2-11-41389/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-41389

Tsiviilasi ASi Swedbank Liising hagi Andres Burmeisteri vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 1583,27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank Liising ( reg.nr 10434248, Tallinn Liivalaia 8), hageja esindaja Kerly Küünemäe, kostja Andres Burmeister ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xx)

Resolutsioon Välja mõista Andres Burmeisterilt 1595,37 eurot ja viivis protsendina (7% aastas) põhinõudelt ( 1583,27 eurot), alates 13.12.2011 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks.

Menetluskulud jätta Andres Burmeisteri kanda.

Välja mõista Andres Burmeisterilt 239,66 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks.

Välja mõista Andres Burmeisterilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS Swedbank Liising kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Andres Burmeister võib kohtuotsuse peale esitada 14 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse.

Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank Liising esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 20.12.2007 sõlmisid pooled liisingulepingu nr xxxxxxxx, mille esemeks oli mahtuniversaal Volkswagen Sharan Trendline, 2,9, ehitusaasta 2003. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu p-s 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu.

Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja kahjud. Kui vastavad kulud ja kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 20.12.2007 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped.

Kindlustuslepete kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2 viienda valiku kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Liisinguvõtja rikkus lepingust, kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu, kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosaja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustusja kaskokindlustusmaksed.

Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu, kindlustuslepete alusel kostjale esitatud arved kokku summas 814,80 eurot. Kostja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja eest Swedbank Varakindlustus ASle vara liikluskindlustusmakse summas 1,35 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisevõlgnevus moodustab 12,10 eurot. Hagejal on kostja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud liikluskindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 6.3.2 ja seadusest.

Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 30.08.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja paluskostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti aplus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p-le 7.1.3 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles.

Lepingu üldtingimuste p 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Balti Realiseerimiskeskuse OÜ-le.

Balti Realiseerimiskeskuse OÜ esitas hagejale osutatud müügiteenuse eest arve kokku summas 230,15 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 6709,90 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 5651,50 eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 814,80 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 230,15 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus summas 1,35 eurot ja viivismaksete võlgnevusest summas 12,10 eurot.

Vara realiseeriti hinnaga 511,53 eurot. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale 1595,37 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja K.Küünemäe palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4 alusel kostjalt välja mõista 1595,37 eurot ja viivis protsendina (7% aastas) põhinõudelt (1583,27 eurot), alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõivud hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 02.01.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: