2-11-22925/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2011. a

Tsiviilasja number

2-11- 22925

Tsiviilasi, avalduse sisu

Laudo OÜ avaldus SA Innovatiivse hoone ja elukeskkonna

kompetentsikeskus sundlõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: asutaja Laudo OÜ, reg nr 11424803, asukoht Vidrike,

Otepää, Valgamaa 67304, e-post: laudo@inotexgroup.eu

avaldaja esindajad: juhatuse liige Monika Salu ja Andres Vutt

puudutatud isik: SA Innovatiivse hoone ja elukeskkonna

kompetentsikeskus, reg nr 90011444, asukoht Vidrike, Otepää,

Valgamaa 67304

puudutatud isiku SA Innovatiivse hoone ja elukeskkonna

kompetentsikeskus esindaja: juhatuse liige Anto Variku,

postiaadress XXX: anto.variku@svlaw.ee

puudutatud isik/asutaja:OÜ Safran, reg nr 11173850, asukoht

XXXX, Tartu; esindaja juhatuse liige Tarmo Tamm, e-post.

tarmo@safran.ee

puudutatud isik/asutaja: OÜ Passive House, reg nr 11173873,

asukoht Näituse 22-21, Tartu, esindaja juhatuse liige Tõnu

Mauring, e-post: tonumauring@gmail.com

puudutatud isik/asutaja OÜ Savetec, reg nr 11377239, asukoht

Vaarika 3-2, Tartu, juhatuse liige Tarmo Tamm, e-post:

tarmo@safran.ee

puudutatud isik/asutaja: OÜ Allianss Arhitektid, reg nr

11590631, asukoht Niine 11, Tallinn, juhatuse liige Illimar

Truvek, Inga Raukas, Indrek Tiigi, e-post:

indrek.tiigi@allianss.eu

puudutatud isik/asutaja: MTÜ Creative Union, reg nr 80283696,

asukoht Pärnu mnt 142a, Tallinn, juhatuse liige Madis Laas, e-

post: madis.laas@creativeunion.com

puudutatud isik/asutaja: Tallinna Ülikool, Narva mnt 25, Tallinn,

e-post: tlu@tlu.ee; esindaja Mihkel Kangur, e-post:

mihkel.kangur@tlu.ee

puudutatud isik/asutaja: Otepää vald, asukoht Lipuväljak 13,

Otepää, Valgamaa; esindaja vallasekretär Neeme Sild

Resolutsioon

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates Tartu ringkonnakohtule Tartu maakohtu kaudu.

Avalduse sisu ja menetlusosaliste seisukohad

Laudo OÜ on esitanud 17. mail 2011 avalduse SA Innovatiivse hoone ja elukeskkonna

kompetentsikeskuse (edaspidi sihtasutus) sundlõpetamiseks. Avalduse täiendus on esitatud 8. juuni

2011 (lk 18 – 20). Avaldaja taotleb sihtasutuse lõpetamist Sihtasutuste seaduse § 46 lg 1 p 1 ja p 2

alusel. Avalduse kohaselt on sihtasutus asutatud 3. septembril 2009. aastal EAS kompetentsikeskuste

arendamise meedet järgides; meedet rahastatakse Euroopa Liidu regionaalarengu Fondi poolt.

Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks esitati rahastamise taotlus EAS-le. Sihtasutus ei

suuda oma põhikirjalisi eesmärke täita, kuna EAS jättis 3. mai 2011 otsusega sihtasutuse

rahastamistaotluse täies ulatuses rahuldamata; sihtasutuse nõukogu 9. mai 2011 otsuse kohaselt uut

taotlust rahastamise saamiseks ei esitata, luhtunud on kõik katsed sihtasutuse põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks ja rahastada sihtasutuse tegevust mõnel muul viisil. Sihtasutuse vara on

eesmärkide saavutamiseks ebapiisav ja piisava vara omandamine ei ole lähitulevikus tõenäoline.

Sisuliselt ei ole täna mingit tegevust, mis sisuliselt vastab sihtasutuse kokkulepitud eesmärgile.

Kokkulepitud eesmärgid moodustavad terviku ja seega vastab sihtasutuse tegevus põhikirjale üksnes

siis, kui tema tegevus lähtub eesmärkidest kui tervikust. Sihtasutus on asutatud üksnes EAS-i

kompetentsikeskuse meedet silmas pidades. Tegevus peab toimuma Valga maakonnas. Täna ei toimu

seal mingit vastavat tegevust. Sihtasutus on kohut eksitanud erinevate koostööprojektide ja

sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide meelevaldse segamisega. Klaster on konsortsium, kus sihtasutus

osaleb ühe partnerina. Sihtasutus ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks sihtasutuse põhikirjaliste

tegevuste elluviimiseks piisava vara olemasolu või selle omandamist lähitulevikus. Pole täpsustatud,

millises ulatuses on AS Swedbank ja WWH AS valmis sihtasutust finantseerima.

Sihtasutus oma juhatuse liikme advokaat A.Variku kaudu vaidleb avaldusele ja sundlõpetamisele

vastu ja palub jätta avaldus rahuldamata(lk 79 – 83). Avaldus on sihtasutusele ja teistele asutajatele

üllatuslik. Sihtasutus asutati kõikide põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks tähtajatult, samuti ei ole

asutamislepingus või põhikirjas ette nähtud lõpetamise alusena mõne eesmärgi täitumist või

mittetäitumist. Ei asutamislepingus ega põhikirjas ei ole viidet sellele, et sihtasutus on asutatud ainult

EAS kompetentsikeskuse meedet järgides – põhieesmärke on loetelus palju ja kompetentsikeskuse

väljaarendamine on ainult üks võimalikest eesmärkidest. Avaldaja ise viitab avalduses, et mõned

eesmärgid on realiseerunud (punktid 1.1, 1.6 ja 1.10). Sihtasutus jätkab ülejäänud põhikirjaliste

eesmärkide elluviimist ning leiab, et teeb seda võimaluste piires edukalt. Projekti juhtimisega, mille

osas jättis EAS rahastamistaotluse rahuldamata, tegeles ainuisikuliselt Monika Salu. On selgunud, et

projekt oli juhitud ebakompetentselt ning seetõttu oligi rahastamistaotlus negatiivne. Seetõttu lõppes

ka usaldus Monika Salu vastu ja ta otsustati 25. mail 2011 vabastada sihtasutuse nõukogu esimehe

kohalt.

Puudutatud isik on juhtivpartneriks projektis Eesti ECO Klaster. Klaster koondab 9 partnerit, kes on

moodustanud oma tegevuse paremaks koordineerimiseks töögrupid. Klastri igapäevategevus on

aktiivne. On ebaõige, et sihtasutuse vara on ebapiisav eesmärgi saavutamiseks. Oma nõusoleku

puudutatud isiku rahastamiseks on andnud Swedbank AS, WWH AS. Lisaks on Klastri partenrite

vahel sõlmitud konsortsiumileping, mille punktis 6 võtavad partnerid endale kohustuse kanda kulusid

proportsionaalselt vastavalt eelarvele. Sihtasutuse tegevust on finantseeritud laenu arvel. Laenuandjad

on asutajaliikmed või nendega otseselt seotud isikud, kes on valmis laenutähtaegu pikendama. On

üsna loomulik, et asutajaliikmed sihtasutse tegevust nimetatud viisil finantseerivad.

Kohus on suuliselt 22. novembril 2011 ära kuulanud avaldaja seadusliku esindaja M.Salu, sihtasutuse

juhatuse liikme A.Variku ja kõik asutajate esindajad. Asutajad, va avaldaja ja Otepää vald toetavad

sihtasutuse tegevuse jätkamist. MTÜ Creative esindaja M.Laas avaldas, et 17. märtsil 2011 on läbi

viidud rahvusvaheline konverents energiatõhususe teemadel, viiakse läbi ümarlaudu, kus osalevad

Merko, Swedbank, Eesti Energia jt, sõlmitud on partnerlusleping Valga Kutseõppekeskusega.

Tallinna Ülikooli esindaja M.Kangur avaldas, et ülikoolil on huvi kaasa lüüa teadussiirdes, mis toetab

jätkusuutlikku arengut. Teadussiirde osas on üks Valga- ja Võrumaaga seotud teemasid sood ja

järved. Uudne suund on ehituskvaliteedi suund. Kui ka realiseerub 20 -30 % projektidest, ei tähenda,

et asi ei oleks väärt ajamist. Perspektiiv on pikem kui 1-2 aastat. Otepää valla esindaja avaldas, et

valla volikogu on 16. juunil 2011 võtnud vastu otsuse (lk 134) lõpetada Otepää valla osalemine

sihtasutuses. Esindaja seletuse kohaselt on omavalitsus „täiesti vale koha peal“. Sihtasutuse

sisekliima ei ole kõige parem, saavutusteni jõudmiseks tuleks sisevastuolud likvideerida. Isikud, kes

otsustasid valla osaluse on praeguseks ajaks vallavalitsusest lahkunud. Vald vaatab igal pool oma

osalused üle ja proovib mittevajalikest osalustest loobuda (lk 185).

22. novembril 2011 avaldasid menetlusosalised kohtule, et EAS-le on esitatud rahastamistaotlus II

vooru, taotluse summa on ca 50 miljonit krooni ja taotluse läbivaatamise tähtaeg on 15. detsember

2011, mil peaks tulema finantseeringu otsus (lk 184). Kohus kohustas sihtasutust informeerima kohut

EAS-i 15. detsembri 2011 otsusest viivitamatult, sihtasutus ei ole seda teinud. Avaldaja esindaja

M.Salu on kohtule telefoni teel teatanud, et temale teadaolevalt oli EAS-i otsus sihtasutuse jaoks

negatiivne.

Kohtu seisukoht

Sihtasutuse seaduse § 1 lg 1 kohaselt on sihtasutus eraõiguslik isik, millel ei ole liikmeid ning mis on

loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse

seaduse § 46 sätestab sihtasutuse sundlõpetamise alused, milleks on mh ka sihtasutuse tegevuse

mittevastavus sihtasutuste seaduse §-s 2 sätestatud nõuetele või põhikirjalistele eesmärkidele;

sihtasutuse vara ilmne ebapiisavus eesmärgi saavutamiseks ja piisava vara omandamise

ebatõenäolisus lähitulevikus; kui nõukogu ei ole teinud põhikirjas ettenähtud juhul lõpetamisotsust

või juhatus ei ole esitanud seaduses ettenähtud lõpetamisavaldust; muud tsiviilseadustiku üldosa

seaduse §-s 40 sätestatud alused.

TSÜS § 40 lg 2 kohaselt kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt

kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.

Avalduse kohaselt on sihtasutuse sundlõpetamise aluseks kokkuvõtvalt kaks asjaolu- sihtasutuse

tegevus ei ole kooskõlas põhikirjaliste eesmärkidega ja sihtasutusel ei jätku vara oma eesmärgi

saavutamiseks ja selle vara omandamine lähitulevikus oleks ebatõenäoline.

Sihtasutuse põhikirja (lk 28 – 30) kohaselt on sihtasutuse tegevuseesmärgid järgmised:

Sihtasutuse tegevuse põhieesmärkideks on koondada vahendeid ja varasid ning sihtasutusele

eraldatud varade valitsemise ja kasutamise kaudu:

1.1 Eesti konkurentsivõime loomine innovatiivse ehitatud keskkonna ja elukorralduse valdkonnas

arendades tooteid, teenuseid, teadmisi ja oskusi alljärgnevas:

1. kõrge kasutusmugavus ja arhitektuurne kvaliteet,

2. väike terviserisk,

3. ökonoomsus,

4. väike keskkonnamõju.

1.2 Valga maakonna muutmine ökonoomsete ökoloogiliste tehnoloogiate, elukorralduse ja elustiili

keskuseks saades jätkusuutliku arengu, loodusesõbraliku majandamise ja turvalise elukeskkonna

näidispiirkonnaks;

1.3 Sihtasutuse ürituste ja projektidega, Sihtasutuse poolt osaliselt või täielikult rahastatud keskuse,

internetiportaali, raadio- ja teleprogrammidega, trükiste ja dokumentaalfilmidega ning artiklitega

ajakirjanduses uute võimaluste avamine looduslike eelduste ja iseärasuste tutvustamiseks ning

kasutamiseks, mahepõllumajanduse ja loodusturismi arendamiseks, noorte ja täiskasvanute

keskkonnateadlikkuse tõstmiseks, ökonoomsete ökoloogiliste hoonete kavandamine, ehitamine,

haldamine ning elukorralduse tutvustamine;

1.4 ülikoolihariduse toomine Valga maakonda, tehnilise baasi loomine valdkonna kutseõppeks,

rakendus- ja teadusuuringute ning ekspertiiside korraldamine ja läbiviimine;

1.5 hindamis- ja tunnustamissüsteemide loomine ja juurutamine valdkonnas;

1.6 maakondlike, üleriigiliste ja rahvusvaheliste koolituste, seminaride, teabepäevade ja

konverentside

korraldamine ökonoomsete ökoloogiliste tehnoloogiate, ehituskunsti, elukorralduse ja elustiili

valdkonnas ning nendel osalemine;

1.7 ökonoomsete ökoloogiliste tehnoloogiate, ehituskunsti, elukorralduse ja elustiili määratlemise

üksikasjade väljatöötamine;

1.8 püsivalt loodusesõbraliku ja säästliku tegevusega ning ökonoomsete ökoloogiliste tehnoloogiate

väljatöötamise ja/või juurutamisega silma paistnud üksikisikute, koolide, firmade ja muude asutuste

esiletõstmine;

1.9 päikese, maa, tuule ja teiste alternatiivsete energiatootmise võimaluste arendamine, nende

aktiivsema kasutamise tutvustamine ja taotlemine;

1.10 tehingute tegemine, mis on suunatud Sihtasutuse eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks.

Kohus leiab, et tegemist on pikaaegsete tegevuseesmärkidega ja põhikirjas ei ole nende eesmärkide

saavutamist seotud kindlate tähtaegadega. Põhikirjaga ei ole kooskõlas avaldaja väide, et sihtasutus

on asutatud üksnes EAS kompetentsikeskuste arendamise meedet järgides. Kohus nõustub

avaldajaga, et põhikirjaga sätestatud eesmärgid moodustavad terviku, kuid sihtasutuse tegevust ei

muuda põhikirjavastaseks see, kui kõiki eesmärke ei täideta ühel ajal ja ühesuguses mahus.

Eesmärkide täitmine võib teatud ulatuses toimuda ka klastri kaudu (Eesti ECO Klastri projekt) ja ka

väljaspool Valgamaad, mis on küll põhikirja järgselt eelisarendatav piirkond. Sihtasutus on asutatud

alles kaks ja pool aastat tagasi ja seega ei ole sihtasutuse tegevus kestnud nii pikka aega, et anda

lõplik hinnang sihtasutuse suutlikkusele endale püstitatud eesmärke täita. Asjaolu, et sihtasutusel ei

ole õnnestunud siiani saada positiivset otsust oma rahastustaotlustele EAS-s ei saa samuti olla

sihtasutuse sundlõpetamise aluseks.

Sihtasutuse juhatuse liige selgitas kohtuistungil (lk 184), et sihtasutuse tegevuse finantseerimiseks on

sõlmitud laenulepingud partneritega, kes on andnud nõusoleku, et kui saabub laenu

tagasimaksetähtaeg, siis laen muudetakse sihtfinantseeringuks. Laenulepingu tähtaeg ei ole saabunud.

31. oktoobri 2011 bilansi kohaselt on sihtasutusel netovara 5518.19 euro väärtuses. Avaldaja

seisukohtadest ei nähtu, millises ulatuses peaks sihtasutusel vara olema, et lugeda seda piisavaks

eesmärgi saavutamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna põhikirjas esineb eesmärkide paljusus, siis on

eesmärke võimalik täita ka ükshaaval ja seega võib erinevate alleesmärkide saavutamiseks vajalik

vara olla väga erineva suurusega. Avaldaja väited vara ebapiisavause osas on ebamäärased, mistõttu

ei ole kohtul ka võimalik nende väidete alusel otsustada vara ebapiisavuse üle ja anda sellest

tulenevalt sihtasutusele täiendavaid tähtaegu selle võimaliku puuduse kõrvaldamiseks. Kohus märgib,

et juriidilise isiku sundlõpetamine on alati viimane võimalus, mistõttu on seadusandja ette näinud

kohtu kohustuse anda juriidilisele isikule tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Kui kohus leiaks, et

sihtasutuse vara on ebapiisav eesmärkide täitmiseks, siis peaks kohus andma sihtasutusele vastava

tähtaja ja osundama ka vara suuruse, mis on eesmärkide täitmiseks vajalik. Selline tähtaeg ei saaks

olla tuvastatud asjaoludel väga lühike ja kohus peaks siis ka teadma, milline vara on piisav. Kuna

avaldaja ei ole vara piisavuse osas selgeid seisukohti kohtule avaldanud, siis ei ole juba seetõttu

kohtul võimalik TsÜS § 40 lg 2 sätestatud nõuet täita tähtaja andmise osas, mis omakorda välistab

avalduse rahuldamise võimaluse.

Avaldaja põhjendas oma soovimatust sihtasutuse jätkamiseks ka sellega, et sihtasutusel on

pankrotieelne seis ja avaldaja ei pea võimalikuks seda seisu toetada. Sihtasutuses osalemine paneb

vastutuse ja kohustuse. Kohus nimetatud avaldaja seisukohaga ei nõustu. Esitatud materjalide alusel

ei ole sihtasutuse pankrotieelne seis tuvastatav. Sihtasutusel puuduvad liikmed ja sihtasutuse

asutajaks olemine ei pane pärast sihtasutuse registrisse kandmist asutajale mingeid kohustusi.

Asutajatel on vastutus üksnes sihtasutuse asutamisel (sihtasutuse seaduse § 13). Asutajad ei ole ka

sihtasutuse organiks. Küll on aga asutajatel pärast sihtasutuse registrisse kandmist teatud õigused.

Sihtasutuse seaduse ja ka põhikirja p 3.3.3 kohaselt on asutajal õigus määrata üks nõukogu liige.

Asutajal on õigus tema määratud nõukogu liige ka tagasi kutsuda ja määrata uus nõukogu liige.

Põhikirja võivad asutajad muuta üksnes ühiselt (põhikirja p 4.1), kui põhikirja muutmiseks õigustatud

isikud seda ei tee ja asjaolud seda nõuavad, siis võib põhikirja muutmise otsustada ka kohus asutaja,

nõukogu või huvitatud isiku nõudel (sihtasutuse seaduse § 41 lg 4). Vabatahtliku lõpetamise korras

saab sihtasutuse lõpetada, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed (sihtasutuste seadus §

44). Seega on seadusandja eeldanud, et sihtasutuse vabatahtlik lõpetamine eeldab kõigi asutajate (kes

nimetavad oma esindaja nõukogusse) konsensust.

Sihtasutusel on kaheksa asutajat, kellest kaks ei ole enam sihtasutuse tegutsemisest huvitatud.

Enamus asutajaid on aga huvitatud. Kohus on menetluse käigus aru saanud, et asutajate vahel (

eelkõige avaldaja ja ülejäänud asutajate vahel) on tekkinud erimeelsused ja kaks asutajat ei soovi

enam sihtasutuses jätkata. Asutajate vahelised erimeelsused ja Otepää valla seisukoht „et ollakse

vales kohas“ ei saa olla sihtasutuse sundlõpetamise ainukeseks aluseks. Otepää valla volikogu on

tõepoolest 16. juunil 2011 võtnud vastu otsuse (lk 134) lõpetada Otepää valla osalemine sihtasutuses.

Otsuse tegemise õiguslikuks aluseks on märgitud KOKS § 35 lg 4. Nimetatud õigusnormi kohaselt

kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke

või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja

selle lõpetamise valla- või linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või

liikmeõigusi valla- või linnavalitsuse poolt nimetatud isik. Tegemist on pädevusnormiga, mis

määratleb kohaliku omavalitsuse organi, kellel on õigus otsustada sihtasutuses asutajana osalemise

lõpetamise üle. Nimetatud säte ja ka volikogu otsus ei saa aga olla õiguslikuks aluseks vallale astuda

tagasi sihtasutuse asutajate hulgast. Vastavaid küsimusi reguleerib ikkagi Sihtasutuste seadus, mis ei

näe ette võimalust asutajatele sihtasutusest lahkumiseks. Kohus kordab siinjuures, et sihtasutusel

puuduvad liikmed ja asutajate õigused pärast sihtasutuse registrisse kandmist on määratletud seaduses

ja põhikirjas. Sihtasutuse lõpetamine on võimalik nii vabatahtliku kui sundlõpetamise kaudu ja

Otepää valla volikogu otsus on siduv sihtasutuse nõukogusse kuuluvale valla kui asutaja esindajale,

kui nõukogu otsustab sihtasutuse lõpetamise küsimust nõukogu otsuse alusel (sihtasutuste seadus §

44).

Kuna avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtunik