja oleks tellinud igikestva aia, oleks selle maksumus olnud

kordades kõrgem. Täiesti kummaline on ekspertarvamuse lk-l 9 läbiviidud katsetus, mille

tulemus näitas, et enamik võrkaia tugiposte annab välisele survele järgi ning neid on väga

lihtsalt võimalik loodist välja lükata. Selgusetu on, mil määral siis väidetav loodist

väljaviimine käib ning milline on see surve, mida tugipostid peaks kandma. Tugipostide

ülesandeks on kanda võrkaeda sõltumata ilmastikust. Tugiposte ei kasutata nende otsas

ronimiseks või nende lükkamiseks. Ekspertarvamusest selgub aga pigem see, et kui tugiposte

jõuga kangutada, siis lähevad nad loodist välja. Nimetatud asjaolu puudusena käsitleda on

ennekuulmatu.

Veelgi üllatavam on aga ekspertarvamuse p 5, mis ei sisalda ekspertide enda arvamust, vaid

kellegi IB´i arvamust, mis on kajastatud ekspertarvamusele lisatud e-kirjade väljatrükis. Kes

on aga IB jääb selgusetuks, samuti jääb selgusetuks IB´i kui uue asjatundja pädevus

hinnanguid anda. Teadmata on ka see, kas IB on oma arvamuse kujundanud konkreetset

võrkaeda uurides või on ta oma hinnangu andnud samamoodi nagu riiklikult tunnustatud

ekspert – distantsilt asjaga tutvumata. Lisaks on oluline, et lisatud e-kirjavahetust IB´iga on

pidanud hoopis keegi Kristiine. On selgusetu, kuidas saab kostja või kuidas saavad eksperdid

tugineda seni tundmatu Kristiine ja IB´i omavahelisele kirjavahetusele ning selle põhjal teha

katseid järeldada hageja töö vastavusest nõuetele. Lisaks on oluline, et kirjavahetus on

võõrkeelne, kuid TsMS § 32 lg 1 ja § 33 järgi peavad kõik dokumendid olema eesti keeles.

Eraldi tuleb aga osundada sellele, et kostja poolt järjest uute ja uute arvamuste võtmine näitab

ilmekalt kostja tegelikku eesmärki leida mingigi alus, et vabaneda maksekohustusest. Kui

alguses sooviti ebamäärase vaegtööde aktiga maksekohustust vältida, siis peale seda võeti

juba AE OÜ-lt hinnang. Ilmselt ei olnud ka see piisavalt eesmärgipärane, sest kostja on

pöördunud nüüd juba riiklikult tunnustatud eksperdi poole, et saada uusi ja „tugevamaid“

aluseid maksekohustusest vabanemiseks. Kõikide eeltoodud dokumentide ühine omadus on

aga see, et nendest ei selgu puudused töös. Alati on võimalik öelda, et seda või teist asja oleks

saanud teisiti teha, kuivõrd on täiesti loogiline, et erinevad inimesed võivad lahendada ühte ja

sama ehitusküsimust erineval moel. Samas aga asjaolust, et ühte ja sama asja saab teha mitut

moodi, ei järeldu, et konkreetsel moel tehtud töö oleks puudusena käsitletav. Selleks on vaja

siiski midagi enamat kui kellegi subjektiivne arvamus, et oleks saanud ka teistmoodi teha.

Seda „enamat“ aga kohtumenetluses esitatud ei ole. Järelikult kohaldub tõendite puudumise

tõttu asjas VÕS § 76 lg 4, mille kohaselt täitmise vastuvõtmisel eeldatakse selle täielikkust ja

kohasust. Sama järeldus tuleneb ka töövõtulepingu p-st 7.2.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagi ei tunnista ja palub see jätta rahuldamata.

Kostja selgitab, et kuna tema esindaja ei viibi alaliselt Tartus andis ta oma tellijale hr TP

õiguse vaadata kostja kui tööde tellija nimel üle hageja poolt üle antavad tööd ja puuduste

ilmnemisel esitada hagejale vastavad pretensioonid tööde kvaliteedile. Tööde vastuvõtmise

aktile allkirja andmiseks TP volitusi polnud. Sellisest asjaolust oli hageja teadlik ja seda

asjaolu on hageja kinnitanud oma kostjale saadetud e-kirjaga 27.09.2010. Töövõtulepingu p.

7.1. kohaselt on tööde vastuvõtmise aktile pädeva allkirja andma vaid lepingu pooleks olev

isik - käesoleval juhul siis kostja esindaja. Juhul, kui TP oleks leidnud, et teostatud tööd

vastavad nõuetele ja poleks pretensioone esitanud, oleks kostja seaduslik esindaja andnud

esitatud aktile ka oma allkirja ja alles peale seda oleks tekkinud hagejal lepingulise tasu

nõudeõigus. Seega vaidlust puudub selles, et 10.09.2010 aktil puudub tellija esindaja allkiri ja

seda akti pole tellija lepingus märgitud esindajale reaalselt üle antud.

Hageja tasunõude põhiargumendiks on see, et väidetavalt on ta kostjale esitanud tööd vastu

võtmiseks akt–saatekirjas märgitud kuupäeval 10.09.2010 ning kuna kostja ei esitanud

töödele pretensioone Lepingu p. 7.2. märgitud kolmepäevase tähtaja jooksul, tuleb TP poolt

esitatud vaegtööde nimekiri lugeda esitatuks hilinenult ning sellest tulenevalt on hagejal

tekkinud õigus tasule.

Lepingu p. 9.2. kohaselt kõik pooltevahelised teated seoses Lepingu täitmisega esitatakse

teisele poolele kirjalikult taasesitatavas vormis. Kostja märgib, et hageja pole siiani suutnud

tõendada eelmärgitud tööde vastuvõtmise akti TP või kostja esindajale üle andmist just

10.09.2010, kuigi järgides lepingus kokkulepitut korda peaks seda suhteliselt lihtne olema

teha. Kostja ei eita, et hagimaterjalidele lisatud akt-saatekiri on TP esitatud, kuid seda mitte

10.09.2010 nagu väidab hageja vaid 17.09.2010.Oma väidete kinnitamiseks märgib kostja

järgmist:

Hageja on esitanud hagimaterjalidega kohut eksitavad koopiad vaidlusalusest akt-saatekirjast.

Nimelt on kostjal sellest akt-saatekirjast olemas ka originaaleksemplar ja erinevalt hageja

poolt esitatud aktist, kus on töö üle andnud KK allkiri, puudub selline allkiri kostja

eksemplaril. Seega dokumenti, millega pakutakse töid tellijale vastuvõtmiseks, millel puudub

töövõtja esindaja allkiri ei saa lugeda tööde üleandmiseks esitamiseks. Ilmselt tekkis hageja

akti eksemplaril töövõtja esindaja allkiri vahetult enne hagiavalduse kohtusse esitamist.

Vaidlusaluse akt-saatekirjal on märgitud all „Märkus” „Töövõtja vaegtööd (juhul, kui need

on) tuleb loetleda ja allkirjastada käesoleva akti pöördel. Allkirjastamata akti korral lepitakse

kokku puuduste kõrvaldamise tähtajas ja akteerimise korras, millest tehakse märge käesoleva

akti mõlema eksemplari pöördele. Käesoleva akti allkirjastamisega kinnitab tellija väravate

garantiikirja ja juhendi kättesaamist”.

Kostja eelnimetatud akt-saatekirja pöördel on TP käsikirjas märgitud vaegtööd, mille on

töövõtja esindaja KK andnud oma originaalallkirja ja dateerinud selle dokumendi 17.09.2010.

Juhul, kui hageja oleks lugenud tööd kostjale üle antuks 10.09.2010 ja need oleks kostja poolt

vastuvõetud, poleks hageja suure tõenäosusega täitnud enda poolt koostatud tööde üleandmise

korda ega allkirjastanud 17.09.2010 nn. vaegtööde nimekirja. VÕS § 638 tulenevalt on Tellija

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Juhul, kui hageja

soovib väita, et tellija ei võtnud töid alusetult vastu ja töö tuleb lugeda vastuvõetuks, on tal

kohustus tõendada eelkõige seda, et tööde üleandmine oli kokku lepitud ja töö vastuvõtmine

oli töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö vastuvõetuks lugemisel tuleb töövõtjal tõendada, et

tellija ei võtnud töid vastu alusetult ja ta on andnud tellijale tööde vastuvõtmiseks mõistliku

tähtaja. Käesoleva vaidluse aluseks oleval tööl, mida soovitakse üle anda puuduvad

omadused, milleks seda tööd vajatakse. Tellija pole alusetult keeldunud töid vastu võtmast ja

töövõtja pole tellijale andnud täiendavat tähtaega töö vastuvõtmiseks. Muuhulgas tuleneks

täiendava tähtaja andmise kohustus hagejal otseselt Lepingu p. 3.10. Vastupidi, töövõtja on

algselt tunnistanud puuduste olemasolu ja asunud neid samu aktis märgitud puudusi osaliselt

kõrvaldama.

Kui hageja luges tööd kostjale üle antuks 14.09.2010, siis tekib põhjendatult küsimus, miks ta

asus kõrvaldama puudusi, mida ei saa valmis tööl olla. Vaadeldes R.K ja T.P vahel toimunud

kirjavahetust, ei teki mitte vähematki kahtlust, et pooled pole lugenud töid vastuvõetuks. Oma

27.09.2010 kirjaga kostjale kinnitab hageja, et vastavalt vaegtööde nimekirjale on mitmed

puudused selle kirja koostamise hetkeks kõrvaldatud. Alles 27.09.2010 kirja koostamisega

loeb hageja oma kohustused kostja ees täidetuks ja leiab, et tal on sellega tekkinud õigus

esitada kostjale VÕS § 638 kohane arve. Eeltoodust tulenevalt on hageja kinnitanud, et luges

kostja pretensioonid töödele esitatud tähtaegselt ja oma lepingulised kohustused kostja ees

täidetuks mitte 14.09.2010 nagu väidetakse hagiavalduses vaid hoopis 27.09.2010.

VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kuni käesoleva ajani pole hageja esitanud

kostjale

tööd

puudutavad

dokumentatsiooni

sh.

teostusjooniseid,

paigaldus-

ja

kasutusjuhendeid, tootjapoolsed juhendusmaterjalid jms. Lähtudes töövõtja koostatud aktist

10.09.2010

pole

hageja

püüdnud

kostjale

mingit

dokumentatsiooni

üle

anda.

Dokumentatsiooni üleandmine on Lepingu oluline tingimus ja selline asjaolu peab kajastuma

tööde üleandmise aktis (Lepingu p. 2.1, 7.1. Lepingu lisa 1 viimane leht ja vaidlusalune tööde

üleandmise akt). Kostja julgeb arvata, et hagejal puudub igasugune ehitust puudutav

dokumentatsioon, mis oleks aluseks otsustamisele, kas teostatud tööd vastavad kokkulepitud

kvaliteedile ja mida tellijale kannataks üle anda. Kui puudub üleandmiseks vajalik ja lepingus

kokku lepitud dokumentatsioon, siis järelikult ei saanud töövõtja tellijale üle anda

töövõtulepingu tingimustele vastavat tööd.

Töövõtulepingu p. 2.1. kohaselt Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Leping oma lisadega,

Eesti Vabariigi seadusandlus ning teised Töödele esitatavaid nõudeid sätestavad ehitus-

tehnilised jms. dokumendid. Muuhulgas sätestab töölepingu p. 7.1. et üleantavad tööd ja

materjalid peavad vastama lepingutingimustele ning vastavat liiki asjale või teenusele

tavaliselt esitatavatele kvaliteedinõuetele ja tootjapoolsetele juhendusmaterjalidele. Kui

hageja soovib väita, et tema tööd vastavad nõuetele, tellija pretensioonid ja materjali tootja

selgitused on paljasõnalised ning alusetud, siis selliste alusetute asjaolude ümberlükkamiseks

tuleb tal endal oma väiteid kaitsta dokumentaalsete tõenditega, vastasel korral tekib küsimus,

milliste ehitusnormide, tavaliselt esitatavatele kvaliteedinõuetele vastavalt või tootja

juhendusmaterjalide järgi töövõtja töid üldse teostas.

VÕS § 641 lg 4 kohaselt tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat

lepingutingimustele

mittevastavust

loetakse

võrdseks

töö

lepingutingimustele

mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Isegi siis, kui

hageja oleks kostjale tööd üle andnud ja kostja oleks need vastu võtnud, puuduks ikkagi

hagejal rahaline nõue kostja vastu. Kooskõlas VÕS 641 lg 2 p. 1 ja 2 kohaselt töö ei vasta

muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja kui kokkuleppe

puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida

töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda

töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki

tööd tavaliselt kasutatakse.

Kostja on korduvalt teinud hagejale ettepanekuid viia tööd vastavusse lepingu tingimustega ja

kõrvaldada puudused töös. VÕS § 114 lg 3 kohaselt, kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise

kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse

täitmisest. Kuigi puuduste ilmnemisel asus hageja puudusi töös kõrvaldama ei ole ta seda

käesoleva ajani nõuetekohaselt teinud ja on asunud väitlema teemal, et teostatud tööd

vastavad lepingus kokkulepitud nõuetele.

Kuna tekkis õiguslik vaidlus tööde lepingule vastavuse osas, tegi kostja hagejale 19.10.2010

ettepaneku viia läbi tööde kvaliteedi osas sõltumatu ehitustehniline ekspertiis, millest hageja

keeldus ja pöördus oma tsiviilprotsessi õigusi pahatahtlikult kasutades, hagiavaldusega

kohtusse.

Hageja keeldus täitmast kostja korduvalt esitatud nõuet, viia tööd lepinguga vastavusse, s.o.

hageja keeldus likvideerimast puuduseid oma töös ka kostja poolt täiendavalt antud tähtaja

jooksul, siis taganes kostja lepingust alates 18.10.2010. VÕS § 188 lg 2 kohaselt kui

lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust

taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuigi hageja

keeldus ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimisest lasi kostja siiski hageja teostatud töödele teha

riiklikult tunnustatud ekspertide poolt ehitusekspertiisi. Nimetatud ekspertiisi kohta on

26.11.2010 valminud ekspertiisiakt, mis kinnitab hageja teostatud tööde kvaliteedile

mittevastavust. Ekspertiisiakti kohaselt on hageja paigaldanud võrkaia postid, võrkaia enda

valesti, ning teostanud muid töid valesti ja seega ei vasta töö lepingutingimustele. Isegi siis,

kui saaks lugeda hageja poolt kostjale tööd üleantuks 10.09.2010 ja kostja oleks hilinenud

hagejat töös olevatest puudustest teatamisega nö. neli kalendripäeva, ei muutu ebakvaliteetsed

ja lepingule mittevastavad tööd iseenesest lepingule ja nõuetele vastavaks. Vastupidine

seisukoht pole kooskõlas seadusega ja oleks ilmses vastuolus hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega.

Kõike eeltoodut arvesse võttes puudub hagejal õigus nõuda kostjalt lepingule mittevastavate

tööde eest lepingus ettenähtud tasu ja lugeda eelnimetatud lepingule mittevastavad tööd kostja

poolt vastu võetuks. Kostja pole töid hagejalt vastu võtnud ja tal puudub kohustus ka

lepingutingimustele mittevastavate tööde eest tasumiseks.

KOSTJA VASTUHAGI

Kostja on 30. 12.2010.a. esitanud ka vastuhagi.

Vastuhagi kohaselt kuna peale 17.09.2010 vaegtööde nimekirja koostamist TP poolt ei

järgnenud töös puuduste korrektset kõrvaldamist ning hageja asus väitma, et ilmselged

puudused töös polegi tegelikult puudused, siis pöördus kostja tööde kvaliteedi kohta

spetsialisti hinnangu saamiseks OÜ AE poole ja õigusliku hinnangu saamiseks Õigusbüroo

Aspekt OÜ poole. 05.10.2010 edastati hagejale nõudekiri koos spetsialisti hinnanguga ning

tehti hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt hagejale viimane ettepanek kõrvaldada

puudused töös ühe nädala jooksul arvates eelnimetatud pretensiooni kättesaamisest.

Kostja nõudele vastas hageja läbi oma lepingulise esindaja 13.10.2010 vastusega

pretensioonile, rahalise kohustuse täitmise nõudega ja kahju hüvitamise nõudega. 13.10.2010

pöördumise kohaselt on kostja 05.10.2010 pretensioon läbinisti põhjendamatu ning kostja

pole tõendanud ühtegi väidetava puuduse olemasolu. Kostja on minetanud õiguse tugineda

puudustele töös ning hageja teostatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks kooskõlas Lepingu p.

7.2. Hageja kirja p. 3.1.1. kuni 3.1.5 saab kokku võtta lühidalt selliselt, et tema arvates juhul,

kui töö puhul pole kokku lepitud tavaliselt kõrgemas kvaliteedis, on ka nõuetele mittevastav

ebakvaliteetne töö teostatud keskmise kvaliteediga, sest tellija saab seda kuidagi kasutada.

Hageja kirjale reageeris kostja omapoolse pöördumisega 19.10.2010, püüdes kallutada hagejat

oma lepingulisi kohustusi täitma ja töös puudusi kõrvaldama. Kostja tegi hagejale veelkord

ettepaneku viia 1 nädala jooksul tööd vastavusse lepingutingimustega või jätkuva vaidluse

puhul viia läbi sõltumatu ehitustehniline ekspertiis.

Lepingu p. 3.11. kohaselt on tellijal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ja nõuda kahju

hüvitamist, kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi või täidab neid

mittekohaselt. Kuna hageja keeldus oma kohustuste täitmisest ning ekspertiisist, luges kostja

Lepingu lõppenuks alates 18.10.2010, seose kostja poolt lepingust taganemisega.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel

samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või

raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku

põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei

täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud

täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

Käesoleval juhul esinevad kõik VÕS § 116 lg 2 p.-des 1 kuni 5 asjaolud ja kostja oli

õigustatud lepingust taganema. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib

kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade

ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda

intressi raha saamisest alates. Kostja on kaotanud igasuguse huvi hagejapoolse lepingu

täitmise vastu, kuna hageja on lepingut kui tervikut oluliselt rikkunud, tööd pole valminud

kokkulepitud tähtajal 32. nädalal 2010 ning veatult pole tehtud ega paigaldatud töö juures

sisulisel mitte midagi. Pidevalt on töö olnud ebakvaliteetne ja seda on korduvalt püütud

parandada.

Kostja möönab, et iseenesest hageja võib tõepoolest olla pädev antud tööde teostamisel, kuid

töid ainuisikuliselt teostanud hageja esindaja/töötaja KK pole sellise tööga varem kokku

puutunud ning kostja ei soovi jääda ootama, kuna mingi varjatud puudus järjekordselt välja

tuleb.

Kostja nõuab eeltoodud põhjustel hagejalt talle makstud ettemaksu summas 49 800 krooni

(3183,20 EUR) täielikku tagastamist ja sellelt intressi kooskõlas VÕS § 189 lg 1. Kostja

arvestab hagejale seaduslikku intressi arvates ettemakse summas 49 800 krooni tasumisest

kuni käesoleva hagi koostamise kuupäevani summas 2 093,99 krooni (133,84 EUR) mille

väljamõistmist hagejalt kostja taotleb. Kostja taotleb hagejalt ka tulevikuintressi

väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 30.12.2010 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Lepingu kohaselt pidi hageja tööd valmistama hiljemalt 32. nädalal 2010.a. s.o hiljemalt

16.08.2010. Lepingu p. 3.10 kohaselt maksab töövõtja tellijale viivist 0,15 % iga tööde

osalise või täieliku Tellijale üleandmisega viivitatud päeva eest. Kostja on arvestanud

hagejale viivist kuni lepingust taganemiseni 18.10.2010 summas 9262,80 krooni (592,07

EUR).

Käesolevas asjas on Õigusbüroo Aspekt OÜ koostanud hageja esindajana 05.10.2010 ja

19.10.2010 õiguslikult argumenteeritud seisukohad-nõudekirjad hagejale s.h. lepingust

taganemise avalduse, mille eest Õigusbüroo Aspekt OÜ on esitanud kostjale arve 100056

summas 4 800 krooni ja arve 100062 summas 3 840 krooni. Kostja on teinud kulutusi hageja

töödele ekspertiisi teostamiseks, mille kohta on ekspert KH esitanud arve 05 summas 3 000

krooni. Lisaks on kostja teinud hagejaga vaidluse tekkimisel kulutusi hageja tööde kohta

spetsialisti arvamuse saamiseks. Seoses vaidluse tekkimisega palus kostja TPl pöörduda

arvamuse saamiseks erapooletu spetsialisti poole. AE OÜ väljastas 28.09.2010 hinnangu

leides, et liugvärav ja piirdeaia paigaldus ei ole teostatud nõuetekohasel. TP tasus AE OÜ-le

hinnangu eest, arve 201013 alusel 540 krooni. Kostja hüvitas TP eelnimetatud arvest tuleneva

kulutuse.

Kostja palub eelnimetatud kulutused summas 12 180 krooni (778,40 EUR) hagejalt

kahjuhüvitisena välja mõista. Kostja on hagejale teatanud oma kulutusest õigusabile ja

spetsialisti hinnangule summas 9180 krooni 19.10.2010 paludes nimetatud kahjuhüvitis

tasuda kolme päeva jooksul. Kostja arvestab eelnimetatud kahjuhüvitiselt hagejale seadusest

tulenevat viivist alates 23.10.2010 kuni käesoleva ajani summas 134,70 krooni (8,60 EUR),

mille väljamõistmist kostja taotleb.

Kostja palub hagejal välja mõista ka seadusest tulenev viivis kahjuhüvitiselt (ekspertiisisile

tehtud kulutustel) summalt 3 000 krooni arvates hagejale käesoleva hagimaterjali

kättetoimetamisest arvates kuni kahjuhüvitise tasumiseni hageja poolt.

01.11.2011 esitas kostja vastuhagi täpsustuse.

Vastuhagi täpsustuse kohaselt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja

töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö

tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd

parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 kohaselt ei pea tellija

eelnimetatud juhul määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega

ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Ka poolte vahel 14.06.2010.a. sõlmitud

töövõtulepingu nr 02/06/10 punkt 3.11. annab tellijale õiguse leping ennetähtaegselt lõpetada

ja nõuda kahjude hüvitamist, kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi või

täidab neid mittekohaselt.

19.10.2010. a. esitas kostja hagejale dokumendi „AS T seisukohad OÜ EI esindaja kirjale

13.10.2010“. Nimetatud dokumendis märgib kostja, et juhul, kui hageja ei kõrvalda tema tööl

esinevaid puudusi või ei esita omapoolseid ettepanekuid ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise

ja eksperdi isiku osas, loeb kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alates 18.10.2010.a. üles

öelduks. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ega omapoolseid ettepanekuid ei esitanud, seega

tuleb kostja lugeda töövõtulepingust taganenuks.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 17.09.2010. a. kirjutasid hageja OÜ esindaja hr

Kalmer Kikkas ja hr TP alla käsitsi kirjutatud dokumendile pealkirjaga „Vaegtööd“, mille

sisuks on seitsmepunktiline loetelu erinevatest hageja poolt töövõtulepingu alusel teostatud

töödega seonduvatest aspektidest. Nimetatud dokument on koostatud valmistrükitud

dokumendi „Akt-saatekiri valmistoodangu üleandmise-vastuvõtmise kohta“ pöördel olevale

teisele, puhtale leheküljele. Akt-saatekirja ennast ei ole ei hr Kikkas ega hr P allkirjastanud.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja millise mahuga volitused oli kostja andnud tööde

ülevaatamiseks või vastuvõtmiseks hr P le; samas puudub poolte vahel vaidlus hageja poolt hr

K antud volituste ja nende mahu üle. Kostja märgib, et akt-saatekiri on koostatud hageja

poolt, kes on enda esindajaks ise märkinud hr K (kostja esindajaks on märgitud hr AK, mitte

hr P ). Samuti sisaldab akt-saatekiri märkust: „Töövõtja vaegtööd (juhul, kui need on) tuleb

loetleda ja allkirjastada käesoleva akti pöördel. [...]“ Seega puudub vaidlus selle üle, et

17.09.2010. a. allkirjastas hageja esindaja dokumendi, milles ta nõustus seitsmepunktilise

vaegtööde nimekirjaga, ning et järelikult puudus eelnimetatud kuupäeva seisuga ka poolte

vahel vaidlus selle üle, et nimekirjas sisalduvate vaegtööde puhul on tõepoolest tegemist

vaegtöödega. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõustus kajastama dokumendis „Vaegtööd“

vaegtöödena selliseid tema töödega seonduvaid aspekte [„Töövõtja vaegtööd (juhul, kui need

on“], mis hageja praeguse hinnangu kohaselt polevatki tegelikult käsitletavad vaegtöödena.

Dokumenti „Vaegtööd“ ei koostanud hr P (kostja) ühepoolselt ega saatnud seda hagejale

teadmiseks, seisukohavõtuks või hinnangu andmiseks: hageja esindaja osales ise akti

koostamisel ja kirjutas sellele ka (ilma omapoolsete märkuste või vastuväideteta) alla.

Eeltoodut arvestades ei ole asjakohased hageja lepingulisest esindajast advokaadi hilisemad

väited selle kohta, et eelnimetatud dokumendi sõnastus olevat kohati ebaselge ning et tema ei

saavat sellest aru: puudub alus arvata, nagu oleks 17.09.2010. a. dokumendi koostamisel

midagi hr P või hr K jaoks ebaselgeks või arusaamatuks jäänud (vastasel juhul oleks kumbki

eelnimetatud isikutest võinud dokumenti enne selle allkirjastamist omalt poolt täpsustada).

Seetõttu on kostja ka seisukohal, et esmase (ja kõige õigema) hinnangu on antud juhul oma

tööle ja selle kvaliteedile andnud töövõtja hageja ning kostja peagi käesolevas

kohtumenetluses tõendama, kas mõni töödel esinev aspekt, mille EIOÜ ise on 17.09.2010. a.

dokumendis „Vaegtööd“ üheselt määratlenud kui „vaegtöö“, on siis ehitustehnilisest

seisukohast tõepoolest käsitletav vaegtööna või mitte.

Näiteks on dokumendi „Vaegtööd“ punktis 4 üheselt mõistetavalt fikseeritud: „Paigaldatud

keevisvõrk asendada uuega ning paigaldada õieti – sarnaselt jalgvärava ja naaberaia

keevisvõrgu nn „lainega“.“ Seega on antud näite puhul esmatähtis see, et hageja ise käsitles

17.09.2010. a. vale „lainega“ paigaldatud keevisvõrku oma tööl esineva puudusena, mille ta

pidi kõrvaldama. Eelnimetatud järeldusega võrreldes küllalt teisejärguliseks tuleb lugeda seda,

kas keevisvõrgu selline paigaldus on täiesti lubamatu ja ehitusnormidele mittevastav või on

pigem tegemist esteetilise ja visuaalset laadi puudusega (kostja on esimesel seisukohal, hageja

teisel seisukohal). Ükskõik, kumba määratlusega ka nõustuda, siis 17.09.2010. a. käsitles

hageja ise sellist puudust vaegtööna. Samuti ei saa olla vaidlust selle üle, mida hageja selle

puuduse kõrvaldamiseks oleks vastavalt 17.09.2010. a. dokumendile pidanud tegema

(keevisvõrgu asendama ja õigesti paigaldama).

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.2002. a. otsuse nr 3-2-1-56-02 punktis 17 märgitakse: „On

ilmne, et lepingu enda tekst ei paku piisavalt lähtekohti vaidluse lahendamiseks, kuna on liiga

üldine ehitustööde mahtu ja hinda arvestades. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada

muuhulgas sellega, et tellija ei olnud tööde tellimisel spetsialist nagu töövõtja. [...] Ehitise

kvaliteedinõuete ja ehitaja vastutuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas üldisi nõudeid

sätestava TsÜS §-ga 108, mis kohustab isikuid tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste

täitmisel toimima heas usus [...] Arvestades ehitise iseloomu ja kasutusotstarvet, ei pea isegi

minimaalsetele kvaliteedinormidele vastavuse tuvastamine tähendama tingimata veel

kooskõla lepinguga.“ Kohustuse täitmise kvaliteedi määramisel tuleb seega eeskätt juhinduda

pooltevahelisest lepingulisest suhtest. Kui töövõtja kui kohustatud isik on lepingu täitmise

käigus sõnaselgelt kinnitanud, et teatud tema töös esinevad aspektid on tema enda hinnangul

käsitletavad vaegtöödena (viimatinimetatud näite puhul, keevisevõrgu paigaldus), on

töövõtjast ilmselgelt pahauskne oma sellekohane kinnitus hiljem taktikalistel kaalutustel

„tagasi võtta“ ning hakata väitma, et tegelikult ei olegi tegemist vaegtööga ja et hoopis tellija

peab suutma näidata ja tõendada, milliste konkreetsete ehitusnormide või kvaliteedinõuete

rikkumise tõttu ta antud tööd vaegtööna käsitleb.

Lisaks sellele, et hageja käsitles teatud oma tööga seonduvaid aspekte 17.09.2010. a.

dokumendis puudustena, asus ta nimetatud dokumendis loetletud puudusi järgnevalt osaliselt

(valikuliselt) ka reaalselt kõrvaldama (mille järgi puudunuks arusaadavalt vajadus, kui

tegemist poleks olnud puudustega). Hageja juhatuse liikme hr RK 27.09.2010.a. kirja

kohaselt oli hageja nimetatud kirja väljasaatmise hetkeks kas juba kõrvaldanud või vähemalt

asunud kõrvaldama nelja vaegtööd seitsmest loetletust (liug- ja jalgvärava värviparandused,

liugvärava müra vähendamiseks tugilaagri asendamine plastpuksiga, liugvärava vastuse

värviparandused, liugpinna lisakatte paigaldus). Ühe vaegtöö (tariraudade kinnitamine) osas

asus hageja seisukohale, et see teostati väljaspool olemasoleva töövõtulepingu mahtu; kaht

vaegtööd (keevisvõrgu asendamine ja õige paigaldus, tasalõigatud võrkaia postidel esinevate

puuduse kõrvaldamine) keeldus hageja kategooriliselt tegemast. Siinkohal väärib tähelepanu

asjaolu, et kui 17.09.2010. a. dokumendis on hageja tunnustanud samaväärsete vaegtöödena

kõiki dokumendis nimetatud puudusi, ühtki neist teistest eraldi välja toomata, siis 27.09.2010.

a. loeb hageja enda jaoks siduvaks vaid selliste vaegtööde kõrvaldamise kohustuse, mida on

eeldatavalt võimalik teha väiksema vaevaga, kiiremini ja odavamalt. Seega muutis hageja

oma ehitustehnilisi hinnanguid sellele, mida siis ikkagi käsitleda vaegtööna ja mida mitte,

ajavahemikus 17.09.2010. a. (mil kõik puudused olid töövõtja jaoks käsitletavad

vaegtöödena) kuni 27.09.2010. a. (mil osa puuduseid ei olnud enam töövõtja jaoks

käsitletavad vaegtöödena) eelkõige majanduslikest kaalutlustest juhinduvalt.

Riiklikult tunnustatud eksperdi, Eesti volitatud ehitusinseneri ja kutselise kinnisvarahindaja hr

KS`i poolt 26.11.2010. a. koostatud dokumendi „Ekspertarvamus Tartu maakonnas, XXX

asuva eramu piirdeaia ning väravate ehitustehnilise seisukorra hindamiseks“ punktis 5

kinnitatakse, et 17.09.2010. a. dokumendi „Vaegtööd“ punktis 4 fikseeritud puudus, mis on

seotud keevisvõrgu vale „lainega“ paigaldamisega, ei ole vaegtöö mitte ainult kostja ja hageja

hinnangul, vaid kujutab endast konkreetset võrgu õige paigaldusviisi rikkumist („Võrgu

asendusvajadus on tingitud asjaolust, et kogu võrkaia ulatuses on aiavõrk paigaldatud valesti,

st võrgu traadi lained suunaga üles. Valmistootena muretsetud jalgväraval on tootja poolt võrk

paigaldatud õigesti, lained suunaga alla.“). Seejuures on viidatud keevisvõrgu tootja ATBB

sellekohastele suunistele. Kostja ja hageja vahelise töövõtulepingu punkti 7.1. teine lause

sätestab: „Üleantavad tööd ja materjalid peavad vastama lepingutingimustele ning vastavat

liiki asjale või teenusele tavaliselt esitatavatele kvaliteedinõuetele ja tootjapoolsetele

juhendmaterjalidele.“ Nimetatud asjaolu kinnitab ka OÜ AE 28.09.2010. a. hinnangu punkt 3.

Hageja ei ole seevastu väitnud ega tõendanud, nagu tuleneks keevisvõrgu tootja ATBB

juhenditest vastupidine suunis, s.t. et keevisvõrk tuleb paigaldada laine suunaga just nimelt

üles või et keevisvõrgu paigaldamisel ei ole üldse oluline, millise suunaga see paigaldatakse.

Sarnaselt kostja ja hagejaga, loeb ka riiklikult tunnustatud ekspert hr KS oma

ekspertarvamuse punktis 3 võrkaia postide tasalõikamist hageja poolt teostatud tööl esinevaks

puuduseks („Võrkaia ehitusel paigaldati aia piirdepostid esmalt ebaühtlase kõrgusega [...]

ning hiljem lõigati postide otsad võrdsele (?) kõrgusele. Nimetatud tehnoloogilise teostuse

tulemusena vigastati tasalõikamise käigus töötamisel nurklõikuriga metallpostide kaitsekihti,

mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest. [...] Veelgi enam, osade

lõikearmide pindadele on osaliselt tekkinud juba ka rooste laike (roosteoreoole), mis viitab

kahjustuste progresseeruvale iseloomule. Eksperdid on siinjuures seisukohal, et viidatud

kahjustuste kohtkatmine värviga ei ole samase kvaliteeditasemega kui vastav tehaselise

valmidusega protektorkiht ega peata seeläbi rooste edasist arenemist ja pikema perspektiivis

aiapostide kui konstruktsioonielementlude degradeerumist“). Nimetatud asjaolu kinnitab ka

OÜ AE 28.09.2010. a. hinnangu punkt 2. Ka eelnimetatud puudust ei ole hageja kõrvaldanud.

17.09.2010. a. koostatud dokumendis nõustus hageja sellega, et tariraudade kinnitus on

tõepoolest käsitletav vaegtööna („Tariraudade kinnitused üle kontrollida – lõtkuga detailid

paigaldada uuesti.“), 27.09.2010. a. on hageja sellessamas küsimuses võtnud aga täiesti

üllatusliku seisukoha („Tariraudade kinnitamist ei ole üldse meie lepinguga ette nähtud ja

tegemist on sisuliselt teie poolt alusetu nõudega, mille teostamise eest esitame teile

lisaarve.“). Kahjuks ei ole suutnud hageja oma hilisemast seisukohast juhindudes loogiliselt

selgitada ega põhjendada tariraudade kinnitamisega seonduvaid järgmisi asjaolusid: miks ja

mille alusel (kas suuline või kirjalik leping? millal ja kellega sõlmitud?) ta üldse teostas

sellise töö, mille teostamine ei sisaldunud tema hilisema hinnangu kohaselt väidetavalt üldse

EIOÜ lepinguliste kohustuste mahus; miks ta ei teostanud antud tööd kvaliteetselt ja

nõuetekohaselt (vastus „tariraudade kinnitamist ei ole üldse ette nähtud“, ei selgita sisuliselt

tööl esinevaid puudusi) ja miks hageja OÜ aktsepteeris 17.09.2010. a. dokumendis, et

tegemist on vaegtööga; miks ei ole EIOÜ oma käsitluses järjepidev ega ole siiani esitanud

lisaarvet töö eest, mis tema hinnangul (kostja selle hinnanguga ei nõustu) oli lisatöö ning mida

võis teostada hageja käsitluse kohaselt (kostja selle käsitlusega ei nõustu) ükskõik, millise

kvaliteediga.

Tulenevalt eeltoodust on kostja jätkuvalt seisukohal, et tariraudade kinnitusega seonduvad

vaegtööd on käsitletavad hageja tööl esinevate puudustena.

Riiklikult tunnustatud eksperdi hr S ekspertarvamuse punkti 2 kohaselt ei liigu värav

sulgemisel sujuvalt vastuse sisse, sest vastus paikneb 10 mm võrra värava alumisest pinnast

kõrgemal. Nimetatud asjaolu on põhjustatud vastusele plastikust kaitseplaadi paigaldamisest,

mille omakorda tingis vajadus kaitsta vastust värvikahjustuste eest. 17.09.2010. a. dokumendi

„Vaegtööd“ punktis 7 märgitakse: „Töövõtja poolt teha ettepanek liugvärava vastuse

liugpinna värvikahjustuste vältimiseks ning see ettepanek teostada.“ Ka 27.09.2010. a. on

hageja jätkuvalt seisukohal, et tegemist oli tõepoolest töövõtja-poolse vaegtööga (kuivõrd

vastasel juhul poleks ta ilmselt seda kõrvaldama asunud). Ühe puuduse ebapiisav ja

läbimõtlematu kõrvaldamine hageja poolt (värvikahjustuste tekkimise vältimiseks vastusele

kaitseplaadi paigaldamine ilma vastust ennast reguleerimata) tekitaski uue puuduse, s.t.

olukorra, kus vastus on küll värvikahjustuste eest kaitstud, kuid värav ei liigu sulgemisel

enam vastuse sisse.

Riiklikult tunnustatud eksperdi hr S ekspertarvamuse punkti 4 kohaselt esinevad võrkaia

tugipostide paigaldusel järgmised puudused: metallist toepostide ümber maapinda valatud

betoonikihi läbimõõt on minimaalselt nõutava 200 mm asemel ainult 150 mm; metallist

toepostide ümber maapinda valatud betoonikihi sügavus on minimaalselt nõutava 1000 mm

asemel ainult 450 mm; betoonikiht ulatub maapinnani, kuigi tema pealmine kiht peaks olema

ca 50 mm maapinnast sügavamal ning olema kaetud pinnasega.

Nõuded võrkaia tugipostide õigele paigaldusele ei kajasta mitte riiklikult tunnustatud eksperdi

isiklikku seisukohta, vaid tulenevalt otseselt keevisaia paigaldusjuhendist; paigaldusjuhendi

järgimise muudab töövõtjale omakorda kohustuslikuks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu

punkt 7.1. Puudused võrkaia tugipostide paigaldusel on põhjustanud olukorra, kus postid ei

ole piisavalt jäigad ega kohtkindlad. Tugiposti paigaldamine ebapiisava sügavusega

vundamendile (tingituna ilmselt soovist saavutada vundamendi valamiseks kasutatava betooni

osas vähemalt 50%-line kokkuhoid) ei takista posti liikumist külmakergete või loodusjõudude

(tugev tuul, sademed) mõjul. Faktiliselt on nimetatud mõjud praeguseks ka juba avaldunud

ning mõned tugipostidest on peale 2010-2011. a. talve loodist välja vajunud.

Nagu juba eelpool märgitud, oli hagejale antud reaalne võimalus võtta oma esindajate kaudu

osa oma tööle sõltumatu hinnangu andmisest. Kasutades eelnimetatud võimalust ja viibides

ekspertiisi läbiviimise juures, oleks hageja saanud oma seisukohti kaitsta ja põhjendada,

millest juhindudes loeb ta oma tööd kvaliteetseks ja näiteks aiapostide vundamendi 450

millimeetrist betoonkihi sügavust (1000 millimeetri asemel) antud juhul piisavaks. Kahjuks

on hageja eelistanud sisulistest selgitustest hoiduda ja piirdunud selle asemel riiklikult

tunnustatud eksperdi naeruvääristamisega (ekspert olevat jõuga aiaposte loodist välja viinud,

aia otsas roninud vms). Tulenevalt eeltoodust tuleb ka hageja tööl esinevad puudused lugeda

võrkaia tugipostide paigalduse osas tõendatuks.

Kostja leiab jätkuvalt, et ta ei ole töid hagejalt vastu võtnud. Samas soovib kostja rõhutada, et

käesolevas asjas on esmatähtis töövõtulepingust taganemise fakt, mitte niivõrd tööde

vastuvõtmise või mittevastuvõtmise fakt. Kostjal oli õigus töövõtulepingust taganeda,

sõltumata sellest, kas lugeda kostja töö vastuvõtnuks või mitte.

Hageja on asunud seisukohale, et kuivõrd hagejale kuulunud ja töö teostamiseks kasutatud

materjal on püsivalt ühendatud hr P kinnisasjaga ja kuulub nüüd hr P omandisse, ei saavat

kostja nimetatud materjali hagejale tagastada ning pidavat hüvitama selle maksumuse. Kostja

ei ole kategooriliselt sellise seisukohaga nõus. Asjaolu, et kõnealune materjal on ühendatud hr

P kinnisasjaga ja kuulub talle, ei tähenda, et kostja ei oleks ei faktiliselt ega juriidiliselt

võimalik materjali hr P tagasi omandada ning seda omakorda hagejale tagastada. Kostja

kinnitab, et ta suudab seda hageja vastavasisulise nõude laekumise korral mõistliku aja

jooksul teha.

HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGILE

Hageja ei tunnista vastuhagi ning vaidlustab selle täies ulatuses.

Vastuhagi põhineb asjaolul, et kostja taganes lepingust. Seejuures väidab kostja oma

vastuhagis, et taganemisõigust on teostatud üheaegselt VÕS § 116 lg 2 p-des 1-5 sätestatud

alustel, kuivõrd kõik need alused esinesid. Nimetatud asjaolu on aga niivõrd ebausutav, et

ilmselt ei vaja see ka põhjendamist. Alljärgnevad positsioonid on aga kujundatud eeldusest, et

põhihagi on alusetu ja vastuhagi põhinõude ulatuses põhjendatud.

Lepingust taganemise tagajärjeks on lepingu tagasitäitmine (VÕS § 189 lg 1). Seetõttu peavad

lepingulise soorituse tagastama mõlemad lepingupooled, k.a AS T. Kuivõrd EIOÜ teostas

tööd omast materjalist ning materjal on püsivalt ühendatud TP kinnisasjaga, on materjal

muutunud TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluliseks osaks ning kuulub TP omandisse. Sellest

tulenevalt ei saa kostja lepingu tagasitäitmise korras sama materjali tagastada. Järelikult peab

kostja VÕS § 189 lg 2 alusel hüvitama materjali maksumuse. Kokku on materjali maksumus

51.424 krooni e 3.286,59 eurot, mis tuleks hageja poolt kostjale tagastada.

TSM § 19 lg 1 kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine

sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega

alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. VÕS § 111 lg 1

annab hagejale õiguse keelduda omapoolsest tagasitäitmisest, kuni hageja on omapoolse

tagasitäitmiskohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kinnitanud kohustuse täitmist. TMS §

21 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest

täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus

on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse

täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muulpõhjusel täitmise

vastuvõtmisega viivitanud.

TsMS § 442 lg 5 ei keela seada hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni täitmine TMS § 19

lg 1 alusel sõltuvusse hageja enda sissenõutava kohustuse täitmisest. Analoogiliselt on

Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-09 p 15 tunnustanud kohtu õigust seada hageja nõude

rahuldamine sõltuvusse hageja poolt kostja ees oma kohustuse täitmisest. Seda palub ka

hageja, et kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt oleks kostja tagasitäitmise nõude täitmise

eeltingimuseks kostja poolt oma tagasitäitmiskohustuse täielik täitmine vastavalt TMS § 21

lg-le 1.

Põhjendamatu on kostja nõue kahjuhüvitise saamiseks. Olles küll viidanud erinevatele

õigusnormidele ja kohtupraktikale, ei ole kostja toonud välja siiski põhilist – asjaolusid, mis

näitaks kahju hüvitamise koosseisu täitumist ning hageja vastutust tekkinud kahju eest.

Ainuüksi väidete pinnalt, et poolte vahel on õiguslik vaidlus ning et kostja on teinud

lisakulutusi, ei saa järeldada hageja vastutust. Vastupidine seisukoht tähendaks, et

õigusvaidlustesse laskumine on õigusvastane, kuivõrd see annab automaatselt aluse

kahjuhüvitisnõuete esitamiseks. Pealegi on lisakulutuste tegemine tõendamata.

Samuti on põhjendamatu viivisenõue tulenevalt tööde üleandmisega hilinemise eest. AS T on

tuginenud lepingu p-le 3.10 ning esitanud viivisnõude määras 0,15%, jättes samas

tähelepanuta, et leping ei andnud õigust arvestada viivist lepingu hinnast. Lepingu p 3.15 järgi

oli kokkulepe üksnes viivise määras.

15.11.2011 hageja poolt esitatud seisukohas vastuhagi täpsustusele hageja märgib, et kostja

on põhjendanud töövõtulepingust taganemist seoses töövõtulepingu rikkumisega hageja poolt,

mis seisnes selles, et hageja ei kõrvaldanud töös esinevaid puudusi. Nimetatuga seoses märgib

hageja järgmist:

1) see, kas töös puudused esinevad, selgub alles kohtuotsuse jõustumisel. Seni ei ole kostja

suutnud välja tuua konkreetseid ja kontrollitavaid põhjusi, miks tema poolt loetletud töö

iseloomuomadused on käsitletavad puudustena e allapoole keskmist kvaliteeti jäävate

iseloomuomadustena (nn võrdlus olemasoleva ja olemapidava vahel);

2) isegi kui nõustuda kostjaga, et töös esinesid puudused, on väljaspool vaidlust asjaolu, et

hageja on osad nn puudused kõrvaldanud (seda kinnitab ka kostja vastuhagi täpsustuses.

3). Kõrvaldamata jäeti:

a) tariraudadega kinnitustega seonduv, sest tariraudade kinnitamine ei olnud hagi aluseks

oleva lepinguga hõlmatud;

b) uue keevisvõrgu paigaldamine, sest etteheide keevisvõrgu laineasendiga seonduvalt ei

põhinenud millelgi ja seetõttu ei saanud seda puudusena käsitleda;

c) aiapostide värviparandused, sest dokumendist pealkirjaga„Vaegtööd“ ei selgunud puuduse

olemus (VÕS § 644 lg 2 rikkumine). Kuivõrd muutmata jäi kolm töö iseloomuomadust, mille

käsitlemine puudusena oli töövõtulepingu järgi välistatud, tõusetub vältimatult küsimus kostja

poolt lepingust taganemise vastavuses hea usu põhimõttele. Kostja ei ole tuginenud asjaolule

ega esitanud tõendeid selle kohta, et töö (isegi kui sellel oleks kostja poolt viidatud ja hageja

poolt kõrvaldamata jäetud puudused) on kasutamiskõlbmatu, s.t, et aed on aiana

kasutamiskõlbmatu. Küll aga on kostja öelnud vastupidist: näiteks seonduvalt võrkaia lainega

(mis ilmselt on kostja jaoks kõige suurem probleem) on kostja varasemalt leidnud, et see on

üksnes TPle vastuvõetamatu „kuigi ta tõepoolest saaks ju seda võrkaeda kasutada ka selliselt.“

Õige ei ole väide, mille kohaselt puudub vaidlus selles, et 17.09.20101. a allkirjastati hageja ja

kostja esindajate poolt vaegtööde akt. Hageja ei ole kunagi väitnud, et KK(hageja poolt) ning

TP (kostja poolt) allkirjastasid 17.09.2010. a vaegtööde akti. Hageja on läbivalt selgitanud, et

vaegtööde akt edastati KK´ele 17.09.2010.a, mille kättesaamist kinnitas KK oma allkirjaga

17.09.2010. a (Millal TP vaegtööde akti täitis ja allkirjastas, on hagejale teadmata.

Tegelikkusele mittevastav on väide, et tööde üleandmise akt (Akt-saatekiri) on jäänud hageja

esindaja poolt allkirjastamata. Toimiku lk 22 nähtuvalt on tööde üleandmise akt hageja poolt

allkirjastatud. Kostja ei ole seninitõendanud vastupidist, s.o asjaolu, et tööde üleandmise akt

oli ja jäi faktiliselt allkirjastamata.

Alusetu on väide, mille kohaselt puudub vaidlus selle üle, kas 17.09.2010.a allkirjastas hageja

akti, millega nõustus seitsmepunktilise vaegtööde nimekirjaga või mitte. Vaegtööde aktile

allakirjutamine ei tähendanud nõustumist vaegtöödega, vaid nagu hageja on juba korduvalt

selgitanud, anti allkiri vaegtööde akti kättesaamise kohta. Kostja arusaam vaegtööde akti

tähendusest on ebaõige, sest küsimus sellest, kas töö iseloomuomadust saab käsitleda

puudusena, sõltub siiski lepingutingimustest, mitte vaegtööde aktist. Leping, mitte vaegtööde

akt, on see, mis määrab, millistele tingimustele peab töö vastama. Vaegtööde akti koostamisel

ei saa tugineda uutele/täiendavatele kvaliteedinõuetele, mida lepingust ei nähtu. Samuti ei saa

vaegtööde akt ise olla dokumendiks, millega kehtestatakse uued/täiendavad kvaliteedinõuded

(sisuliselt muudetakse lepingut) ning millele tuginedes loetakse puuduseks ka need töö

iseloomuomadused, mis lepingu tingimust kohaselt oleks vastanud kvaliteedinõuetele.

Arusaamatu ja tegelikkusele mittevastav on väide, et „Hageja ei ole põhjendanud, miks ta

nõustus kajastama dokumendis „Vaegtööd“ vaegtöödena selliseid tema töödega seonduvaid

aspekte /.../, mis hageja praeguse hinnangu kohaselt polevatki tegelikult käsitletavad

vaegtöödena.“

Ebaõige on väide, et hageja esindaja osales vaegtööde akti koostamisel. Vastavaid tõendeid

esitatud ei ole. Jääb selgusetuks, millel selline väide põhineb. Ainuüksi hageja esindaja

allkirjast ei saa järeldada, et hageja esindaja ning TP käisid koos üle antud töid kontrollimas

ning koostasid üheskoos vaegtööde akti.

Üllatav on kostja seisukoht, et (hoolimata Harju Maakohtu ettepanekust) ta ei peagi

tõendama, kas „mõni töödel esinev aspekt /.../ on ehitustehnilisest seisukohast tõepoolest

käsitletav vaegtööna või mitte.“ Samas ei ole hagejal midagi selle vastu, kui kostja jätab

tähelepanuta Harju Maakohtu ettepanekud tõendamiskoormise osas.

Kostja viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasja nr 3-2-1-56-02 p-s 17 on asjakohatu, kuivõrd

Kostja tegutses töövõtusuhetes peatöövõtjana ning identifitseeris end seeläbi kui spetsialistina

piirdeaedade ehituse alal.

Hageja seisukohad küsimuses üleantu väljaandmine lepingust taganemise korral on

alljärgnevad:

Lepingust taganemisega võivad pooled nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist (VÕS § 189

lg 1). Tegemist on endise olukorra taastamisega. Endine olukord on taastatud siis, kui

tagastatakse samad esemed samas seisukorras, millises need olid enne üleandmist. Hageja

hinnangul on võimatu tagastada aiavõrku, aiaposte, betoneerimiseks kasutatud liiva, tsementi

ja teisi materjale ning abivahendeid samas seisundis, kui need olid ajal, mil need lepingu

täitmiseks üle anti. Selles olukorras saab kõne alla tulla üksnes esemete väärtuse hüvitamine

(VÕS § 189 lg 2 p 1). Hageja õigust saada üle antud eseme väärtusele vastav rahaline hüvitis

ei väära hageja ja TP vaheline kokkulepe, millega TP käsutab enda omandis olevat asja kostja

kasuks. Kui eeldada, et hagejal on kohustus võtta kostjalt vastu esemed, mille on TP kostja

omandisse andnud, siis jääks endise olukorra taastamine faktiliselt saavutamatuks. Kostja ja

TP ei saa omavahelise kokkuleppega kitsendada hagejale VÕS § 189 lg 2p-st 1 tulenevaid

õigus.

Eraldi peab hageja vajalikuks avaldada oma seisukoha tulenevalt väitest, mis puudutab kostja

faktilist ja õiguslikku suutlikkust omandada TP esemed tagasi. Kuivõrd tagasi on võimalik

omandada ainult eelnevalt üle antut, siis järelikult on kostja eelnevalt TPle lepingu alusel

midagi üle andnud. Hageja poolt lepingu täitmise käigus materjali ühendamine TP

kinnisasjaga ei olnud käsitletav kostja poolt TP materjali üleandmisena, sest hageja ei

tegutsenud lepingu täitmisel kostja esindajana. Samuti puudub õiguslik alus lugeda hageja

tegevus tegevuseks ning seeläbi võrdsustada hageja poolt materjali ühendamist TP

kinnisasjaga kostja tegevusega. Järelikult on kostja ise andnud töö (peatöövõtjana tegutsedes)

üle lõpptellijale (TP), kuivõrd vastupidises olukorras (s.t olukorras, kus kostja ei ole TPle

midagi üle andnud), puuduks võimaluseset tagasi omandada. Eeltoodust järeldub, et:

a) kostja on lugenud suhetes hagejaga töö vastu võetuks, kuivõrd vastupidisel juhul puuduks

kostjal õiguslik võimalus töös kasutatud materjalid TP´lt tagasi omandada;

b) töö üleandmisega TPle on kostja esmajärjekorras kinnitanud tehtud töö vastavust TPga

sõlmitud lepingule. Samas võimaldab kostja käitumine (hagejalt saadud töö üleandmine

TPle) järeldada, et kostja on saadud tööd pidanud täielikuks ja nõuetekohaseks, et seda

lepingu täitmisena omakorda pakkuda TPle. Eeltoodu omab tähtsust otsustamisel, kas kostja

väited puuduste kohta töös on põhjendatud.

MENETLUSE KÄIK

Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud väidete ja nõuete juurde ja palus hagi

rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jäta see rahuldada ja rahuldada vastuhagi.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud kohtule esitatud tõendeid

igakülgselt ja objektiivselt leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub

rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevates asjaoludes:

-

14.06.2010 sõlmiti hageja ja kostja vahel töövõtuleping nr 02/06/10, milles tellijaks oli

kostja ja töövõtjaks hageja.

-

Lepingu kohaselt pidi hageja teostama kostja tellimusel piirdeaia ehituse koos värava-

automaatika paigaldusega aadressil XXX

-

Kostja on hagejale tasunud Lepingust tuleneva ettemaksu 50% lepingu hinnast so

48 900 krooni.

-

10.09.2010 akt-saatekirjal puudub kostja allkiri.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas töö on kostja poolt vastu võetud/saab lugeda

vastuvõetuks, ning kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte.

Samuti selles kas kostja poolt lepingust taganemine on kehtiv. Põhihagis hageja kui töövõtja

nõuab lepingust tuleneva kohustuse - lepingujärgse tasu - maksmist, samuti viivist ja kahju

hüvitisena hageja poolt õigusabile tehtud kulutusi. Vastuhagis kostja tugineb tellija poolsele

lepingust taganemisele töövõtja lepingurikkuse tõttu ning nõuab nii üleantud summa

tagastamist, ettemaksult tasutud intressi, lepingu rikkumiselt tulenevat viivitusintressi ja kahju

hüvitist.

Kohus peab seonduvalt käesoleva otsusega esmalt vajalikuks osundada TsMS § 5 lg-le 1,

mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

Pooltel on vaidlus töö üleandmise üle. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud

asja tellijale üle andma. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omandustest tulenevalt tavaline. VÕS § 643

järgi lasub majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu tellijal kohustus vaadata või lasta töö

viivitamatult üle vaadata. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Pooled on lepingu punktides 7.1. ja 7.3. on kokku leppinud töö üleandmise viisis.

Töövõtuleping punkt 7.1. kohaselt tööde lõplik vastuvõtmine Tellija poolt toimub kahepoolse

üleandmis-vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad.

Töövõtulepingu punkt 7.3. sätestab, et töö või toimingute etappide lõpetamisel esitab töövõtja

tellijale kahes eksemplaris üleandmis-vastuvõti aktid, milles on fikseeritud teostatud tööde

maksumus, millistest ühe allkirjastatud eksemplari on tellija kohustatud tagastama töövõtjale

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Tööde või toimingute vastuvõtmisest keeldumise korral

peab tellija eelnimetatud kolme tööpäeva jooksul töövõtjale esitama kirjaliku, võimalikult

täpse põhjendusega motiveeritud keeldumise. Allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt või

motiveeritud keeldumine tuleb töövõtjale edastada töövõtja lepingus näidatud aadressil. Kui

tellija rikub märgitud tähtaega, loetakse tööd tingimusteta vastu võetuks.

Töövõtuleping täitmisel on töövõtja aktiivkohustuseks töö tegemine ja tellijale üleandmise

korraldamine (vastuvõtmise võimaldamine); tellija aktiivkohustuseks on töö vastuvõtmine

(ülevaatamine) ja selle eest tasumine. Seega peab vaidluses töö üleandmise üle töövõtja

tõendama, et ta on töö teinud ja võimaldanud kokkulepitud viisil tellijale töö vastuvõtmise.

Töö aktiga tellijale esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise kohustus tellija vastuvõtmise

kohustuseks.

Asjas puudub vaidlus, et kostja üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutanud ei ole. Hageja

väidete kohaselt soovis ta tööd üle anda 10.09.2010. Hageja on 10.09.2010 vormistanud akt-

saatekirja (tl 22). Tööd esitati vastuvõtmiseks otse tööde lõpptellijale TPle. Hageja leiab, et

poolte hilisema kirjavahetuse käigus on selgunud, et kostja andis töö lõpptellijale TPle

volituse töö vastuvõtmisel esindada kostjat. Kostja väidab, et kuna tema esindaja ei viibi

alaliselt Tartus andis ta oma tellijale TPl õiguse vaadata kostja kui tööde tellija nimel üle

hageja poolt üle antavad tööd ja puuduste ilmnemisel esitada hagejale vastavad pretensioonid

tööde kvaliteedile. Tööde vastuvõtmise aktile allkirja andmiseks TPl volitust ei olnud. Kostja

ei eita, et akt-saatekiri on TPle esitatud, kuid mitte 10.09.2010 nagu väidab hageja vaid

17.09.2010. Kostja väidab, et kohtumine toimus 17.09.2010 ning hageja esindaja Kalmer

Kikkas poolt anti TPle üle allkirjastamata akt. Eelnimetatud akt-saatekirja pöördel on TP

käsikirjas märgitud vaegtööd, millele on töövõtja esindaja KKpoolt antud originaalallkiri ja

dateeritud 17.09.2010.

Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja soovis 10.09.2010 töid kostja üle anda.

Tööde üleandmise kuupäev nähtub akt-saatelehest, milleks on 10.09.2010. Tööde üleandmist

10.09.2010 tõendab TP ja hageja esindaja RK vaheline e-kirjavahetus. Nimelt on TP poolt

10.09.2010 hagejale saadetud e-kiri, milles TP viitab sellele, et piltidelt on näha, et

jalgväraval ja võrkaial jooksevad nn. lained erinevalt, ühel pildil on näha ka võrgu defekt (tl

77-78). Seega osundatakse TP poolt saadetud e-kirjas puudustele hageja poolt teostatud öös.

Kui hageja esindaja KKei oleks 10.09.2010 soovinud kostjale töid üle anda, siis ei oleks TPl

olnud ka aust puudustele töös viidata. Hageja esindaja RK’i poolt on 11.09.2010 TPle

saadetud vastus, mille viimane lause on alljärgnev: „Loodetavasti saate Kalmeri toodud aktil

oma põhjendatud nõudmised ja vaegtööd välja kirjutada, et saaksime selles osas esitada oma

konkreetsed seisukohad ja võimalikud meetmed“(tl 34-35). Seega osundatakse hageja

esindaja RK’i e-kirjas asjaolule, et KK on toonud TPle akti, millele on võimalik vaegtööd

kirja panna. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et on loogiline, et e-kirjas mainitud Kalmeri

tood akti pidi olema TP’ni jõudnud enne kui hageja esindaja oma 11.09.2010 kirja kirjutas.

Kostja ei ole hageja esindaja poolt nimetud kirja saatmisele vastu vaielnud. Seega 10.09.2010

tegi hageja kostjale tahteavalduse tööd vastu võtta. Kui töövõtja on tellinud teinud

tahteavalduse töö üle anda, siis on tellija kohustus töö vastu võtta.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et TPl ei olnud volitust tööd vastu võtta. Kostja väidab

oma vastuses hagile, et kuna tema esindaja ei viibi alaliselt Tartus andis ta oma tellijale TPle

õiguse vaadata kostja kui tööde tellija nimel üle hageja poolt üle antavad tööd ja puuduste

ilmnemisel esitada hagejale vastavad pretensioonid kvaliteedile, tööde vastuvõtmise aktile

allkirja andmiseks TPl volitusi polnud. Kohus leiab, et kostjalt volituse saamisega tööd üle

vaadata, muutus TP töövõtulepingu punkt 7.1. mõttes kostja esindajaks. Volituse andmine

tööde ülevaatamiseks ei vaja eraldi volitust tööde vastuvõtmise aktile allkirja andmiseks.

Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja väide, et TPl puudusid volitused tööde

üleandmise aktile alla kirjutada, ehkki ta omas volitusi tööd üle vaadata, on sisutu. TP volitus

tööd tellija nimel vastu võttu kinnitab ka kostja enda seisukoht, et TPl oli õigus tööde

ülevaatamisel puuduste ilmnemisel esitada vastavad pretensioonid tööde kvaliteedile. Kui TPl

ei oleks olnud volitust tööd vastu võtta, siis ei oleks TPl saanud olla ka volitust tööde

kvaliteedi osas pretensioone esitada. Kostja ei ole väitnud, et TPl ei olnud õigus kostja nimel

teostatud tööde osas pretensioone esitada. Kuivõrd kostja on ka ise kinnitanud, et TPl oli

volitus tööd üle vaadata, siis sellega on kohtu hinnangul tuvastatud, et hageja tegi tööde

üleandmise tahteavalduse õigele isikule.

Seega tuleb lugeda töö hageja poolt kostjale üleantuks.

Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja on esitanud pretensioonid hageja poolt tehtud töödele

tähtaegselt. Töövõtulepingu punkti 7.2. sätestab, et tööde või toimingute vastuvõtmisest

keeldumise korral peab tellija kolme tööpäeva jooksul üleandmise-vastuvõtmise akti

esitamisest kolme tööpäevas jooksul töövõtjale esitama kirjaliku, võimalikult täpse

põhjendusega motiveeritud keeldumise. Allkirjastatud motiveeritud keeldumine tuleb

töövõtjale edastada töövõtja lepingus märgitud aadressil. Kui tellija rikub käesolevas punktis

nimetatud tähtaega, loetakse tööd tingimusteta vastuvõetuks. Hageja leiab, et kuivõrd kostja

sai üleandmise-vastuvõtmise akti kätte 10.09.2010 ning kokkulepitud tähtaja jooksul

vastuvõtmisest keeldumist kostja ei esitanud, siis järelikult kooskõlas töövõtulepingu punktida

7.2. tuleb lugeda tööd vastu võetuks alates 14.09.2010. Hageja hinnangul tuleb TP poolt

esitatud vaegtööde nimekiri lugeda esitatuks hilinenult ning sellest tulenevalt on hagejal õigus

tasule. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt 17.09.2010 on hageja

esindajana KKja tellija esindaja TP sõlminud vaegtööde akti. Hageja leiab, et vaegtööde aktile

allakirjutamine ei tähendanud nõustumust vaegtöödega, vaid hageja andis allkirja vaegtööde

akti kättesaamise kohta. Kohus leiab, et hageja selline järeldus on väär. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et vaegtööde akt on koostatud hageja poolt eelnevalt valmistrükitud

dokumendi „Akt-saatekiri valmistoodangu üleandmise-vastuvõtmise kohta “pöördel olevale

teisele, puhtale leheküljele. Akt-saatekirjast nähtub, et KKl oli volitus esindada hagejat tööde

üleandmisel. Akt-saatekirjas sisaldub märkus, et töövõtja vaegtööd (juhul kui need on) tuleb

loetleda ja allkirjastada käesoleva akti pöördel. Kohus leiab, et aktist ei nähtu, et töövõtja

esindaja Kalmer Kikkas on 17.09.2011 üksnes kinnitanud vaegtööde akti kättesaamist.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et 17.09.2010 allkirjastas hageja esindaja dokumendi,

milles ta nõustus seitsmepunktilise vaegtööde nimekirjaga ning järelikult puudus eelnimetatud

kuupäeva seisuga ka poolte vahel vaidlus selle üle, et nimekirjas sisalduvate vaegtööde puhul

on tegemist vaegtöödega. Seda, et hageja tunnistas 17.09.2010 aktis tema poolt teostatud

tööga seonduvaid aspekte puudustena ja leidis, et kostja poolt on esitatud pretensioonid

tähtaegselt, kinnitab asjaolu, et hagejas asus ka osaliselt puuduseid kõrvaldama. Nimelt hageja

poolt 27.09.2010 saadetud e-kiri kohaselt oli selleks hetkeks hageja kas juba kõrvaldanud või

vähemalt asunud kõrvaldama nelja vaegtööd seitsmest loetletust (liug-ja jalgvärava

värviparandused, liguvärava müra vähendamiseks tugilaagri asendamine plastpukiga

liugvärava vastuse värviparandused, liugpinna lisakatte paigaldus (tl 85). Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd hageja ja kostja sõlmisid 17.09.2010 vaegtööde

akti ja hageja asus ka seejärel osasid puudusi kõrvaldama, siis hageja käsitles kostja poolt

tööde osas esitatud pretensioone tähtaegsena. Alles hiljem on hageja asunud väitma, et kostja

poolt ei ole pretensioone esitatud tähtaegselt ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 14.09.2010.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt on tööd teostatud nõuetekohaselt. VÕS § 641

lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi töö ei vasta

lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Poolte vahel sõlmitud lepingu

punktis 3.1. on pooled kokku leppinud, et töövõtja on kohustatud teostama tööd lepingus,

selle lisas ja muude poolte jaoks kohustuslikes dokumentides sätestatud tingimustel ja korras

ning seda liiki töödele tavaliselt omase kvaliteediga, tagades tööde õigeaegse alustamise,

teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise. Töövõtulepingu punkt 7.1. kohaselt üleantavad

tööd ja materjalid peavad vastama lepingutingimustele ning vastavat liik asjade ja teenuste

tavaliselt esitatavatele kvaliteedinõuetele ja tootjapoolsetele juhendmaterjalidele. Kuivõrd

leping ei sätestanud konkreetseid kvaliteedinõudeid, siis kohaldub VÕS 88 lg 1 järgne

keskmine kvaliteet.

Kostja vastuhagi täpsustusest ning kohtuistungil antud selgitustest, aga samuti asjas esitatud

kirjalikest tõenditest järelduvalt seisnevad puudused hageja poolt teostatud töödes

alljärgnevas: keevisvõrk oli vale lainega paigaldatud, võrkaia postide lõikamisel on

vigastatud kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest,

tariraudade kinnistusega seonduv, värav ei liigu sulgemisel vastuse sisse ning võrkaia postid

ei ole maapinna sisse õigesti paigaldatud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.09.2010 kirjutasid hageja esindaja KKja TP alla

käsitsi kirjutatud dokumendile Vaegtööd, mille sisuks oli seitsmepunktiline loetelu erinevatest

hageja poolt töövõtulepingu alusel teostatud tööde aspektidest (tl 36) .

Kostja vastuse kohaselt on osad 17.09.2010 koostatud vaegtööde aktis märgitud puudused

siiani kõrvaldamata. Hageja leiab, et vaegtööde aktile allakirjutamine ei tähendanud

nõustumust vaegtöödega, vaid hageja andis allkirja vaegtööde akti kättesaamise kohta. Kohus

hageja seisukohaga ei nõustu. Vaetööde aktist ei nähtu, et töövõtja esindaja KKon 17.09.2011

üksnes kinnitanud vaegtööde akti kättesaamist. Oma 27.09.2010 e-kirjas hageja esindaja

kinnitab,

et

vastavalt

vaegtööde

nimekirjale

järgimised

puudused

kõrvaldatud:

värviparandused on tehtud, liugvärava vastuse värviparandused on teostatud, töövõtja on

paigaldanud liugpinna lisakatte, mida teistel tellijatel teha pole vaja olnud. Ülaltoodud

vastusega loeb hageja oma lepingulised kohustused kosja ees täidetuks ja leiab, et tal on

sellega tekkinud õigus esitada kostjale VÕS § 638 kohane arve (tl 85). Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et kui 17.09.2010 on hageja tunnistanud vaegtööna kõiki 17.09.2010 koostatud

dokumendis nimetatud puudusi, siis 27.09.2010 loeb hageja enda jaoks siduvaks vaid osade

vaegtööde kõrvaldamise kohustuse. Seega muutis hageja oma ehitustehnilisi hinnanguid

sellele, mida käsitleda vaegtööna ajavahemikus 17.09.2010 kuni 27.09.2010. Samas ei ole

kohtu hinnangul hageja põhjendanud, miks ta nõustus kajastama dokumendis „Vaegtööd“

vaegtöödena selliseid tema poolt teostatud töödega seonduvaid aspekte, mis hageja hilisema

hinnanguna ei ole käsitletavad vaegtöödena

Samas nõustub kohus hageja seisukohaga, et küsimus sellest, kas töö iseloomuomadust saab

käsitelda puudusena, sõltub siiski lepingutingimustest, mitte vaegtööde aktist. Leping, mitte

vaegtööde akt on see, mis määratleb, millistele tingimustele peab töö akt vastama. Samuti ei

saa vaegtööde akt ise olla dokumendiks, millega kehtestatakse uued/täiendavad

kvaliteedinõuded

ning

millele

tuginedes

loetakse

ka

puuduseks

ka

need

töö

iseloomuomadused, mis lepingu tingimuste kohaselt oleks saanud vastata kvaliteedinõuetele.

Kohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt tõendab töödel kvaliteedi puudumist kostja

poolt esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi KSi ja eksperdi abi KHpoolt 26. novembril

2010.a. koostatud ekspertarvamus (tlk 197-203). Seda tõendit arvestab kohus TsMS § 293 lg

2 alusel dokumentaalse tõendina. Samas ei nõustu hageja seisukohale, et 26.10.2010

koostatud ekspertarvamus, ei ole usaldusväärne seetõttu, et ekspert KS ise kohalpeal ei

käinud. Ekspertarvamuse on koostanud kaks isikut- KS ja KHning eksperdi abi KHon

20.10.2010 läbi viinud objekti kohapealse vaatluse. Seega on ekspertarvamus koostatud siiski

ekspertarvamuse koostaja poolt kohapealsele ülevaatusele tuginedes ning uuritavat asja

vahetult tajudes. Ekspertarvamuse koostamisel on tuginetud 17.09.2010 ehitustööde tellija

poolt koostatud vaegtööde nimekirjale.

Esimese puudusena käsitleb kostja keevisvõrgu vale lainega paigaldust. Ekspertarvamuses on

välja toodud, et võrgu asendusvajadus on tingitud asjaolust, et kogu võrkaia ulatuses on

aiavõrk paigaldatud valesti, st võrgu traadi lained suunaga üles. Valmistootena muretsetud

jalgväraval on tootja poolt võrk paigaldatud õigesti, lained suunaga alla. Võrgu laineline

profiil tagab veetilkade kogunemise võrgu ruudu keskele ning sellega vähendab survet

keevisliidetele võrgu ühenduskohtades. Valesti paigaldatud võrk ei kuiva piisava kiirusega

ning vesi tekitab võrgule lisaraksuse. UV-kiirguse tulemusel tekkivate mikropragude korral

aga selline lisaraskus lõhub omakorda traadi pinda ning keevisliiteid. Vastavalt

kirjavahetusele ekspertarvamuse koostamisel on tuginetud väidetavalt viidatud keevisvõrgu

tootja

AMBB

sellekohastele

suunistele.

Kohus

nõustub

hageja

seisukohaga,

et

ekspertarvamusele lisatud kellegi Kristiine ja IB vahelise kirjavahetusega ei saa tõendada,

millised on võrkaia tootja poolt võrkaia paigaldamiseks esitatud juhised. Väidetavalt on IB

kuidagimoodi seotud võrkaia tootjaga, kuid puudub igasugune info, kes see IB on, millised on

tema teadmised, volitused. Kuna kohtul ei ole võimalik kontrollida ekspertarvamuses esitatud

järeldusi, siis ei saa kohus pidada ekspertarvamuses esitatud seisukohta võrkaia vale

paigaldusviisi kohta.

Kohus leiab, et MTÜ XXX 07.04.2011 vastusega hageja järelepärimisele on tõendatud, et

sõltumata selles, kumba pidi on hageja paigaldatud keevisvõrgu aiaraami või siis postide

külge, puudub mistahes erinevus toote vastupidavusele, kestvusele ja kasutusomadustele (tl

144-145).

Ekspertavamusel esitatud fotost 8 nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul asjaolu, et jalgväraval on

lained suuand alla, hageja poolt paigaldatud võrkaial aga lained suunad üles, tegemist ka

esteetilise või visuaalset laadi puudusega, kuna jalgvärvava ja keevisvõrgu laine erinevus on

märgatav vaid neid väga lähedalt ning täpselt omavahel võrreldes, aga mitte tavapärase

vaatluse käigus (tl 207).

Eeltoodust tuleneval kohtu hinnangul hageja poolt keevisvõrgu paigaldamisel võrgu traadi

lained suunaga üles ei ole tegemist puudusega keevisvõrgu paigaldamisel.

Teise puudusena käsitleb kostja võrkaia postide lõikamisel on vigastatud kaitsekihti, mis

kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest. Ekspertarvamuse kohaselt loetakse

võrkaia postide tasalõikamine hageja poolt tööl esinevaks puuduseks. Ekspertarvamuses on

leitud, et võrkaia ehitusel paigaldati aia piirdepostid esmalt ebaühtlase kõrgusega /../ ning

hiljem lõigati postide otsad võrdsele (?) kõrgusele. Nimetatud tehnoloogilise teostuse

tulemusena vigastati tasalõikamise käigus töötamisel nurklõikuriga metallpostide kaitsekihti,

mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest. [...] Postide otsad on kaetud

plastikust katetega (kuplitega), mille eemaldamisel on selgesti näha lõikejälgi kui

ebakorrektsest ehitustehnoloogilisest teostusest tekkinud arme. Veelgi enam, osade

lõikearmide pindadele on osaliselt tekkinud juba ka rooste laike (roosteoreoole), mis viitab

kahjustuste progresseeruvale iseloomule. Eksperdid on siinjuures seisukohal, et viidatud

kahjustuste kohtkatmine värviga ei ole samase kvaliteeditasemega kui vastav tehaselise

valmidusega protektorkiht ega peata seeläbi rooste edasist arenemist ja pikema perspektiivis

aiapostide kui konstruktsioonielementide degradeerumist“).

Kohus leiab, et võrkaia postide tasalõikamine hageja poolt selliselt, et tasalõikamise käigus on

vigastatud metallposti kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni

eest, on tegemist puudusega metallpostide paigaldamisega, sest seoses metallpostide

tasalõikamisega on tekkinud metallpostidele rooste. Vaidlust ei ole selles eelnimetatud

puudust ei ole hageja kõrvaldanud.

Kolmanda puudusena käsitleb kostja tariraudade kinnitusi. 17.09.2010 koostatud dokumendis

nõustus hageja sellega, et tariraudade kinnitus on käsitletav vaegtööna. 27.09.2010 vastuses

on hageja asunud seisukohale, et tariraudade kinnitamist ei ole üldse lepinguga ette nähtud

ning tegemist on alusetu nõudega. Töövõtulepingu lisa 1 on välja toodud piirdeaia materjalide

koosseisus tarirauad postidele. Vaidlust ei ole, et hageja on need tarirauad piireaia

paigaldamisel postidele paigaldanud. Samas ei nähtu töövõtulepingus lisas 1, et tariraudade

kinnitamine oleks lepinguga hõlmatud. 26.10.2010.a. koostatud eksperthinnang tariraudade

kinnitusi tööde teostamisel puudusena ei käsitlenud.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et on tõendamata, et tariraudade kinnitused on

käsitletavad puudusena.

Neljanda puudusena käsitleb kostja vastuse ebapiisavat reguleerimist. Ekspertarvamuse

kohaselt ei liigu värav sulgemisel sujuvalt vastuse sisse, sest vastus paikneb 10 mm võrra

värava alumisest pinnast kõrgemal. Nimetatud asjaolu on põhjustatud vastusele plastikust

kaitseplaadi paigaldamisest, mille omakorda tingis vajadus kaitsta vastust värvikahjustuste

eest. 17.09.2010. dokumendi „Vaegtööd“ punktis 7 märgitakse: „Töövõtja poolt teha

ettepanek liugvärava vastuse liugpinna värvikahjustuste vältimiseks ning see ettepanek

teostada.“ Kohus leiab, et ühe puuduse kõrvaldamisega hageja poolt (värvikahjustuste

tekkimise vältimiseks vastusele kaitseplaadi paigaldamine) tekitas uue puuduse, s.t. olukorra,

kus vastus on küll värvikahjustuste eest kaitstud, kuid värav ei liigu sulgemisel enam vastuse

sisse.

Seega on kohtu hinnangult vastuse ebapiisava reguleerimise näol tegemist puudusega.

Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole nimetatud puudust kõrvaldanud.

Viienda puudusena käsitleb kosja võrkaia postide vale paigaldamist. Ekspertarvamuse

kohaselt ülevaatuse käigus selgus, et enamik võrkaia metallist tugipostidest annab järele

välisele survele ning poste on väga lihtsalt võimalik loodist välja lükata. Ekspertarvamuses

leitakse, et esinevad võrkaia tugipostide paigaldusel järgmised puudused: metallist toepostide

ümber maapinda valatud betoonikihi läbimõõt on minimaalselt nõutava 200 mm asemel ainult

150 mm; metallist toepostide ümber maapinda valatud betoonikihi sügavus on minimaalselt

nõutava 1000 mm asemel ainult 450 mm; betoonikiht ulatub maapinnani, kuigi tema pealmine

kiht peaks olema ca 50 mm maapinnast sügavamal ning olema kaetud pinnasega. Tugipostide

õige paigalduse puhul oleks tagatud aiapostide piisav jäikus ning kohtkindlus. Hageja ja

kostja vahel 17.09.2010 koostatud vaegtööde akti ei ole pooled nimetatud puudust välja

toonud. Samas ei ole hageja esitanud vastuväidet, et nimetatud puudus oleks esitatud

hilinemisega. Kohus leiab, et ekspertiisiaktist ei selgu ühelgi moel, millistele normidele

vastavust on eksperdid hinnanud ja milles nähtuval on asutud eelnimetatud seisukohale.

Kuivõrd käesolevas asjas ei ole pooled leppinud kokku, millistele standardile pidi metallist

tugipostide paigaldamine vastama, siis on kohtule selgusetud, millistele nõuetele vastavust on

asjatundja hinnanud ja kuidas on järeldusele jõudnud.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tugipostide paigalduse näol on

tegemist puudusega.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd AE 26.10.2010. elamu piirdeaiale antud hinnanguga

niivõrd üldsõnaline ja puudub põhistus, samuti puuduvad viited ehitusnormidele, siis ka AE

poolt elamu piirdraiale antud hinnangu ei ole tõendatud, et hageja poolt esitatud tööd olid

tehtud kostja poolt väidetud puudustega(tl 43).

Kohus märgib, et 11.10.2011 eelistungil tegi kohus ettepaneku määrata ekspertiis hageja poolt

teostatud tööde nõuetekohasuse väljaselgitamiseks, kuid pooled ei olnud sellest huvitatud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt teostatud töös esinesid

puudused selles, et võrkaia postide lõikamisel on vigastatud kaitsekihti, mis kaitseb posti

konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest ning vastuse ebapiisaval reguleerimisel. Kostja on

käesolevas asjas märkinud, et hageja ei kõrvaldanud töös esinevaid puudusi. Ülejäänud

puuduste esinemist kostja piisavalt tõendanud ei ole.

Kostja vastuhagi kohaselt on kostja taganenud lepingust alates 18.10.2010. 19.10.2010 on

kostja esitanud hagejale dokumendi pealkirjaga AS T seisukohad OÜ EI esindaja kirjale

13.10.2010. Nimetatud dokumendis märgib kostja, et juhul kui hageja ei kõrvalda tema tööl

esinevaid puudusi või ei esita omapoolseid ettepanekuid ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise

ja eksperdi isiku osas, loeb kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alates 18.10.2010 üles

öelduks ning märgib, et VÕS § 646 lg 5 tuginedes korraldab tööde parendamise või uue töö

teostamise ning esitab peale vastavate kulude kandmist hagejal kahjunõude. Kuigi kostja

poolt 18.10.2010 saadetud kirjas räägib kostja lepingu ülesütlemisest, siis kostja vastuhagi

kohaselt loeb kostja ennast alates 18.10.2010 lepingust taganenuks. Hageja ei vaidle vastu, et

kostja on alates 18.10.2010 pooltevahelisest lepingust taganenud. Külla aga hageja leiab, et

puudusid VÕS § 116 lg 2 p-des 1-5 sätestatud alused taganemiseks.

VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise puhuks muu

hulgas õiguse lepingust taganeda (või leping üles öelda). VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub

lepingust taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust

taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS §

188 lg 2). Vastuhagi rahuldamise üle otsustamiseks on vaja tuvastada, kas käesoleval juhul

esinesid alused kostja kui tellija poolt töövõtulepingust taganemiseks ning kas kostja on

teinud piisavalt selge ja ühemõttelise avalduse lepingust taganemiseks.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja poolt teostatud töös esinesid puudused selles, e

võrkaia postide lõikamisel on vigastatud kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni

metallosa korrosiooni eest ning vastuse ebapiisaval reguleerimisel. Ülejäänud kostja

pretensioonides märgitud puudused kohtus tõendamist ei ole leidnud. Selleks, et tõendatud

kvaliteedipuudused annaks kostjale aluse lepingust taganeda, pidi kostja tõendama, et puudus

on oluline lepingurikkumine. Arvestades hageja poolt nõuekohaselt teostatud tööde mahtu ja

seda, et hageja poolt ebakvaliteetselt teostatud tööd moodustasid hageja poolt teostatud

töödest väikese osa, siis kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et nimetatud

puudused on käsitletava olulise lepingurikkumisena, mis annaks kostjale aluse lepingust

taganeda. VÕS § 116 lg 1 järgi eeldab taganemine lepingu olulist rikkumist. Tulenevalt VÕS

§ 646 lg –st 1 on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tellija esmaseks

õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue: tellija võib nõuda töövõtjalt töö parandamist või

uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö. VÕS § 646 lg 2 kohaselt võib uue töö tegemist nõuda üksnes siis, kui töö

lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö

parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja on küll esitanud

hagejale nõue töö parandamiseks ja hageja on sellest keeldunud. Kuivõrd hageja poolt

teostatud töös esinevate puuduste näol ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingu

rikkumisega, siis ei olnud kostjal õiguslikku alust lepingu ülesütlemisel (lepingust

taganemisel) tugineda hageja poolsele töövõtulepingu olulisele rikkumisele.

VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu

teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Seega on kostjal

tellijana õigus leping üles öelda, makstes hagejale enne ülesütlemist tehtud tööde eest.

Pooltevaheline leping tuleb lugeda lõpetatuks kostja ülesütlemisavalduses märgitud

19.10.2010.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja poolt teostatud töös esinesid puudused võrkaia

metallpostide paigaldamises ja vastuse ebapiisaval reguleerimisel. Vaidlust ei ole, et kostja

neid puuduseid kõrvaldanud ei ole. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult

parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise teha ja nõuda

töövõtjalt selleks tehtud mõistlikke kulutusi.

Kostja on käesolevas vaidluses leidnud, et tal puudub tervikuna kohustus tasuda hagejale

töövõtulepingus viidatud tasu. Riigikohus on leidnud, et kokku lepitud tasu maksmisest saab

tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju

hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab tasunõudega. Lisaks võib ta keelduda tasu maksmisest,

kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 alusel, hinna alandamise

võrra (Riigikohtu 28.20.2008 otsus tsiviilasja nr 3-2-1-80-08, p 32). Käesolevas asjas ei ole

kostja esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ega alandanud lepingujärgset hinda.

VÕs § 111 lg 1 alusel võib vastastikust kohustuste puhul üks lepingupool oma kohustuste

täitmisest keelduda, kuna teine pool on oma lepingulise kohustuse täitnud, täitmist pakkunud

või andnud täitmise tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3 järgi ei

või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei

vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas

või oluliste puudustega täitnud. Käesolevas asjas on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja

täitis oma lepingulised kohustused suuremas ulatuses ning käesolevas asjas tõendamist

leidnud puudused olid leping mahuga võrreldes ebaolulised. Seega ei saanud kostja keelduda

tervikuna oma lepinguliste kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas 49 800 krooni ehk

3 182,80 eurot kuulub rahuldamisele.

Hageja taotles kostjalt välja mõista lisaks põhinõudele 49 800 krooni ehk 3 182,80 eurot

25.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutnud viiviseid 2614,50 krooni ehk 157,10 eurot ning

TsMS § 367 järgi määras 0,15% põhinõudelt kuni põhinõude täitmise päevani. Kostja ei

esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viivise arvestusele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetaks viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Pooled on lepingu

punktis 3.9. kokku leppinud viivisemääras 0.15% iga tellija poolt töövõtjale tasude

maksmisega viivitatud pangapäeva eest.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 25.10.2010 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summas 157,10 eurot ning alates 02.11.2010 määras 0,15%

päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on esitanud kostja vastu nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 9090 krooni,

mida hageja on sunnitud kulutama õigusabile seoses alusetu õigusvaidluse algatamisega kohtu

poolt. Riigikohus leidis 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 (p18), et VÕS § 128 lg 3

võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise

üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise

ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg

4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik

seos). Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja

vahel tekkinud õigusliku vaidlusega hageja poolt lepingu kohase täitmise osas pidi hageja

tegema kulutusi õigusabile. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja

pidanud ka neid kulusid kandma. Eeltoodust tulenevat kuulub hageja nõua varalise kahju

summas 580,95 eurot ehk 9090 krooni hüvitamisele.

Kuivõrd hagi kuulub täielikult rahuldamisele jätab kohus rahuldamata kostja vastuhagi.

Menetluskulude jaotus

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi rahuldas, jäävad kohtukulud kostja kanda.

Vastavalt TsMs § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist

lahendis

sisalduva

kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest.

Marget Henriksen

kohtunik