2-11-6869/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. detsember 2011, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-11-6869

Hagi ese

Rait AS-i hagi Rahva Kinnisvara OÜ ja Artur

Fjodorovi vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2319.78 eurot (põhivõlg ja leppetrahv)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Rait AS (rk 10152828; asukoht Reola, 61707

Ülenurme

vald,

Tartumaa),

lepinguline

esindaja:

Sergei Desjatnikov (e-post teie.jurist@mail.ee)

kostja 1: Rahva Kinnisvara OÜ (rk 11375068; asukoht

Jaama 173, 50705 Tartu või Mõisavahe 25-26, Tartu),

esindaja:

juhatuse

liige

Antonio

Eremin

(e-post

valdis@rahvakinnisvara.ee)

kostja 2: Artur Fjodorov

esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Valli Murde (e-

post vmurde@gmail.com)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rait AS-i hagi Rahva Kinnisvara OÜ ja Artur Fjodorovi vastu osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt Rahva Kinnisvara OÜ-lt ja Artur Fjodorovilt 4188.49 eurot

(neli tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja nelikümmend üheksa senti) ning

Artur Fjodorovilt 319.56 eurot (kolmsada üheksateist eurot ja viiskümmend kuus senti)

Rait AS-i kasuks.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta 97% menetluskuludest solidaarselt Rahva

Kinnisvara OÜ ja Artur Fjodorovi kanda ja 3% Rait AS-i kanda.

4. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega (TsMS § 174).

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2/5

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja koostas osutatud teenuste kohta kostjale arved nr mRA030950 ja mRA031939

kogusummas 31 903.20 krooni. 29.07.2009 sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt

kostjad võtsid endale kohustuse tasuda Kreedix OÜ kontole 33 495.44 krooni (arvetest

tulenev võlg 26 903.20 krooni, millele lisandub viivitustasu 2092.24 krooni ja menetluskulu

4500 krooni). Kostjad ei täitnud kokkulepet nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu

06.11.2009 üles. 17.11.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt võtsid kostjad endale

kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 16.02.2010 OÜ Kreedix kontole 34 239.10 krooni

(33 325.68 krooni, millele lisandub intress 913.42 krooni). Võlga ei ole käesoleva ajani

tasutud. Õigussuhted käesolevas asjas tulenevad 17.11.2009 kokkuleppest.

17.11.2009 kokkuleppe p-i 4 alusel nõuab hageja intressi 913.42 krooni (58.38 eurot), mis on

arvestatud 33 325.68 kroonilt (2129.98 eurolt). 17.11.2009 kokkuleppe p-i 8 kohaselt

kohustusid kostjad tasuma maksete tasumisega viivitamise korral viivist 1,0% iga tasumisega

viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt, mis on 2129.98 eurot, lepingus

sätestatud ulatuses. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes

ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata (Riigikohtu

14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p-id 18-19). 17.11.2009 kokkuleppe p-i 7 järgi p-

is 6 sätestatud rikkumise puhul on solidaarvõlglane kostja 2 kohustatud hagejale ja

Vectragrupp OÜ-le tasuma leppetrahvi kokku 10 000 krooni, hageja nõuab leppetrahvi 319.57

eurot (10 000 krooni/2=5000 krooni).

18.02.2011 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2129.98

eurot (33 325.68 krooni), intressi 58.38 eurot (913.42 krooni), viivise põhivõlalt ja intressilt

2188.36 eurot (34 239.10 krooni) ning leppetrahvi 319.57 eurot (5000 krooni). 09.11.2011

täienduses palus hageja mõista kostjatelt enda kasuks välja põhivõla 2129.98 eurot, viivise

2129.98 eurot, intressi 58.38 eurot ning kostjalt 2 leppetrahvi 319.57 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega (tlk 5-7, 108-110).

25.10.2011 kohtuistungil seletas hageja esindaja, et hagi on esitatud vastavalt viimasele

kokkuleppele ning hagi aluseks on ainult hageja esitatud arved puidu müügi eest (tlk 105).

KOSTJATE SEISUKOHAD

11.07.2011 vastuses leidis Artur Fjodorovi esindaja, et hagi on esitatud ekslikult isiku vastu,

kes ei pea olema kostja. Kostja ei tunnista nõudeid ja palub jätta hagi enda osas rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

Vaidlust ei ole, et OÜ Rahva Kinnisvara võlgneb hagejale 2129.98 eurot. Selge ei ole, mis

ajavahemiku eest on arvestatud viivist põhivõlalt ja intressilt 2188.36 eurot ega see, kuidas on

arvestatud intress. Olukorras, kus võlgnikul on raskused põhivõla tasumisega, ei ole lubatud

ega tulene seadusest raskendada võlgniku olukorda, nõudes talt täiendavalt ka

kõrvalkohustuste täitmist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-96-10). Lisaks ei ole lubatud VÕS §

113 lg 6 kohaselt nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Viivise vähendamiseks

3/5

on võimalik kohaldada VÕS § 113 lg 6 koostoimes §-ga 162, sest kostja arvates on hagis

märgitud kõrvalkohustused ebamõistlikult suured.

Kostja ei ole võtnud endale kummagi kokkuleppe alusel solidaarvõlgniku kohustust.

Ühinemine põhivõlgnikuga kohustuse täitmiseks eeldab seda, et ühinenud solidaarvõlgniku

majanduslik olukord võimaldab tal täita endale võetud kohustused. Kostja majanduslik

olukord oli alati halb, tal puudusid rahalised vahendid ning vara, mille arvel saaks kohustust

täita. Allkirjastades 29.07.2009 maksegraafiku, arvas kostja, et ta juhatuse liikmena lihtsalt

kinnitab, et põhivõlgnik täidab oma kohustusi (tlk 93-95).

25.10.2011 kohtuistungil teatas advokaat Valli Murde, et Artur Fjodorov ei vaidle vastu

põhinõude summale, kuid ei tunnista ennast solidaarvõlgnikuks, sest ei saanud aru, et kirjutab

alla solidaarvõlgnikuna. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tlk 105).

21.11.2011 vastuses leidis Artur Fjodorovi esindaja, et ka hagi täiendusest ei selgu, mis alusel

ja kui suur on kostja kohustus hageja ees. 17.11.2009 kokkulepe ei ole tõsiseltvõetav ning

selle allkirjastamine ei oma tähtsust, sest sellest ei nähtu kostja tegelik tahe TsÜS § 68 lg 2

mõttes. Dokumendi tekstist ei nähtu üheselt mõistetavalt, kes, kellega ja mis tingimustel

sõlmis lepingu TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Samuti esineb terminoloogiline segadus. Vaidluse

lahendamisel tuleb lähtuda 29.07.2009 kokkuleppest, arvestades täpsustusi põhivõla suuruse

kohta. Põhivõla suuruseks tuleb lugeda 1720.15 eurot (AS Rait arved nr RA030950 ja

RA0311939). 29.07.2009 lepingu p-is 2.6 on märgitud viivisemääraks 0,5% iga tasumisega

viivitatud päeva eest. Kuna puudub täpne viivisearvestus, siis ei oska kostja selles osas

seisukohta võtta ning palub jätta viivis välja mõistmata (tlk 114-116).

Rahva Kinnisvara OÜ ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud ega ilmunud ka

kohtuistungile, kuigi juhatuse liige Antonio Eremin on menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalid kätte saanud, samuti teadlik kohtuistungi toimumisest (tlk 92, 104).

KOHTU SEISUKOHT

AS Rait on koostanud Rahva Kinnisvara OÜ-le arve nr mRA030950 summas 18 169.40

krooni ja nr mRA031939 summas 13 733.80 krooni (tlk 8, 10).

29.07.2009 allkirjastasid Rahva Kinnisvara OÜ, keda esindas juhatuse liige Artur Fjodorov, ja

Rait AS, keda esindas Kreedix OÜ, kokkulepe-maksegraafiku. Kokkuleppe p-i 1.1 kohaselt

on kokkuleppe sõlmimise aluseks Rahva Kinnisvara OÜ võlg, mis tuleneb Rait AS-i ja Rahva

Kinnisvara OÜ vahel toimunud ostu-müügitehingutest, nõude põhisumma on 26 903.20

krooni, viivised 2092.24 krooni ja menetluskulu 4500 krooni. Kokkuleppe p-i 1.2 kohaselt

ühineb Artur Fjodorov kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna ning solidaarvõlgnik

ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe

p-i 2.1 kohaselt võtavad solidaarvõlgnik ja/või deebitor endale kohustuse tasuda

müügiarvetest tuleva võla summas 26 903.20 krooni, kokkuleppelise viivistasu 2092.24

krooni ja menetluskulud 4500 krooni maksegraafiku alusel (tlk 14-15). 06.11.2009 kirjas ütles

hageja 29.07.2009 kokkuleppe üles, sest seda ei täidetud nõuetekohaselt (tlk 16).

17.11.2009 sõlmisid Rait AS ja Vectragrupp OÜ, keda esindas Kreedix OÜ, ning Rahva

Kinnisvara OÜ, keda esindas juhatuse liige Artur Fjodorov, kokkuleppe. Kokkuleppe p-i 1

kohaselt on kokkuleppe sõlmimise aluseks Rahva Kinnisvara OÜ (deebitor) võlad

võlausaldajatele ja selle põhised maksekokkulepped vastavalt 29.07.2009 summas 33 495.44

krooni ja 02.04.2009 summas 12 579 krooni. Vastavalt maksekokkulepetele ühines

võlanõuetega deebitori poolel solidaarvõlglasena Artur Fjodorov. Kokkuleppe p-i 3 kohaselt

tunnistavad

solidaarvõlglane

Artur

Fjodorov / deebitor

kokkuleppe

allkirjastamisega

tingimusteta võlausaldajate poolt sätestatud nõudeid kokku 43 774.08 krooni (sh Rait AS-i

nõude tasumata summa 33 325.68 krooni). Kokkuleppe p-i 4 kohaselt võtavad

solidaarvõlglane/deebitor

endale

kohustuse

tasuda

võlanõue

43 774.08

krooni

ja

4/5

makseperioodi arvestuslik intress 1257.59 krooni (sh 913.42 krooni summalt 33 325.68

krooni) hiljemalt 16.02.2010 Kreedix OÜ kontole (tlk 17).

Hageja tugineb oma nõudes 17.11.2009 kokkuleppele. Kohus ei nõustu Artur Fjodorovi

esindaja järgmiste väidetega: Artur Fjodorov ei ole võtnud endale solidaarvõlgniku kohustusi;

ühinemine põhivõlgnikuga kohustuse täitmiseks eeldab seda, et ühinenud solidaarvõlgniku

majanduslik olukord võimaldab tal täita endale võetud kohustused; esineb terminoloogiline

segadus; 17.11.2009 kokkuleppe allkirjastamine ei oma tähtsust, sest sellest ei nähtu kostja

tegelik tahe TsÜS § 68 lg 2 mõttes (tlk 94, 115). VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsÜS § 5

järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on

tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku

tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene

tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 17.11.2009

kokkuleppe

tekstist

tuleneb

üheselt,

et

mõlemad

kostjad,

sh

Artur

Fjodorov

solidaarvõlgnikuna, tunnistavad mh Rait AS-i nõudeid ja kohustuvad need tasuma Rait AS-i

esindaja Kreedix OÜ kontole. Artur Fjodorov on kokkuleppele alla kirjutanud. Kokkuleppes

on selgesõnaliselt märgitud, et Artur Fjodorov allkirjastas kokkuleppe nii juhatuse liikme kui

solidaarvõlglasena. Kostja allkiri kokkuleppel kinnitab tema tahteavaldust. Kohtu eeltoodud

seisukohta kinnitab ka Riigikohtu 23.03.2006 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-8-06 p-is 11 märgitu.

17.11.2009 kokkuleppes on kostjad tunnistanud, et võlgnevad hagejale 33 325.68 krooni ja

intressi 913.42 krooni, ning kohustunud tasuma raha hiljemalt 16.02.2010. VÕS § 101 lg 1

p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad ei ole raha tasunud. Seega

tuleb võlg ja intress solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjad on

17.11.2009 kokkuleppes intressi eelnimetatud summas tunnistanud, ei pea hageja

hagiavalduses intressi kujunemist selgitama.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr

3-2-1-66-05 p-is 18 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast

suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja

viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja

tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Sama otsuse p-is 19 märkis Riigikohus, et kuna

viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus

on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju

saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes

ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on

viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg (vt otsuse p 18). 17.11.2009 kokkuleppe

p-i 8 järgi on võlgnik p-is 4 sätestatud makse tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma

võlausaldajatele viivist 1% iga tasumisega viivitatud päeva eest (tlk 17). Viimasest

viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud 2129.98 eurolt (33 325.68 kroonilt) viivist

17.02.2010 – 08.11.2011 eest 1% päevas, kokku 13 397.57 eurot (tlk 112). Hageja palub

viivise välja mõista 2129.98 eurot ulatuses. 17.11.2009 kokkuleppes tunnistatud võlg

33 325.68 krooni sisaldab mh viivist 2029.24 krooni (tlk 14, 17), millest tulenevalt on

põhivõlaks 31 296.44 krooni (33 325.68 – 2029.24). Seega on hageja arvestanud viiviselt

viivist, mis ei ole VÕS § 113 lg 6 kohaselt lubatud, samuti ületab tema viivisenõue põhivõlga.

Hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suuremat viivisenõuet ning Artur Fjodorov palub viivist

vähendada. Eeltoodut arvestades tuleb viivis välja mõista põhivõla, s.o 31 296.44 krooni

ulatuses.

5/5

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 17.11.2009

kokkuleppe p 6 näeb ette, et p-is 4 nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks

kalendripäeva kohustub solidaarvõlglane viie päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik lepingust

tulenevad maksed. Kokkuleppe p-i 7 kohaselt on solidaarvõlglane kohustatud p-is 6 sätestatud

rikkumisel tasuma kreeditoridele leppetrahvi kokku 10 000 krooni. Kostjad ei ole hagejale

kokkuleppes märgitud võlga tasunud, seega tuleb Artur Fjodorovilt välja mõista leppetrahv

vastavalt hageja nõudele 5000 krooni.

Eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Hageja kasuks tuleb mõista välja

solidaarselt kostjatelt 4188.49 eurot (võlg 2129.90 eurot (33 325.68 krooni), intress 58.38

eurot (913.42 krooni) ja viivis 2000.21 eurot (31 296.44 krooni)) ning Artur Fjodorovilt

leppetrahv 319.56 eurot (5000 krooni).

TsMS § 162 lg-id 1-3, § 165 lg-t 3 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades

tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta 97% menetluskuludest solidaarselt kostjate

kanda ja 3% hageja kanda.

Kohtunik