2-09-34365/23 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Malle Seppik ja Ulvi

Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-34365

Tsiviilasi

I L hagi Adelan KVH OÜ vastu tekitatud kahju

suuruses 125 000 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

Vaidlustatud kohtulahend

7988.96 eurot (125 000 krooni)

Harju Maakohtu 14.05.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Adelan KVH OÜ apellatsioonkaebus

Apellant Adelan KVH OÜ (registrikood 10568109,

asukoht Suur-Sõjamäe t 31 Tallinnas), lepinguline

esindaja advokaat Hannes Olli

Vastustaja I L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.05.2010 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Tagastada apellandile apellatsioonkaebuse lisana esitatud dokumentaalne tõend.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 15.07.2009 esitas I L (edaspidi hageja, apellant) Harju Maakohtusse hagi Adelan

KVH OÜ (edaspidi kostja, vastustaja) vastu 125 000 krooni väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 17.07.2006 kinnistu

müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt 2,5 milj krooni eest ½ osa kinnistust

aadressil xxxxxxxxxxxx. Lepingu p 3.1. kohaselt sisaldas müügihind

liitumisvõimalust ja liitumistasusid tsentraalse vee-, kanalisatsiooni- ja

gaasitrassiga ning elektrivõrguga. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et

eelnimetatud trassid on lepingu sõlmimise hetkeks rajatud ning kasutatavad ja

liitumistasud nimetatud kommunikatsioonidega liitumiseks on kostja poolt

tasutud. Peale lepingu sõlmimist ja lepingu esemeks oleva kinnistu üleandmist

hagejale selgus, et põhimõtteliselt on küll loodud kanalisatsioonitrass kinnistuga

piirnevas

piirkonnas,

aga

puudub

selle

liitmine

tsentraalse

vee-

ja

kanalisatsiooniteenuse osutaja võrguga ning trassid on osaliselt üldse

projekteerimata ja välja ehitamata, mistõttu liitumine vastavatesse võrkudesse

võimalik ei ole. Hageja teavitas kostjat korduvalt telefoni teel lepingu

rikkumisest. Kostja väidete kohaselt olevat temal vastavate liitumiste

korraldamiseks leping V-J L, kes olevat kohustunud alltöövõtjana vastavad

võrgud ja liitumised rajama ning et kostja on kõik liitumistasud arendajale

tasunud.

3. Kogumismahutitest osutas kanalisatsiooni väljaveoteenust OÜ Loopere. Hageja

andmetel ei ole OÜ Loopere kunagi olnud vee-ettevõtja ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) kohaselt, samuti ei ole kostja ega OÜ Loopere

ega arendaja esitanud Rae vallale taotlust kohalikuks vee-ettevõtjaks saamiseks

ega rajatud trasside Rae valla vee-ettevõtja AS-i Elveso trassidega liitmiseks.

4. Kuna kostja ega kostja ees trasside rajamiseks kohustunud arendaja ei suutnud

lepingut

täita

ning

piirkonnas

kanalisatsiooniprobleem

ei

lahenenud,

moodustasid kohalikud elanikud MTÜ Loopera Haldus, mis projekteeris

puuduolevad võrgud, tellis puuduolevate osade väljaehitamise, legaliseerib

olemasolevad trassid ning korraldab jätkuvalt trasside liitmist tsentraalse

võrguga. 05.06.2009 sõlmis MTÜ Loopera Haldus tütarettevõte OÜ Rae

Veevärk AS-ga Elveso tsentraalse vee- ja kanalisatsiooni liitumislepingu. Hageja

on olnud sunnitud oma kinnistu tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivõrguga

liitmiseks liituma MTÜ-ga Loopere Haldus, maksma viimasele liitumistasuna

70 000 krooni trasside väljaehitamiseks ning 55 000 krooni liitumise eest. Kuna

hageja oli sunnitud tegema taolised kulutused seetõttu, et tal tuli müügieset

parandada, siis palus hageja kostjalt välja mõista 125 000 krooni.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt olid kõik kinnistu ostu-

müügilepingu tingimused kostja poolt täidetud. Lepingus kinnitas kostja, et

tsentraalsed vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrassid olid lepingu sõlmimise ajaks

rajatud ning kasutatavad ning liitumistasud nimetatud kommunikatsioonidega

liitumiseks tasutud. Kinnistu oli lepingu sõlmimise hetkel ühendatud Loopera

elamurajooni trassidega, see on hagejale oli tagatud vee- ja gaasivarustus,

kanalisatsiooniteenused. Kuna antud trassid on rajatud kogu elamurajooni

vajadusteks, mitte ühe kinnistu jaoks, on neid lepingus nimetatud tsentraalseteks.

Enne poolte vahel lepingu sõlmimist omandas kostja selle kinnistu V-J L. Kostja

ehitas ostetud kinnistule elamu ning hiljem müüs hagejale. Loopera elamurajooni

arendaja oli V-J.L ja hiljem Loopere OÜ sama isiku juhtimisel. Seetõttu ei ole

kostja teadlik, millised konkreetsed trassid pidi arendaja Loopera elamurajoonis

rajama. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt vaatas hageja enne lepingu

sõlmimist üle kinnistu koos ehitisega, tutvus dokumentatsiooniga, see tähendab

ta oli teadlik kinnistu seisukorrast ja sellega nõus.

6. Vastavalt lepingu p-le 12.9 on hagejale notari poolt selgitatud, et ta peab müüjale

asja lepingutingimuste mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama. Mitme aasta jooksul ei esitanud hageja kostjale ühtegi pretensiooni vee-

ja kanalisatsioonitrasside ühendamata jätmise või vale ühendamise kohta, kuna

sai kõik teenused. Astumine MTÜ-sse Loopera Haldus ja sisseastumismaksu

tasumine oli hageja vaba valik. Seetõttu ei ole sisseastumismaksu tasumine

seotud poolte vahel sõlmitud lepinguga. Hageja poolt esitatud konto väljavõtetest

nähtub, et ta tasus MTÜ-le Loopera Haldus liikme toetust liitumiseks tsentraalse

kanalisatsiooniga. Ka liikme toetuse tasumine oli hageja vaba valik. Kui hagejat

ei rahuldanud talle varem osutatud vee- ja kanalisatsiooniteenused või soovis ta

investeerida OÜ Rae Veevärk äritegevusse, siis on tal õigus seda teha. Kostja ei

ole rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning hagejale müüdud kinnistu

vastas lepingu tingimustele.

7. Isegi kui hageja on arvamusel, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele,

pidi ta sellest kostjale teatama kahe kuu jooksul, kui ta sai mittevastavusest

teada. Kuna hageja seda ei teinud, ei või ta mittevastavusele tugineda.

Esimese astme kohtu otsus

8. 14.05.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis Adelan KVH OÜ-

lt Ivo Linaski kasuks välja125 000 krooni ning jättis menetluskulud kostja

kanda.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 17.07.2006 kinnistu aadressil

xxxxxxxxxxxxx ½ mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu p

3.1 kohaselt müüja müüb ja ostja ostab lepingu eseme ostuhinnaga 2 500 000

krooni. Eseme ostuhind sisaldas liitumisvõimalust ja liitumistasusid tsentraalse

vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrassiga ning elektrivõrguga. Müüja kinnitas, et

eelnimetatud trassid on lepingu sõlmimise hetkeks rajatud ning kasutatavad ning

liitumistasud nimetatud kommunikatsioonidega liitumiseks on müüja poolt

tasutud.

10. 17.03.2005 olid sõlminud OÜ Loopere, kelle esindajaks oli V-J.L, ja OÜ Adelan

KVH veevarustuse ja olmevee vastuvõtmise lepingu objektil xxxxxxxxxxx.

Nimetatud lepingu p-de 4.2.1 ja 4.2.2 järgi kohustus OÜ Loopere varustama

klienti majandus-joogiveega (puurkaevuvesi) ja vastu võtma bioloogilisele

puhastamisele

olmereoveed.

Seega

on

tõendatud,

et

vee-

ja

kanalisatsiooniteenuse saamiseks oli kostjal vastava teenusepakkujaga leping

sõlmitud.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet

ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades vaidlusaluse

lepingu p 3.1 sõnastust, leppisid pooled kokku, et lepingu eseme ostuhind

sisaldab ka kinnistu liitumist vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis on rajatud

vastavalt ÜVVKS-i nõuetele ning on kohaliku omavalitsuse poolt püsivalt

kasutamiseks lubatud. Lepingu p-st 3.1 nähtub, et ostjal puudub loetletud

trassidega või liitumistega seoses igasugune vajadus teha täiendavaid rahalisi

kulutusi. ÜVVKS § 2 lg 1 kohaselt on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja

seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee

ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50

elanikku, § 4 lg 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku

omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu

alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering

sisaldab sama sätte lg-s 2 sätestatud nõudeid.

