2-10-38370/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30.12.2011 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-38370

Hagi ese

OÜ Orgita Põld hagi SIA Conexx Baltic vastu 90 468,12

euro ning lisanduva intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

90 468,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Orgita Põld (rk 10078836, asukoht Kasti küla

Märjamaa vald Raplamaa 78221)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Neve Uudelt (Raidla Lejins &

Norcous Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2 Tallinn 10119;

neve.uudelt@rln.ee)

Kostja: SIA Conexx Baltic (rk 43603025459, asukoht Valdlau

269 Kekavas Pagasts Rigas rajons, LV-1076 Läti Vabariik;

uldis@conexx.info)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Andres Lillo (Advokaadibüroo

Lillo

&

Lõhmus,

Ülikooli

Tartu

51003;

andrus@advokaadid.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕS § 8 lg 1, § 37 lg 1, § 42 lg 1, § 76 lg 1, § 188 lg 1 ja 2, § 189 lg 1, § 635 lg 1 ja 3;

TsMS § 162 lg 1, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, kohus

o t s u s t a s:

Jätta rahuldamata OÜ Orgita Põld hagi SIA Conexx Baltic vastu 90 468,12 euro ning

lisanduva intressi ja viivise väljamõistmiseks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud OÜ Orgita Põld kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD (tl 3-8 kd I)

1. Kostja on Läti Vabariis registreeritud äriühing. Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2008

lepingu nr EE-Con.03/08 lauda hoone ehitusmaterjali tarnimise kohta ning 07.10.2008

selle lisakokkuleppe (tl 9-12). Vastavalt lepingu p-le 1 oli lepingu osaks 19.08.2008

hagejale esitatud pakkumine (tl 13-15). Pakkumise kohaselt sai lepingu tühistada juhul,

kui hageja ei sa krediiti. Kuna pangad vastasid hageja taotlusele finantseerida lepingus

sätestatud tellimust eitavalt (tl 16-17) taganes hageja lepingust 08.04.2010 ja palus

tagastada kostjale lepingu alusel tasutud sissemaks summas 76 667,90 eurot (1 119 591,96

Eesti krooni). Hageja tasus sissemakse kahes osas – 420 217 krooni 24.09.2008 (tl 27) ja

995 300,91 krooni 19.12.2008 (tl 29). Kostja ei ole sissemaksu hagiavalduse esitamise

ajaks tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka seadusjärgne intress.

Intressiarvestus algab 25. septembrist 2008 ning 20. detsembrist 2008. Hagiavaldise

seisuga võlgneb kostja hagejale intressi 39 100,30 krooni.

2. Lepingu p-s 9 leppisid pooled kokku, et lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel,

kui see pole võimalik siis pöörduvad pooled lepingukohtu poole. Kohtualluvuse kohaks

on Stockholmi kaubanduskoha asukoht. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-38-02

kohtusse pöördumise õigusest loobumise tõttu peab vahekohtukokkulepe olema selge.

Hageja hinnangul ei tulene sõlmitud lepingust selgelt poolte tahet lahendada vaidlus

vahekohtus. Vaidluste lahendamise viis ei ole kunagi pooltel läbirääkimiste objektiks

olnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 730 lg 1 sätestab aga selgelt, et

vahekohtu

kokkuleppe

olemasolu

ja

kehtivuse

küsimuse

lahendamisel

tuleb

vahekohtukokkulepet käsitleda ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena.

Hageja on seisukohal, et vahekohtukokkulepet pooltel pole ning vaidlus allub üldkohtule.

Kui kohus peaks leidma, et lepingu p 9 siiski sisaldab vahekohtu kokkulepet, on nimetatud

punkt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 alusel

tühine. Hageja soovib vaidlustada ka vahekohtukokkuleppe kehtivuse. Kohtualluvuse

põhjenduste osas märkis hageja, et hagi allub EL Nõukogu määruse 44/2001 artikli 5 lg 5

alusel ja TsMS § 84 alusel Tartu Maakohtule.

3. 08.11.2010 esitas hageja hagiavalduse täienduse (tl 82-85 kd I), milles selgitas, et

üldkohtul tuleb enne asja sisulist arutamist määrata, kas üldkohtul on konkreetses asjas

pädevus või mitte. Lisaks selgitas hageja, et TsMS-is sätestatud tuvastushagiga ei ole

võimalik vahekohtukokkuleppe kehtivust tuvastada, kuivõrd vahekohtukokkulepe ei tekita

õigussuhet, mida TsMS § 368 lg 1 eeldab. Lisaks ei ole tühise tehingu tuvastamist tarvis

iseseisvalt üldse hageda, sest tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi. Tehing on tühine ilme sellekohast

tuvastusnõuet esitamata. Sisuliselt on seda selgitanud ka Tartu Ringkonnakohus oma

13.10.2010 tehtud määruses ning Riigikohus erinevates lahendites. Lisaks ei oleks

vahekohtukokkuleppe kehtivuse lahendamine asjas tehtava kohtuotsusega kooskõlas

menetlusökonoomika põhimõttega.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 98-101 kd I)

4. Kostja ei vaidle põhimõtteliselt vastu hagiavalduses toodud asjaoludele, küll aga

lepinguliste suhete tõlgendamisele ja sellest tulenevatele väidetavatele õiguslikele

tagajärgedele. Kostja nõustub põhimõtteliselt ka hageja käsitlusega kohtualluvusest ega

vaidle vastu sellele, et kohtupidamise asukohaks võib olla Tartu Maakohus. Samas on

lepingus sisalduva arbitraažikohtu klausli tõlgendamine kohtu pädevuses, s.t kohus peab

hindama, kas pooled on leppinud kokku piisava täpsusega kohustuses anda vaidlused

üksnes vahekohtu lahendada.

5. Kostja ei vaidle vastu sellele, et lepingu lisaks oleva 19. augustil 2008 esitatud pakkumise

lõpuosas on tõepoolest poolte kokkulepe, mille alusel saab üks pool „tühistada“ tellimuse

(lepingu). Kuivõrd sõna „tühistada“ ei ole korrektne õiguslik termin ja ühepoole

tahtevaldusena ei ole tühistamine õiguslikult mõeldav, siis nõustub kostja selles, et

tegemist on kokkuleppega ühele poolele taganemisõiguse andmises teatud tingimuste

esinemisel. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega taganemisest tulenevate õiguslike

tagajärgede kohaldamisel. Hageja ei ole osundanud pooltevahelist õigussuhet poolte

kokkuleppe alusel reguleerivale dokumendile „Conexx Baltic üldised tarne- ja

tootmistingimused“, mille kohaldamises on pooled leppinud kokku lepingu p-s 11.

Tingimuste p 6.4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et lepingu katkestamisel ostja

algatusel on müüjal õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed. Lisaks on müüjal

õigus nõuda ka leppetrahvi, millist õigust müüja aga ei ole senini soovinud kasutada.

Seega oli poolte kokkulepe selline, et ostjale oli küll antud õigus lepingust taganeda juhul,

kui pank ei võimalda talle laenu, kuid igal juhul pidi ostja poolt tasutud ettemaks katma

need kulud, millised ostja oli lepingu täitmiseks selleks ajaks juba tõenäoliselt teinud.

Lepingu p 4 kohaselt oligi kokkulepe selles, et ettemaks 10% tasutakse müüja poolt

ettevalmistavate tööde tegemise käigus (jooniste ja arvestuste koostamine, materjali

kokkuost jms) ja ülejäänud 90% tasutakse siis, kui tarnitav objekt (laut) on müüja juures

sisuliselt valmis kohaletoimetamiseks.

6. Pooltevahelise õigussuhte kohaselt toimuski enne ja pärast ettemaksu tegemist tehingu

sisuline ettevalmistamine müüja poolt. Müüja (kostja) poolt tehti lauda joonised ja selle

tugevusarvutused. Kostja ostis nimetatud teenuse sisse temaga samasse ettevõtete gruppi

kuuluvatelt Poola (jooniste valmistaja) ja Hollandi (arvutuste teostaja) äriühingutelt.

Joonised on valmis ja need on üle antud hagejale. Samuti on lauda valmistajaks olev Poola

äriühing (kõik kõnealused äriühingud kuuluvad samasse kontserni) hankinud lauda

valmistamiseks vajalikud metallkonstruktsioonid ja lõiganud need projektijärgsesse mõõtu

ning teinud ka muud vastavad ühendustööd. Kostja esitas kostja 16.07.2009 elektronkirja

hagejale, milles on osutatud viidatud asjaoludele ja sellele, et kostja poolt tehtud kulutuste

väärtus on olnud kokku 130 000 eurot. On ilmne, et hageja nõuab tema poolt tehtud

ettemaksu tagastamist olukorras, mil kostja on teinud lepingu täitmisega seoses kulutusi

enne taganemisavalduse edastamist (aprill 2010), millised kulutused ületavad olulisel

määral kostjale tasutud ettemaksu summa.

7. Lepingust taganemisega lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid muutub vaid selle

sisu, esmajoones lõpevad täitmisele suunatud kohustused. Eesmärk on „külmutada“ leping

sellises seisus, nagu see oli taganemise ajal. Seejuures tuleb silmas pidada, et leping ei

lõpe mitte tagasiulatuvalt, vaid edasiulatuvalt, mida on toonitanud ka Riigikohus oma

lahendis 3-2-1-21-05. Järelikult ei kao hageja lepingust taganemisega ära õiguslik alus

kostjale ettemaksu tegemiseks. Sellest tulenevalt ei ole hageja õigustatud juba tasutud

summat tagasi nõudma. Vaatamata VÕS §-s 189 sätestatud väljaandmise- ja

hüvitamiskohustusele on kostja poolt lepingu täitmise raames enne lepingust taganemise

teate kättesaamist tehtud kulutused olnud õiguspärased ja kostjal on nõudeõigus hageja

vastu nende kulude hüvitamiseks. Hageja poolt tehtud ettemaksu arvel on valminud

mahukas ehitus- ja konstruktsiooniprojekt koos tugevusarvestustega, millised tööd on

tehtud spetsiaalselt hageja soove ja tingimusi arvestades soovile, viidatud projekt on

hagejale üle antud ja kostja jaoks puudub sellel vähimgi väärtus. Samuti on kostja varunud

lauda ehitamiseks vajalikud metallkonstruktsioonid, töödelnud need projektile vastavaks,

ja osaliselt ka juba ühendanud, mis teeb need teiste projektide jaoks kasututeks. Viidatud

metallkonstruktsioonid asuvad kostja emafirma (Conexx-Group, asukoht Partyzantów 21,

42-300 Myszków, Poola) tehases Poolas ja hagejal on olnud kogu aeg võimalus ja on ka

käesoleval ajal need konstruktsioonid sealt ära transportida ning endale võtta.

8. Lepingu lisaks olevas pakkumises on kokku lepitud, et taganemisõigust võib kasutada siis,

kui klient (hageja) ei saa krediiti. Hageja on esitanud nimetatud asjaolu kinnitamiseks

tõendid üksnes kahest krediidiasutusest, Eestis tegutseb aga krediidiasutusi oluliselt

rohkem – seega ei ole piisavalt tõendatud antud objektiivne takistus, et hageja ei ole

krediiti saanud. Üksnes kahe pakkumise pinnalt ei ole hageja lepingust taganemine

põhjendatud.

HAGEJA

SEISUKOHT

KOSTJA

VASTUSE

OSAS

JA

HAGINÕUDE

SUURENDAMISE AVALDUS (tl 111-117 kd I)

9. Hageja suurendab haginõuet TsMS § 206 lg 1 alusel. Uueks põhinõudeks on 90 468,12

eurot (76 667,90 + käibemaks 18%) ehk summa, mille hageja tasus kostjale lepingu alusel

sissemaksuna. Üleantu kuulub tervikuna tagastamisele, sõltumata sellest, kas ja milliseid

komponente tasutud summad sisaldasid. Hageja korrigeerib hagiavalduses esitatud

intressinõude arvestust ja palub välja mõista intress tagastatavalt rahasummalt kokku

2222,56 eurot. Alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub

intressinõue VÕS § 113 järgse viivisenõudega (tl 112 kd I). Lepingu alusel kostjale

tasutud sissemaksu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 21.04.2010, sellest ajast tuleb

tagastatavalt sissemaksult arvestada viivist. Hageja palub viivisena välja mõista 314,83

eurot 09.02.2011 seisuga ja edaspidi VÕS-is sätestatud määras (tl 113 kd I).

10. Käesoleval juhul on selge ja vaidluse all mitteolev asjaolu, et lepingujärgseks

kohtupidamise asukohaks saab olla ja on Tartu Maakohus. Kostja nõustus oma vastuses

põhimõtteliselt hageja käsitlusega kohtualluvusest ega vaielnud vastu sellele, et

kohtupidamise asukohaks võib olla Tartu Maakohus. Kostjal polnud ka vastuväiteid hagi

menetlusse võtmise osas. Järelikult ei ole pooltel vaidlust selles, et käesolev tsiviilasi allub

Tartu Maakohtule.

11. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega lepingust taganemise ja sellega kaasnenud õiguslike

tagajärgede osas. SIA Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused ei ole lepingu

osaks, seda vaatamata lepingu p-s 11 sisaldavale ebamäärasele viitele. Lepingu näol on

tegemist kostja tüüplepinguga (nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud). Hageja ei

saanud seetõttu kuidagi mõjutada seda, kas leping üldtingimustele viitab või mitte.

Hagejale ei ole üldtingimusi ei lepingu sõlmimisel ega ka hilisemalt tutvustatud; hagejale

ei ole üldtingimusi üle antud; hagejale ei ole teatavaks tehtud, kus hageja üldtingimustega

tutvuda oleks võinud vms. Hagejal ei olnud võimalust üldtingimuste sisust teada saada.

Lepingule üldtingimusi ei lisatud. Lepingust ega üldtingimustest ei tulene ka, et hageja

esitatud üldtingimused on samad üldised tarne- ja tootmistingimused, millele lepingu p 11

viitab. Hagejale ei ole olnud arusaadav, et lepingu osaks oleks sellise sisuga

tüüptingimused, nagu hageja oma vastusele on lisanud. Seetõttu oli hagejale kostja

vastusele lisatud üldtingimuste olemasolu, nende sisu ja kostjapoolne tuginemine üllatav.

Kuivõrd pooled ei vaidle, et leping on tüüptingimustega, siis ei ole vaidlusalune ka

asjaolu, et üldtingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Võlaõigusseadusest tuleneb, et tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult siis, kui

tingimuse kasutaja võimaldab lepingu poolel tüüptingimuste sisuga tutvuda. Sisuga

tutvumise võimalus peab olema tagatud reaalselt. Kuivõrd hagejal ei olnud võimalust

üldtingimuste sisust teada saada, ei ole üldtingimused lepingu osaks. Kostjal ei ole õigust

sissemaksu endale jätta ega seda kinni pidada, samuti nagu pole kostjal hageja vastu

mingisugust leppetrahvi- ega muid üldtingimusel põhinevaid nõudeid. Tulenevalt VÕS §

36 lg-st 3 laieneb VÕS-i tüüptingimuste regulatsioon ka majandus- ja kutsetegevuses

sõlmitud lepingutele.

12. Üldtingimuste p 6.4 on sisult vastuolus poolte lepingus eraldi kokku lepitud tingimustega.

Vastavalt lepingu p-le 1 on lepingu osaks 19.08.2008 hagejale esitatud pakkumine.

Pakkumise lk 2 punktis „Reeglid“ on sätestatud, et juhul, kui tellimus tühistatakse, on

kliendil kohustus tagastada kõik joonised, tehnilised arvutused ja kõik muud dokumendid,

sh koopiad. Klient kinnitab, et ta ei anna saadud jooniseid, arvutusi jm dokumente

kolmandatele isikutele. Nimetatud poolte kokkulepe vastab hageja käsitlusele, et kostjal

tuleb hagejale sissemaks tervikuna VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagastada. VÕS § 189 lg 1

näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Lauda joonised on

kostja hagejale üle andnud ning hageja on valmis need samaaegselt sissemaksu

tagastamisega kostjale tagasi andma. Hageja on seda taganemisavalduses ka märkinud.

Pakkumus ei võimalda kostjal sissemaksu endale. Pakkumuse kohaselt tuleb hagejal

kostjale lauda joonised tagastada ning vastavalt tuleb ka kostjal hagejale sissemaks

tagastada. Kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud

tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus (VÕS § 38). Üldtingimuste p 6.4. ei ole

kehtiv sõltumata sellest, kas üldtingimused on lepingu osaks või mitte.

13. Kostja vastuses tehtud viited väidetavale lepingu täitmisega seonduvatele kulutustele on

asjassepuutumatud ja esitatud seisukohad väljuvad antud menetluse raamidest. Kostja

sissemaksu tagastamise kohustus ei ole sõltuv sellest, kas või kui palju on kostja teinud

väidetavaid kulutusi. VÕS § 188 lg 2 ja 3 kohaselt on lepingust taganemise tagajärg

lepingu kui võlasuhte muutumine lepingu tagasitäitmisele suunatud lepingu tagasitäitmise

võlasuhteks. Lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid taganemine muudab selle sisu,

esmajoones lõpevad vaid täitmisele suunatud kohustused. Tagasitäitmise võlasuhte oluline

sisu on lepingu täitmiseks antud vastastikku tagastamine ja saadud kasu väljaandmine.

Kostja väidetavat kulude hüvitamise nõuet ei saa samastada tagastamisnõudega.

Väidetavatel kulutustel põhinevaid nõudeid kostja hagejale esitanud ei ole. Kostjal ei ole

hageja vastu muud, kui lauda jooniste tagastamise nõuet.

14. Isegi, kui kohus peaks tuvastama, et üldtingimused on lepingu osaks ning kohaldatavad

hageja ja kostja vahelisele õigussuhetele, on üldtingimuste p 6.4 näol tegemist tühise

tüüptingimusega VÕS § 42 sätete järgi. Kokkuleppe lepingust taganemise korral

ettemaksu tagastamisest keeldumiseks keelab VÕS § 42 lg 3 p 30. Üldtingimuste p 6.4.

vastab toodud ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse määratlusele. Üldtingimuste p 6.4

kohaselt on lepingu katkestamisel ostja algatusel Conexxil õigus jätta endale kõik

varasemad (ette)maksed. Lisaks sellele sätestatakse üldtingimustes, et ostja on justkui veel

täiendavalt kohustatud tasuma leppetrahvi 20% lepingu kogumaksumusest. Hageja arvates

muudetaks selline tingimusega taganemise põhiolemust ning poolte õiguste ja kohustuste

tasakaal oleks ebamõistlik ja ilmselt heade kommete vastane. Tagastusnõuete esitamise

täieliku välistamise puhul ei saa mingilgi juhul rääkida poolte tasakaalu säilitamisest.

Kostja müüb standardtooteid, milleks oli ka hagejaga lepingus kokkulepitud laut. Seega

isegi juhul, kui kostja oleks lepingut täitnud muus osas kui hagejale projekti üleandmine,

ei saanud lepingust taganemine kostjale mingit kahju põhjustada. Selline väidetav kahju ei

saanud hagejale ka olla ettenähtav. Seetõttu ei saaks tagastusnõude välistamine olla

õigustatud ka sisuliselt. VÕS § 44 kohaselt eeldatakse, et tingimus on ebamõistlikult

kahjustav.

15. Hageja ei nõustu kostja lepingu p-le 4 „Maksetingimused“ antud tõlgendusega, mille

kohaselt sisalduks lepingu p-s 4 justkui kokkulepe, et ettemaks 10% tasutakse müüja poolt

ettevalmistatavate tööde tegemise käigus ja ülejäänud 90% tasutakse siis, kui tarnitav

objekt on müüja juures sisuliselt valmis kohaletoimetamiseks. Lepingu p-i 4 loogika oli

tegelikult selline, et kostja hakkab lepingu täitmist hõlmavaid sisulisi töid tegema alles

siis, kui saabub kolmas maksepost, st tasutakse 50% lepingu hinnast. Esimene 3% lepingu

hinnast tasuti jooniste katteks ja hinna kaheks kuuks fikseerimise eesmärgil. Järgmine

sissemaksu osa 7% tasuti üksnes lepinguhinna fikseerimise eesmärgil. Kui sissemaksu

poleks tasutud, oleks lepinguhind pakkumuse kohaselt olnud sellisel juhul fikseeritud

terviklikul kujul ainult kaheks kuuks.

16. Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga nagu poleks hageja piisavalt tõendanud seda, et

hageja ei saanud krediiti. Hageja on hagiavaldusele lisanud kahe panga seisukohad selle

kohta, et hagejale ei väljastatud lauda ehituseks krediiti. Krediidi mittesaamine on

nimetatud dokumentidega piisavalt tõendatud. Lepingu kontekstis oli piisav, kui üks

krediidiasutus hagejale krediiti ei anna. Põhjus, miks hagejale krediiti ei antud ei

tulenenud hagejast või tema projektist, vaid valitsenud majandus-, turu-, ja

finantssituatsioonist.

KOHTUISTUNG 09.03.2011 (tl 122 kd I)

17. Hageja avaldas, et jääb esitatud hagi juurde ja lisas, et vaatamata asjaolule, et leping

sõlmiti filiaali kaudu, on kostjaks SIA Conexx Baltic. Kostja selgitas, et kostja poolt

kantud kulud on suuremad, kui hageja poolt tasutud ettemaks. Lisaks taganes hageja

lepingust siis, kui oli saanud eitava vastuse kahest krediidiasutusest. Kohus lükkas asja

arutamise edasi ning andis pooltele aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks.

KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT JA TAOTLUS TÕENDITE ESITAMISEKS (tl

125-129 kd I)

18. Kostja palub asja materjalide juurde lisada järgmised dokumentaalsed tõendid:

-

SIA

Conexx

Baltic

poolt

20.04.2011

tehtud

tasaarvestusavaldus.

Nimetatud

tasaarvestusavalduse kohaselt on kostja tasaarvestanud oma nõude hageja vastu, mis

seisneb poolte vahel 15.09.2008 sõlmitud lepingust taganemisega tekitatud kahjus, hageja

hagiavalduses toodud nõudega. Tasaarvestuse tulemusel puuduvad kostjal kohustused

hageja ees. Hageja rahaline kohustus kostja ees on aga 20 420,46 eurot.

-

Kostja emafirma Conexx Sp. z o.o. poolt esitatud arved nr 2045/2008, 2215/2008,

152/VRT/2009,

284/VRT/2009,

2333/2008,

263/VRT/2009,

273/VRT/2009,

274/VRT/2009,

276/VRT/2009,

91/MAG/2009,

99/VRT/2009,

2007/2008,

276/MAG/2009,

66/MAG/2009,

67/MAG/2009,

68/MAG/2009,

80/VRT/2009,

89/MAG/2009, 2180/2008, 2226/2008, 2239/2008, 2277/2008, 2325/2008, 2327/2008,

1946/2008, 2013/2008, 2238/2008, 2261/2008, 2330/2008. Nimetatud arvetest nähtuvad

nn ORGITA projekti osas kostja poolt kantud kulutused. Kostja soovib hageja seisukohta

selle osas, kas ta vaidlustab asjaolu, et kostja poolt kantud kulude osas on tema emafirma

Conexx Sp. z o.o väljastanud arved. Kui vastaspool seda asjaolu vaidlustab, esitab kostja

eelviidatud tõenditele tõlked. Liigsete menetluskulude vältimiseks ei ole tõlkeid tellitud.

-

Materjali kalkulatsioon ORGITA projekti osas. Viidatud tõend tõendab pooltevahelise

lepingu alusel ostetud materjali sortimenti ja maksumust.

-

Kostja emafirma Conexx Sp. z o.o. 16.04.2010 kiri SIA-le Conexx Baltic ja arve nr

0001/2010/-ORGITA. Viidatud tõend tõendab kostja kulusid seoses hageja ja kostja

vahelise lepingu täitmisega. Asjaolu, mille kohaselt lepingu alusel püstitamisele kuuluv

hall valmistatakse mitte kostja, vaid kostja emafirma poolt, osundab ka asjaolu, et kostja

ja hageja vahel sõlmitud lepingu lisas kajastatud materjali spetsifikatsioon on toodud ära

kostja emafirma kirjaplangil. Nii kostja kodulehel kui ka kostja poolt edastatava muu

informatsiooni alusel pidi hageja teadma, et metallkonstruktsioonid valmivad mitte kostja

asukohas, vaid kostja emafirma asukohas Poolas.

-

Väljatrükk Conexx-Group veebilehelt, mis tõendab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingus osundatud üldtingimused olid hagejale kättesaadavad kostja kodulehe

vahendusel. Lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest ei oleks majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev lepingupool saanud lubada olukorda, mil temaga sõlmitud kokkuleppes sisaldub

kohustus juhinduda lisaks lepingule veel mistahes muust regulatsioonist, millest ta ei ole

teadlik. Tavapärase hoolsusega tegutsenud juhatuse liige ei oleks saanud sellistel

tingimustel lepingut sõlmida.

HAGEJA SEISUKOHT JA TAOTLUSED (tl 150-157 kd I)

19. Kostja tasaarvestusavaldus on tühine. Kostja väitel on talle hageja lepingust taganemise

tõttu tekkinud kahju. Hageja ei tunnista kostja vastunõude olemasolu ning tasaarvestust.

Tasaarvestada saab üksnes selliseid nõudeid, mille üle ei ole vaidlust (VÕS § 200 lg 4).

Sõltumata sellest, kas kostjal tegelikult vastunõuded on või ei ole, siis tasaarvestus kui

tehing on tühine ning sellel ei ole algusest peale mingeid õiguslikke tagajärgi. Kostja

väidetavad vastunõuded ei ole menetletavad selles asjas, vaid kostja võib soovi korral

esitada oma olematute nõuete sissenõudmiseks eraldi hagi.

20. VÕS § 115 sätted näevad kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusena ette lepingulise

kohustuse rikkumise. Hageja ei ole lepingut rikkunud, kostja ei ole seda ka väitnud.

Järelikult ei ole nimetatud asjaolu vaidlusalune ning kahju hüvitamise kohustus saaks

teoreetiliselt tuleneda üksnes poolte vastavast kokkuleppest. Leping kahju hüvitamise ega

muid rahalisi kohustusi hagejale lepingust taganemise puhuks ei sätestanud. Järelikult ei

ole hagejal kostja eest kahju hüvitamise kohustust ning kostja nõue on alusetu. Hageja ei

nõustu ka sellega nagu oleks lepingu näol tegemist töövõtulepinguga, millele kohaldub

töövõtulepingu regulatsioon. Poolte vahel sõlmitud leping ei vasta töölepingu tunnustele.

Leping vastab sisult müügilepingu tunnustele (VÕS § 208 jj), seda kinnitavad muuhulgas

järgmised lepingu sätted: lepingu preambula; lepingu p 1; lepingu p 2; lepingu p 6;

lepingu p 7; lepingu p 8. Neist lepingu sätetest tuleneb, et kostja pidi hagejale lepingu

alusel müüma ehitusmaterjale. Muid kokkuleppeid pooltel polnud. Seega ei ole õige kostja

hinnang, et pooltel oli kokkulepe lauda valmistamiseks ja selle püstitamiseks. Lepingu

lisaks olevas pakkumuses on eraldi rõhutatud, et pakkumine ei sisalda montaaži.

21. Kostja tasaarvestusavaldust arvestades on viited VÕS §-le 655 sisutud, sest kostja on enda

sõnul tasaarvestanud hageja nõude tal väidetavalt hageja vastu eksisteeriva kahjunõudega.

Kahjunõuet ei saa kuidagi samastada tasu nõudega, mida VÕS § 655 lg 1 reguleerib.

22. Kostja on esitanud 20.04.2011 taotluse lisadena arved, millest peaks kostja arvates

nähtuma Orgita projekti osas kostja poolt kantud kulutused. Oma sellist seisukohta kostja

täpsemalt põhjendanud ei ole. Hageja arvates nimetatud dokumentidest midagi kostja

poolt väidetut ei tulene. Dokumentidest ei nähtu, et tegemist on kostja emaettevõtte

väljastatud arvetega, dokumendid ei ole kostja kahjunõudega mingilgi viisil seostatavad.

Dokumentide tõlked puuduvad. Tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama,

millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada (TsMS § 236

lg 3 esimene lause). Kostja ei ole seda teinud. Hageja palub kohtul dokumendid kostjale

TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel tagastada, sest tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud.

23. Kostja esitatud dokumendi osas, millega kostja enda sõnul soovib tõendada lepingu alusel

ostetud materjali (metallkonstruktsioonid) sortimenti ja maksumust, leiab hageja, et see ei

ole tsiviilasjas tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Ülevaate sisuks on menetlusosalise enda

seletus ning järelikult ei ole see tõend seaduses sätestatud protsessivormis. Dokumendi

allkirjastanud U.D. on Conexx Baltic Eesti filiaali juhataja ehk kostja seaduslik esindaja

(ÄS § 385 lg 2). Menetlusosalise seletus tuleb tsiviilkohtumenetluses anda TsMS § 268

sätestatud vormis. Kuna menetlusosalise seletus võib olla tõendiks üksnes seadusliku

esindaja vande all antud seletusena, ei saa neid asendada muus vormis andmekandjaga.

24. Kostja on esitanud Conexx Sp. zo.o. 16.04.2010 kirja SIA-le Conexx Baltic, millega

antakse kostjale teada projekti Orgita väidetavad kulutused, mis koosnevad kirja kohaselt

järgmistest elementidest: (1) joonised ja staatiline arvestamine; (2) ostetud materjali hind;

(3) hoiustamiskulud; ning (4) muud halduskulud. Kulutuste kogusummana on kirjas

märgitud 129 043 eurot. Kirjale on lisatud ka samas summas pro forma arve nr

0001/2010/-ORGITA. Kostja soovib nimetatud dokumentidega tõendada kostja

väidetavaid kulusid seoses hageja ja kostja vahelise lepingu täitmisega. Hageja leiab, et

esitatud kiri ja arve ei tõenda kostja väidetavaid kulusid lepingu täitmisel. Samuti vaidleb

hageja vastu sellele, nagu saaks kolmanda isiku poolt väidetavalt kantud kulud olla

käsitletavad kostja kuludena ning kahjunõude esitamise kaudu arveldatavad hagejaga.

Hageja ei ole ehitusmaterjale Conexx Sp. zo.o.-lt tellinud ning hagejale ei olnud ka teada

ega ettenähtav, et kostja tellib ehitusmaterjalid kolmandalt isikult. Hageja arvates ei saa

nimetatud antud vaidluses üldse mingit tähendust omada, sest kostja ja tema suhted

kolmandate isikutega ei seondu hagejaga. Conexx Sp. zo.o. kirjas ja pro forma arvel

näidatud väidetavad kuluartiklid on samuti hagejaga seostamatud – eriti hoiustamiskulud

11 150 eurot ja muud kulud 10 000 eurot. Samuti on ebaselge, kuidas ning mille põhjal

kirjas ja arvel näidatud kuluartiklid ja nende summad kujunenud on. Ka neid asjaolusid

tulnuks kostjal selgitada, põhjendada ja tõendada. Lisaks eelnevale selgitab hageja, et pro

forma arve on oma olemuselt dokument, mis saab teoreetiliselt kajastada üksnes

pooltevahelise kokkuleppe põhitingimusi ning see ei tõenda müügitehingu toimumist.

Sellest tulenevalt ei kajastata pro forma arveid äriühingu raamatupidamises ega

maksuarvestuses. Hageja on seetõttu seisukohal, et pro forma arve ei saa olla

usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et kostja kandis lepingu täitmisega seonduvalt

kulusid.

25. Conexx-Group veebilehelt tehtud väljavõtte osas märgib hageja, et see ei tõenda lepingu

p-s 11 viidatud SIA Conexx Baltic üldtingimuste kättesaadavust lepingu sõlmimisele

eelnevalt ega lepingu sõlmimise ajal 15.09.2008. Kostja pole tõendanud sedagi, et kostja

poolt menetluses esitatud üldtingimustena pealkirjastatud dokument on sama dokument,

millele lepingu p-11 viidati ja mis kostja arvates lepingu osaks olema peaks. Kostja

esitatud

väljavõttest

nähtub

üksnes

asjaolu,

et

20.04.2011

on

veebilehel

http://conexx.info/en_main.php ettevõtte Conexx- Group tutvustuse järel tehtud viide

dokumendile nimetusega „Terms and conditions [Estonian]“. Hageja arvates on

kõnealuse väljavõtte näol tegemist asjassepuutumatu dokumendiga.

26. Hageja palub kutsuda kohtusse ja kuulata tunnistajana üle kostja endine töötaja M.S., kes

sõlmis Conexx Baltic Eesti filiaali nimel hagejaga vaidlusaluse lepingu ning kes saab anda

ütlusi vaidlusaluse lepingu sõlmimise asjaolude ja sisu kohta, sealhulgas lepingu p-s 3

toodud tarnetähtaja ja lepingu p-s 4 sätestatud maksetingimuste kohta. Tunnistaja annab

ütlusi ka selle kohta, et lepingu sõlmimisele eelnevalt ja lepingu sõlmimise ajal ei ole

hagejale väidetavaid SIA Conexx Baltic üldtingimusi tutvustatud ega kätte saadavaks

tehtud. Ka taotleb hageja, et kohus kuulaks vande all üle hageja juhatuse liikme S.M., kes

saab anda vande all seletusi vaidlusaluse lepingu sõlmimise asjaolude ja sisu kohta ning

selle kohta, et hagejal ei olnud lepingu sõlmimisele eelnevalt ega lepingu sõlmimise ajal

võimalik väidetavate SIA Conexx Baltic üldtingimuste sisust teada saada.

27. Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes

hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi

puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist

igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas

jätkab kohus menetlust (TsMS § 450 lg 1). Hageja taotleb hagi suhtes osaotsuse tegemist,

sest selle tegemine kiirendaks asja läbivaatamist. Kostja on püüdnud tekitada olukorra,

kus senisesse menetlusse, milles lahendatakse suhteliselt lihtsat vaidlust, tuuakse sisse

oluliselt komplektsem ja mahukam uus vaidlus väidetava nõude üle, mis on ebaselge,

vaieldav ja raskesti tõendatav. Vaidlus ühe poole nõude ja seda omapoolse ebaselge

nõudega tasaarvestada sooviva isiku nõude üle tuleks protsessuaalselt eristada, otsustades

väidetava vastunõude üle alles pärast hageja nõude suhtes tehtud osaotsuse jõustumist, et

vaidlus ebaselge vastunõude üle ei takistaks põhinõude üle otsustamist.

KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHTADE JA TAOTLUSTE

OSAS (tl 161-170 kd I)

28. Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja peab oma nõude sissenõudmiseks esitama antud

juhul eraldi hagi. Riigikohus on oma praktikas korduvalt (nt lahendites 3-2-1-23-11, 3-2-

1-111-06) leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata

vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse

avalduse, siis peab kohus seda arvestama, s.o sama asja raames sisuliselt hindama. Seega

on menetluspoolel õigus esitada käimasoleva menetluse ajal tasaarvestuse avaldus kuni

asja sisulise arutamise lõpuni ja kohus annab asja läbivaatamise käigus sellele hinnangu,

sh nii tasaarvestatavale nõudele kui ka tasaarvestuse õigsusele. Õigusteoorias väljendatud

seisukoha kohaselt tuleb VÕS § 200 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et säte välistab

tasaarvestuse üksnes sellise nõudega, mille suhtes saab esitada vastuväite, mis välistab

nõude maksmapandavuse. Kui hageja väidab, et tal on võimalik kostja tasaarvestuse

avaldusele esitada vastuväiteid, mis toovad kaasa kostja nõuete lõppemise või välistavad

nende maksmapaneku, siis peab ta samas menetluses neid vastuväiteid tõendama.

29. Ebaõige on hageja käsitlus sellest, et kuivõrd lepingu kohaselt pidi kostja arvestama, et

hageja soovib lepingust taganeda, siis ei saanud tal lepingu täitmisel täiendavaid kulutusi

tekkida. Juhul, kui hageja otsustas lepingu kehtivuse ajal lepingu täitmisest ühepoolselt

loobuda, siis peab kostjal olema õigus nõuda tema poolt kantud kulutuste hüvitamist.

Jättes kõrvale isegi asjaolu, et üldtingimustes on töövõtjale kulutuste hüvitamises kokku

lepitud, ei ole poolte vahel allkirjastatud lepingu kohaselt kokkulepet selles, et tasutud

ettemaksed tagastatakse täies ulatuses ja kostjal ei ole õigus mistahes tema poolt kantud

kulude hüvitamisele..

30. Hageja poolt tehtud kaks osamakset olid mõeldud selleks, et kostja saaks töid alustada.

Hageja poolt osundatud hinna fikseerimisel oli hoopis teine eesmärk, kui väidab hageja –

hinna fikseerimise mõte oli ja sai olla üksnes selles, et kostja saaks selle raha eest osta

valmis metallkonstruktsioonid, et lepingu lõplik täitmine ei oleks enam sõltuvuses

metallihinna tõusust. Lepingu võimalikult soodne hind oli hageja huvi ja metalli

maailmaturuhind moodustas hageja poolt tellitud lauda hinnast olulise osa. Hageja

tõlgenduse korral jääks arusaamatuks, milles seisneks hinna fikseerimise mõte ja kuidas

oleks ilma olulist osa metallkonstruktsioone sisse ostmata kostja suutnud hinda fikseerida

omades pelgalt rahalisi vahendeid oma pangakontol.

31. Hageja seisukoht, mille kohaselt juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisele poole

poolt lepingu täitmisega seotud kulutuste hüvitamises, siis mistahes teise poole kulud

hüvitamisele ei kuulu, ei ole kohane. Õigusteooria tunnustab võimalust, et lepingupool

võib lisaks tagastusnõudele nõuda ka positiivse huvi hüvitamist, millega pool seatakse

olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kui leping oleks jäänud senisel kujul

kehtima.

32. Kostja ei saa nõustuda hageja käsitlusega töövõtu- ja müügilepingu piiritlemisest.

Õigusteoorias väljendatud seisukohtade kohaselt ei kohaldata müügilepingu sätteid

sellistele lepingutele, mille puhul suurem osa poole kohustusest, kes asja muretseb,

seisneb tööde tegemises või muude teenuste osutamises. Töövõtulepinguga on tegemist,

kui lepinguga kohustutakse võõrandama alles valmistatav asi, lepingu juures on esmase

tähtsusega just töö tegemise või teenuse osutamise ja mitte võõrandamise komponent.

Kõnealuse lepingu sõlmimise hetkel ei olnud lepingu objekt veel valmis, vaid seda asuti

alles valmistama. Töövõtulepingu tunnustele viitavad poolte vahel sõlmitud lepingu puhul

järgmised asjaolud: a) asja, isiku, nähtuse vm nimetus lepingus ei määra automaatselt selle

sisu, kuid peame siiski vajalikuks juhtida tähelepanu, et pooled on otsustanud end

lepingus nimetada vastavalt „ettevõtjaks“ ja „tellijaks“, mis müügilepingu korral tekitaks

põhjendatud küsimuse lepingu tegelikust sisust; b) asja (lepingu eseme) valmistamisele

viitavad lepingu p 2 „ehitusmaterjalide hind määrataks, p 5.1. „ehitusmaterjali,

ehitustööde ja paigalduse kulud kannab tellija“ ja p 6 teine lõik „ettevõtja vastutab

garantiiajal ehituskonstruktsiooni juures kasutatud ehitusmaterjalide kvaliteedi eest“. Ei

saa olla juttu pelgalt standardsete ehitusmaterjalide müügist või standardjooniste alusel

valminud

(liigitunnustega)

asjast.

Et

kõnealuse

lepingu

puhul

on

tegemist

töövõtulepinguga, viitab ka asjaolu, et lauta käsitletakse ehitisena, mille püstitamiseks on

vajalik ehitusluba. See omakorda tähendab, et lauda püstitamise all peetakse silmas just

asja valmistamist - rõhk on ehitustööde teostamisel, mitte materjalide tarnel ja müügil.

33. Hageja on esitanud arusaamatu käsitluse taganemise ja ülesütlemise instituudist. VÕS

kohaselt on reeglina taganemisega tegemist siis, kui tegemist ei ole kestvuslepinguga ja

ülesütlemisega siis, kui tegemist on siiski kestvuslepinguga. Järelikult ei kao hageja

lepingust taganemisega ära õiguslik alus kostjale ettemaksu tegemiseks. Vaatamata VÕS §

189 sätestatud väljaandmise- ja hüvitamiskohustusele on kostja poolt lepingu täitmise

raames enne lepingust taganemise teate kättesaamist tehtud kulutused olnud õiguspärased

ja kostjal on nõudeõigus hageja vastu nende kulude hüvitamiseks, mida ta on oma kirjades

väljendatud ettemaksu tagastamisest keeldumisega ka teinud.

34. Kostja tunnistab, et tõlke hankimine poola keelest on olnud ettenägematult keeruline ja

kulukas, kuivõrd tegemist on peamiselt tehnilise dokumentatsiooniga, millest peamise osa

moodustavad arvandmed. Kostja möönab, et kohus ei saa otsuse tegemisel tugineda

võõrkeelsetele dokumentidele ja olukorras, mil enne asja sisulise arutelu lõppu ei ole

kostja esitanud tõlkeid, tuleks dokumendid tagastada. Eitamata vajadust esitada

eestikeelsed tõendid, soovib kostja juhtida üksnes tähelepanu asjaolule, et esitatud

dokumentides omavad tõenduslikku kaalu eeskätt nendes kajastuvate arvandmete,

metalldetailide spetsifikatsiooni, nende koguse ja maksumuse osas, milliseid ei ole

võimalik tõlkida. Hageja väited sellest, et ta ei suuda aru saada, kus arvetel need

arvandmed paiknevad, ei ole usutavad.

35. Põhimõtteliselt ei nõustu kostja ka hageja väitega sellest, et väljavõte kostja

raamatupidamisest ühe konkreetse projekti ja selle kulude kohta ei võiks olla

tsiviilkohtumenetluses dokumentaalseks tõendiks. Kohus hindab kõiki tõendeid vastavalt

oma siseveendumusele, võttes sealjuures aluseks tõendi allikat.

36. Arusaamatuks jäävad hageja vastuväited tõendamiskohustuse kohta metalli väärtuse osas.

Eelkajastatud arved osundavadki selle metalli väärtusele, sest kostja on selle metalli just

selliste hindadega, nagu on kajastatud kolmanda isiku arvetes, ostnud.

37. Mõistetamatu on hageja väide, et kostja ei ole kalkulatsioone oma nõudega seostanud ja

tõendi esitamist põhjendanud. Kostja hinnangul on esitatud kalkulatsioon asjakohane ja

kinnitab tema nõuet.

38. Kostja kahjunõue tuleneb asjaolust, et ta on kandnud lepingu täitmisega seoses kulusid.

Kostjale pakkumise esitamisel ja lepingulistel läbirääkimistel on märgitud, et kostja kui

Läti äriühingu filiaal, ei teosta töid ise, vaid tegelik metallkonstruktsioonide valmistamine

toimub mujal. Sellele osundab ka hageja enda poolt viidatud kokkulepe hindade

fikseerimiseks, s.o pooled soovisid maandada riski seoses sellega, et lepingu sõlmimise

ajal oli soodne metalli hind ja seda muuhulgas seoses Poola zloti soodsa kursiga ja sellest

tuleneva võimalusega osta soodsalt projekti jaoks metalli. Seega oli hageja teadlik, et

vähemalt metalltööd tehakse mujal.

39. Arusaamatu on hageja käsitlus väidetavate lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

loovutamisega. Töö teostamiseks vajaliku metallkonstruktsiooni tellimist sisuliselt

allhankijalt ei saa samastada lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamisega.

Vastavalt VÕS § 635 lg 3 eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid

kohustusi isiklikult. Kuivõrd tellijale on oluline töö lõpptulemus ja lepingu täitmise

nõuetekohasust hinnatakse üksnes selle alusel, kas vastav tulemus on saavutatud ja vastab

lepingu tingimustele, ei ole määrav, kas sellise tulemuse saavutamisele on kaasa aidanud

töövõtja või tema poolt kaasatud kolmanda isiku (allhankija) tegevus. Töövõtja peab

seega tööd teostama isiklikult üksnes siis, kui see tuleneb kokkuleppest. Sellist kokkulepet

pooled sõlminud ei ole.

40. Asjaolu, kas arved on vormistatud pro forma või teisel kujul, ei oma antud juhul tähtsust –

hageja möönab ise, et põhiline kaubaga seonduv on seal väljendatud. Seega saavad need

arved olla aluseks ja lubatavaks tõendiks kinnitamaks kostja nõude suurust. Isegi pro

forma arve vormistamisel on pooltel järelikult olnud kokkulepe kauba müümiseks

vastavas koguses ja sortimendis ning vastava hinnaga.

41. Hageja peab üldisi tarne- ja hanketingimusi asjassepuutumatuks dokumendiks ja loeb

tõendamatuks, et see dokument on olnud lepingu sõlmimise ajal kättesaadav. Tegemist on

hageja hinnanguga tõendile. Kostja on edastanud dokumendi (üldtingimused), millele on

pooled lepingus osundanud. Sama pealkirjaga dokument on avaldatud kostja

internetilehel. Seega on kostja tõendanud, et lepingus viidatud dokument on olemas ja see

on avaldatud. Kui pooled leppisid lepinguga kokku selles, et kohaldavad lepingulistele

suhetele üldtingimusi ja viimased olid avaldatud kostja kodulehel, siis kostja on täitnud

VÕS § 37 lg-st 1 tuleneva kohustuse. Hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist ja ka

lepingu sõlmimise ajal vaadata nimetatud internetilehekülge. Seadus nõuab ainult

tutvumise võimaluse tagamist, mitte tingimustega tegelikku tutvumist. See, kas oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja nimetatud tingimustega tutvus või mitte, on

juba tema risk, kostja on omapoolselt taganud võimaluse üldtingimustega tutvumiseks.

42. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja taotluse osas tunnistaja M. S ülekuulamiseks. Hageja

seadusliku esindaja S.M. ülekuulamise osas annab kostja nõusoleku aga üksnes juhul, kui

vastaspool nõustub ja kohus rahuldab taotluse ka kostja seadusliku esindaja U.D.

ülekuulmiseks vande all. Viidatud kahe isiku ülekuulamine tagaks asjas objektiivse pildi

saamise ja mõlema poole seisukohtade võrdse arvestamise kohtu poolt.

43. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele osaotsuse tegemiseks ja leiab, et see ei ole

menetluslikult võimalik eespool viidatud Riigikohtu lahendite valguses, mille kohaselt

tuleb tasaarvestusavaldus läbi vaadata põhihagiga samas menetluses. Arusaamatu on,

kuidas annaks menetlusliku eelise ainult hageja nõude arutamine. Hageja nõuet tagastada

lepingu alusel kostjale raha ei saa arutada eraldi kostja vastuväitest, mille kohaselt jättis

kostja temale lepingu kohaselt tasutud summad õiguspäraselt endale. Seega tuleb kohtul

hageja nõude arutamisel igal juhul anda hinnang sellele, kas kostja oli nii lepingu

(üldtingimuste) alusel kui ka seaduse alusel õigustatud neid summasid endale jätma või

mitte. Sellega seoses lahendatakse aga ka sisuliselt tasaarvestuse läbiviimise seaduslikkus.

Hageja vastuväited kostja väidetele hagi osas on sisuliselt samad, mis hageja vastuväited

tasaarvestuse osas. Seetõttu ei ole hageja taotlus osaotsuse tegemiseks põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG 06.06.2011 (tl 178, kd I)

44. Hageja kinnitas, et jääb esitatud hagi juurde ning avaldas, et soovib tunnistajana üle

kuulata S. M. Tasaarvestusavalduses toodud summa vaidlustab hageja ja seetõttu see ei

kehti VÕS § 200 tähenduses. Hageja hinnangul peaks kohus asjas tegema vaheotsuse.

Kostja selgitas, et lepingu olemasolu üle vaidlust ei ole. Tasaarvestuse tulemusena jääks

hageja hoopis kostjale võlgu. Ei ole mõeldav, et leping tühistatakse algsest peale. Tehtud

tööde eest peaks tasu ikka saama, seda ka siis, kui lepingust taganetakse. Kohus lükkas

asja arutamise edasi ning andis pooltele aega täpsustatud asjaolude kirjelduste ja

konkreetsete tõendite esitamiseks.

ÜLEVAADE KOSTJA SEISUKOHTADEST (tl 180-182 kd II)

45. Kostja esitas järgmise kronoloogia ja ülevaate tõenditest sulgudes (pooled on kokku

leppinud Conexx Baltic üldiste tarne- ja tootmistingimuste kohaldamises omavahelisele

õigussuhtele (leping nr EE-Con.03/08 15.09.2008 (p 11)); pooled on kokku leppinud, et

lepingu katkestamisel ostja (hageja) algatusel on müüjal (kostja) õigus jätta endale kõik

varasemad (ette)maksed (Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused (p 6.4));

lepingus viidatud Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused olid hagejale vabalt

kättesaadavad (väljatrükk Conexx-Group veebilehelt); enne taganemisavalduse esitamist

(aprill 2010) on kostja teinud ettevalmistusi lepingu täitmiseks (sh koostanud joonised ja

tugevusarvutused, hankinud metallkonstruktsioonid, lõiganud need projektijärgsess

mõõtu, teostanud ühendustööd jms) ja kandnud sellega seoses kulutusi. Lepingu objekt ei

olnud lepingu sõlmimise hetkel valmis, seda asuti alles (eritellimusel) valmistama (arved

ja saatelehed: Nr 2045/2008, 2215/2008, 152/VRT/2009, 284/VRT/2009, 2333/2008,

263/VRT/2009,

273/VRT/2009,

274/VRT/2009,

276/VRT/2009,

91/MAG/2009,

99/VRT/2009,

2007/2008,

276/MAG/2009,

66/MAG/2009,

67/MAG/2009,

68/MAG/2009, 80/VRT/2009, 89/MAG/2009, 2180/2008, 2226/2008, 2239/2008,

2277/2008, 2325/2008, 2327/2008, 1946/2008, 2013/2008, 2238/2008, 2261/2008,

2330/2008; materjali kalkulatsioon; Conexx Sp. z o.o. 16.04.2010 kiri kostjale ja arve nr

0001/2010/-ORGITA; kostja elektronkiri hagejale 16.07.2009); kostja poolt lepingu

täitmiseks tehtud kulutuste väärtus on 130 000 eurot (kostja elektronkiri hagejale

16.07.2009; eelpoolnimetatud arved ja nende kokkuvõte projekti puudutavas osas); kostja

on teostanud 20. mail 2011 ühepoolse tasaarvestuse, mille kohaselt on hageja nõue

summas 92 690,68 eurot tasaarvestatud kostja nõudega hageja vastu summas 113 111,14

eurot, milline nõue seisneb lepingust taganemisega tekitatud kahjus ja on seotud kostja

poolt kantud kuludega lepingu täitmisel ja/või lepingu kohaselt kostjale tasumisele

kuuluva ning maksmata tasu nõudes. Tasaarvestuse tulemusel puuduvad kostjal hageja ees

kohustused, hagejal on kostja ees aga kohustus summas 20 420,46 eurot (tasaarvestuse

avaldus 20.05.2011); poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping (leping nr EE-

Con.03/08 15.09.2008 (p 2, 5.1, lepingupoolte nimetamine „ettevõtjaks“ ja „tellijaks“ jm).

KOHTUISTUNG 31.10.2011 (tl 191 kd I)

46. Kohus kuulas vande all ära S.M. (tl 190 kd I), kes selgitas, et 2008 alustati ettevalmistusi

lauda ehitamiseks. Pärast läbirääkimiste pidamisi sõlmiti leping M. S. Kokkuleppes

fikseeriti hind lootuses, et 2009. aastal saab alustada ehitusega. Hinna fikseerimiseks

tasuti 7 %. Aasta lõpuks oli majanduslik olukord keerulisem. Siis selgus ka see, et pangad

ehitust ei finantseeri. M. S tegi ettepaneku madalamaks hinnapakkumiseks. Seejärel küsis

OÜ Orgita Põld osaliselt kostjalt ettemaksu tagasi, kuna oli näha, et ehituseks ei lähe. Ka

2009. aasta sügisel-talvel ei andnud pangad positiivset vastust. 2010. aastal saatis OÜ

Orgita Põld teate lepingu ülesütlemise kohta. Tüüptingimustele ei viidatud M. S poolt.

Tingimuste arutamisel oli juttu sellest, et kui ehitus ei käivitu, siis projektiraha 3 % tagasi

ei saa. Kostja oli teadlik enne lepingu sõlmimist, et ettemaks tagastatakse kui OÜ Orgita

Põld pangast laenu ei saa. Ettemaksu tasumisel ei olnud sellest juttu, et kui tasuda juurde

fikseerimistasu, siis peaks teine pool selle eest ehitusmaterjali ära ostma. Lepingu p 4 oli

sõnastatud vastaspoole poolt, nende vormistatud oli lepingu projekt. Tunnistaja selgitas, et

OÜ Orgita Põld on igal aastal alates 2008. aastast laenu küsinud, positiivne vastus tuli

alles 2011. aasta veebruaris. 10.05.2011 alustati uue lauda ehitamisega, see on tehtud uue

projekti järgi. OÜ Orgita Põld üritas 2010. aasta sügisel kokku saada kostja esindajatega,

kuid kohtumistest ei oldud huvitatud. Hageja loobus kostja projektist lõplikult siis, kui

lepingust taganes. Tasutud summast 3% pidi jääma hageja kanda, kui lauda ehitamiseks ei

lähe.

47. Hageja jäi esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse juurde. Kohus määras uueks

kohtuistungi toimumise ajaks, mil üle kuulata tunnistaja M. S ning vande all kostja

seaduslik esindaja U. D.

KOHTUISTUNG 24.11.2011 (tl 2 kd II)

48. Kostja esitas kohtule Poola keelest tõlgitud arved, mille kohus asja juurde võttis. Kohus

tegi pooltele veelkordselt ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimlaust ning tegi

istungis vaheaja. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kostja esindaja taotluse täiendavate

tõendite esitamiseks jättis kohus rahuldamata.

49. Kohus kuulas üle tunnistaja S.M. (tl 4 kd II), kes selgitas järgnevat. SIA Conexx Baltic ja

OÜ Orgita Põld vahel sõlmitud leping oli tüüpleping, millele kirjutati alla OÜ Orgita Põld

kontoris. Lisaks olid juures pakkumised. Tunnistaja selgitas, et oli kuulnud ka

üldtingimustest, kuid ei mäleta täpselt kas tüüptingimused olid kirjas või mitte ning kas

neid enne lepingule alla kirjutamist sai lugeda. Samuti selgitas tunnistaja, et ta ei olnud

tootmispoolega kursis ja temale ei ole teada, kas SIA Conexx Baltic hakkas mingit

materjali koguma. Pärast esimese osamakse tasumist saadeti projektijoonised. Samuti

selgitas tunnistaja, et projekti tellimisel pandi paika hoone mõõtmed, välimus, uksed.

Sarnaselt esitati pakkumisi ka kõikidele teistele klientidele. Hinna fikseerimine oli SIA

Conexx Baltic tingimustes kirjas, selle eest nõuti käsiraha, et hind püsiks samal tasemel.

OÜ-l Orgita Põld oli oma ehitaja, kes pidi tegema monteerimistööd.

50. Kohus kuulas vande all ära ka U.D. (tl 6-7 kd II), kes selgitas, et on ettevõttes SIA

Conexx Baltic juhatuse liige ja tema tööülesanded seoses müügi korraldamisega Eestis

nägid ette koostööd M. S. Tunnistaja selgitas, et teadis, millistel tingimustel sõlmis M.S. n

müügilepinguid. OÜ-ga Orgita Põld sõlmitud müügileping erines detailides, hoone oli

teine, kuid üldjuhul olid tingimused samad. Lepingutingimuste selgituseks avaldas U. D,

et ettemaks 3% pidi jääma ettevõttele, kui leping katkestatakse. See pidi tagama selle, et

tehtud joonised ja projektid ei jääks tasustamata. U.D. selgitas täiendavalt, et

metallkonstruktsioonide tootmisega ning komplekteerimise, logistika ja tarnetega

tegelevad erinevad äriühingud, kes asuvad sisuliselt ühes hoones. OÜ Orgita PÕld jaoks

ostetud materjali ei ole võimalik kogumahus ja maksumuses kasutada uuesti teiste

projektide jaoks ilma väga suurte kulutusteta. Tõrge OÜ Orgita Põld ja SIA Conexx

Baltic vahel tekkis, kuna OÜ Orgita Põld ei saanud raha, mida ta arvas saavat. SIA

Conexx Baltic oli valmis ootama, kuna ka hinda poleks saanud alandada. SIA Conexx

Baltic poolt tüüptingimusi kasutakse, kuid pole veel olnud vajadust viidata neile. Lepingus

viidatakse tüüptingimustele. Tüüptingimused olid üleval kodulehel, Poolas poola keeles,

Soomes soome keeles, Eestis eesti keeles jne. SIA Conexx Baltic kasutas sama

kodulehekülge. Müügiesindaja M. S arvatavasti teadis neist üldtingimustest ja

koduleheküljest. Üldtingimused olid üles pandud enne lepingu sõlmimist OÜ-ga Orgita

Põld, kuid kui kaua varem, seda ei tea.

51. Samuti selgitas U. D, et SIA Conexx Baltic on iseseisev firma, kuid 100% omanikuks on

Conexx Poola. OÜ Orgita Põld poolt makstud raha liikus emafirmasse. U.D. selgitas

kohtule, et Conexx Poola on teinud rohkem kulutusi, kui neile praegu raha üle on kantud.

Kui OÜ Orgita Põld oleks saanud raha, siis ei oleks kostja jõudnud tellimust täita

õigeaegselt.

52. Poolte nõusolekul määras kohus asja arutamise kirjalikus menetluses ning avaldas

eeldatava asjas tehtava lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 27.10.2011. Kohus

pikendas 27.12.2011 määrusega asjas tehtava lahendi avalikult teatavaks tegemise aega

kuni 30.12.2011 (tl 108 kd II).

KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 87-94 kd II)

53. Vaidlust ei ole selles, et hageja pöördus kostja poole sooviga tellida just täpselt tema

vajadustele vastav laut. Lepingu esimese etapina valmis joonis, mida täiendati ning

täpsustati hilisemalt. Nii kostja kui hageja seaduslike esindajate ütluste kohaselt pidi see

laut tulema Baltimaade suurim, seega oli tegemist individualiseeritud tunnustega asjaga,

mida lepingu sõlmimisel alles hakati valmistama. Lepingust tulenevalt on kokku lepitud

lepingu hinna fikseerimises, mis osundab samuti asjaolule, et lepingu objekti

valmistaiseks vajalik materjal osteti sisuliselt tellija rahadega, s.o. hageja otsesel

finantseerimisel. Muud moodi ei ole mõislikult võimalik tõlgendada seost lepingu hinna

fikseerimise ja ettemaksu vahel, kuivõrd nii tunnistaja M. S kui ka kostja seadusliku

esindaja seletuste kohaselt oli põhjus, miks oli vaja lepingu hinda fikseerida, metalli

sisseostuhindade kõikumine maailmaturul. Samuti osundab poolte ühisele tahtele leppida

kokku just töövõtus asjaolu, mille kohaselt oli osapoolte vahel kokku lepitud lepingust

taganemisõigus. Hageja seaduslik esindaja on oma ütlustega kinnitanud, et hagejal ei ole

sisuliselt pretensioone selle 3% lepingu hinna tasumise kohta projekti eest ja selle

tasumisega hageja nõustub. Seega oli osapoolte ühine tahe suunatud siiski eeskätt sellele,

et

töövõtja

(kostja)

teostab

vastavalt

tellijalt

(hagejalt)

saadud

juhistele

individuaaltunnustega töö tellija juhendamisel. Samuti tuleneb hageja seadusliku esindaja

avaldusest, et hageja on loobunud osaliselt haginõudest.

54. Hageja poolt on taganemisõigust kasutatud eeskätt tema enda soovist lähtuvalt, mistõttu

on äärmiselt ebaõiglane panna teisele lepingu osapoolele lepingust taganemisega seotud

kulud. Hageja seaduslik esindaja on kirjeldanud olukorda, mil probleemid finantseerimise

saamisega pankadelt on olnud üksnes ajutised. Hageja on esitanud lepingust taganemise

avalduse 08.04.2010, olles saanud SEB Panga esindajalt lühida elektronkirja, mis ei väida

kategooriliselt finantseerimisest keeldumist, vaid üksnes antud ajahetkel olevatest

raskustest finantseerimise tagamiseks. Asjakohase tõendina ei kuulu arvestamisele hageja

poolt esitatud AS Swedbank kiri 12.07.2010 finantseerimise mittevõimaldamise kohta,

kuivõrd see AS Swedbank poolt esitatud tahtevaldus on tehtud peale lepingust taganemise

avalduse esitamist (08.04.2010) hageja poolt ja ei saa seega olla põhjenduseks

taganemisavalduse tegemisele.

55. Iseenesest ei välista kostja aga hageja poolt töövõtulepingust taganemist mistahes

põhjusest sõltumata, kuid sellise taganemise VÕS § 655 lg 1 kohaselt õiguslikuks

tagajärjeks saab olla üksnes kogu taganemise eelselt tehtud töö ja kantud kulutuste

hüvitamine kostjale. Kostja poolt seoses töövõtulepingu täitmisega toimunud kulude

kandmine on tõendatud. U.D. kirjeldas, kuidas toimus lepingu alusel võetud kohustuste

täitmine, antud ütluste tõepärasuses ei ole põhjust kahelda. Seletusi toetavad tunnistaja M.

S ütlused, kes kinnitab metallkonstruktsiooni valmistamist Poolas, kostja emafirmas,

samuti kirjeldab ta, kuidas ta esitas kõik konkreetsed lauda mõõdud vahetult Poola. Ka

hageja seaduslik esindaja kinnitab, et temale teadaolevalt pidanuks tellimus valmima

Poolas. U.D. seletusi kinnitavad ka kostja poolt varasemalt esitatud arved ja saatelehed

ning 24.11.2011 istungil esitatud nende arvete ja saatelehtede tõlked. Arvestades viidatud

tõendeid, s.o U.D. ütlusi ja eelpoolnimetatud arveid kogumis, on tõendatud, et kostja on

hageja tellimust täitma asunud ja kandnud sellega seoses arvetel ja saatelehtedel märgitud

kulusid. Viidatud asjaolu kinnitab ka kostja poolt esitatud tõend (tl 139 kd I), milles

nähtub kostja raamatupidamisarvestuse kohaselt tehtud väljavõtted äriühing Polstal

osundatud arvetest konkreetsete materjalide osas selles, millised konkreetsed materjalid,

millistel eelpoolviidatud konkreetsetel arvetel on tellitud seoses hageja projektiga. U.D.

seletustega ja viidatud tõendiga on tõendatud, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu

täitmiseks kandnud konkreetses summas kulusid. Hageja poolt ei ole esitatud mistahes

tõendit, mis oleks vastuolus eelpoolviidatud U.D. seletuste ja eelpoolviidatud

dokumentaalsete tõenditega. Hageja seaduslik esindaja möönab, et töö tegelikuks

valmimiskohaks on Poola ja et hinna fikseerimiseks on vajalik metallkonstruktsioonid

esimesel võimalusel sisse osta, et vältida metalli hinna muutumist. Viidatud tabelis (tl 139

kd I) on osundatud samuti kostja poolt tellitud, kuid kasutamata materjali väärtusele ja see

on lahutatud materjali kogumaksumusest. M. S ütluste ja U.D. seletuste kohaselt oli

tegemist individuaaltunnustega objektiga (laudaga). U.D. seletuste kohaselt ei ole

võimalik täpselt mõõtu lõigatud metalldetaile kasutada teiste projektide puhul, kuivõrd

kõik tellimused on individuaalselt määratletavate mõõtudega. Arvestades kohalikke

keskmisi vanametalli kokkuostuhindu on tabelis toodud ja ka U.D. kinnituste kohaselt

osundatud

keskmisele

väärtusele,

mis

võiks

olla

kostja

kätte

jäänud

metallkonstruktsioonidel. Viidatud väärtus on maha arvestatud metallkonstruktsioonide

maksumusest. Hageja ei ole osundanud mistahes tõenditele, mille kohaselt ei vastaks

osundatud vanametalli hinnad ja seega ka U.D. seletused tegelikkusele.

56. Olukorras, kus lepingu esemeks on toode, mis on valmistatud ja tarnitud mitmete samasse

kontserni kuuluvate äriühingute poolt, on ülimalt raskendatud kui mitte võimatu tõendada

dokumentaalselt iga üksiku tooteosa valmistamist ja liikumist erinevate struktuuriüksuste

vahel. Olukorras, kus pole vaidlust, et planeeritav toode valmistati Poolas ja seda tehti

erinevate äriühingute vahendusel on usaldusväärsed ka U. D, kui samasse kontserni

kuuluva äriühingu kauaaegse juhatuse liikme seletused kauba tarnimise kohta.

57. Asjas ei ole sisulist vaidlust selles, et tulenevalt lepingust võis ja pidi kostja tegema teatud

ettevalmistustöid, sh lepingu hinna fikseerimiseks ostma sisse metallkonstruktsioonid.

Seda, et kostja viidatud tegusid tegi, kinnitab nii U.D. kui möönab ka M.S. .

58. Vaidlust ei saaks olla ka metallkonstruktsioonide turuhinna osas. Kui kohus loeb

tõendatuks kostja poolt metallkonstruktsioonide ostuks tehtud kulutused, siis ei oma

tähendust, millise juriidilise isiku poolt ja millisele juriidilisele isikule on adresseeritud

asja materjalide juurde esitatud metallkonstruktsioonide arved. Seni, kuni asja materjalide

juures

ei

ole

teistlaadseid

tõendeid,

osundavad

need

arved

igal

juhul

metallkonstruktsioonide turuhinnale sõltumata selle konkreetse tehingu vahetutest

osapooltest.

59. Nii U.D. kui ka M.S. i ütluste kohaselt oli tegemist tavapärase tarnega, seega oli U. D ka

hästi kursis nende asjaoludega, kuidas käib tellitud objekti jaoks kauba tellimine,

komplekteerimine ja tellimuse lõplik valmimine tavapäraselt kostja ja temaga samasse

kontserni kuuluvate äriühingute puhul. Puudub kahtlus selles, et U.D. ütlused

tarneprotsessist võiks olla ebausaldusväärsed ja need tuleks tõendina jätta kõrvale.

Asjaolu, et U.D. ei ole kõikide samasse kontserni kuuluvate äriühingute seaduslik ega

lepinguline esindaja, ei muuda ebausaldusväärseks tema ütlusi kogu kontserni

töökorralduse kohta. Täites klientide poolt antud tellimusi, pidi tal juba oma

ametikohustuste tõttu olema põhjalik ülevaade tellimuste täitmise kõikidest nüanssidest

alates tellimuse töösse võtmisest kuni selle täieliku täitmiseni.

60. Lepingu ettevalmistamise käigus kantud kuludega seoses ei saaks aga vaidlust olla

projekteerimisega seotud kulude osas. Eelpoolnimetatud arved ja saatelehed kajastasid

üksnes metallkonstruktsioone. Hageja poolt sooritatud ettemaksu eest valmistatud projekti

maksumuse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud.

61. Üldtingimuste kohaldatavuse küsimuses tuleb lähtuda VÕS § 7 osundatud mõistlikkuse

põhimõttest, s.o kuidas sarnastes tingimustes mõistlikud isikud oleks lepingust aru saanud

ja milline oleks olnud nende tegelik tahe lepingu sõlmimisel. Olukorras, mil tarnija

kodulehel on ära toodud üldtingimused vm regulatsioon, millest osapooled peavad

juhinduma ja osapoolte vahel sõlmitud lepingus puudub vähimgi viide sellele

regulatsioonile, siis ei ole alust nõuda tehingu teiselt osapoolelt ka nende üldtingimuste

täitmist. Samas olukorras, mil osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppes on otseselt

osundatud tarnija (kostja) konkreetsetele üldtingimustele ning osapooled kinnitavad, et on

lepingu kiirustamata ja põhjalikult läbi lugenud, siis on mõistlik eeldada, et teine lepingu

osapool on rakendanud siiski mõislikke jõupingutusi nende üldtingimuste leidmiseks.

Ebamõislik oleks eeldada, et piisavaid ärialaseid kogemusi ja teadmisi omav hageja

seaduslik esindaja ei oleks tundnud huvi selle vastu, millise tegeliku kohustuse võtab ta

endale sellega, kui aktsepteerib lepingu osana kostja poolt osundatud üldtingimusi. Samas

puudub mõislik alternatiiv, millisel viisil oleks kostja või mistahes kauba tarnijad saanud

avaldada oma üldtingimusi muul viisil, kui tehes seda oma kodulehel. Tarnija (kostja)

osas üldise teabe avaldamise kohaks saab antud ajamomendil ja käesoleva aja äritavade

kohaselt olla üksnes tarnija (kostja) koduleht. On tõenäoline ja eluliselt usutav, et hageja

esindaja siiski tutvus kostja kodulehel asuvate üldtingimustega ja allkirjastas lepingu

teadmises, et ta juhindub ka viidatud tingimustest. Tulenevalt eeltoodust on üldtingimused

siiski lepingu osa ning tulenevalt nende p-st 6.4. on kostjal õigus mitte tagastada ettemaks.

HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 97-105 kd II)

62. Hageja jääb seni avaldatu juurde. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

− 15.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr EE-Con.03/08 (tl 9-15), mille p-i 1

kohaselt kostja müüs ja hageja ostis vastavalt lepingu tingimustele lauda hoone (tl 9).

Lepingu p-s 4 sätestati maksetingimused järgmises sõnastuses: 3% (22 760 eurot) 4

nädala pärast saabuvad joonised, hind fikseeritakse 2 kuuks; 7% (53 108 eurot) hind

fikseeritakse kuni 1. aprill 2009; 50% (379 340 eurot) 42 päeva enne tarnimist; 40%

(303 471 eurot) iga osa 1 päev enne selle tarnimist. Tarnetähtaeg oli lepingu p-i 3

kohaselt X (iks) nädal 2009, kui on täidetud p-s 4 toodud tingimused;

− 2) lepingu alusel väljastatud arvete alusel tasus hageja kostjale sissemakse kokku

summas 1 415 518,52 krooni (vastab 90 468,12 eurole) (tl 26-29). Ettemaks

moodustas 10% lepingu kogumaksumusest;

− 3) pärast 3% ettemaksu tasumist andis kostja hagejale üle lepingu p-s 4 nimetatud

joonised. Sellega lepingu täitmine piirdus – hageja ei nõudnud kostjalt

ehitusmaterjalide tarnimist ning kostja ei nõudnud hagejalt lepinguhinna tasumist.

Ehitusmaterjale kostja hagejale üle andnud ei ole;

− 4) 08.04.2010 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks (tl 18-21).

Avalduses tugines hageja lepingu lisaks olevale 19.08.2008 pakkumisele (tl 14-15),

mis võimaldas lepingust taganeda (tellimuse tühistada), kui hageja ei saa krediiti.

Kuivõrd hageja lepingu finantseerimiseks krediiti ei saanud, taganes hageja lepingust.

Samas avalduses palus hageja kostjal hiljemalt 20.04.2010 tagastada lepingu alusel

tehtud sissemakse. Hageja märkis, et tagastab kõik kostja üleantud dokumendid

(joonised) samaaegselt sissemakse laekumisega hageja pangakontole – nii nagu

pakkumine ette nägi (tl 15);

− 5) kostja sissemakset hagejale ei tagastanud.

63. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutud sissemakse tagastamist, tagastavalt summalt

intressi ning tagastava summa maksmisega viivitamise tõttu viivist. Intressi ja viivise nõue

ei ole kattuvad – alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub

intressinõue VÕS § 113 järgse (kõrgema) viivisenõudega. Nimetatud rahalised nõuded

tekkisid hagejal kostja vastu lepingust taganemisega. Pakkumises kasutatud mõistet

tellimuse tühistamine on hageja ja kostja mõlemad sisustanud taganemisõigusena (tl 99 kd

I, p 5). Hageja on lepingust (pakkumusest) lähtuvalt käitunud ning taganenud lepingust

krediidi mittesaamise tõttu. Lepingust taganemisele tuginedes nõuab hageja kostjalt

lepingu alusel tasutud sissemakse tagastamist ja tagastavalt rahalt intressi maksmist.

64. Hageja on haginõude tõendamiseks esitanud järgmised tõendid. Leping ja selle lisaks olev

19.08.2008 pakkumine (tl 9-15 kd I) tõendavad esmajoones müügilepingu olemasolu

poolte vahel ja sõlmitud kokkuleppeid (sh. kokkulepe taganemise aluse olemasolu kohta

juhul, kui hageja ei saa krediiti). Pooled ei vaidle selle üle, et pakkumises (tl 15 kd I)

selline taganemise alus sisaldub, mida hageja on kasutanud. Seonduvalt lepingust

taganemisega on kostja seadnud kahtluse alla asjaolu, kas hageja on piisavalt tõendanud

taganemisaluse esinemist ehk krediidi mittesaamist. Hageja leiab, et on nimetatud asjaolu

veenvalt tõendanud järgnevalt käsitletud panga kirjade ning juhatuse liikme vande all

antud seletusega.

65. SEB Panga kliendihalduri 27.05.2009 e-kirjaga hagejale (tl 16 kd I) on tõendatud krediidi

mittesaamine valitsenud majandus-, turu- ja finantssituatsiooni tõttu. Swedbank AS

12.07.2010 tõendiga (tl 17 kd I) on samuti tõendatud krediidi mittesaamine. Hageja

08.04.2010 taganemisavaldusega kostjale (tl 18-21 kd I) on tõendatud lepingust

taganemiseks tahteavalduse tegemine ning sissemakse tagastamise nõude esitamine

kostjale. Postikviitungiga (tl 22 kd I) on tõendatud taganemisavalduse edastamine

kostjale. Maksekorraldustega (tl 27-29 kd I) on tõendatud kostjale lepingu alusel 10%

sissemakse tegemine. Väljavõttega kostja kodulehelt internetis (tl 120 kd II) on tõendatud,

et kostja müüb standardtooteid (ehitusmaterjale). Juhatuse liikme S.M. vande all antud

seletusega (tl 189-190 kd II) on tõendatud järgmised haginõude seisukohalt olulised

asjaolud: (1) hageja püüdis kuni lepingust taganemise avalduse esitamiseni mitmeid kordi

saada pankadelt lepingu finantseerimiseks laenu, kuid pangad vastasid eitavalt; (2) hageja

lepingu finantseerimine laenu abil oli kostjale teada ja seetõttu leppisid pooled kokku, et

ettemaks tagastatakse hagejale, kui hageja pangast laenu ei saa. Lepingust taganemine ja

sissemakse tagasisaamine oli hagejale oluline; (3) enne lepingust taganemist püüdis

hageja saavutada kostjaga kokkulepet lepingu lõpetamiseks, selleks püüdis hageja läbi

rääkida sissemakse tagastamise üle ning pakkus kostjale, et osa sissemaksest (3%) võiks

jääda kostjale – kostja ei olnud sissemakse tagastamisega nõus; (4) üldtingimustele kostja

ei viidanud (juhatuse liige selgitas vande välistelt, et ei osanud üldtingimuste kohta ise

küsida ning kostja esindaja neile samuti tähelepanu ei juhtinud); (5) lepingu valmistas ette

kostja, hagejal oli võimalus, kas leppida tingimustega või mitte; läbi räägiti üksnes hinna

ja tähtaegade üle; (6) sissemaksu tasumisel ei olnud sellest juttu, et kui tasume

„fikseerimistasu“, siis peaks hageja selle eest ehitusmaterjali ära ostma. Tunnistaja S.M.

ütlustega (tl 4 kd II) on tõendatud järgmised haginõude seisukohalt olulised asjaolud: (1)

lepingu näol oli tegemist kostja tüüplepinguga; (2) kostja esindajana hagejaga lepingu

sõlminud M.S. oli küll kuulnud, et kostjal olid olemas ka üldtingimused, kuid muid

dokumente peale lepingu lisaks olev pakkumine, lepingu koosseisus ei olnud; samuti

polnud tunnistaja tüüptingimusi ise lugenud; (3) vaatamata sellele, et lepingus oli viide

kostja üldtingimustele, eeldas kostja esindaja lepingu sõlmimisel, et leping on tehtud

vastavalt üldtingimustele; (4) lepingu p-s 4 fikseeriti maksetingimused ja hind sellistena

seetõttu, et hageja pidi minema taotlusvooru (hageja taotles lauda seadmetele PRIA kaudu

toetust); (5) kostja teadis, et hageja finantseerib tehingut laenuga; (6) vaatamata hoone

erinevatele mõõtudele oli kostja pakkumise näol tegemist standardpakkumisega – nii

esitati pakkumisi kõikidele klientidele.

66. Esitatud tõenditest kogumis tuleneb, et pakkumuses sisalduva sätte eesmärgiks – millega

anti hagejale õigus tellimus tühistada – oli tagada hagejale võimalus lepingust taganeda

juhul, kui hageja ei saa lepingu finantseerimiseks laenu. Tõendatud on ka see, et hageja

tegi järjepidevalt pingutusi selleks, et leping vajaliku finantseeringu saaks, kuid mis siiski

lepingu kehtivusajal ei õnnestunud. Samuti tuleneb tõenditest, et hagejale sellise

taganemisõiguse tagajärjena peeti silmas hagejale tasutud sissemakse tagastamist

(taganemisele iseloomulik tagasitäitmise regulatsioon tuleneb nii ehk teisiti seadusest –

VÕS § 188 jj). Hageja arvates selgitab hagejale kõnealuse taganemisõiguse andmine ka

seda, miks lepingus on tarneaeg sätestatud tingimuslikuna ning maksete tasumise täpsed

tingimused sisuliselt lahtiseks jäetud. Nii tarnetähtaeg, kui maksetingimused olid sisuliselt

jäetud hageja enda kujundada. Arvestades, et leping on kostja tüüpleping ning kostja

nimel lepingu sõlminud ja tunnistajana ütlusi andnud M.S. n on kinnitanud kostja teadmist

sellest, et hageja finantseerib lepingut laenuga, ei saaks hageja arvates pakkumuses

sisaldunud taganemise alust ning sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi mõista muul

viisil, kui seda on teinud hageja. Seda ka juhul, kui kohus peaks leidma, et lepingupoolte

ühist tegelikku tahet pole võimalik seetõttu, et tegemist oli kostja üldtingimustega

lepinguga, kindlaks teha, tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupoolega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

67. Kostja on oma positsiooni menetluses rajanud järgnevale. Lepingule kohalduvad kostja

üldtingimused (tl 103 kd I), mille p-i 6.4. esimene lause sätestab, et lepingu katkestamisel

ostja algatusel on Conexxil õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed. Sõlmitud

lepingu näol tegemist töövõtulepinguga, millele kohaldub VÕS § 655 lg 1. Mõlemad

nimetatud alused (kostja üldtingimuste p 6.4. ja VÕS § 655 lg 1) annavad kostja arvates

talle õiguse jätta sissemakse endale. Samas on kostja pidanud vajalikuks esitada hagejale

veel nõue, mille sisu pole selge ning see hageja nõudega tasaarvestada (hageja peab

tasaarvestust tühiseks). Tasaarvestusavaldusi on kostja esitanud kaks (tl 131-132 ja 171-

172 kd II), selgitamata, kuidas need kaks tasaarvestusavaldust omavahel suhestuma

peaksid või saaksid ning milline õigusnorm võimaldab kostjal tema arvates hageja poolt

kätte saadud tasaarvestusavaldust muuta või täiendada.

68. Nimetatud vastuväidete tõendamiseks on kostja menetluses esitanud järgmised tõendid.

SIA Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused alates 03.01.2008 (tl 103) millega

on kostja soovinud tõendada poolte täiendavate kokkulepete olemasolu, mis lepingu ja

pakkumise tekstis ei sisaldu. Hageja arvates üldtingimustest teiste asjas esitatud tõendite

valguses sellist õigust kostjale ei tulene. Pakkumises on pooled kokku leppinud hageja

lepingust taganemise aluse, mis tähendab VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagajärjena kostja

sissemakse tagastamise kohustust hageja ees. Kuigi hageja ei nõustu, et üldtingimused on

lepingu osaks ja kõikides tingimustes kehtivad, märgime siiski, et ka üldtingimuste p 1.1.

sätestab, et üldtingimused kohalduvad Conexxi müügitehingutele, kui need ei ole

vastuolus Conexxi ja ostja vahel sõlmitud müügilepinguga. Hageja ja kostja vaheline

leping on üldtingimustega vastuolus, sest leping võimaldas hagejal lepingust krediidi

mittesaamise tõttu taganeda ning taganemisega kaasnes kostja kohustus sissemakse

hagejale tagastada.

69. Kostja 16.07.2009 e-kirjaga hagejale (tl 104 kd I, tõlge tl 108 kd I) on kostja soovinud

tõendada lepingu täitmiseks tehtud kulude kandmist. Hageja arvates kostja enda kiri

selliste kulude kandmist tõendada ei saa. Kuludokumente kirjale lisatud polnud. Küll aga

väljendab kiri hageja ja kostja 2009. aastal peetud läbirääkimisi lepingu lõpetamise ja

sissemakse tagastamise teemadel ning kostja keeldumist sissemakse tagastamisest.

70. Kostja materjalikalkulatsiooniga (tl 139, tõlge 186-187 kd I) on kostja soovinud tõendada

lepingu täitmisele kantud kulusid. Hageja leiab, et kostja enda kalkulatsioon või

kokkuvõte ei ole tsiviilasjas tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Kostja juhatuse liige on

vande all andnud seletuse, et tegemist on kokkuvõttega Polstal Spólka Jawna poolt

Stakopol Spólka Zo.o-le esitatud arvetest, millega seonduvat hageja eelnevalt juba käsitles

ning et ta koostas kokkuvõtte talle emaettevõtte poolt esitatid arvete põhjal kohtuvaidluse

ajal. Hageja on seisukohal, et kokkuvõte arvetest ei tõenda väidetavat kulude kandmist

kostja poolt ega nn. kahjunõuet. Kokkuvõttes näidatud materjali kogust pole kostja ka

mingilgi viisil seostanud nende materjalidega, mille kostja lepingu alusel hagejale tarnima

pidi.

71. Conexx Sp. zo.o. 16.04.2010 kirjaga SIA-le Conexx Baltic ning pro forma arvega (tl 137-

138, tõlge 135-136 kd I) on kostja soovinud tõendada lepingu täitmisele kantud kulusid

ehk oma väidetavat kahjunõuet. Conexx Sp. zo.o. kiri ja pro forma arve ei tõenda kostja

väidetavaid kulusid lepingu täitmisel. Conexx Sp. zo.o. kirjas ja pro forma arvel näidatud

kuluartiklid on hagejaga seostamatud – eriti „hoiustamiskulud 11 150 eurot“ ja „muud

kulud 10 000 eurot“. Samuti on ebaselge, kuidas ning mille põhjal kirjas ja arvel näidatud

kuluartiklid ja nende summad kujunenud on. Neid asjaolusid ei ole kostja selgitanud,

põhjendanud ega tõendanud. Pro forma arve on oma olemuselt dokument, mis saab

teoreetiliselt kajastada üksnes pooltevahelise kokkuleppe põhitingimusi. Sellest tulenevalt

ei kajastata pro forma arveid äriühingu raamatupidamises ega maksuarvestuses. Seetõttu

on hageja seisukohal, et pro forma arve ei saa olla usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et

kostja kandis väidetavalt lepingu täitmisega seonduvalt kulusid. Seda, et pro forma arvet

pole tasutud, arvet pole kajastatud kostja raamatupidamises ja nn. kahju pole kostjale

tekkinud (väidetav kahju tekkis kostja emafirmale), kinnitas vande all ka kostja juhatuse

liige.

72. Väljatrükiga Conexx-Group kodulehelt internetis 20.04.2011 (tl 140 kd I) soovib kostja

tõendada asjaolu, et lepingu p-s 11 viidatud üldtingimused olid hagejale kättesaadavad

kostja kodulehe vahendusel. Väljavõte nimetatud kodulehelt ei tõenda hageja arvates

lepingu p-s 11 viidatud üldtingimuste kättesaadavust lepingu sõlmimisele eelnevalt ega

lepingu sõlmimise ajal.

73. Tunnistaja M.S. n on kinnitanud, et lepingu lisaks oli pakkumine ning muid dokumente

lepingu koosseisus ei olnud. Vaatamata sellele, et lepingus oli viide kostja

üldtingimustele, eeldas kostja esindajana lepingu sõlminud M.S. lepingu sõlmimisel, et

leping on tehtud vastavalt üldtingimustele. Järelikult ei saa ka hagejale midagi enamat

tagantjärele omistada.

74. Conexx Grupi tutvustuse osas (tl 134 kd I) ei ole kostja selgitanud ega põhjendanud, mida

soovib nimetatud dokumendiga tõendada. Kostja pole dokumenti kajastanud ka oma

tõendite koondis (tl 180-182 kd I). Hageja arvates tuleneb nimetatud dokumendist üksnes

see, et Conexx tegeleb ehituspakettide tarnimisega, mis hageja arvates viitab sellele, et

selliseid eriprojekte, mis tähendaks Conexx grupi ettevõtetele (sh. kostjale) iga projekti

jaoks teatava investeeringu tegemist (nagu kostja on püüdnud väljendada), tegelikult ei

toimu.

75. Ehitusluba nr 5571 (tl 174-176 kd I) pole kostja pidanud vajalikuks kajastada oma

tõendite koondis. Tõendite koond on esitatud menetluses esitatud ajaliselt hiljem, kui

nimetatud ehitusluba, mis viitab sellele, et kostja dokumendile enam ei tugine (tl 180-

182). Ehitusloa esitamise vajadus on kostja menetluses varasemalt püüdnud selgitada

sellega, et „ehitusluba viitab sellele, et lauta käsitletakse ehitisena, mille püstitamiseks on

vajalik ehitusluba“ (tl 165 kd I). Hageja arvates on siiski tegemist asjasse mittepuutuva

dokumendiga, arvestades, et lepinguga pidi kostja hagejale müüma lauda hooneks vajaliku

materjali. Kokkulepped ehitus- ja montaažitööde kohta poolte vahel puudusid.

76. Kostja esitanud kaks tasaarvestusavaldust - 20.04.2011 ja 20.05.2011 (tl 131-132 ja 171-

172 kd I). Hageja arvates saab praegusel juhul lähtuda üksnes 20.04.2011

tasaarvestusavaldusest, sest kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise

sisuga, nagu see kätte saadi (TsÜS § 71 esimene lause). TsÜS § 72 kohaselt ei loeta

tahteavaldust tehtuks üksnes siis, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab

tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Sellist olukorda praegusel

juhul aga ei esinenud. Ühte väidetavat nõuet ei saa ka kaks korda tasaarvestada, sest VÕS

§ 186 p-i 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Ka on tasaarvestatava nõude sisu

avaldusest nähtuvalt ebaselge. Sellest on aru saanud ka kostja ise, kui on üht väidetavat

nõuet püüdnud kaks korda tasaarvestada. Ebaselge on see, millist väidetavat nõuet

tasaarvestada sooviti ning millises suuruses need väidetavad nõuded on. Hagejale

väljendub tasaarvestusavalduse ebaselgus avalduses sisalduvas järgmises lõigus: SIA

Conexx Baltic teostab tasaarvestuse tasaarvestades osaliselt SIA Conexx Baltic nõudega

OÜ Orgita Põld vastu summas 113 111,14 eurot, mis seisneb samade poolte vahel

sõlmitud lepingust taganemisega tekitatud kahjust / saamata tasust [...]. Juhatuse liikme

U.D. vande all antud seletus kostjal kahjunõude ega ühegi muu nõude olemasolu ei

kinnita. Vastupidi, juhatuse liikme seletus kinnitab, et kostjal nõuded puuduvad.

77. Kostja juhatuse liige on vande all selgitanud, et: (1) tema juhatuse liikmena teadis,

millistel tingimustel M.S. n müügilepinguid sõlmis; (2) tema tõlgendab lepingut nii, et

„kui leping katkestatakse, siis 3% ettemaksu jääb meile, et meie tehtud joonised ja

projektid ei jääks meile tasustamata, see ei kata küll kõiki kulusid, kuid siiski“ (hageja on

sellist kompromissi kostjale korduvalt ka pakkunud, kuid kostja pole seda vastu võtnud);

(3) ta ei suuda öelda, kas on ise seda väidetavat materjali näinud, mis lepingu täitmiseks

väidetavalt telliti ja millele kostja väidetav kahjunõue on rajatud; (4) Stakopol ei ole

esitanud arveid kostjale; (5) metall, mis osteti nende arvete alusel asub praegu Stakopoli

laos; (5) emafirma tegi korralduse metalli täiendavaks töötlemiseks; (6) ilmselt on olemas

kirjalikud tellimused, kuid tema pole neid näinud; (7) millist otsest kahju on SIA Conexx

Baltic, ei oska öelda. Tõenäoliselt võis kahju saada emafirma. Lepingu pooleks on aga

meie firma; (8) tlk 138 olev kostja emaettevõtte pro forma arve on teavitus arve

saabumiseks. Praegu kui arvet ei ole, pole see kajastatud ka raamatupidamises; (9) et

lepingut täita, siis ei olnud muid võimalusi, kui riski kanda. See oli mõlema poole risk.

[...] Kui oleks olnud olukord, et OÜ Orgita Põld oleks saanud raha, siis poleks me jõudnud

tellimust täita õigeaegselt. Hageja arvates tuleneb esile toodud seletustest, et kostjale ei

ole kahju tekkinud.

KOHTU SEISUKOHT

78. Kuivõrd pooled on menetluse kestel vaielnud muu hulgas ka kohtualluvuse kokkuleppe

üle, tuleb esmalt analüüsida, kas pooled sõlmisid vahekohtukokkuleppe 15.09.2008

lepingus või mitte. TsMS § 730 lg 1 sätestab aga selgelt, et vahekohtu kokkuleppe

olemasolu ja kehtivuse küsimuse lahendamisel tuleb vahekohtukokkulepet käsitleda

ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr

3-2-1-38-02 peab kohtusse pöördumise õigusest loobumise tõttu vahekohtukokkulepe

olema selge. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja

selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene

teisiti. TsMS § 436 lg 1 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pooled oleksid lepingu

sõlmimisel konkreetselt arutanud ka vahekohtukokkulepet. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et lepingu p 9, mille kohaselt tuleks kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlused

lahendada Stockholmi kaubanduskoja asukohas, ei ole selge, pooled ei ole seda eraldi läbi

rääkinud ning seetõttu tuleb vaidlus lahendada seadusjärgse kohtualluvuse regulatsiooni

järgi. Kuivõrd kostja on avaldanud, et ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et käesolev vaidlus

allub Tartu Maakohtule, ei pea kohus vajalikuks kohtualluvuse analüüsimist

põhjalikumalt.

79. Arvestades, et pooled on menetluse jooksul erinevalt määratlenud sõlmitud lepingu

olemust, peab kohus vajalikuks esmalt peatuda sellel, kas poolte vahel 15.09.2008

sõlmitud leping oli müügileping või töövõtuleping; seda vaatamata asjaolule, et tulemi

poolest ei ole oluline, kas liigitada leping müügilepinguks või töövõtulepinguks. VÕS §

208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama

või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö),

teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selle

üle, et kostja kohustus tarnima hagejale konkreetsetele tunnustele vastava hoone

ehitusmaterjali, on kohus seisukohal, et pooled sõlmisid siiski töövõtulepingu tunnustele

vastava lepingu. Kohus nõustub hagejaga, et töövõtulepinguga on tegemist siis, kui

lepinguga kohustutakse võõrandama alles valmistatav asi ja lepingu juures on esmase

tähtsusega töö tegemine või teenuse osutamine, aga mitte võõrandamine. Kõnealuse

lepingu sõlmimise hetkel ei olnud lepingu objekt veel valmis, vaid seda asuti alles

valmistama. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

80. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et teatud tingimuste esinemisel nägi leping ette

võimaluse selle tühistamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd sõna „tühistada“ ei ole

korrektne õiguslik termin ja ühepoole tahtevaldusena ei ole tühistamine õiguslikult

mõeldav, on tegemist siiski kokkuleppega ühele poolele taganemisõiguse andmises teatud

tingimuste esinemisel. Samuti on menetlusosalised ise pakkumises kasutatud mõistet

„tellimuse tühistamine“ sisustanud taganemisõigusena (tl 99 kd I, p 5).

81. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tõendatud AS SEB Pank poolt saadetud e-kirjaga (tl

16 kd I), tunnistaja S.M. ütlustega (tl 189-190 kd I) ning U.D. vande all antud seletusega

(tl 6-7 kd II) asjaolu, et kostjale krediiti lepingu täitmiseks ei antud. Kohus nõustub

hagejaga, et tõendina krediidi mittesaamise kohta ei ole käsitletav AS Swedbank

12.07.2010 e-kiri (tl 17 kd I) finantseerimise mittevõimaldamise kohta, kuivõrd nimetatu

on koostatud pärast lepingust taganemise avalduse esitamist (08.04.2010) hageja poolt ja

ei saa seega olla põhjenduseks taganemisavalduse tegemisele. Kostja väide, mille kohaselt

ei ole krediidi mittesaamine piisavalt tõendatud, ei ole asjakohane. Kohus märgib, et

poolte vahel puudub kokkulepe selle kohta, mitmest krediidiasutusest hagejal tulnuks

krediiti küsida ning kui pika perioodi jooksul. Nimetatust ning pooltevahelise lepingu

lisast nr 2 (garantii tingimused, tl 15 kd I) lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et hagejal oli

õigus lepingust taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust

taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui

lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust

taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine

ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Käesoleval

juhul ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Orgita Põld taganes 08.04.2010 lepingust (tl 20-21 kd

I). Vaatamata sellele, et üldist tähtaega taganemisavalduse esitamiseks ei ole ette nähtud,

tuleb taganemisavaldus esitada mõistliku aja jooksul lähtuvalt hea usu põhimõttest.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust ka selle üle, et OÜ Orgita Põld sai teada 27.05.2009, et ei

saa krediiti. 08.04.2010 on hageja koostanud lepingust taganemise avalduse. Seega on

taganemisavaldus tehtud ca 10 kuud pärast krediidi mittesaamise kohta kinnituse saamist.

Tunnistaja S.M. antud ütluste kohaselt (tl 191 kd I) taotles OÜ Orgita Põld krediiti ka igal

järgneval aastal. Kuivõrd poolte vahel ei ole kokkulepet selle kohta, millise aja jooksul

pidi hageja krediidiasutustest krediiti saama, ei ole kohtul põhjust pidada 08.04.2010

esitatud taganemisavaldust hilinenult esitatuks. Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt

tunnistajate S.M ja U.D. seletustest saab teha järelduse, et rahastamisallika leidmisel oleks

kostja olnud nõus lepingut täitma ka oluliselt hiljem, sh ka kohtumenetluse ajal.

82. Lepingule kohaldatavate üldtingimuste osas märgib kohus järgmist. VÕS § 37 lg 1

esimese lause kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul

tunnistajate S.M. ja S.M. ütlustega (tl 190 kd I; tl 4 kd II) tõendatud, et OÜ-l Orgita Põld

ei olnud enne lepingu allkirjastamist võimalik tutvuda SIA Conexx Baltic

üldtingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et üldtingimuste

p 6.4, mille kohaselt oli kostjal lepingu katkestamisel hageja poolt õigus jätta endale kõik

varasemad (ette)maksed ning hagejal oli kohustus tasuda lisaks leppetrahvi 20% lepingu

kogumaksumusest, on tühine ega too käesoleval juhul kaasa õiguslikke tagajärgi.

83. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s

111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 188

lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste

ja kohustuste kehtivust. Kohus nõustub kostjaga, et lepingust taganemisega lepinguline

võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid muutub vaid selle sisu, esmajoones lõpevad täitmisele

suunatud kohustused. Eesmärk on „külmutada“ leping sellises seisus, nagu see oli

taganemise ajal. Leping ei lõpe mitte tagasiulatuvalt, vaid tulevikku suunatult. Vastavat

seisukohta on avaldanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-21-05. Käesoleval juhul on

ettemaks, mille tagastamist hageja nõuab, kindel osa lepingu kogusummast, seega üks

osamakse kogu tööde eest makstavast tasust. Hageja nimetatud ettemaksu summa kuulub

kogu lepingu maksumuse sisse ega ole käsitletav eraldiseisva ja lepingumaksumusest

sõltumatu maksena. Sellest tulenevalt ei ole hageja õigustatud juba tasutud summat

90 468,12 eurot tagasi nõudma olukorras, kus kostja on lepingulise kohustuse täitmiseks

ettevalmistusi (s.h kulutusi) teinud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et lepingu

kehtivuse ajal on SIA Conexx Baltic teinud ettevalmistusi lepingu täitmiseks (sh

koostanud joonised ja tugevusarvutused, hankinud metallkonstruktsioonid, lõiganud need

projektijärgsess mõõtu, teostanud ühendustööd jms) ja kandnud sellega seoses kulutusi

130 000 euro ulatuses (tl 8-87 kd II). Hageja on kostja poolt esitatud tõenditele esitanud

vaid paljasõnalisi vastuväiteid. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 teisest lausest ei vabane hageja

kuni lepingust taganemiseni lepingu eesmärgist lähtuvalt tehtud tööde eest tasu maksmise

kohustusest. Kostja ei ole esitanud vastuhagi OÜ Orgita Põld vastu tehtud tööde eest tasu

saamiseks. Esitatud tasaarvestusavaldused on kohtu hinnangul ebaselged. TsMS § 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole

esitatud. Sellest tulenevalt ei võta kohus seisukohta poolte nõuete võimaliku

tasaarveldamise kohta.

84. Hageja väite osas, mille kohaselt ei ole hageja ehitusmaterjale Conexx Sp. zo.o.-lt tellinud

ning hagejale ei olnud ka teada ega ettenähtav, et kostja tellib ehitusmaterjalid kolmandalt

isikult, märgib kohus järgmist. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea

täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kui kostja on osa hagejaga sõlmitud

lepingus kokku lepitud töödest tellinud kolmandalt isikult, ei välista see hageja kohustust

tasuda tehtud tööde eest.

85. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et OÜ Orgita Põld hagi SIA Conexx Baltic

vastu tuleb jätta rahuldamata.

86. TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik