2-11-23162/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-11-23162

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-11-23162 Tsiviilasi

K. A. K. K. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3427,40 (1595+1832,40) eurot Menetlusosalised ja nende esindajad 1) Hageja: K. A. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx-xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xx-xx) Hageja seaduslik esindaja: K. A. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx-xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xx-xx) 2) Kostja: K. K. : xxxxxxxxxxx;: xxxxx xxxxxxx vald xxxx xxxx) Eelistungi aeg

15. detsember 2011. a Resolutsioon

1. Jätta K. A. K. K. vastu isaduse tuvastamiseks läbi vaatamata.

2. Kinnitada K. A. K. K. 15.12.2011. a sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus K. A. K. K. vastu elatise väljamõistmiseks järgnevatel tingimustel:

2.1 K. K. K. A. ülalpidamiseks igakuiselt 70 (seitsekümmend) eurot alates 15.12.2011. a kuni K. A. saamiseni, s o kuni xx.xx.xxxx. x;

2.2 K. K. elatise iga kuu 20. kuupäevaks K. . kontole.

3. Vabastada K. A. riigilõivu – 319,55 euro – tasumise kohustusest.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2-11-23162

2 (3) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

K. A. esitanud 19.05.2011. a oma seadusliku esindaja - K. . – kaudu Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale hagiavalduse K. K. isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Eelistungil 15.12.2011. a avaldas hageja seaduslik esindaja, et võtab isaduse tuvastamise hagi tagasi. Peale selle sõlmisid hageja ja kostja kompromissilepingu elatise väljamõistmise osas. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Pooled ei nõua teineteiselt menetluskulude hüvitamist.

Kohtu põhjendused

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 teise lause kohaselt võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Isaduse tuvastamise hagi tagasivõtmist ja kostja sellekohast nõustumist on kinnitanud hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtuistungi protokollis oma allkirjaga.

Arvestades asjaolu, et hageja soovib esitatud hagi osaliselt tagasi võtta ja kostja sellele vastu ei vaidle, siis tuleb hagi isaduse tuvastamiseks jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Vastavalt TsMS § 426 lg-le 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on hagejal õigus isaduse tuvastamise hagiga kostja vastu uuesti pöörduda maakohtusse.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus on pooltele selgitanud kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi, mis on sätestatud TsMS §-des 430 lg 8 ja 432.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

2-11-23162

3 (3) tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti

Kompromissi sõlmimist ning sellega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest arusaamist on hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtuistungi protokollis kinnitanud oma allkirjaga.

Kuna poolte kokkulepe elatise väljamõistmise osas on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromiss elatise osas tuleb kinnitada ning menetlus selles osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tartu Maakohtu 26.05.2011. a määrusega anti K. A. riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks ning ta vabastati täielikult riigilõivu – 319,55 euro – maksmisest isaduse tuvastamise hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 esimesele lausele tuleks isaduse tuvastamise hagi läbi vaatatamata jätmisel välja mõista menetluskulud riigituludesse hagejalt. Arvestades aga asajolu, et hageja on alaealine ning tal puudub sissetulek ja vara, siis leiab kohus, et mõistlik ja otstarbekas on hageja vabastada riigilõivu – 319,55 euro – tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel.

Kuna pooled on sõlminnud kompromissi ja nad teineteiselt menetluskulusid ei nõua, siis jätab kohus TsMS § 168 lg 3 ja 1741 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Lembit Käis kohtunik