12. Eeltoodust nähtub, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise õiguse ja

tingimused väljastab kohalik omavalitsus. Asja materjalidele lisatud Rae

Vallavalituse Ehitusameti juhataja kirjast nähtuvalt puudus seisuga 17.07.2006

Loopera arendusalal valla poolt määratud vee-ettevõtja, küll aga oli seal

seaduslik

õigus

joogivee

müügiks

ja

kanalisatsiooni

väljaveoteenuste

osutamiseks arendajal/omanikul V-J.L või siis tema juhitaval OÜ-l Loopere.

Nimetatud kirja p 3 kohaselt jättis arendaja Loopera arendusalal maha

dokumenteerimata ja lõpuni rajamata vee– ja kanalisatsiooni rajatised. Samuti

nähtub Rae vallavanema kirjast, et Loopera arendusala autonoomsed sisetrassid

olid juba aastal 2004 valmis ehitatud, kuid torustikud olid ehitatud ilma

ehitusprojektita. Asjaolu, et väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonirajatised ei

võimaldanud nõuetekohaselt vett tarbida ja kanalisatsiooniteenust kasutada,

nähtub ka tunnistaja Andrus Luhti ütlustest, et kuni uue puurkaevu valmimiseni

sai kogu küla vett Nurme talu kaevust, kuid selle kaevu veetootlikkus ning

kvaliteet ei vastanud nõuetele. Nimetatud tunnistaja ütlustest nähtub, et

elamurajooni kanalisatsioon oli rajatud isevoolsena, kuigi maa-ala kõrguste

erinevuse tõttu oli vaja osaliselt survetrasse.

13. Eeltoodu kohaselt on tõendatud, et Loopera elamurajoonis ei olnud ajal, kui

hageja kinnistu kostjalt omandas, välja ehitatud poolte vahel sõlmitud lepingu p

3.1 järgseid nõuetekohaseid rajatisi vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks.

Nimetatud asjaolu ei lükka ümber ka tunnistaja V-J.L ütlused, mille kohaselt

toimis arendusalal isevoolne kanalisatsioon ning arendaja poolt oli rajatud ka

survetrass. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et reovett veeti ka väidetavalt

valmisehitatud survetrassist masinaga pumplasse. Seega tuleb asuda seisukohale,

et

tunnistaja

ütlused

kanalisatsioonirajatiste

nõuetekohasuse

kohta

on

vastuolulised, veenvamalt on asjas tõendatud väited, et rajatud kanalisatsioonis

olid puudused. Asjaolu, et elamurajooni jaoks ettenähtud uus puurkaev ei olnud

kasutuses ning vajas täiendavat seadet ning kasutusluba, tunnistas ka V-J.L.

14. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi. Eeltoodu alusel ei vastanud kostja poolt hagejale üleantud asi

lepingutingimustele. Kostja on lepingut rikkunud, kuna hagejale müüdud asi oli

puudustega. Hagejale müüdud kinnistu ei olnud liidetud tsentraalse vee- ja

kanalisatsioonivõrguga, samuti ei võimaldanud olemasolev võrk saada

nõuetekohast teenust.

15. Asjas on kostja tuginenud sellele, et hageja ei ole temale teatanud asja

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja, kahe kuu, jooksul. VÕS §

220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab

tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu

jooksul peale seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Leping sõlmiti poolte vahel

17.07.2006. Asja materjalidele lisatud kirja kohaselt teatas hageja kostjale

puudustest 11.06.2009. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük

müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib

lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kuivõrd kostja müüs hagejale

kinnistu,

siis

kostja

viidatud

kahekuuline

asja

lepingutingimustele

mittevastavusest teatamise aeg käesolevas asjas ei kohaldu.

16. VÕS § 220 lg 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja kutsetegevuses

sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt,

ei või ostja asja lepingutingimustele tugineda. Kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav, võib kostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele

tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja

arvatud saamata jäänud tulu. Lepingu p 1.4.8 järgi müüdi hagejale ehitusjärgus

maja ning asjas puudub vaidlus, et hageja asus majja elama aastal 2007, mil ta

sai teada ka asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kuigi hageja teatas

kostjale lepingutingimustele mittevastavusest alles peaaegu kaks aastat pärast

mittevastavusest teadasaamist, leiab kohus, arvestades eelkõige puuduse

iseloomu, et lepingutingimustele mittevastavusest teatamata jätmine sellise aja

jooksul on mõistlikult vabandatav.

17. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Asjas on kostja tuginenud sellele, et hageja poolt MTÜ-le Loopera

Haldus tasutud sisseastumismaks ja liikme toetus liitumiseks tsentraalse

kanalisatsiooniga, kokku 125 000 krooni, ei ole seotud poolte vahel sõlmitud

lepinguga. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjas puudub vaidlus

selles, et MTÜ Loopera Haldus ning tema kaudu ka OÜ Rae Veevärk on

asutatud Loopera elamurajooni kinnistuomanike poolt. Asja materjalidele lisatud

Rae valla Ehitusameti juhataja 14.07.2009 kirjast nähtub, et MTÜ Loopera

Haldus ja tema tegevusi toetav OÜ Rae Veevärk on asunud korrastama Loopera

arendusala vee- ja kanalisatsioonirajatiste dokumentatsiooni ning viima rajatised

vastavusse tehniliste nõuetega.

18. Asja materjalidele lisatud liitumislepingu kohaselt kohustus OÜ Rae Veevärk

tasuma Water Ser Ehitusjuhtimine OÜ-le Rae külas Rae vallas Harjumaal

asuvate kinnistute, sealhulgas hagejale kuuluva kinnistu, ühiskanalisatsiooniga

liitumise eest liitumistasu 2 154 621 krooni. Asja materjalidele lisatud MTÜ

Loopera Haldus ja OÜ Rae Veevärk tõendi kohaselt on hageja tasunud Loopera

elurajooni trasside väljaehitamisega seoses 70 000 krooni ja tsentraalse

kanalisatsiooniga liitumisega seotud tasuna 55 000 krooni. Nimetatud tõendi

kohaselt tulenevad tasutud summad kulude jaotamisest kõikide ühistu liikmete

vahel. Eeltoodu alusel on asjas tõendamist leidnud, et hageja on tasunud kokku

125 000

krooni

poolte

vahel

sõlmitud

lepingujärgsel

asjal

esinenud

mittevastavuse kõrvaldamiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 125 000

krooni välja mõista.

Apellatsioonkaebus

19. Adelan KVH OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi

rahuldamata. Samuti palub apellant rahuldada hagile aegumise kohaldamise

taotluse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

20. Hagi on aegunud ja apellant taotleb aegumise kohaldamist. Maakohus on

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, on rikkunud menetlusnorme ning

on andnud tõenditele ebaõige hinnangu.

21. VÕS § 227 kohaselt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Hagiavalduse kohaselt

toimus hageja õiguste rikkumine 11.07.2006, mil hageja müügilepingu eseme

vastu võttis. Seega, kui hageja leiab, et talle tekkis lepinguline kahju 11.07.2006,

siis sellisel juhul on hagi aegunud.

22. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Tarbijalemüügi

puhul

peab

tarbija

teatama

asja

lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai

mittevastavusest teada. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-

või

kutsetegevuses

sõlmitud

lepingu

puhul

asja

lepingutingimustele

mittevastavust

piisavalt

täpselt,

ei

või

ta

asja

lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda.

23. Maakohtu otsusest ei selgu, milliseks erisubjektiks peab maakohus hagejat, et

talle ei kohaldu Eesti seadused või peaks tema suhtes seadusi mingi

reservatsiooniga kohaldama. Vaidlustatavast otsusest ei selgu, millisel alusel

maakohus leiab, et kuigi hageja ei teatanud kostjale väidetavatest asja

lepingutingimustele

mittevastavustest

kahe

aasta

jooksul

peale

lepingutingimustest

teadasaamist,

on

kostja

poolt

lepingutingimustele

mittevastavusest teatamata jätmine vabandatav puuduse iseloomu tõttu. Samuti

ei selgu maakohtu otsusest kostja väidetavate lepingurikkumiste seos hagi

nõudeks oleva summaga.

24. Kuna MTÜ Loopera Haldus asutati alles 20.02.2008, siis järelikult see raha,

mida hageja kahjuna käsitleb, kulus MTÜ-l Loopera Haldus elamurajooni II osa

trasside väljaehitamiseks, mis hagejat tegelikult ei teeni ja hageja seos selle

kuluga puudub. Veel vähem on sellel kulul puutuvus kostjaga ja 2006. aasta

müügilepinguga. Hagi väidete kohaselt tekkisidki hageja poolt kahjuks

nimetatud kulud peale MTÜ Loopera Haldus asutamist. Kohtuotsusest ei selgu,

millele tugineb kohtu järeldus, et olemasolev võrk ei võimaldanud saada

nõuetekohast teenust ning milliseid nõudeid maakohus silmas peab.

25. Loopera elamurajooni vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemist nähtub, et seisuga

01.04.2008 oli olemas arendaja poolt rajatud vee- ja kanalisatsioonisüsteem koos

puurkaevu, kanalisatsiooni pumpla, kanalisatsiooni kogumismahuti ja fekaali

väljaveo punktidega. See piirkond oli Loopere elamurajooni I osa. Apellant sai

nimetatud tõendi oma valdusesse koos tsiviilasja nr 2-10-18996 materjalidega.

Tsiviilasi nr 2-10-18996 on menetlusse võetud alles 27.04.2010, mistõttu ei

olnud võimalik tõendit esitada varem.

Vastustaja seisukoht

26. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

27. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud

maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget

kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel

aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused

nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse

kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.

28. Apellatsioonkaebuses on esitatud taotlus aegumise kohaldamiseks ja kuigi selles

ei ole nimetatud konkreetset aegumistähtaega, mille rakendamist palutakse, saab

järeldada, et silmas peetakse TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaega kolm aastat ning et selle järgi aegus hagi eseme valduse

üleandmisest 11.07.2006 kolme aasta möödumisel. Kolleegium sellise

seisukohaga ei nõustu. Hageja nõue tuleneb 17.07.2006 lepingust, millega kostja

müüs hagejale kinnistu, mille oluliseks osaks oli siseviimistluseta paarismaja.

Tegemist oli nn uusehitisega, mille puudusest tulenevale nõudele müügilepingu

korral rakendub TsÜS § 146 lg 2 teine lause, mille kohaselt ehitise puuduse tõttu

müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise

valmimisest. Vastavalt vastuvõtuaktile valmis elamu 30.06.2006 (t lk 107), seega

ei saanud hageja nõue aeguda enne 30.06.2011. Hagi esitati 15.07.2009.

29. Ringkonnakohus ei tuvastanud ebaõiget materiaalõigusnormide kohaldamist

maakohtu poolt. Kaebusest nähtub, et apellant peab silmas maakohtu seisukohta,

mille kohaselt ei rakendu käesolevas asjas VÕS § 220 lg 1 teine lause põhjusel,

et tegemist ei olnud tarbijalemüügiga. Kuna aga VÕS § 208 lg 4 loeb kooskõlas

EL-i direktiiviga 99/44 EEC tarbijalemüügiks kõik vallasasjade müügilepingud,

kuid käesolevas asjas oli müügiobjektiks kinnisasi, siis ei ole apellandi etteheide

maakohtule põhjendatud.

30. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt ostetud kinnisasi

koos selle olulise osaga vastas müügilepingus kokkulepitule, see tähendab kuidas

tõlgendada lepingu p 3.1, milles pooled olid leppinud kokku, et lepingu eseme

ostuhind sisaldab liitumisvõimalust ja liitumistasusid tsentraalse vee-,

kanalisatsiooni- ja gaasitrassiga ning elektrivõrguga. Samas kinnitas müüja, et

eelnimetatud trassid on lepingu sõlmimise hetkeks rajatud ning kasutatavad ning

liitumistasud nimetatud kommunikatsioonidega liitumiseks on müüja poolt

tasutud. Hageja väitel lepiti kokku, et kinnistu on ühendatud ja liidetud vee- ja

kanalisatsioonivarustusega, mis kuulub ühisveevärki ÜVVKS-i tähenduses.

Kostja väitel piisas, kui kinnistu oli ühendatud elamurajoonisiseste trassidega.

Kolleegium nõustub, et käesolevas asja tuli lepingu tõlgendamisel rakendada

VÕS § 29 lg-t 4 ja maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnanud kõiki

esitatud ja uuritud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning asunud

oma siseveendumuse alusel asjakohaselt seisukohale, et pooled olid leppinud

kokku

liitumisvõimaluse

ja

liitumistasude

maksmise

vee-

ja

kanalisatsioonivarustusega ÜVVKS-i tähendus, et lepingu sõlmimise ajaks ei

olnud

Loopera

elamurajoonis

rajatud

lepingu

p-s

3.1

kokkulepitud

nõuetekohaseid rajatisi vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks ning et seeläbi

ei vastanud üleantud kinnistu lepingus kokkulepitule. Seega ei saa ka

ringkonnakohus nõustuda apellandi seisukohaga, et hageja kinnistu koos teiste

Loopera elamurajooni I etapi elamutega ei pidanudki olema liidetud Rae valla

ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ning et sellega liitmine ei olnud kostja

kohustus. Kostja oli endale vastava kohustuse võtnud pooltevahelise lepinguga ja

kuna leping kehtib muutmata kujul, siis tuli kostjal seda ka täita.

31. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja suhtes rakendub VÕS § 220

lg 3 teine lause ja et asjaolu, et hageja teatas kostjale puudusest alles 11.06.2009

(tõendatud vastava e-kirjaga), on mõistlikult vabandatav ega välista tema poolt

lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist. Hageja on selgitanud, et asus

elamut reaalselt kasutama 2007. aasta veebruaris ning et alles siis selgus, et

sõlmida õnnestus ainult gaasileping, kuid vett pakuti kostjale kuulunud kinnistu

kaevust ja kanalisatsiooni osas pakuti heitvee äravedu paakautodega kostjale

kuulunud kinnistu kogumiskaevust. Tsiviilasja materjalidest, aga ka näiteks

Riigikohtu poolt otsusega nr 3-2-1-106-11 lahendatud vaidlusest, nähtub, et

tegemist ei olnud ainult ühte kinnistut, vaid kogu arendatavat Loopera

elamurajooni,

puudutava

probleemiga.

Kostja

näol

on

tegemist

kinnisvaraarendust pakkuva professionaalse ettevõtjaga, kes pidi olema teadlik,

et kaasaegses uusarenduspiirkonnas paikneva kinnisasja, millel paikneb elamu,

eesmärgipärane mõistlik kasutamine ei ole võimalik ilma püsiva vee- ja

kanalisatsiooniühenduseta. 2007. aastal hagejale eespool kirjeldatud ühenduste

pakkumine näitab, et kostja oli juba siis teadlik lepingu puudustest. Seega oleks

hageja võinud lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka sõltumata

müüjale teatamisest (VÕS § 221 lg 1 p-le 2).

32. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 järgi koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise

eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju

üksnes juhul, kui asjaolu, milles tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Maakohus tuvastas

asjakohaselt, et kostja ei täitnud hageja ees kohustust võimaldada viimasele

liitumine ja tasuda liitumistasud hageja kinnistu liitmiseks tsentraalse vee- ja

kanalisatsioonitrassiga. Hageja tõendas, et vastava teenuse saamiseks pidi ta

aastal 2009 liituma vastava mittetulundusühinguga, tasudes seejuures trasside

väljaehitamiseks ja nendega liitumiseks kokku 125 000 krooni. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järeldusega, et nimetatud rahasumma oli tasutud lepingule

mittevastaval kinnistul puuduste kõrvaldamiseks ja on seeläbi otseses

põhjuslikus seoses kostja poolt lepingu rikkumisega. Müügilepingus oli müüja

kinnitanud, et on tasunud ka liitumistasud, seetõttu ei saa kuidagi nõustuda

apellandi seisukohaga, et müügilepingust ei tulene kostja kohustust tasuda hageja

eest konkreetse mittetulundusühinguga liitumise tasu.

33. Apellatsioonkaebusele täiendava tõendina lisatud Loopera ÜVK rajatiste skeemi

seisuga 01.12.2009 tagastab kolleegium apellandile, sest nimetatud tõend oli

esitatud juba maakohtus (t lk 183).

34. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok